naisevõtmisest paganliku kombe järgi: ,,Kui talumehel on poeg naise jaoks suur küllalt, siis vaatab ta ise tüdruku, kes talle meeldib, läheb siis sinna oma sõpradega, kelle ta on selleks kutsunud, peidavad end maja juures, kus tüdruk elab, ja ootavad, kui ta välja tuleb; siis jooksevad peidus olijad tema juurde, võtavad ta vägivaldselt kinni, heidavad selleks varutud saani ja ruttavad temaga koju. Kui nüüd pruudi sõbrad seda kisa kuulevad, jooksevad nad kohe välja odade ja mõõkadega, kavatsusega neilt pruuti jälle tagasi võtta, ja kui nad neile järele ja ligi jõuavad, tuleb nende vahel hirmus taplus; kes siis kõvem on, saab pruudi endale; kui nad aga jõuetuse pärast ei saa ära võtta, siis viivad teised tema koju kaasa ja sulevad pruudi ja peigmehe koos kambrisse, jätavad nad kogu ööks ühte; ja kui nad selle öö jooksul
Kuressaare Ametikool Ettevõtluserialade osakond Ingrid Kobin(Heinala) KKP2 PULMAD Grupitöö Õpetaja: Urmas Lehtsalu Kuressaare 2009 Traditsioonilised pulmad Eestis Pulmad on eestlaste elus olnud tähtis sündmus juba ammustest aegadest. Arvukad õnne- ja viljakusrituaalid pidid sisendama abiellujatele usku, et neil on tulevikus nii majanduslikku jõukust kui ka tugevad ja terved järglased. Mõrsja valimine oli muistsetel aegadel üsna lihtne. Meelepärane tütarlaps kas osteti või rööviti. Tütarlapse nõusolek polnud tähtis. On teada ka röövimist naise nõusolekul. Tavaõiguse järgi tuli vanematel
Eesti pulmatraditsioonid Autor: Tartu 2008 Traditsioonilised pulmad Eestis.................................................................................................. 4 Laulupulmad........................................................................................................................... 4 Pulmade lõpetamine................................................................................................................5 Pulmad tänapäeval....................................................................................................
Tartu Kutsehariduskeskus Kergetööstus, kodumajandus- ja iluteeninduse osakond Toitumine ja toitlustamine Pulmad enne ja nüüd Juhendaja: Koostas: Tartu 20009 Sissejuhatus Kirjutan, kuidas peeti pulmi vanal eesti ajal ja kuidas tänapäeval. Millised olid tavad vanasti ja millised tänavu. Sisukord 1.Pulmad vana Eestis..............................1-2 2.Pulmad tänapäeval..............................3-7 Pulmad vanal ajal
· Ehkki praktikas on eri traditsioonid läbipõimunud, võib eristada tänapäevaseid eesti pulmakombeid, traditsioonilisi eesti pulmakombeid, nende vahele asetuvaid eesti maausuliste pulmakombeid, eesti luterlikke ja õigeusupulmakombeid. · Eesti rahvariideid kantakse tänapäeval pulmas harva, pruutpaari levinuim rõivastus on peigmehel must ülikond valge särgiga ja pruudil valge (harvem roosa või muus pastelses toonis) pitsirohke kleit. · Samas võidakse kasutada ka muud pidulikku rõivastust, näiteks (pseudo)keskaegseid rõivaid. · Laulatusel kannab pruut pruudikimpu, mis üldjuhul on tehtud elavatest lõikelilledest. ·Kesksel kohal eesti tänapäevastes pulmakommetes on pulmapidu. · Kuna usulisi laulatusi on vähe, täidab enamasti (kuid sugugi mitte alati) laulatuse aset abielu
....................................................................................... 7 TRADITSIOONILISED PULMAMÄNGUD............................................................................... 7 MÄNGUD................................................................................................................................ 9 Pulmatraditsioonid vanasti.................................................................................................... 10 Kingitused teineteisele Pruut ja peigmees võivad teineteisele teha veel eraldi kingitusi, kuid neid sisaldab juba ka pulmatraditsioon ise. Peigmehe traditsionaalne kink pruudile on mõrsjakimp. Sellele peab ilmtingimata tellima peigmees ja see ütleb mõndagi noorte suhete kohta. Valmistehtud kimbu asemel võivad olla ka lihtsalt käes hoitavad lilled, sel juhul sobib kasutada mingeid erilisi õisi. Kimbu pruudile üleandmise hetkel peab viimane olema juba mõrsjaehtes. See
Kuressaare Ametikool Disaini õppesuund Dekoraator-stilist Pulmad Rühmatöö Mirge Arge Kristel Tikerperi Kuressaare 2014 Sissejuhatus Meie gruppi kuuluvad Kristel Tikerperi ja Mirge Arge . Me valisime oma rühmatöö teemaks pulmad. Selle valiku tegime sellepärast, et see teema tundus huvitav ja teised valikud olid juba võetud ning samas ise me ei ole veel pulmi korraldanud ja see on uus kogemus. Kui varasemalt oleme korraldanud oma sünnipäevi, koolis klassiõhtuid ja ka lõpupidu, siis pulma kogemust meil veel ei ole. Samuti tulevikuks on see väga hea kui hakkame ka ise pulmi pidama või meie tuttavad hakkavad abielluma, saame abi sellest
Eesti rahvuslikud pulmatraditsioonid Pulmad on eestlaste elus olnud tähtis sündmus juba ammustest aegadest. Nende suurejoonelise korralduse ja kestuse järgi võib isegi väita, et tänapäeval pole pulmapeod samavõrd lõbusad kui vanasti. Arvukad õnne- ja viljakusrituaalid pidid sisendama abiellujatele usku, et neil on tulevikus nii majandusliku jõukust kui ka tugevad ja terved järglased. Mõrsja valimine oli muistsetel aegadel üsna lihtne: meelepärane tütarlaps kas osteti või rööviti
2 SISSEJUHATUS Abiellumine on kõikide tütarlaste unistus juba väiksest lapsest peale. Samas on abiellumine praegu, kui ka tulevikus ja minevikus, keskseim sündmus elus. Kunagi oli abiellumine küla tähtsaim üritus, nüüd aga üks väga tähtis sündmus perekonna keskel. Pulmade jaoks peeti suuri pidustusi, mis olid kommeterohked ja kestsid mitmeid päevi. Mõnes kohas isegi kuni seitse päeva (Kihnus). Kuigi tänapäeval peavad pulmad vastu üks, erand juhul kaks päeva. Pulmapäev on pidulikkuse ja pühalikkuse tõttu inimese elu tähtsaim sündmus. Pulmade puhul on palju planeerimist, mille käigus on erinevate traditsioonide järgimist. Selles uurimustöös autor uuribki erinevaid pulma traditsioone. Erilist tähelepanu pöörab autor Eesti pulma traditsioonidele. Uurimustöö eesmärgiks ongi erinevate pulmatraditsioonide leidmine Eestis vanasti ja praegu. Samas toob autor välja ka
Kuressaare Ametikool Toitlustuse õppesuund KP2-11 Eneli Vanin, Age Muul ,Kerli Mängel Rühmatöö Pulmad Juhendaja: Urmas Lehtsalu Kuressaare 2012 Pulmad Valisime selle teema seepärast ,sest pulmad on ilus aeg kahe armastava inimese vahel. See on ju tegelikult imelihtne :) Te teate, mis on teie jaoks kõige tähtsam ja mida te endale lubada saate. Edasine on nagu puzzle kokkupanemine. Leida sobivad tükid ja need omavahel terviklikuks pildiks kokku sobitada. See protsess aga ei pea olema sugugi keeruline. Eriti, kui internet on infot täis ning Eesti on nii väike, et kõik tegijad on teada-tuntud ja valida ei ole sadade pakkumiste hulgast.
seisukohast. Abiellumisega on seotud tuhat pisiasja ja ühtki neist ei tohi unustada. Mõni väike komistus võib tumestada elu tähtsamate päevade pidulikku harmooniat. Abielusid sõlmivad maakonna perekonnaseisuametnikud ja vaimulikud s.o. kirikuõpetajad, kellele on seesugune tegevus volitatud. Sooviavaldused abiellumiseks esitavad nii peigmees kui pruut koos perekonnaseisuametnikule. Selleks ilmuti alati koos kohale. KIHLUMINE Enne abiellumist jagati oma õlevoolavat rõõmu kõigi oma tuttavate ja sugulastega. Seks puhuks korraldati kihluspidu. Mõnedel juhtudel saadeti laiali kihlakaardid. Tavaline kihlakaardi tekst oli järgmine: ILLA KARDNA HENN TARRAND Narva 7.VII 1939 Tallinn Tavaliselt kirjutati kohanimed kaardile vaid siis, kui pruut ja peigmees elasid erinevates kohtades.
Pulmakombed meil ja mujal Abiellumine on läbi aja olnud üks tähtsaimaid sündmusi inimese elus. Pulmad on alati olnud seotud omanäoliste traditsioonidega. Kõik traditsioonid, kombed ja talitlused varieeruvad aga eri riikides ja maailma osades suuresti. Eesti pulmakombeid on võimalik järgida 19. sajandi algusest, kui kujunes esimene rahvasuust kirja pandud pulmakombestik. Enne 19. sajandit hoidsid eestlased kirikut pulmatraditsioonidest lahus. Alles 19. sajandi teisel poolel sai pulmakommete osaks kiriklik laulatus
arvestada tuleb sellega, et aega kulub veel kohendamisele, terviselauale, sõnavõttudele, õnnitlemisele, lauda istumisele, ametimeeste jagamisele isamehe poolt jne. VIII Tervituslaud Noorpaari auks süüdatakse "eluküünal" kõige sinna juurde kuuluvate traditsioonidega. IX Aeg istuda pidulauda, et saaks alata pulmaga. Pruudikimp asetatakse spetsiaalsele alusele Pruut istub peiu paremal käel. Pruudi kõrval istuvad peigmehe vanemad ja peigmehe kõrval pruudi vanemad. Peale neid õed-vennad. Noorpaari kõrvale võivad istuda ka vanavanemad. Seda otsustab noorpaar - kes kus istub. X Lauas on hea komme teha tutvustust - igaüks tõuseb püsti ja tutvustab ennast . Pulmavanem valib vajadusel välja "pulmakelnerid" ja praad võibki tulla. Kindlasti annab pulmavanem veel ettevalmistatud nimekirja alusel ametitiitleid-ülesandeid pulmarahvale, räägib kodukorrast XI Avavalss.
pulmatavandis toimunud põhjalikud muutused: mis kaasaega ei sobi, jäetakse ära või asendatakse uuega. Nagu igale arenenud ühiskonnale omane, nii on ka Eestis kujunenud välja erinevad traditsioonid ja kombed. Võrreldes varasemaga on pulmade pidamine jäänud justkui tahaplaanile - paljud paarid elavad niisama koos ega kiirusta abiellumisega. Kui varasematel aegadel alustati kooselu just nimelt abielludes, siis nüüd otsustavad tavaliselt juba koos elavad paarid lõpuks ka pulmad korraldada. Ometi on abiellumine kahe üksteist armastava inimese õnnelikemaid sündmusi. Eesti pulmakombeid on võimalik jälgida alates 19. sajandi algusest, mil pandi kirja esimesed pulmakombed. Kiriklik laulatus sai pulmakommete üheks osaks alles 19. sajandi teisel poolel. Eelnevatel aegadel suutsid eestlased kirikut traditsioonidest eemal hoida. Pulmapidu peeti palju tähtsamaks kui ametlikku kiriklikku laulatust, viimane oli vajalik vaid asja seaduslikuks muutmiseks
ma püüan enne välja uurida millised lilled emale kõige rohkem meeldiksid just seal kimbus.Tean, et tslle meeldivad lihtsad lilled, nt ilus oleks vist punased lahtised roosid ja karikakrad kimbus. Fotograaf tuleb kindlasti aegsalt ära broneerida. Pildid tulevad kõik seal samas looduses, kindlasti mere ääres, neile mõlemale meeldib väga meri. Kui noorpaar soovib siis käivad enne maale sõitmist fotoateljeest läbi ja teevad seal ka paar pilti. Sõrmused on juba olemas. Ema ehk pruudi sõrmus on sahtlis ja ootab enda aega. Kui nad koos käisid kihlasõrmust ostmas, siis ema elukaaslane ostis talle juba teise sõrmuse ka ära, väitega, et tema enam küll mõõda kullapoode ei viitsi käia. Peigmees aga töötab ehitusel ja sõrmus töö juures kanda ei saa nii et kasutab tseremoonial enda vana sõrmust, mis samuti sahtlis seisab. Kuna pulm toimub väikeses pereringis siis pulmaisa ja bändi me ei vaja. Muusika organiseerin ise, maki muusika, kõlarid õue
...................................................................................10
3.8 Pulmarongi tavad............................................................................................................10
4 Pulmade lõpetamine...............................................................................................................11
4.1 Järelpulmad.....................................................................................................................12
5 Pulmad tänapäeval.................................................................................................................12
Kasutatud kirjandus...................................................................................................................13
......................................................................... 4 Kosjad..................................................................................................................................... 4 Pärast kosja ja enne pulma...................................................................................................... 6 Pulm........................................................................................................................................ 7 Pulmad peigmehe kodus......................................................................................................... 8 Ärkamisajast alates....................................................................................................................10 Enne pulmi............................................................................................................................ 10 Laulatus.........................................................................................
Kihlus · Plaanitsetud abieluks ettevalmistumise aeg · Õpitakse teineteist täielikult tundma Pulmakutse · Kutse on peo visiitkaart ja mälestusese · Kutse oleks sobilik saata vähemalt paar nädalat enne pidu Poissmeeste ja tütarlaste õhtud · Tihtipeale sõprade/sõbrannade poolt korraldatud · Lõbusad ja meeldejäävad · Tavaliselt paar päeva enne pulmapidu Pr uutkleit · Kleit on pruudi jaoks väga tähtis · Enamasti heledates toonides · Pulmakleidiga koos loori võib kanda ainult naine, kes esimest korda abiellub Pr uutneitsid · Tüdrukud või noored naised · Kannavad pruudi eest hoolt abielutseremoonia ajal või järel · Traditsiooniliselt vallalised naised Lilleneiud · Kohustus kõndida pruudi ees · Puistada lille kroonlehti · Kanda lillebuketti · Tavaliselt noor laps umbes
oskab ja rahakott võimaldab. Materiaalne külg on tõusnudki esikohale pidustuste sisustamiseks ei kasutata mõjuvaid ja värvikaid tavasid teatud kindlate mängude, tantsude ja laulude näol. Järjest rohkem segunevad eri rahvaste traditsioonid. Neist tänapäevale kohast pulmakombestikku luues on oluline jälgida, et rituaalid võetakse tarvitusele koos oma tähendusega, muidu pole neil sisulist väärtust. · Pruudikimbu tellib pruut ise. Sellega jääb ta ilma rõõmust saada pulmapäeval kaunis kimp kingituseks ja üllatuseks. Pruudikimp kaotab tähenduse, selle tellimine on lihtsalt üks pulmaeelne toiming. · Pulmi peetakse enamasti kevadel ja kevadsuvel. Üldiselt on pulmad lühenenud, kestavad enamasti päeva, harvemini kaks. · Vanadest tavadest on kohati püsinud pulmarongile tõkete panemine, et viina norida ja mõrsja röövimine.
Pulmatseremooniad Eestis minevikus ja tänapäeval Anneli Minjo Pulmad on eestlaste elus olnud tähtis sündmus juba ammustest aegadest. Nende suurejoonelise korralduse ja kestuse järgi võib isegi väita, et tänapäeval pole pulmapeod samavõrd lõbusad kui vanasti. Minevik Eesti pulmad olid nii nimetatud laulupulmad: laul saatis kombetalituse kõike lõike neid seletades või kommenteerides. Pulmi peeti üldiselt talvel, viimane piir oli veebruar. Talvel ei olnud mitmepäevaseid pulmi segavaid põllutöid. Ka olid talud talvel kõige jõukamal järjel, siis jätkus vara pulmi pidada. Pulmad peeti noorel kuul ja kestsid tavakohaselt 3 4 päeva. Pulmade alguspäev on olnud väga erinev. Varasemad teated märgivad pulmade alguspäevaks
pool esindas oma laulik ehk kaasik. Pulmalaulikud olid eeslauljatena ühtlasi head kombestiku tundjad ja tegelikult juhtisid pulmarituaali, ehkki vormiliselt olid juhid saajarahva poolt isamees ja vakarahva poolt kaasanaine. Peale kommete tundmise ja laulude teadmise pidi pulmalaulik olema ka sõnaosav improviseerija: tuli reageerida vastaspoole igale märkusele. Abielluti üldiselt talvel, siis polnud mitmepäevaseid pulmi segavaid põllutöid. Ka talud olid sel ajal kõige jõukamal järjel. Pulmad peeti noorel kuul ja kestsid tavakohaselt 3 - 4 päeva. Vakarahva juhiks oli kaasanaine - vanem abielus naine. Lesk, lapseta ega rase naine kaasanaiseks ei sobinud. Kaasanaine oli mõrsja abiline, saatjaks kirikuteel, pulmalauas ja teistes rituaali osades. Tema abilisteks olid pruuttüdrukud, vallalised neiud, kelle arv ei olnud küll kindlaks määratud, kuid pidi vastama peiupoiste arvule. Pruudivend oli tähtis ametimees. Pruudivendi võis-olla kuni kolm
Hispaanlannade pruutkleidid on tavaliselt rohkete kroogete ja voltidega, kleidid ise on ülipika sabaga. Loorid on samuti pikad ja pitsilised. Mehed kannavad enamasti musta ülikonda valge särgiga. Lips ees ja pruudi kimbuga sobiv rinnanõel rinnas, seisab peigmees altari ees ja ootab oma pruuti. Ka külaliste kleidid on väga uhked, samuti rohkete voltide ja kroogetega. Külaliste kleidid on aga väga värvikirevad, erinevalt
Sügisene ja talvine neljapäeva õhtu tekitas tüdrukutes alati ärevust ja siis mindi vargsi õuele kuulama, ega kosjakellad kuskil ei kosta. Aga kui juba kolm leeris käinud tüdrukut majas elas, siis öeldi, et sinna ei lähe enam kurat ka kosja. Eelkosjad ehk kuulamine. Kosja tuli minna kindla peale, sest kus selle häbi ots , kui kosjad tagasi lükatakse. Kogu küls oleks teada saanud ja naernud põlatud peigmeeest. Kuulamiseks saadeti tulevase pruudi koju kuulueit, kelleks oli tavaliselt keegi vanem naisterahvas, harva ka peigmehe ema. Kõige tähtsam kuulueide omadus oli kõneosavus: ta pidi ümbernurgajutuga teada saama, kas tulevane kosilane on ikka oodatud ja igati tema häid omadusi kiitma. Kindlasti pidi tal viinapudel ehk kuulupudel kaasas olema. Võesti pudel vastu ja joodi sellest, siis olid lootused kordaminekuks kõige paremad; pandi kuulupudel aga avamata kõrvale,
5 Pulmatort.....................................................................................................................6 Pulma-aastapäevad.....................................................................................................6 Ennemuistsed pulmakombed Eestis...........................................................................7 Enne pulmi..................................................................................................................7 Pulmad........................................................................................................................7 Pärast pulmi................................................................................................................8 Tänapäeva pulmakombed Eestis................................................................................9 Poissmeeste ja vanatüdrukute õhtud...........................................................................9
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Pulmapidu Pidulik õhtusöök Kodune ülseanne õppeaines toitlustusettevõtte töökorraldus Juhendaja Anne Roosipõld Kaunistatud pulmaauto Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Pulmad Villa Antropoffis Mitteametlik pidulik õhtusöök Külaliste arv 72: (sugulased, sõbrad, pruutpaar vanematega, fotograaf, kaameramees, bändimehed, pulmaisa) Õhtune pidusöök 07.07.12, 17:45 24:00 Pidusöögi toimumise koht: restorani üldsaalid Vastuvõtu tasand: personaalne Menüü Eelroog: Kergelt suitsutatud pardi rinnafilee salat 3eur, Valge vein Dourte Cristal Cardinal A. C Prantsusmaa Pearoog: Grillitud seakaela karbonaad, värs
Pulmasõit ja pulmapidu Pulmareis Pulmarõivad Hispaanias Peigmees kingib pruudile 13 münti Must pulmakleit Valge kleit Lillekimp sisaldab oranzi värvi lilli Pidustused algavad vara õhtul ja lõppevad hommikul Inglismaal Kolmapäev Maja sissepääsu kaunistasid valged lilled Kirikusse mindi muusika saatel Talisman Norras Kuusk esimese lapse sünnini Pruudiehted Traditsiooniline jook Pulmatoit Kink külalistele Vietnamis Pulma 6 etappi 2 pulmapidu Pruudi väljalunastumine Pruutkleit Brasiilias Samba, muusika Värvikad riided Toit Abielu enne 25 eluaastat Mehe kohustused Tseremoonia tunnistajad Kasutatud materjal https://www.pulmad.ee/blogid/pulmad-mujal-maailmas/pulmakombeid-maailmast- euroopa https://www.slideshare.net/bagoool/brasiilia-pulmatraditsioonid-34632019 https://annaabi.ee/Pulmatraditsioonid-erinevates-riikides-m66939.html Tänan kuulamast!
pulmad koosnevad. Milliseid toiminguid peab tegema abiellumiseks ning palju üldse võivad pulmad maksma minna. Samuti saab sellest referaadist teada, milliseid dokumente on pulmadeks vaja ning kui vana peab olema, et abielluda. Valisin selle teema sellepärast, kuna tahan nende konkreetsete teadmiste võrra rikkam olla ning saan teada, kui raske või kerge on üldse pulma korraldada. Vanad pulmatraditsioonid Eestis Vanasti peeti pulmad üldiselt talvel, kuna siis ei olnud segavaid põllutöid. Ka olid talud talvel kõige jõukamal järjel, ning siis jätkus vara pulmi pidada. Pulmad peeti noorel kuul ja kestsid tavakohaselt 3 - 4 päeva. Mõrsja valimine oli muistsetel aegadel üsna lihtne: meelepärane tütarlaps kas osteti või rööviti. Tütarlapse nõusolek polnud tähtis. Tavaõiguse järgi tuli vanematel abieluga nõustuda, kui röövijatel õnnestus neidu terve öö otsijate eest varjata.
.......................................................... 4 Eelkosjad......................................................................................................................................4 Kosjad..........................................................................................................................................5 Kosjadest pulmadeni....................................................................................................................5 2. PULMAD..................................................................................................................................... 6 Pulmade aeg ja kestus..................................................................................................................6 Abiellujate riietus.........................................................................................................................6 Laulatus.....................................................................
................................................................................................................ 6 KOKKUVÕTE................................................................................................................................ 8 KASUTATUD ALLIKMATERJALID...........................................................................................9 SISSEJUHATUS Võrreldes tänapäeval aste leiduvate pulmadega, olid vanadel eestlastel kindlasti hoopis teistsugused pulmad, mis arvatavasti ei jääks alla 21. sajandil toimuvatele pulmadele. Mõned vanad traditsioonid on ka säilima jäänud, nagu näiteks noorpaari pulmavalss peale söömist. Kuid siiski oleks huvitav teada ka sellistest traditsioonidest, mis tänaseks päevaks oma tähtsuse on kaotanud ning, mida praegusel ajal enam pulmades ei näe. 1. ENNE PULMI Eelkosjad Varasemalt algasid suured pulmapidustused alati kosjas käimisega. Kuid kuna kosjas käimine oli
Kui juba keegi kindel tekkis, muutus ehalkäimine eksklusiivseks ei võinud näitsiku lähedusse ükski võõras poiss minna. Kogu selle asja kiitis küla heaks. Mõrsjaid valiti eelkõige nende tervise, töökuse ja hoolsuse järgi. Teisel kohal oli neiu perekonna rikkus ja viimasel alles ilu. Tihti juhtus ka nii, et abielu sõlmiti noorte vanemate poolt tulevane paar ei pruukinud üksteist varasemalt isegi teada. Kui mindi kosima, siis kindla peale. Peigmehed saatsid pruudi perekonda mõne vanema naise ümbernurgajuttu ajama. Tolle ülesanne oli teada saada, kas oodatakse kosilast ja kas just seda konkreetset kosilast. Kaasa viidi viinapudel kui näitsiku perekond selle vastu võttis ja see tühjaks joodi, võis kosilane julgelt kosja minna. Kui mitte... siis kaup sinnamaale jäigi. Veel üks viis oma võimaluste teadasaamiseks oli neiule kosjakase akna taha viimine. Kui neiu
Sõnn armastab roose, moone, verevaid sõrmkübaraid, karikakraid, priimulaid, kannikesi. Veel imponeerivad sellele nelja jalaga kindlalt maas seisvale loomale kurekell, kassinaeris ja huulhein. Puudest klapivad Sõnni iseloomuga saar, küpress, viinapuu, õun, pirn, viigimari, tsitruselised ja koguni palmid. Kuid kasvatama ei peaks ta sugugi mitte ninasarvikuid, vaid hoopis veiseid. Vastukaaluks lihtsatele pudulojustele peaks Sõnn end ümbritsema õrnade pastelltoonidega: roosa, kahvatusinine, õrnroheline. Ent talle pole sugugi vastukarva ka oranzikaspunane, pruun ja ruuge toon. Tema element on maa, metallidest sobivad vask ja kuld. Inspiratsiooni võiks ta ammutada Sveitsist, Iirimaalt, Iraanist, Küproselt, Kreeka saartelt, Caprilt ja Prantsusmaalt. Kaksikutele sobivad piibeleht ja sirel Kaksikud lasevad end võrgutada sulnitest lõhnadest: piibeleht, lavendel, sirel. Veel sobivad selle sodiaagimärgiga adiantum ja sõnajalg, mirt ja orhidee, krüsanteem ja asalea
Ennem pulmi pidi tütarlaps mõne päeva uues kodus töötama, et ennast tõestada. Ettevalmistused pulmadeks Pulmi peeti tavaliselt 2-3 päeva, jõukamates peredes ka kuni nädal. Kui rahaline olukord ei olnud hea, tulid appi sugulased, sõbrad, naabrid. Talurahva pulmalaud oli üsna kesine. Pulmakoti sisuks oli leib, hiljem spetsiaalne pulmaleib ja ka nisuleib. Lisaks neile leidus seal ka suitsutatud liha, kala, kohupiima, kartuleid, piima ja mune. Pulmategelased Pruut ja peigmees olid ainult ametlikud peategelased. Peakohustused olid isamehel ja kaasanaisel oma abistajatega. Abiellujate vanematel oli kõrvaline roll. Isamees oli kogu pulma jooksul nii juhi kui ka liidri rollis. Pruudi suguvõsa esindas kaasanaine, kes oli võimekuselt isamehega enamvähem võrdne Pulmatseremoonia Kõige kärarikkam ja väliselt silmapaistvaim osa oli juba vara hommikul ettevõetav saajasõit ehk sõit pruudi järele.
· Akadeemilistest ringkondadest tekkinud huvi lillede vastu on näha ka Bosschaerti maalidel, kus lilli on kujutatud suure täpsuse ja tõetruudusega, kuigi tegelikkuses eksisteerisid kõik lillekimbud vaid kunstniku ettekujutuses. · Iga lilleliigi eelnev põhjalik uurimine andis Bosschaerti kimpudele tõetruuduse, kuigi kimp jättis veidi säititud mulje, kuna iga lill seisis omaette ega varjanud teisi. · Sama kehtib ka pildil nähtava kimbu kohta, mille taustal olev maastik on sama kaunis ja idealiseeritud kui bukett. JUAN DE ESPINOSA. KÕRGBAROKK · Espinosa saavutab marjade tugeva reljeefsuse kobarate paigutamiseega hämarasse ruumi, läike aga mitme läbipaistva värvikihi kandmisega üksteise peale. · Viinamarjade kujutamise populaarsus 1630. aastate Hispaanias võis saada alguse Pliniuse "Loodusloo" tõlkimisest hispaania keelde 17.sajandi alguses. PIETER CLAESZ.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
