Psychology Gleitman Blood flow in the brain during different activities: the rate of blood flow is measured by special radiation counters that are placed at various points of the skull and that monitor radiation from mildly radioactive gas injected into the bloodstream. Blood flow pattern depends on what the patient does ( different pattern is found when person is reading aloud, yet another when he watches a moving light and so on). Ambiguous sights and sounds: The way ambiguous figures are perceived often depends on what we have seen just before. For example, if we are first shown an unambiguous figure of a rat, the ambiguous picture will be seen as a rat. If we are first exposed to an unambiguous face, we see the ambiguous figure as a face. What holds for visual patterns also holds for language. Many utterances are ambiguous. If presented out of context, they can be undestrood in several different ways. For exam...
MÄLU Mälu on psüühiline nähtus: tajuteabe, teadmiste, oskuste, vilumuste jms. meeldejätmine, säilitamine, pärastine meenutamine ja kasutamine. Mälu on vaja õppimises, mõtlemises, tajumises, kõnelemises, suhtlemises jmt psüühilises protsessis. Mälu seostab indiviidi minevikku tema oleviku ja tulevikuga. Mälu tähtsaimad omadused on mälu maht ja kestus. [EE 6. kd., lk 498] Lk. 262 Unustamiskõver iseloomustab unustamise kiirust, näidates kui palju meeldejäetust aja möödudes ununeb ehk teisiti öeldes kui palju meeles püsib. Mida suurem on unustamine, seda vähem on jäänud meelde ja vastupidi mida vähem unustati, seda rohkem jäeti meelde. Seepärast võib unustamiskõverat väljendada ka meeldejätmise (säilitamise) kaudu: ordinaatteljele kantakse säilitamise (saving) ulatus protsentides, abstsissteljele esmaõppimisest möödunud aeg (meeldejätmise ehk retentsiooni aeg, retention interval). [joonis 7.9] Unustamiskõverat saab koostada sisutut...
Mälu Gleitman, jt (2014) lk 357-401 Teemad: omandamine, säilitamine, meenutamine, mälulüngad, mäluvead. Omandamine, säilitamine, meenutamine Mäletamisel kasutab inimene erinevaid mälusüsteeme: need on juhtumite, üldfaktide ja oskuste mäletamine. Mäletamine koosneb kolmest osast: 1) omandamine (uue info sisestamine, milleks on vajalik keskendumine, uuele infole pingsalt mõtlemine) 2) säilitamine (et meelde jääda, peab kogemus jätma närvisüsteemi jälje) 3) meenutamine (talletatud info taasesile kutsumine). Omandamine Omandamise hulka kuulub nii teadlik meeldejätmine, kui juhuslik õppimine. Omandamine eeldab teatud intellektuaalset pühendumist meeldejäetavale infole, st sellele eraldi keskendunult mõtlemist, seostamist või analüüsimist. Selle tulemusel salvestubki mällu justnimelt selle protsessi tulemus ja hiljem meeldetuletades meenub see, mida protsessi käigus mõeldi. Tegelikult määrabki just see protsess ära, mida ja kuidas me mä...
(tõlge Gleitmani raamatust) EMOTSIOONID, TUNDMUSED: OMAENESE SISESEISUNDI TAJUMINE (Pilt) Sisetunde vääriti tõlgendamine. Gilberti ja Sullivani opereti üks tegelaskujudest, Kannatlikkus, arutleb: ,,Hulluse ebatavalisus on võrreldav sellega, et terava haigushoo äärmise piina mõjul on seda eksikombel kerge ka seedehäireks pidada". (New York Gilbert and Sullivan Players; Lee Snideri foto, 1987) On ilmne, et tunnetame omaenese sisemist hingeseisundit ise seda subjektiivselt tajudes. Mitmed sotsiaalpsühholoogid arvavad, et niisugune tunnetusprotsess võib mõju avaldada ka emotsioonide subjektiivsele tajumisele. Me räägime, et tunneme armastust, rõõmu, muret või viha. Kuid kas me oleme alati kindlad selles, mida tunneme? Ühes Gilberti ja Sullivani operetis üks tegelastest möönab, et tagasitõugatu võib armastust eksikombel seedehäireks pidada. Kuigi see on suuresti liialdatud, võib midagi ...
Skeem on mõistete struktureeritud klaster- See täpsustab L5 elementidevahelisi ruumilisi, ajalisi ja in English: what is a Mis on skeem? põhjuslikke seoseid. schema? (webpage) Skeem esitab eelkõige teadmisi ning sellel on Gleitman, 2011, page oluline roll sündmuste 321. meeldejätmisel ja mõistmisel. Milles seisneb mõistete L5 struktuur ning mis on baastaseme mõisted? Ch 10 (language) Mis on stsenaarium? Stsenaarium on tavaelu L5 sündmuste stereotüüpne tegevuste järgnevus.
Reageerib loogiliselt erinevates olukordades. Reageerib positiivselt kiitusele. Laps on uudishimulik teiste laste suhtes. Suhtleb ja mängib teistega. Lapse emotsionaalne areng on normis, vaatamata sellele, et tal oli raske periood sünnist ühe aastani. Üksik asi, mis võiks valvaks teha on see, et laps paneb sõrmed suhu. Võib olla see on stressi tagajärg. Allikad: 1. Peter K. Smith, Helen Cowie, Mark Blades „Laste arengu mõistmine“ Tallinna Ülikool 2008 2. Henry Gleitman, James Gross, Daniel Reisberg „Psühholoogia“ Hermes 2014 3. George Butterworth, Margaret Harris „Arengupsühholoogia alused“ Tartu Ülikooli karjastus 2002 4. http://www.oppekava.ee/images/4/4d/III_Yldoskused_Mang-vene.pdf (lk 8-15, 17.10.2015)
närvisüsteem ja käitumise { Harro, J. (2006, 2002) Inimvaim ja aju: käitumise bioloogilised alused. Psühholoogia gümnaasiumile juhtimine (toim. J. Allik ja M. Rauk), ptk 4 lk. 56-75. TÜ Kirjastus { Gleitman, H. jt (1999). Psychology (5th Ed) Ch. 2, lk 14-69 või Gleitman, H. jt. (2004) Psychology (6th Ed) Ch. 2, lk 42-85 või http://www.wwnorton.com/college/psych/gman6Demo/ ch2/overview.asp Riina Häidkind
ristkülikute pindalade muutumisi. Tuli välja, et mõlemal juhul saime ümardatult võrdsed Weberi konstandid, seega on meie katse tulemused väga sarnased. Juhuslikult avastasime ka, et nii mina kui ka rühmakaaslane, kes mõõtis joone pikkusi, valisime varieeruva stiimuli väärtusteks samad tunnused ning vahemikud ning seda enam oli hea näha, et me ka samad tulemused saime. 3) Hinnake Weberi konstandi suurust võrrelduna statistiliste keskmistega erinevate meelte jaoks (vrld. Gleitman, lk 159). * Minu Weberi konstant tuli 0,04, mis on peaaegu sama, mis keskmiselt antud on (keskmiselt võiks olla 0,01 0,03). Siiski on ka arvamusi, et see võiks olla pigem 0,01 lähedal, seega selles osas on veel arenguruumi. 4) Milliste tingimuste muutumine teie katses võiks muuta Teie poolt mõõdetud eristusläve suurust? * Kuna saime rühmakaaslastega väga sarnased tulemused, siis julgen arvata, et antud katse
(neutral), tingitud tingitud. Punane tuli paistab - tuleb signaal, võpatus. (conditioned) ja Lisad kollase tule juurde, millega signaali kaasas ei tingimatu stiimul käi - alguses reageeritakse samuti võpatusega, kuid (unconditioned stimulus) harjutades õpitakse ära, et võpatus on õige vaid ning tingitud ja tingimatu punase tule puhul. Kollane tuli annab märku, et reaktsioon (response)? signaali ei tule ning ehmuda pole vaja. St siis et NB! Gleitman jt tingitud stiimul on stiimul mis tuleb ikka aga tingimatu "Psühholoogia" stiimusl on stiimul mis tuleb harva. Neutraalne stiimul eestikeelses versioonis on siis ärrituseta stiimul ei ole segavat valgust ega kasutatakse nii tingitud ehmatavat heli. . kui tingimatu reaktsiooni kohta ka sõna refleks, mis on tõlkija omavoli. Tingimatu reaktsioon tingimatule stiimulile on tõesti kaasasündinud
EMOTSIOONID ja MOTIVATSIOON Kordamisküsimused seminariks EMOTSIOONID 1. Kirjeldage emotsiooni kui ahelprotsessi. Millised emotsiooni komponendid selles protsessis osalevad? Milliseid komponente mõjutab kultuur kõige enam? · Emotsioone põhjustavad stiimulid ja sündmused. (iga emotsiooni kutsub esile mingi sündmus või stiimul) · Sündmuste kodeerimine erisuguse tähendusega kategooriad · Hinnang sh heaolu ja toimetulek · Füsioloogiline reaktsioon · Tegutsemisvalmidus erinevad käitumistendetsid. · Emotsioonide avaldumine · Regulatsioon tahtlik pidurdamine või võimendamine Kultuuriti võib erineda : sündmuste kategoriseerimine ja väljendusreeglid. 2. Kuidas on võimalik emotsioone uurida? Tooge näiteid, milliste meetoditega on võimalik uurida igat emotsiooni komponenti? Eksperimendid inimestega Näoväljenduste uurimine Psühhofarmakonide toime uurimine Käitum...
Kordamisküsimused: MÄLU (Gleitman jt 8.ptk JA/VÕI E.Tulvingu „Mälu“ 1.ptk + loengumaterjal) 1. Mälu struktuur (ajalise säilimise alusel) – sensoorne, töömälu (lühiajaline mälu) ja pikaajaline mälu. Kirjelda neid mäluliike ning nende omavahelist seost (lähtudes Atkinsoni ja Shiffrini staadiumide teooriast). Mis mõjutab unustamist nendes mälusüsteemides? Atkinson & Shiffrin (1968): Hoidlamudel koosneb 3 põhiüksusest: Sensoorne mälu, Lühiajaline hoidla ja Pikaajaline mälu. · Mälu on nagu raamatukogu, kus mälestused asuvad teatud kohtades · Meenutamine on otsing leidmaks teatud spetsiifilisi mälestusi · Mälu toimib erinevate hoidlate süsteemina - on sensoorne, lühiajaline ja pikaajaline hoidla Sensoorne mälu - sinna pääseb sensoorne info, kuid sealt väljuvad asjad, millele tähelepanu ei pöörata. See, millele tähelepanu pööratakse, liigub edasi töö- ehk lühimällu. · Modaalsusspetsiifiline - igal me...
Kuid peamiselt kasutatakse neid nimede ja tehnilste terminite jaoks kuna igale sõnale pole märki viipekeeles. Üldiselt ei sõltu viipekeel kõnekeelest, pigem läheb ta oma arengus teisi radu kui kõnekeel. Näiteks Briti ja Ameerika viipekeel on üksteiset vägagi erinevad kuigi kõnekeel on praktiliselt sarnane. 19 Kasutatud materjal: ,,Basic Psychology" Gleitman ,,Psühholoogia gümaasiumile" Jüri Alliki ,,Psühholoogia põhisuund" Anti Kidron ENE 4.Osa (lk 416-417:Keel) Internet : http://en.wikipedia.org/wiki/Origin_of_language http://www.perekool.ee/index.php?id=87677 20
· Farmakoloogiline ravi · Lisaks või ainult psühhoteraapia · Kognitiivne käitumisteraapia · Pereteraapia Süsteemiteooria isik ja teda ümbritsevad inimesed · Psühhodünaamiline teraapia · Perearst · Psühhiaater (saatekirja pole vaja) · Psühholoog (saatekiri perearstilt, psühhiaatrilt, ... -> HK rahastab; saatekirja pole -> ise rahastad) · Psühhiaatriakliinik -> Valvepsühhiaater · 112 Kasutatud kirjandus · Gleitman, H., Gross, J., & Reisberg, D. (2014). Psühholoogia. Tallinn: Hermes · Bachmann, T., Maruste, R. (2003). Psühholoogia alused. Tallinn: Ilo · Pildimaterjal: Gleitman / internet Lugeda Gleitmanist: · Isiksus: 700-711,715-721,727-732,736-740. · Psüühikahäired: 752-760,763-770,773-776,780-784,790-798,804-808. Sotsiaalpsühholoogia Liider: probleemiasetus · Kust tulevad hoiakud ja väärtused, kust stereotüübid, kust otsused ja käitumismallid
Üld- ja sotsiaalpsühholoogia Lugemismaterjali: 1) Henry Gleitman „Psühholoogia“ 2) P. Zimbardo „Psychology: core concepts“ Psühholoogia – käitumiste ja psüühiliste protsesside teadluslik uurimine ● Agressiivse emotsiooni (nt. viha) väljaelamine võib tekitada seda tegelikkuses juurde, mitte maha rahustada. Psühholoogia juured ● Filosoofia ja religioon - vana-kreeka ja rooma: ideed teadvuse kohta; meele ja emotsioonide olemus; tajud ja välise maailma tõlgendamine. Platon – moonutatud reaalsuse ideed
8.12 Astra Schults - Seminar. Kodutööde tagasiside ja kordamine ◦ juhendid on tehtud võimalikult napisõnalised, seega iga sõna on juhendis oluline ◦ "mossis nägu" ei ole hinnang, mossitab on hinnang ◦ retseptiivne kõne - kõnest arusaamine ◦ ekspressiivne kõne - oskus ise rääkida ◦ eksam: ▪ valikvastused, üks õige, 5 valikvarianti ▪ tüütuid (väga tihti korduvaid) nimesid tuleb teada, teooriate erinevused ◦ Gleitman "Psychology" + Butterworth ◦ autistid vajavad kindlust, rutiini; ei jõua tavaliselt põhiharidusest kaugemale ◦ Aspergeri sündroom - autisimi leebem vorm, lapsed suudavad kõneleda, kuid mitmetähenduslike asju ei mõista, suudavad ka ülikooli tasemel haridust omandada ◦ kodutöö ei mõjuta eksami hinnet, sest õppejõud ei saa piisavalt palka, et kõike läbi lugeda Õpikust: Mõisted
Näiteks lindude puhul ei pruugi piirduda väikeste ja lendavate lindudega, vaid võib prototüüpide sekka võtta ka need eksemplarid, kes ei lenda ja on suured. Rossi ja Spaldingi arvates on meil mitme eksemplari korral lihtsam konkreetset juhtu kohase eksemplariga paindlikult võrrelda, kui see on ainsa prototüübi korral võimalik oleks. Komponendilise ja prototüübilise teooria kombineerimine Huvitav on see, et isegi klassikalistel mõistetel näivad olevat prototüübid. Armstrong, Gleitman & Gleitman (1983) väidavad, et paaritu arv ja tasapinnaline kujund on hõlpsasti defineeritavad. (Näiteks paaritu arv on integraalarv, mis kahega jagamisel ei jagu jäägita). Nad leidsid, et erinevad paaritu arvu näited on erineva prototüüpilisusega. Nii on 7 ja 13 paaritu arvu prototüübile väga lähedal, 15 ja 21 aga mitte. Kui klassikaliste mõistete tüüpilisus osutub varieeruvaks, tähendab see, et täielik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
