- jäikus, enda arvamuse külge klammerdumine. Konflikti lahendamist toetavad tegurid: - selge arusaam probleemist; - selged eesmärgid (mida soovitakse saavutada?); - enesetõhususe tunne; - arvestatakse teiste seisukohtadega; - motivatsioon, koostöövalmidus; - sõnastus selge, emotsioonide kontrollimine jms.. Tajuvigadele tähelepanu pööramata jätmine (moonutatud sotsiaalne taju – stereotüübid, haloefekt, selektiivsus jms.) Rusikareeglite kasutamine (toetutakse kogemusele) Mäluvead Tagasisidega arvestamata jätmine Tendents reageerida positiivselt negatiivsele käitumisele juhul, kui (lähedussuhte näitel): suhtele pühendutakse, alternatiiv puudub, investeeringud suhtesse, sotsiaalse toetuse tajumine, suhe elus oluline Suhe või eesmärk? Suhe või eesmärk? Tagasitõmbumine ja probleemi ignoreerimine - Eesmärk pole oluline, suhe on
Mälu Gleitman, jt (2014) lk 357-401 Teemad: omandamine, säilitamine, meenutamine, mälulüngad, mäluvead. Omandamine, säilitamine, meenutamine Mäletamisel kasutab inimene erinevaid mälusüsteeme: need on juhtumite, üldfaktide ja oskuste mäletamine. Mäletamine koosneb kolmest osast: 1) omandamine (uue info sisestamine, milleks on vajalik keskendumine, uuele infole pingsalt mõtlemine) 2) säilitamine (et meelde jääda, peab kogemus jätma närvisüsteemi jälje) 3) meenutamine (talletatud info taasesile kutsumine). Omandamine
suhteliselt püsivaks u 10-30% peale (erinevad allikad kasutavad erinevaid jooniseid, seega . . . dunno) Ebbinghaus - unustame, sest aja jooksul toimub spontaanne mälutrasside hääbumine. Põhieeldus oli, et unustamine sõltub meenutamise intervallist ja mitte sellest, mis juhtub õppimise ja meenutamise vahepeal.+mingi graafik, kus päev nr2 juures on suht nulli langenud ja sealt tasaselt madalamele. 15. Interferentsinähtused, mäluvead, ja nende tekkepõhjused. Proaktiivne interferents - varasem teadmine takistab uue omandamist Proaktiivne hõlbustus -> varasem toetab uue õppimist Retroaktiivne interferents - uus teadmine takistab vana meenutamist Retroaktiivne hõlbustus -> uus toetab vana meenutamist Mäluvead - mäletatakse tegelikkusest teistsugust seika Eksitavad küsimused Sarnasus teise sündmusega Semantiline mälu e üldised teadmised maailmast (kirjutusmasin oli, seega oli ka
omandama. Materjali seostamine varajaste teadmistega Ebaefektiivne on oluliste asjade allajoonimine, mehaaniline kordamine või lugemine. 16) Kas see, kui miski ei meenu, annab alust väita, et seda ei ole mälus olemas? Miks? Ei pruugi seda tähendada. Lihtsalt antud kontekstis ja antud küsitlusviisi korral 17) Kuidas on omavahel seotud info salvestamine ja meenutamine? Milles seisneb kodeerimise spetsiifilisuse printsiip? Tooge näiteid. 18) Millest tulenevad mäluvead? Kuidas on võimalik nende kujunemist uurida? Millised ohud mäluvigade puhul varitsevad? Kuidas võiks neid vältida/vähendada? 1. informatsiooni kohe küllalt palju ei korrasta. 2. interferents ehk vastastikune häirumine - näiteks kui õpite poolt tundi ajalugu ning seejärel pooltundi geograafiat. Siis ajaloos õpitud on halvemini meeles kui geograafia. 3.valede taastamistunnuste olemasolu või õigete puudumine. 4. tuleneb konteksti mõjust
Hiljem unustamine aeglustub. Unustamise vastu aitab väga hästi kordamine. Kordamine tõstab teadmised uuesti 100% - ni, kuid edasine unustamine on juba aeglasem ja nii jääbki lõpuks rohkem meelde. Sellist nähtust nimetatakse unustamiskõveraks ,vt joonist 3 . ( Peil 2007 ) Joonis 3. ( Peil 2007 ) 8 Mäluvead Unustamiskõverad näitavad meile, kui kiiresti läheb omandatud teadmine kaduma. Tulving ( 2002 : 99- 100 ) leiab, et info säilitamine ei toimu vigadeta ja tihti juhtub, et omandatud teadmised moonduvad, mitte ei lähe kaduma. Tulemuseks on ikkagi unustamine ja sellist nähtust nimetatakse mäluveaks. Sisu muutused ilmutavad end mäluvigade kujul. Üks mäluvigade põhjus on meie üldistes teadmistes ümbritseva maailma kohta. Inimestel on
Statistilised seosed, mida uuringus ka leiti, esinesid kõige enam glioomi ja mitme teiste faktorite korral. Näiteks kõrge kumulatiivsete kõne aja korral esines glioomi rohkem. Huvitav seos, mida leiti, oli ka see, et glioom esines enamasti sellel ajupoolkera poolel, kus mobiili hoiti peamiselt kõnelemisel. Tulemuste analüüsimise käigus selgus, et regulaarsete mobiilikasutajate hulgas esines väiksem ajuvähi risk. 2 Põhjuseks võib olla uuringu käigus tehtud vead, nagu näiteks mäluvead vastamisel. Sama teemal viidi läbi ka uuring Taanis. Tegemist oli kohort uuringuga, mis hõlmas rohkem kui 420 000 mobiiltelefoni kasutajat. Info mobiiltelefoni kasutajate kohta saadi kahelt taani mobiilteenindusfirmalt. Saadud nimekiri kasutajate kohta kõrvutati andemetega, mis saad vähiregistrist. Jälgiti kui palju esines vähijuhte alates 1982 aastast kui 1995 aastani. Antud üleriigilise uuringu käigus leiti, et nende kasvajate esinemissagedus, mis kõige enam
mõtlemised. mälujälg mälestust säilitav füüsikaline märge närvisüsteemis mälu konsolideerimine-bioloogiline protsess, mille abil teisendatakse mälestused ajutisest seisundist püsivamasse seisundisse retrograadne amneesia mälupuudulikkus, sageli pärast peavigastusi. Meeldetuletamise ajend vihje, mis aitab infot meenutada Meeldetuletamise rajad ideid ühendavad seosed, mida inimene mälust info otsimisel kasutab Interferents mäluvead, mille puhul segunevad meenutatava infoga elemendid, mis polnud sellega tegelikult seotud. Väärinformatsiooni efekt sündmuse läbielanud inimesele esitatakse eksitavaid küsimusi, peavad väärinfot osaks oma mälestustes. Skeem inimese vaimne representatsioon, mis võtab kokku tema teadmised teatud tüüpi sündmuse v olukorra kohta Mälu tüübid 1. Ekspliitsiline-teadvustatud: Episoodiline mälu, mis puudutab konkreetseid sündmusi
Konflikti lahendamist toetavad tegurid: - selge arusaam probleemist; - selged eesmärgid (mida soovitakse saavutada?); - enesetõhususe tunne; - arvestatakse teiste seisukohtadega; - motivatsioon, koostöövalmidus; - sõnastus selge, emotsioonide kontrollimine jms.. Tajuvigadele tähelepanu pööramata jätmine (moonutatud sotsiaalne taju stereotüübid, haloefekt, selektiivsus jms.) Rusikareeglite kasutamine (toetutakse kogemusele) Mäluvead Tagasisidega arvestamata jätmine Tendents reageerida positiivselt negatiivsele käitumisele juhul, kui (lähedussuhte näitel): suhtele pühendutakse, alternatiiv puudub, investeeringud suhtesse, sotsiaalse toetuse tajumine, suhe elus oluline Suhe või eesmärk? · Tagasitõmbumine ja probleemi ignoreerimine - Eesmärk pole oluline, suhe on - Ignoreerimine tekitab suhte jätkumise korral vaenulikkust, emotsionaalselt kurnav
alati oma emotsioone,tekib nö „ülekeemine“ ● kommunikatsiooni vähenemine ● ebaselge probleem ● jäikus, jäärapäisus; enda arvamuse külge klammerdumine ● Taju vigadele tähelepanu pööramata jätmine (moonutatud sotsiaalne taju – stereotüüp, haloefekt, selektiivsus jne). ● Rusikareeglite kasutamine (toetatakse enda kogemustele) ● Mäluvead ● Tagasisidega arvestamata jätmine Tendents reageerida positiivselt negatiivsele käitumisele juhul kui (lähedussuhete näitel): suhtele pühendutakse, alternatiiv puudub, investeeringud suhetesse, sotsiaalse toetuse tajumine, suhe elus oluline. Nt destruktiivsest suhtest ei loobuta, sest on juba nii palju aega teisesse investeeritud. Selle asemel üritatakse vb teist muuta, suruda peale oma arvamusi, ignoreeritakse probleeme või hoopis
● Meeldetuletamise ajendid – vihje või märguanne, mis aitab infot meenutada. ● Meenutamise rajad – seosed ideede vahel, mis viivad teed soovitava infoni. ● Kõik, mis mälus on ei vasta 100% reaalsusele – see on ka see, miks kaks inimest võivad sama sündmust täiesti erinevalt mäletada. ● Kodeerimise spetsiifilisus – info salvestamisel originaal kodeeritakse sellisele kujule, mis hõlmab ka õppija mõtteid ja arusaama. Unustamine ja mäluvead. ● Aegamööda mälujäljed nõrgenevad ehk detaile/asju unustatakse kiiremini ning lõpuks kaovad need mälestused üldse. ● Unustatakse, sest pidevalt õpitakse uut infot juurde – lisanduv info võib olemasolevat kuidagi kahjustada. ● Interferents – mineviku meenutamine läheb raskeks, kuna mälestusega seguneb mingi muu info. ● Väärinfo efekt – inimesele antakse mingi sündmuse kohta valet infot ning inimese
hälbed koondunud põhiliselt vasema ajupoolkera oimusagarasse, 2. Lapsed, kes on nõrgad matemaatikas, kuid lugemises ja kirjutamises on veelgi nõrgemad neuroloogilised hälbed koondunud oimu-, kiiru ja kuklasagarasse; 1. ja 2. rühma lastele on iseloomulik kalduvus püüda vältida ülesandeid, milles nad on ebakindlad. Neile tüüpilised vead on näiteks korrutustabeli ja algoritmi sooritamisega seonduvad mäluvead. 3. Lapsed, kelle tase lugemisel ja kirjutamisel on normaalne, kuid selgelt nõrk aritmeetikas nende matemaatilised raskused ei ole seotud keelelistega - auditiivne tähelepanu hästi arenenud, suuri puudusi on aga visuaalses tähelepanus ja visuaal-spatsiaalsetes võimetes. Selle rühma aritmeetilised vead liituvadki sageli spatsiaalse ja visuaalse düsorganisatsiooniga: read ja veerud segunevad algoritmis, tehtemärgid loetakse valesti jne
annaabi.ee 
