Fosfor Fosfori avastas Hamburgi kaupmees ja alkeemik Hennig Brand 1669. Ta eeldas, et ,,tarkade kivi" peab olema seotud inimorganismiga. Uurimist alustas ta uriinist. Brand kogus tünnitäie uriini, aurutas seda siirupi konsistensini ning sai pruunika vedeliku, mille nimetas uriiniõliks. Viimase segas ta liiva ja söega ningkuumutas siis tugevasti õhu juurdepääsuta. Äraarvamatu oli alkeemiku rõõm, kui ta avastas anumas omalaadse, nõrgalt küüslaugulõhnalise vahataolise aine, mis pimedas helendab. Fosfor (keemiline sümbol P) on keemiline element, mille järjenumber on 15 ning massiarv on 31. Fosfor lihtainena esineb üldiselt kolme allotroopse (sama keemiline element võib esineda
Raud(II)karbonaati - FeCO3 leidub looduses mineraal sideriidina. Destilleeritud vees raudkarbonaat ei lahustu, kuid süsinikdioksiidi (süsihappegaasi ) sisaldavas vees lahustub, muutudes seejuures raudvesinikkarbonaadiks: FeCO3 + H2O + CO2= Fe(HCO3)2. Looduslik vesi sisaldab tihti raudvesinikkarbonaati, mis on veeslahustuv. Vee keetmisel reageerib see õhuhapniku ja veega ning tekib raud(III)hüdroksiid, mistõttu keedunõu seintele tekkiv katlakivi on pruunika värvusega. Raud(III)kloriid - FeCl3 on pruunika värvusega kristalne, väga hügroskoopne (seob kergesti vett) ühend. Ta on kõige levinumaks raud(III)soolaks. Teda kasutatakse joogivee puhastamiseks, aga ka meditsiinis väiksemate haavade ja ninaverejooksude peatamiseks (3-5% lahust). Raud(III)sulfaat - Fe2(SO4)3 on kollakasvalge hügroskoopne pulber. Ta moodustab leelismetallide sulfaatidega ning ka ammooniumsulfaadiga kaksiksoolasid, nn maarjaid.
omastamist teistest toitainetest. Piimas on keskmiselt 87,5% vett, mis on keskkonnaks, kus on lahustunud kõik teised koostisosad. Rasva on lehmapiimas 2-6%. Piimavalgud on täisväärtuslikud valgud, sest nad sisaldavad kõiki organismile vajalikke aminohappeid. Piimas leiduvaid valkusid omastab inimese organism hästi. Lehmapiim sisaldab valke 3,4-4%. Piimasuhkur ehk laktoos lahustub vees. Kuumutamisel üle 100C omandab ta pruunika värvuse ning 170- 180C laktoos karamellistub. Lehmapiimas leidub ~4,7% piimasuhkrut. Mineraalaineid on piimas keskmiselt 0,7%, neist kõige rohkem Ca. Mikroelementidest sisaldab piim vaske, koobaldit, joodi jt. Rikkalik on piim vitamiinide poolest (eriti A ja D). D-vitam. kuumutamisel ei lagune. E-vitam. on püsiv ja pidurdab rasva hapendumist, mistõttu piim säilib kauem. B-grupi vitamiinidest hävib kuumutamisel B1. B2,B6 ja PP on kuumutamisele vastupidavad. C-vitam
Ei saa eraldada kohvipaksu ja jooki. Kui masinat või presskannu pole, siis tuleb sellise meetodiga kohvi teha. Espresso masin Suruvad kuuma vee läbi väga peeneks jahvatatud ja kokku pressitud kohvipuru ning siis joogi tassidesse. Lahustuv kohv Kohvisegule(tehakse kohvi valmis, vesi aurutatakse ära, tekivad graanulid) valatakse keev vesi peale. 6. Mis on espresso ja cappuccino? Kuidas neid valmistatakse. Espresso-tumeda röstiga kohvipulber, kange, kergelt pruunika vahuga valmistatakse esperssomasinas surudes rõhu all vett kiiresti läbi kohvipulbri(eelsoojendatud tassi, kergelt pruunika värvusega). Serveeritakse väiksest tassist(2,5-3,5 cl) külma veega Cappuccino-espresso, kuhu on lisatud kuuma piima ja vahtu. Piima vahustamine- piim valatakse kannu, kann asetatakse auruvooliku kohale. Aur tuleb sisse lülitada siis kui auruvooliku ots on piima pinna all. 7. Milliseid komponente ja töövahendeid vajad presskannukohvi
Loodusõpetuse Ettekanne ORAV 01.04.2 008 Eesti Orav Eesti orav on pruunika tooniga, pikka ja koheva sabaga. Talvel on ta hallipruunikas ja suvel punakaspruunika karvkattega. Saaremaal ja Hiiumaal võib kohata ka selliseid oravaid, kelle suvine värv on must.Orava keha pikkus on 20-25cm ja saba pikkus 20-30 cm.Ta kaalub 170-400g.Ta sööb seemneid , viljasid , selgrootuid ,linnupoegi ning linnumunasid. Talveks varub orav puuõõnsustesse ja oksaharude vahele sarapuupähkleid, tammetõrusid ja seeni. Talviti on oraval sageli nälg ja käbivaesetel aastatel
Võrreldavad Jaanalinnu muna Vutimuna Kanamuna omadused Kollakas valge Kirjud, pruunika Munakoore värvus värvusega sõltub kanade tõust. Värvus Munakanatõugudel on tavaliselt valged, muna- liha- ja lihakanatõugudel
Kaguneeme läbiv meridiaan (umbes 147° idapikkust). Ookeanipõhja kõige olulisem pinnavorm on ookeani keskmäestik, mille kuju meenutab tagurpidi Y-tähte. Keskmäestik jaotab ookeanipõhja kolme laama vahel, milleks on Aafrika laam, Antarktika laam ja Austraalia-India laam. Ookeani kõige sügavam koht asub Põhja-Austraalia nõos ja Sunda süvikus, pisut Bali saarest lõunas. See ulatub 7729 meetrit merepinnast allapoole. Ookeani keskmäestikust idas on merepõhi kaetud peamiselt pruunika saviga, läänepoolne osa aga peamiselt globigeriinmudaga. Ookeani lõunaosas domineerib valdavalt ränivetikate kodadest moodustunud muda. India ookeani suurimad saared on Madagaskar ja Sri Lanka. India ja Vaikse ookeani piiriks olevatest saartest on suurimad Sumatra ja Jaava. Täies osas paiknevad India ookeani saartel Bahrein, Madagaskar, Maldiivid, Mauritius, Seisellid ja Sri Lanka.
Valmib augusti teisel poolel ja säilib 3 - 4 nädalat. Hapukasmagusa maitsega meeldiv lauaõun. "Martsipan" - pärineb Saksamaalt. Õun lameümmarguse kujuga, rohekaskollane, triibulise ilusa karmiinpunaga. Valmib augustis. 4 TALISORDID: "Talvenauding" - Pollis aretatud sort. Õun keskmise suurusega, kooniline või korrapärane, tugevate kantidega, rohekaskollane, pruunika punaga, hapumagus hea lauaõun. Vili valmib novembris - detsembris, säilib aprillini. "Antoonovka" - vana vene sort. Õun keskmise suurusega, ümar, valminult helekollane, harva nõrga punaga, magushapu lauaõun, hea mahlaõun. Valmib novembris - detsembris, säilib kevadeni. "Krameri tuviõun" - Otto Krameri poolt Tallinnas aretatud sort. Õun väheldane või keskmine, kooniline, rohekaskollane, pruunika punaga, hapumagus laua ja töötlemisõun. Valmib oktoobris, säilib jaanuarini.
- lhustumiseks vajalik ensm (laktaas) , mis mnel puudub. Sahharoos - ehk tavaline suhkur C2H22O11 - Suhkrupeet ja roog - Banaanid , arbuusid - Kase- ja vahtramahl - Ehitust testab ssivesikute peamine keemiline omadus - hdrols C11H22O11 + H20 - hdrols - c6h12o6 + c6h12o6 - invertsuhkur on glkoosi ja fruktoosi segu - Ei kristalliseeru SAHHAROOSI OMADUSED : - vrvusetu kristalne aine - lhnatu - lahustub vees - sulab temperatuuril 185C , kuumutamisel le 185 muutub pruunika vrvusega karamelliks - magususelt kolmas looduslik sahhariid TRKLIS TSELLULOOS (C6 H10 05)n - on polmeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide jgid - trklis on a- glkoosi polmeer - tselluloos b-glkoosi polmeer (C6 H11 O5)n + H2O ---- hdrols ---- n C6 H12 O6 Trkils : Leidub - taimejuurtes(kartul) - seemnetes(teravili) - valge vrvusega - krudisev pulbriline aine - hgroskoopne - klmas vees ei lahustu - soojas vees trklise terad paisuvad ja moodustavad kliistri
Mulla horisondid: kõduhorisont koosneb eri lagunemisjärgus olevatest variseosadest. Katavad mullapinda, võivad olla 1-3 kihilised ja erineva niiskussisaldusega huumushorisont orgaanilise aine kogunemine ja segunemine mineraalosaga. Kobe, toitaineterikas, tumedat värvi väljauhtehorisont heleda värvusega, vaestunud saviosakestest ja toiteelementidest sisseuhtehorisont peenemate mineraalsete murenemisosakeste ja huumusosakeste kogunemine, savimineraale sisaldav, pruunika või punaka värvusega lähtekivim mineraalne lähtematerjal, millele on muld tekkinud gleistunud lähtekivim tekib kui muld on suurema osa aastast märg aluskivim lähtekibimi alune kivim, mille mõju mullale on kaudne toorhuumuslik horisont tekib liigniisketes oludes, jääb huumushorisondi ja turvase vahele turvas- soomulla horisont, vee ja orgaanilise aine rikas mustmuld tekivad kontinentaalses kliimas, kus aastane sademete hulk on tasakaalus auramisega,
1. läbiuhtelise veereziimiga mullad (sademete hulk > aurumine) 2. tasakaalustatud veereziimiga (sademete hulk = aurumine) 3. aurumise ülekaaluga (aurumine > sademete hulk) · Mullahorisondid: 0-horisont - kõdukiht, surnud orgaanilistest ainetest A-horisont - huumusekiht, tume. tekib orgaanilise aine lagunemise tulemusena B-horisont - sisseuhtehorisont, väga peente murenemisosakeste ja allapoole liikuvate huumusosakeste segunemisel. punaka või pruunika tooniga. C-horisont - lähtekivim. D-horisont - aluskivim (kivim, mis asub lähtekivimi all) E-horisont - väljauhtehorisont ja leethorisont G-horisont-gleihorisont - sinakas-hall kiht T-horisont - turbakiht, niiskuskeskkonnad
Ümara maismaal, kui ka kehakujuga.Nahk on vees. Pikad tagajalad, sile. Sil on püstise lühike keha, (vertikaalse) varvastevahelised pupilliga silm. ujunahad, Kärnkonlased esiletulevad silmad ja Harilik kärnkonn- puudub saba. Pruunika värvusega. Suurt kasvu. Rohe-kärnkonn- Seljal on erineva kujuga tumeruhelised kuni mustad laigud ning oranzid või
jõgesid, järvi, soid, noorendikke ja võsastikke. Sagedasti võib teda kohata ka metsade lähedusse jäävatel põldudel. Põdrad ujuvad väga hästi. ELUVIIS Põdra kodupiirkonnaks võib olla 2,5-19 km2. Enamasti on põder üksildane loom, kuid talviti võivad nad olla ka karjades. PALJUNEMINE Põtrade jooksuaeg kestab augusti lõpust oktoobri alguseni. Maikuus sünnib põdralehmal 1-2 vasikat, kes kaaluvad 4-5 kg ja on kaetud pruunika titekarvaga. Juba esimestest elupäevadest hakkavad pisipõdrad rohtu sööma, kuid ema imetab neid siiski hilissügiseni. Põdrapullid kasvavad kiiresti. TOITUMINE Suvine menüü koosneb peamiselt rohttaimedest ja lehtedest. Põder tarvitab toiduks ka seeni, samblikke, puhmastaimi ja puude oksi. Talvel sööb puude-põõsaste peenemaid oksi. Eriti armastab ta männivõrseid ja pajupõõsa ladvaoksi.. Päevas sööb põder 10-15 kg oksi. PÕTRADELE ISELOOMULIK
· Normaaltingimustel rohekaskollane ja väga mürgise toimega gaas, mida looduses puhtal kujul ei esine. · Reageerib hästi paljude teiste ainetega. · Osaleb happe- ja leelistasakaalu tagamisel, reguleerib rakkude ainevahetust ja soolhappe (HCl) sünteesi maos. · Kõige tuntumaks kloori ühendiks on NaCl (naatriumkloriid) ehk keedusool. · Kasutatakse keemiatööstuses (paberi pleegitamiseks, ravimite tootmiseks, Broom (Br) · Tavatingimustel tugeva lõhna, pruunika värvusega vedelik, mida looduses puhtal kujul ei esine. · Inimorganismile väga toksilise toimega. · Reageerib hästi paljude erinevate ainetega. · Inimese organismile söövitava ja ärritava toimega. · Kasutakse meditsiinitööstuses ja fotograafias. Jood (I) · Normaaltingimustel tahkete kristallidena. · Reguleerib sisenõrenäärmete talitlust ja ainevahetust. · Joodi puudusel tekkib inimestel struuma ehk kilpnäärme haiguslik suurenemine.
Teo keha värvus on hele, kahvatukollane või kreemjasvalge. 10 – 17mm (enamasti 14 – 22 mm VÕSA-VÖÖTTIGU Sarnaneb salu-vööttigu välimusele. 15 – 16 mm) (enamasti 19 – 21 5 kuni 5,5 keermega läikiv kollane mm) koda on kuni viie pruunika vöödiga. Vöödid võivad ka täiesti puududa. Kodade värvus ja muster on väga varieeruv nagu eelmiselgi liigil. Teo keha on hele kahvatukollane või kreemjasvalge. Kõrge kuhikja 5–6-keermelise kojaga liik. Koda on enamasti ühevärviline hallikaskollane kuni hele punakaspruun, nõrga mati 10 – 19 mm 13 – 23 mm läikega
Infoleht Tondihobu Välimus Rohe-tondihobu (Aeshna viridis) on suur kiil: tema tiibade siruulatus küünib 90 millimeetrini ja kehapikkus 70 millimeetrini. Tiivad on läbipaistvad, mustade soontega ning õrnalt pruunika varjundiga. Teistest tondihobudest eristub see liik rohelise rindmiku poolest: rindmiku küljed on üleni rohelised, seljal kaks laia rohelist triipu vaheldumisi mustadega. Tagakeha on isastel sale, mustjaspruun, külgedelt erksate siniste laikudega. Ka silmad on isastel eresinised. Emased on palju rohelisemad, teenides auga ära rohe-tondihobu liiginimetuse. Nende silmad on rohelised, rindmik külgedelt roheline ning ka tumepruunil tagakehal rohelised laigud. Levik
3) aurumise ülekaaluga (aurumine suurem kui sademete hulk) MULLAHORISONDID. *Mullakihid, erinevad paksuse, mullalõivise, keemilise koostise, happelisuse poolest, orgaaniliste ainete sisalduse poolest jne. *0-horisont = kõdukiht (surnud orgaanilised ained) A-horisont = huumuse horisont (tume värv, värvus sõltub niiskuse sisaldusest ja orgaanilise aine sisaldusest. B-horisont = sisseuhte horisont (kujuneb peente murenemisosakeste ja allapoole peente huumusosakeste segunemisel, pruunika või punaka tooniga) C-horisint = lähtekivim D-horisont = aluskivim (kivim, mis on lähtekivimi all) E-horison = väljauhtehorisont või leethorisont (liivaka lõivisega, värvus hallikas, kujuneb kliimatingimustes kus sademeid rohkem kui aurumist) G-horisont = gleihorisont (tekib liigniiskuse tõttu, sinakas-hall) T-horisont = turbahorisont (hapnikupuuduse tõttu tekib turvas)
filmi "Maised ihad" , millest ma kohati ei olnud võimeline aru saama, sest see oli prantsuse keeles. Pärnu mMoodsa Kunsti aastanäitusel leidus teoseid vist igale maitsele. Märkimisväärsed oleksid Bruno Sõmeri teosed. Oma teostes oli kunstnik kasutanud vesivärve ning värvitoonid olid ka küllaltki huvitavad- kokku oli segatud nii punast, rohelist kui musta ning kindlasti ka teisi värve, kuid tulemuseks olid peamiselt pruunika värvivarjundiga toonid. Silma jäi ka Sirami õlimaal Karma. See püüdis pilku oma suuremõõtmelisusega ning huvitava lahendusega. Teosel oli näha tuba, kuhu olid paigutatud inimesed väga ebakorrektselt ning teose vasakusse nurka oli pandud narmastikandis matt seinapildina sellesse tuppa. Teised teosed olid head, kuid mitte nii silmapaistvad. Absoluutselt ei meeldinud mulle Jasper Zoova teosed need tundusid
Tüsedus alla 10cm. (tundra gleimuld, turvastunud gleimuld) Soostumine ja turvastumine. OKASMETS Keerukad mullad. Veereziim läbiuhteline. (kõduhorisont, väljauhtehorisont) Leetumine. LEHTMETS Ei teki tüsedat kõdukihti. Korralik huumus- (huumushorisont) horisont. Ei toimu väljauhtumist. Pastelse pruunika tooniga. ROHTLA Veereziim tasakaalustatud. Tüsedus üle 1m. Toimub kamardumine ehk huumuse kogunemine. Intensiivne mullasegamine. KÕRB JA POOLKÕRB Mulla läbikuivamine ja soolade kristalisee- rumine. VIHMAMETS Tüsedus 6-10m.
Halogeenlampides Keedusoola lisandis Prantsuse keemik Bernand Courtoise 1811. aastal. Uuele avastatud elemendile anti nimi paar aastat hiljem tema violetsete aurude järgi. Joodi avastamisega on seotud kass, kes hüpanud riiulile ja B.C tahtis teda kätte saada. Tööstuskeemik ja salpeetrivabrikant Bernard Courtois ning paljud teised salpeetri valmistajad panid tähele, et adrutuhas leidub mingit ainet, mis söövitab raud ja vasknõusid. Jooditinktuur pruunika värvusega lahus. Kasutatakse haavade puhastamisel ja verdsulgeva vahendina ja tärklise kindlaks tegemisel. Hõbejodiid kasutatakse looduse mõjutamiseks nt. orkaani ja vihma ära hoidmiseks, saab kutsuda esile sademeid. Kirjandus: Lembi Tamm "Üldine ja anorgaaniline keemia õpik gümnaasiumile II osa" Interneti leheküljed: a) http://www.annaabi.com/materjal15561jood%28i b) http://kauralasoo.net/konspektid/mittemetallid.pdf
- India pähkli halvaa ehk nakra - Rosina, kakao, vanilli halvaa Valmistamine: 1. õlirikas tooraine puhastatakse, röstitakse ja peenestatakse ühtlaseks massiks 2. suhkrurikkast toormest keedetakse karamellmass, mis hiljem vahustatakse 3. vahustamiseks kasut. Seebilillejuure ekstrakti, mis kindlustab halvaa poorsuse ja kiulisuse 4. vahustatud karamellimass peab olema plastiline, piisava niiskusesisaldusega 5. süsivesikud pruunistuvad karamellistumisel, annavad pruunika taustvärvingu 6. õlirikka toorme haakumiseks karamellimassiga lisatakse emulgaatorit seebijuure keeduleent, mis sisaldavad saponniine 7. saponiinid keemiliselt olemuselt glükosiidid, mis vees moodustavad heade omadustega kolloidlahuse 8. viimasel ajal kasutatakse selleks magusjuurest saadavat lagritaekstrakti 9. kõikide toorainete segamisel moodustub kiulis-kihilise struktuuriga mass 10. maitse korrigeerimiseks sidrunhapet, vanilli, kakaod, rosinaid...
Jalg lühike ja oranz, kaetud valgete ebemete ja aukudega. Eoslehed on hele- oranzid. Söödav värskelt. Kuuseriisikas Kübar ja vars vigastuse korral muutub vigastatud kohast rohekaks. Seenejalg on oranzi värvi. Kübar noorel seenel kumer, hiljem lamenev, vanemal seenel madalalt lehterias. Eoslehekesed tihedad, las- kuvad, oranzikaskollased. Söödav värskelt. Haavariisikas Kübar noorel seenel kumer hiljem lamenev. Pruunika varjundiga lillakashall. Jalg kõva, kaetud valge kirmega Eoslehekesed paksud ja kollakad. Piimmahl püsivalt valge ja põletavalt kibe Söödav kupatatult. Kollariisikas ehk võiseen Kübar on kollane, kleepuv, kollakaspruunide ringidega. Serv laialt sisse rullunud, karvane. Jalg lühike, kollakas, kaetud süvistatud laikudega, õõnes. Eoslehekesed tihedad, laskuvad, kollakad. Söödav kupatatult. Kaseriisikas
· Lisaks ravib mao- ja maksahaigusi, neeru- ja põiehaigusi, kõrget vererõhku, südamehaigusi, veresoonte lupjumist, kroonilist reumat, podagrat ja neerukive (õiekeedus). · NB! Aedube ei tohi süüa toorelt, sest need sisaldavad mürgiseid ühendeid (valkaine fasiin), mille toime keetmisel ja hapendamisel kaob. Omakasvatatud seemne saamine 1) Valminud ubade saamiseks jäetakse kaunad niikauaks taime külge, kuni nad omandavad kuld-pruunika värvuse. 2) Seejärel lõigatakse varred maha ja riputatakse varjualusesse kuivama. 3) Kuivatatud oad lüditakse, seemneid kuivatatakse veel paar päeva. 4) Hoitakse neid suletud kaanega nõus pimedas ja jahedas kohas. Kasulik teada · Kasulikke omadusi on uurinud teadlased · katsed rottidega -> toideti erinevate aedoa sortidega · lähtuti, et aedoad sisaldavad aineid, mis alandavad vähki haigestumise riski
PõDER MARKUS TOOMSALU P.V.P 6A KLASS Põder (Alces alces) on hirvlaste sugukonnast pärit imetaja Põder on Eesti suurim metsloom. Ta võib kasvada üle 2 meetri kõrguseks ja kuni 3 meetri pikkuseks. Emast põtra nimetatakse põdralehmaks, isast põdrapulliks. Põdrapullil on uhked sarved, mida iga sügis vaja läheb, sest ees ootavad lahingud teiste pullidega. Põdralehmal sarvi ei ole. Põdravasikad on sündides kaetud pruunika titekarvaga. Eestis on umbes 10 000 põtra. Igal aastal kütitakse nendest ära kolmandik, sellele vaatamata põtrade arv ei vähene, sest põtrade juurdekasv on samuti 30% aastas. Põdra välimus Põder on pikkade jäsemete ja laiade sõrgadega, iseloomulikud on ka pikk ülamokk (seetõttu näib nina kongus) ning kuni 40 cm pikkune habe lõua all. Õlakõrgus (190cm) ületab pikimate meeste pikkuse ning täiskasvanud põdrapulli kaal võib olla võrdne 10 mehe kaaluga (600 kg)
See on helekollase värvusega, terava ebameeldiva lõhnaga tahkis, tugev oksüdeerija. Reageerimisel orgaaniliste ühenditega redutseerub see osmiumdioksiidiks või isegi vabaks metalliks. Osmiumtetraoksiidi sulamistemperatuur on 48 °C ja keemistemperatuur on 130 °C. Sellejuures tekib aur, mis on eriti ohtlikud silmadele ja võivad põhjustada pimedaksjäämist. Osmiumtetraoksiidi lahustega värvitakse bioloogilisi preparaate. Osmium(IV)oksiid on pruunika värvusega tahkis. Osmiumsulfiidi saadakse vastavate lihtainete kuumutamisel (600 °C) vaakumis. See ei lahustu vees ega reageeri lahjendatud hapete ega leeliste lahustega. Kaaliumosmaat(VI) on violetse värvusega tahkis, mida saadakse osmiumtetraoksiidi redutseerimisel leelises keskkonnas. Kasutatud kirjandus 1. Raamat ,,Elementide keemia" 2003. Lk: 249 252. Autorid: Hergi Karik ja Kalle Truus 2. http://www.miksike
See on helekollase värvusega, terava ebameeldiva lõhnaga tahkis, tugev oksüdeerija . Reageerimisel orgaaniliste ühenditega redutseerub see osmiumdioksiidiks või isegi vabaks metalliks . Osmiumtetraoksiidi sulamistemperatuur on 48 °C ja keemistemperatuur on 130 °C . Sellejuures tekib aur, mis on eriti ohtlikud silmadele ja võivad põhjustada pimedaksjäämist. Selle aurudel on spetsiifiline lõhn. Osmiumtetraoksiidi lahustega värvitakse bioloogilisi preparaate. - Osmium(IV)oksiid on pruunika värvusega tahkis. - Osmiumsulfiidi saadakse vastavate lihtainete kuumutamisel (600 °C) vaakumis . See ei lahustu vees ega reageeri lahjendatud hapete ega leeliste lahustega. - Kaaliumosmaat(VI) on violetse värvusega tahkis, mida saadakse osmiumtetraoksiidi redutseerimisel leelises keskkonnas. - Osmiumtetraoksiid (OsO4) on väga rabe. Puhas osmium on sinakashall, aga tema pulber on sinakasmust. Kasutamine
pruunsüsi, nafta ja maagaas. Boksiit on settekivim, mis koosneb peamiselt alumiiniumoksiidist ja alumiiniumhüdroksiidist. Boksiit on peamine alumiiniumimaak. Süsi on süsiniku aatomitest koosnev lihtaine, mis moodustab looduses mitmeid modifikatsioone. Rauamaak on kivim või mineraal, mis sisaldab piisavalt rauda ning on piisavalt hõlpsalt ligipääsetav, et tema kaevandamine oleks majanduslikult tasuv. Pruunsüsi on pruunika värvusega kaustobioliit. Pruunsüsi tekib kivisöega sarnaselt, kuid enamasti väiksemal mattumissügavusel. Sarnaselt kivisöele kuulub pruunsüsi fossiilsete kütuste hulka ning on tähtis maavara. Pruunsöe kütteväärtus on kivisöe omast väiksem. Pruunsüsi tekib taimse materjali mattumisel ja mittetäielikul lagunemisel. Bassi väina põhjast leidub naftat ja maagaasi. Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu.
edasisel tõstmisel kuni 100ºC säilitab väike osa (5%) valkudest siiski lahustuvuse. Töö käik: Peenestasime käsitsi väherasvase sealiha ning kaalusime kummassegi keeduklaasi umbes 5 g peenestatud liha. Ühe keeduklaasi lihaga panime keevale vesivannile ning kuumutasime seda klaaspugaga pidevalt segades 10 minutit. Jälgisime liha värvuse muutumist. Enne kuumutamist oli liha roosaka värvusega ning hakkas kohe kuumutamise alguses muutuma beezikaks. 10 minuti möödudes oli liha pruunika-beezi värvusega. Müoglobiin on lihaskiudude valk, mis annab toorele lihale värvuse, värvuse muutumise põhjustab müoglobiini denaturatsioon. Seejärel viisime nii toore kui ka kuumutatud liha proovid 50 ml vee abil koonilisse kolbi ning loksutasime neid käsitsi kolbides 10 minutit. Sel viisil saadud toore ja termiliselt töödeldud liha vesiekstraktid filtrisime läbi paberfiltri ülejäänud kahte koonilisse kolbi. Järgnesid toorelt
nende omastamist teistest toiduainetest. · Piimas on keskmiselt vett 87,5%, mis on keskkonnaks, kus on lahustunud kõik teised koostisosad. · Rasva on lehmapiimas 2-6 % · Piimavalgud on täisväärtuslikud valgud, sest nad sisaldavad kõiki organismile vajalikke aminohappeid · Piimas leiduvaid valkusid omastab inimese organism hästi. · Piimasuhkur ehk laktoos lahustub vees · Kuumutamisel üle 100 kraadi omandab ta pruunika värvuse ning 170-180 kraadi juures laktoos karamellistub. · Lehmapiimas leidub ~4,7% piimasuhkrut · Mineraalaineid on piimas keskmiselt 0,7% neist kõige rohkem Ca. · Mikroelementidest sisaldab piimvaske, koobaltit, joodi jt... · Piima koostis muutub aastaringselt · Suvine piim on vitamiinirikkam kui talvine · Suvel rasvasisaldus suurem kui talvel · Piim peab olema valge, kergelt kollaka varjundiga, puhta maitse ja lõhnaga.
omastatavad. Jahused, helekollased Kaer · terveteralised kaeratangud tooretest kaeraterades heledama värvusega, aurutatud ja kuivatataud kaerateradest tumedama värvusega · kaerahelbed 8 kokkupressitud kaeraterad, mis eelnevalt aurutatud. Võivad olla peenestatud ja röstitud) Tatar · terveteralised tatratuumad - harilikud hallikama värvusega, keevad halvemini Pehmeks, pruunika värvusega kiirelt pehmekskeevad, paremate maitseomadustega · purustatud tatratangud saadakse eelmiste kõrvalsaadustena Mais · maisitang väärtuslikum riisjas, keeb kiiresti pehmeks · maisimanna ( oranzikas värvuselt) · maisihelbed Riis Riisi valmistamise etapi. Toorriis pruun-riis- kooritud riis Riisisordid: · Lühikeseteralised, keskmiseteralised tera pehme, pudrustub kiiresti
koos naaritsa ja lendoravaga. Viigrid on tavaliselt 1,5-1,8 meetrit pikad. Viigerhüljes on hallhülgest väiksem. Viiger kasvab harva üle 100 kilo raskuseks ja on sellise kaaluga maailma väikseim hüljes. Viigerhülged on varjulise eluviisiga, pigem üksi või väikeses seltsis elavad loomad. Viigreid on Eesti vetes umbes 1000. Randal (Phoca vitulina) Randal on Eestis haruldane, mujal üsna tavaline. Randalite leviala on loivaliste seas üks laiemaid. Nad on enamasti pruunika või hallika värvusega. Täiskasvanud randalid on umbes 1,85 meetrit pikad ja kaaluvad 130 kg. Randaleid arvatakse olevat 400 000-500 000. Mõned randalite alamliigid on ohustatud liikide seas. Randali küttimine, mis varemalt oli tavaline, on nüüd enamikus riikides keelatud. On kindlaks tehtud, et emasrandalid elavad isastest kauem (vastavalt 3035 ja 2025 aastat). Randalid lesivad sageli gruppidena kaljustel rannikupiirkondadel, kuhu maismaakiskjad ei pääse kergesti ligi.
Mulle tuli pähe mõte, et igaüks võiks ju sellise asjaga hakkama saada, kuid iga töö mõjuks vaatajale siiski erinevalt, kuna erinevatel autoritel on teost valmistades erinevad emotsioonid ja mõtted, mis jäädvustuvad töösse. Minu arvates kõige ilusam ja huvitavaima lahendusega teos oli "Vaade". Selle autor oli Martiini, kodanikunimega Tarmo Vahtra, kes on õppinud Tartu Kunstikoolis skulptuuri & Tartu Kõrgemas Kunstikoolis maali.iii Kunstnik oli pruunika klaasivärviga terve laia pika akna, kust avanes panoraamvaade Tallinnale, ära värvinud ning arvatavasti pärast värvi kuivamist kraapinud sisse erinevad kujundeid ja mustreid. Kuna päike paistis sellest aknast sisse, oli seinal näha väga ilusat varju, mis oli klaasimaali poolt tekitatud. Kindlasti oli kunstnik ka selle peale mõelnud, et päikeselisel päeval tekitab tema töö äärmiselt huvitava varju seinale, kus asusid teiste autorite teosed.
värvi, heledamad (mõnikord täiesti valged) või tumedamad. Tegelikkuses võivad nn halli geeni olemasolul halliks minna mistahes värvi hobused, kes oma elu jooksul muudavad värvi pidevalt, kuni on lõpuks täiesti valged. Kollane - kollase värvuse kattekarvad on valkjaskollased kuni pruunid, enamasti kollased. Jõhvkarvad on valkjad. Kollane hobune tekib raudja hobuse baasil, kui tema punakat karvkatet ja jõhve nn. lahjendatakse. Võik - kehakate on kollaka või pruunika varjundiga, lakk, saba ja jalad on reeglina mustad, harvem sokolaadpruunid. Võik hobune tekib kõrvi hobuse baasil, kui tema pruunikat karvkatet nn. lahjendatakse. Hõbemust ja hõbekõrb - hõbegeen mõjutab ainult musta pigmenti, tehes seda eelkõige jõhvides ja jalgadel. Hõbemustal hobusel on hõbedane lakk ja saba, hobune ise on reeglina must, (mõnikord sokolaadpruun või kergelt täpiline). Hõbekõrb hobune on hõbedase saba ja lakaga, tumedamates jalgades
Kehapikkus: 25- 30 cm. Tiivaulatus: isastel 18- 19 cm, emastel 14- 16 cm. Kehamass: isastel 180 grammi, emastel 110 g. Isaslind: Kevadel ja suvel silmatorkava sulgkraega, mis muudab ta paksukaelseks ja mida ta mängu ajal laiali ajab. värvilt on need suled : mustad, valged, punased, vöödilised või nende värvide kombinatsioon Nokk ja jalad on isastel siis oranžid. Emaslind kevadsuvel on saledad, erksa laigulise sulestikuga, pruunika träpsulise kaela ja rinnaga Jalad oranžid, nokk tume Talvel on emas- ja isaslinnud hallikas pruunid, Aastaringselt on tiibadel kitsad valged vöödid ning sabaosas olevad valged küljed on hästi nähtavad. Noorlinnud on sügisel kollaseservalise sule mustriga. Häälitsevad üliharva TOITUMINE Selgrootud loomad Harva taimeseemned ELUPAIK Eelistab rikkaliku taimestikuga merelahti ja siseveekogude kaldaid. Pesa on maapinnalohus, mis on
Proovin leida vastuse küsimusele kas kukerpuu sobib Tartu Erakooli õuesõppeklassi. 3 Omadused Pikkus 2-5 meetrit. Laius 2 meetrit. Õied ja viljad Õitseb mais-juunis. Õied kollased, 4-6 cm pikkustes rippuvates kobarates. Vili umbes 1 cm pikkune punane piklik lihakvili (mari) 2-3 seemnega, valmib septembris-oktoobris. Seemned piklikud, tugeva pruunika kestaga. Putuktolmneja. Lehed Pikkvõrsetel vahelduvalt, lühivõrsetel kimpudena, lühivõrsete alusel asteldeks muundunud lehed - vanematel okstel kolmeharulised, noortel hargnemata, 1-2 cm pikad. Lehed on lihtlehed, elliptilised või äraspidimunajad, peenogajalt saagja servaga, 3-6 cm pikad, ümardunud tipuga, lehe alus talbjalt ahenev. Leheroots 1,5-2 cm pikk. Lehed pealt hallikasrohelised, alt heledamad.
Tööriistamaterjal inimkonnal : kivi vask pronks raud "vasesulatamise oskus" - vähemalt 90 saj. Vana 3 FÜÜSIKALISED JA KEEMILISED OMADUSED Vask on punaka värvusega hästi töödeldav metall. Teda võib kergesti sepistada ja traadiks tõmmata. Ta on hea soojuse-ja elektrijuht. Kuivas õhus on vask püsiv, niiskes õhus tekib tema pinnale aeglaselt oksiidikiht. Esialgu on see kiht pruunika värvusega, aja jooksul muutub rohekaks. Vanad vaskesemed on kõik kaetud roheka kihiga (paatina), mis koosneb mitmesugustest sooladest. Õhus kuumutamisel vask oksüdeerub, tema pinnale tekib musta värvi vaskoksiidi CuO kiht: 2Cu + O2 = 2CuO Lahjendatud hapetega vask ei reageeri. Reageerimisel lämmastikhappega eralduvad mürgised lämmastikoksiidid ja lahus muutub roheliseks lahustunud vasknitraadi tekke tõttu.
Värvid jooksid diagonaalis. Algul hakkas tumedamaga ja läks aina heledamaks. Mulle meeldis see maal , kuna värvisobitus oli minu arvates väga hea. Maal ''Kaar'' oli kõige mõnusam ja rahustavam maal. Kasutati ainult heledaid toone. Taust oli kõik helekollasega kujutatud. Keskelt jooksis diagonaalis läbi suhteliselt kitsas joon, mis tehtud tumepruuniga ja pärast kollasega üle. ''Sammas'' oli väga sünge maal. Sammast on kujutatud pildi keskel ja pruunika-mustana, mõlemal pool ääres paiknevad hallikad ääred ja siis ülejäänud taust on punase ja musta segu. Maali ''Helendus'' vaadates võib kujutada seda mitut moodi. Saab öelda selle kohta, et maalil on kujutatud lumist maatükki, mille tagant paistavad uduselt puud ja tormine taevas. Aga saaks ka öelda, et tegu on mere või ookeaniga, kus on näha lainetevalget vahtu ja taevast. Pildil on kasutatud palju erinevaid värve, jaotades pildi pooleks, siis alumine osa on puhas
H2O). Kasutatakse minestuse korral nuuskpiiritus. Ammoniaak on aluseliste omadustega. Tissotsieerub ioonideks (NH4+ - ammooniumioon ja OH-). Ammoniaak või ammoniaaküdraadi reageerimisel hapetaga tekivad ammooniumsoolad (n: (NH4)2SO4 ammoniumsulfaat). Nii amoniaak kui ammooniumsoolad on väga olulised: väetised, lõhkeained, tooraine keemia- tööstuses jne... · Oksiidid NO (värvuseta mürgine gaas), NO2 (pruunika värvusega, terava lõhnaga mürgine gaas), N2O (naerugaas põhjustab elevust, suuremas koguses põhjustab aga narkoosi ja võib olla isegi surmav). · Lämmastikhape NO2 reageerimisel veega (NO2 + H2O HNO3 + HNO2). Lämmastikhappe reageerimisel metallidega ei eraldu kunagi vesinikku. (Cu + 4k.HNO3 Cu(NO3)2 + 2NO2 + 2H2O). · Nitraadid lämmastikhappe soolad (KNO3). Tähtsus: väetised, lõhkeained jt. FOSFOR 1
ja sugukonda tungalteralised (Clavicipitaceae).Tungalteraliste sugukonnas on Eestis 3 perekonda ja 12 liiki. Seen parasiteerib enamikul kõrrelistel, kaasa arvatud kõikidel teraviljadel. Kasvukohad : rukkipõllududel , harva nisupõldudel, peamiselt põllu servades. Kasvu soodustavad niisked ilmad. Tungaltera eristub seemnetest tumedama värvuse ja suuremate mõõtmete poolest.Terade murdepind peab olema valge või kergelt lillakas. Pruunika-kollaka murdepinnaga terad ei ole kõlbulikud. Nakatumine Tungaltera põhimassi moodustab tihe seeneniitide põimik nn sklerootsium. Tera pinnale arenevad eoskandjad, milledes valmivad seene paljunemiseks vajalikud eosed. Mahakukkunud tungalterast arenevad kevadel kotteosed, mis nakatavad kõrreliste õisi. Nakatunud õis hakkab eritama nektarit, mis meelitab kohale kärbsed. Kärbsed kannavad eostega nakatunud vedelikku teistele taimedele
• Mikrolaineahjus küpsetamine meenutab lõpptulemuse poolest kõige rohkem keetmist, uuemates mikrolaineahjudes on võimalik toitu ka pruunistada. KUUMTÖÖTLEMISE MÕJU TOIDUAINETELE • Kuumtöötlemisel muutub temperatuuri mõjul toiduainete struktuur, maitse, lõhn ja värvus, millega kaasneb toitainekadu. • Millised muutused ja mil määral toimuvad ning kui suur on kadu, sõltub sellest, milline on kuumtöötlemise viis ja tingimused. • Suhkrud karamellistuvad, tekivad kollaka-pruunika värvusega ühendid, mis muudavad nii toiduaine maitset kui ka värvust • Toiduainete vitamiinisisaldus väheneb kuumtöötlemisel, sest need lahustuvad keeduvedelikus või rasvas ja kaotavad kõrge temperatuuri ja õhuhapniku toimel oma aktiivsuse SUHKRU KUUMUTAMINE KARAMELLIKS
kontaktil Sümptomid ja diagnoos Sügelus ja paapulid juustega kaetud peanahal Tingud juustes Sügelused peanahal, kõrvade taga ja kaelal kukla piirkonnas Diagnoositakse anamneesi ja kliinilise pildi alusel Peanahal täide ning juustes tingude tuvastamine Ravi Peanaha pesemine permetriintäišampooniga Täišampoonide toimimiseks piisab 10 minutist Ravi korrata nädala pärast Tingud kammitakse lahti täikammiga Kubemetäi Pruunika värvusega. Pesitsevad kubemekarvades, kuid võivad levida ka kehakarvadele, kaenlaaluste karvadele, kulmudele ja ripsmetele Põhjustajad ja nakatumine Nakkused leiavad aset seksuaalkontakti ajal Nakatuvad enamasti juhuslikke suhteid harrastavad noored Võib levida ka ühiste käterätikute kaudu Sümptomid ja diagnoos Sügelus ja paapulid genitaalpiirkonnas Sügeluse tugevnemine õhtul/öösel Tingud häbemekarvades ja mõnikord võib
Inimesed minu ümber Elas kord 17- aastane tüdruk nimega Shelby Inglismaa pealinnas Londonis. Ise oli pruunika nahatooniga, ilusate sirgete mustade juustega ja küllaltki sportlik, käies Westminster'i koolis korvpalli mängimas. Oma ala äss ta seal just ei olnud, aga mängis keskmisest edukamalt. Westminster'is oli talle juba pikemat aega silma alla jäänud kena noormees vanemast kooliastmest. Iga päev otsis ta pilguga, kus tema silmarõõm on. Neiu armastus piirduski kahjuks ainult vaatamistega, kuna poiss kui ka ta ise olid mõlemad väga häbelikud. Ega ta ei saanudki aru,
Valmistamine Koka üleminekueksam 1. Puhasta veisemaks soontest ja kelmetest ning ribasta 2. Koori ja haki sibul 3. Kuumuta potis õli ja passeeri sibul 4. Seejärel lisa maks 5. Pruunista ning hauta kuni maks on küps 6. Maitsesta soola ja pipraga 7. Lisa tomatipüree ja kuumuta 8. Valmista veest ja puljongikontsentraadist puljong 9. Kuumuta potis õli ja lisa sinna nisujahu 10. Kuumuta kuni segu võtab pruunika värvuse 11. Seejärel lisa pidevalt vispliga segades puljong 12. Vala kaste maksa peale, sega läbi ja maitsesta lõplikult 13. Koori kartul ja aseta külma veega keema, aeg-ajalt eemalda vahtu 14. Vala piim ja või kastrulisse 15. Kuumuta keemiseni, seejärel võta tulelt 16. Kui kartul on pehme, vala vesi pealt 17. Tambi kartul puruks 18. Seejärel lisa või-piimasegu ja sool 19. Sega vispliga ühtlaseks tükkideta massiks 20. Keeda peet koorega pehmeks 21. Koori mustrõigas, õun ja peet
peale pritsida Keedutaignast toodete küpsetamine Küpsetatakse 180-210 kraadi juures olenevalt toote suurusest 20-40 minutit Enne küpsetamist pritsida küpsetusplaadile vet või anda küpsemise algul auru 9 sek Küpsetamisel tekib peale koorik, taignas olev niiskus, mis kuumuse mõjul aurustub, tahab välja pääseda, kuid koorik takistab Kuum aur kergitab taigna ning tekitab tühimiku Valmis pooltooted peavad olema kergelt pruunika varjundiga, suuremahulised, kerged, soolaka maitsega, tugeva koorikuga ja seest kuivad Keedutaigen kaotab küpsetamisel 40-48% oma kaalust NB!! Küpsemise ajal ahjuust mitte lahti teha Profitroolid Väikesed keedutaignast valmistatud kuklikesed Kasutatakse soolaste või magusate suupistete valmistamiseks Küpsenud toode lõigata pooleks Täita täidisega Keedutaignast küpsised
*keha pikkus kuni 30 cm *häälitseb kriisates *eluea pikkus 3-5 aastat, paljud ei ela siiski üle 1 aasta Koduhiir Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level *üleni hallika värvusega, Fifth level mõnikord kollaka või pruunika varjundiga. Kõht on hele- või kollakashall *selgelt äratuntav on ta nn. "hiirelõhna" tõttu, mida eritavad muskusnäärmed *elab peamiselt elamutes - sahvrites, aitades, keldrites ja muudes panipaikades *toiduks taimede seemned, eriti teravili, muud taimeosad ja putukad, inimeste toit ja jäänused *ülisuur sigivus, kuni 8 pesakonda, 3-8 poega iga *palju vaenlasi Aitäh!
JAAPANLASTE TOIDUKULTUUR Kui rääkida lähemalt Jaapani söögist, siis põhiline on muidugi riis. Enamasti süüakse valget riisi, kuid viimasel ajal on rohkem saada ka pruunika teraga riisi, mis on sisuliselt koorimata valge riis. Väidetavalt on see tervislikum, kuna valge riis saadakse tera koorimisel, millega eemaldatakse ka väärtuslikke vitamiine ja mineraale. Hommikul lisandub riisile enamasti miso supp ja pisut marineeritud juurvilju ning paar väiksemat kala. Kuna Jaapani köögi lahutamatu osa on kala, siis on seda õpitud valmistama erineval moel. Menüüle saab kala lisada kas praetuna või kuivatatuna. Toores kala jäetakse pigem õhtut ootama.
Tõrva Gümnaasium Kaido Mõts 8 a klass Saarmas Referaat Tõrva 2007 SAARMAS Saarma välimus. Suurepärane ujuja saarmas on väga hästi kohastunud veeeluks. Saarma tugevad ujulestadega jalad tõukavad teda nobedasti edasi, tüüriks on jäme lihaseline saba. Saarmas saab vee all olla kuni minut, seejärel tõuseb ta veepinnale hingama. Saarma kasukas on vettpidav tänu erilisele õlijale ainele, millega saarmas oma kasukat määrib. Saarmad on pruunika karvaga, 1 kuni 1,2 meetri pikkused ja kaaluvad 7,3 (emased) kuni 11,3 (isased) kilogrammi. Saarma tagajalad on loivataolised ja ujunahkadega. Saarma karvastik on tihe ja aluskarv kohev. Saarmas on tänu oma karvastikule hinnaline karusloom. Saarma levik. Saarmad on levinud suuremas osas Euroopas ja Aasias. Tegelikult võib saarmaid näha kõikjal peale Austraalia, Antarktika ja mõne ookeanisaare. Pärast 1960. aastat on nende arvukus pidevalt kahanenud. Minevikus olid nad
SAARMAS Kairi Saarma välimus. Suurepärane ujuja saarmas on väga hästi kohastunud veeeluks. Saarma tugevad ujulestadega jalad tõukavad teda nobedasti edasi, tüüriks on jäme lihaseline saba. Saarmas saab vee all olla kuni minut, seejärel tõuseb ta veepinnale hingama. Saarma kasukas on vettpidav tänu erilisele õlijale ainele, millega saarmas oma kasukat määrib. Saarmad on pruunika karvaga, 1 kuni 1,2 meetri pikkused ja kaaluvad 7,3 (emased) kuni 11,3 (isased) kilogrammi. Saarma tagajalad on loivataolised ja ujunahkadega. Saarma karvastik on tihe ja aluskarv kohev. Saarmas on tänu oma karvastikule hinnaline karusloom. Saarma levik. Saarmad on levinud suuremas osas Euroopas ja Aasias. Tegelikult võib saarmaid näha kõikjal peale Austraalia, Antarktika ja mõne ookeanisaare. Pärast 1960. aastat on nende arvukus pidevalt kahanenud
Sisu Põder (Alces alces) on hirvlaste sugukonnast pärit imetaja. Põder on Eesti suurim metsloom. Ta võib kasvada üle 2 meetri kõrguseks ja kuni 3 meetri pikkuseks. Emast põtra nimetatakse põdralehmaks, isast põdrapulliks. Põdrapullil on uhked sarved, mida iga sügis vaja läheb, sest ees ootavad lahingud teiste pullidega. Põdralehmal sarvi ei ole. Põdravasikad on sündides kaetud pruunika titekarvaga. Eestis on umbes 10 000 põtra. Igal aastal kütitakse nendest ära kolmandik, sellele vaatamata põtrade arv ei vähene, sest põtrade juurdekasv on samuti 30% aastas. Põder on hirvlaste sugukonna suurim esindaja ja meie metsade suurim loom. Ta on pikkade jäsemete ja laiade sõrgadega, iseloomulikud on ka pikk ülamokk (seetõttu näib nina kongus) ning kuni 40 cm pikkune habe lõua all. Õlakõrgus (190cm) ületab pikimate meeste
kodumajapidamised (kütteks) ja väikekatlamajad (Hiina) Kivisüsi Süsinikurikas kaustobioliit, mis tekib taimse materjali mattumisel ja mittetäielikul lagunemisel Turvas -> pruunsüsi -> kivisüsi -> antratsiit Ka merelise tekkega kivisütt, näiteks boghed Maailmas genereeritud elektrist 40% kivisöe baasil Tarbijateks on tööstusettevõtted, kodumajapidamised (kütteks) ja väikekatlamajad (Hiina) Pruunsüsi ehk ligniit Pruunika värvusega kaustobioliit, mis tekib kivisöega sarnaselt Kivisöest noorem ja tunduvalt madalama kütteväärtusega Keemiatööstuse toorainena ning elektrijaamades CO2 emissioon ning tekkiva tuha hulk palju suurem kui kivisöel Kaevandatakse Lõuna-Aafrikas, Indias ja Venemaal Suurim tootja Latrobe Valley Austraalias Nafta Tekkinud mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest, mis võis olla
annaabi.ee 
