Inglismaa suhted Iirimaaga olid ülimalt keeruliselt. Iirimaa oli vaene piirkond ja maad olid põhiliselt Inglise aadli käes. Talupojad olid rentnikud ning nende õlul lasus ränk maksukoorem. Viljakasvatamine andis Iirimaal vähe tulu, seetõttu kasvatati peamiselt kartulit ja tegeldi karjakasvatusega. Elu muutus veel keerulisemaks rahvuslik surve. 17. sajandil vastuvõetud seaduste järgi ei võinud katoliku usku iirlased töötada üheski riigiametis ega abielluda protestantidest inglastega. Prantsuse revolutsiooni aegu alustasid ka iirlased prantslaste abile lootes Inglismaa vastu mässu, kuid see suruti maha. Iirimaa ühendati Inglismaaga ja nende enda parlament kaotati. Protestantidest iirlasi valiti nüüd Inglismaa parlamenti. Sellega lootsid inglased kukutada Iirimaa lootused iseseisvusele. Kuid iirlaste rahvustunne ei vaibunud ja nad seadsid eesmärgiks Iirimaa lahutamise Inglismaast ja isikliku parlamendi taastamise. 1840
parlamendireformi, mis toimuski 1832. aastal. Alandati varanduslikku tsentsust, suurenes hääleõiguslike valijate arv, vanade parteide asemel uued parteid: tooridest said konservatiivid ja viigidest liberaalid. Inglismaa vahekord iirimaaga keeruline. Iirimaal kasvatati peamiselt kartulit ning tegeleti karjakasvatusega, talupoegade õlul lasus ränk maksukoorem. Katoliku usku iirlased ei võinud olla mingisuguses riiklikus ametis, ei tohtinud endale maad osta ega protestantidest inglastega abielluda, nad võisid küll valida kuid neil endil puudus võimalus kandideerida Iiri parlamenti. Iirlaste mäss inglismaa vastu suruti veriselt maha ja Iiri enda parlament kaotati ning iiri ühendati inglismaaga. Inglased lootsid iiri parlamendi kaotamisega takistada püüdeid iirlaste iseseisvusele, kuid iirlaste võitlus oma õiguste eest ei vaibunud. 1829, aastal tühistati kitsendused, mis takistasid katoliiklastel
aastal, kui Inglismaa esmakordselt selle piirkonna vallutas. Üheks peamiseks probleemiks oli Põhja-Iirimaa poliitiline kuuluvus. Unionistid/lojalistid, kes on peamiselt protestandid ja inglased, soovisid Põhja-Iirimaa jäämist Suurbritannia koosseisu, samas kui Iiri rahvuslased/vabariiklased, kes on peamiselt katoliiklased ja iirlased, soovisid Suurbritannia koosseisust lahkumist, et ühendada Põhja-Iirimaa Iirimaaga. Teiseks peamiseks probleemiks olid kogukondade omavahelised suhted. Protestantidest inglased diskrimineerisid katoliiklastest iirlasi ning neid tohtis arreteerida ilma määruseta ja ülekuulamisel võisid politseinikud Iiri rahvuslaste vastu kasutada piinamist. AJALUGU Kuidas Iirimaa kaheks jagunes? 12. sajand tõi Iirimaale mitmesajaks aastaks normannide võimu ja hiljem ka Inglismaa sekkumise Iirimaa asjadesse. Inglismaa kuningas Henry VIII, kes kuulutati ka Iirimaa kuningaks, viis 16. sajandil sarnaselt Inglismaaga ka Iirimaal läbi usureformi
õnnelikum katoliiklusest, et lisaks katoliikluse toredatele kommetele, olid kõik protestantlikud muutused ka põhiliselt vabamad kui näiteks kalvinismi muutused. Seni toodud näidete põhjal tundub mulle, et katoliiklased on õnnelikumad kui protestandid. Seda võib muidugi vaadata veel paljudest teistest seisukohtades ning seeläbi ka vastupidisele arvamusele jõuda. Minu arvates on kõige õnnetumad inimesed kalvinistid, sest nende elus on kõik vähegi lõbus keelatud. Protestantidest on kõige õnnelikumad inimesed luterlased, kes küll loobusid paljudest kirikupühadest ning kiriku välisest hiigusest, kuid siiski tegid jumalateenistuse oma rahvale arusaadavaks ja keelustasid induligentside müügi.
*Rahvuslikud vastuolud. Tulemused: *nõrgenes absolutistlik riigikord *kehtsestati põhiseadused *kodandlusele anti tegevusvabadus 4. Kuna valimissüsteem oli aegunud. 5. Iirimaa oli piirkond, kus maa oli Inglise aadlike käes. Iiri talupojad pidid maad rentima ja kandma väga ränka maksukoormust. rahvuslik surve katoliku usku iirlased ei võinud olla riiklikus ametis, nad ei tohtinud maad endale osta ega protestantidest inglastega abielluda, valida võisid, kuid katoliklastest iirlastel puudus võimalus kandideerida 18 saj loodud Iirimaa parlamenti. 6. Tsartistide nõudsid üldist valimisõigust meestele alates 21. eluaastast. 7. Inglise välispoliitika põhimõte oli jõudude tasakaalu põhimõte. 8. Põhjaosariigid: 1. Väikesed või keskmised majapidamised 2.Tööjõuks oli farmeri enda perekond. 3.Tööstus oli arenenud 4.Põhjaosariikides pooldati kaitsetolle. Lõunaosariigid: 1
· Prantsuse keel on ainsaks riigikeeleks Prantsuse Polüneesias (Polynésie française). Tänapäevane nimetus collectivité d'outre-mer de la République française. Prantsuse Polüneesia on Prantsusmaale kuuluv meretagune territoorium (collectivités d'outre- mer) Okeaanias. · Elanikke: 260 338 (2006), 69% elab Tahiti saarel, ~12% kogu elanikkonnast on prantslased. Okeaania Okeaania · Avastas James Cook 1767. aastal. 1797 esimeste protestantidest misjonäride saabumine. · Prantsuse misjonärid saabusid Tahiitile 1834. aastal. 1842 aastal kuulutati välja Prantsuse protektoraat. 1847 Kuninganna Pomare IV aktsepteeris Tahitit Prantsusmaa protektoraadina. · 1880 protektoraadi staatus asendati koloonia staatusega. · Alates 1962. aastast, kui Polüneesiasse toodi üle Prantsuse tuumapolügoon, asendus senine põllumajandusel põhinenud majandus sõjaväebaaside teenindamise ja ka turismitööstusega. Tuumakatsetuste
võitjateks võib siiski lugeda protestante.. Hukkus palju inimesi ja laostati maid. 1555. aastal sõlmiti usurahu Augsburgis. See seisnes sellest, et iga väikse riigi valitseja määras oma alamate usu. Nii jaguneski Saksamaa killustatus katoliiklikuks ja protestantlikuks. 1618. aastal suurenesid Böömimaal pinged katoliiklaste ja protestantide ning Habsburgide ja teiste kuningakodade vahel. Sõja ajendiks saigi Praha kuningalossis toimunud tüli, kus mõningad protestantidest böömi ülikud viskasid kindluse aknast välja katoliiklastest Habsburgide esindajad. Seda vahejuhtumit tuntakse Praha defenstratsiooni nime all. Inglismaa ja Holland maksid Taanile suur summasi, et ta astuks sõtta. 1625. aastal astus Taani sõtta. Ent keisriväed said peagi taanlastest jagu ning nad vallutasid Põhja Saksamaa. Küllap oli Saksamaa vallutamine ka üheks põhjuseks, miks 1630. aastal asutus sõtta Rootsi
Donauwörthi linnas, kus protestantlik enamus takistas katoliiklaste rongkäiku. Kuna keiser oli katoliiklane, luges ta toimunut usurahu rikkumiseks. Siis hakati keisri valdustes luteri kirikuid sulgema ning seepeale moodustasid protestandid 1608. aastal liidu ehk uniooni, millele katoliiklased vastasid 1609. aastal oma ühenduse liiga loomisega. Pinge keisri ja böömi aadlike vahel kasvas. 23.mail 1618. aastal Praha linnuses tekkinud tüli käigus viskasid protestantidest böömi aadlikud kaks keisri nõunikku ja nendega kaasas olnud sekretäri aknast välja. Uus keiser, fanaatiline katoliiklane Ferdinand ll otsustas bööme karmilt karistada. Katoliku liiga sõjavägi tungis Böömimaale ning siis algas sõda, mis kestis 30 aastat. Sõja esimesel poolel olid edukad katoliiklased ning nende edu tekitas ärevust teistes protestantlikes maades. Inglismaa ja Holland maksid suuri summasid Taani kuningale, et ta toetaks
Pärast viimase Rjurikute dünastia esindaja surma, 30. aastane sõda langes Moskva suurde kriisi, mida võib nimetada 1618-1620 Böömimaal mässatakse Austria ülevõimu ,,segaduste ajaks"sellepärast, et puudus kindel vastu valitseja, toimus pidev võitlus tsaaritrooni pärast ja 1625-1627 Taani astub protestantide poolel sõtta välisriigid sekkusid Venemaa asjadesse. Lisandus veel 1629 Protestantidest sakslased on sõda kaotamas suur näljahäda sajandi algul. Segaduste aja 15 aasta 1630 Sõtta astub Rootsi kuningas Gustav II Adolf ning jooksul pretendeeris Vene valitseja kohale 6 valitsejat: vallutab Põhja-Saksamaa 1598-1605 Boriss Godunov 1631 Tilly hävitab Magdeburgi linna 1605 Fjodor Borissovits (Fjodor II) 1631-1632 Protestandid saavutavad võidu Breitenfeldi
trooni satumist katoliiklaste kätte. Sellega pandi paika Inglismaa parlamentaarse monarhia põhijooned sajanditeks ning kuna tegevus toimus veretult hakati seda kutsuma “kuulsaks revolutsiooniks”. 15) “Õiguste deklaratsiooni” põhimõtted, ● määras kuninga ja parlamendi võimu piirid. ● välistas trooni stumise katoliiklase kätte. 16) ● Charles I - Rahva survel astus sõtta Hispaania ja Prantsusmaa vastu, et kaitsta protestantidest usukaaslasi mandril (sõjad osutusid kulukaks ja edutuks.) Samuti algastas Inglise kodusõja. ● Oliver Cromwell - Lõi Inglise kodusõjas kuninga väed laiali ning lasi välja kuulutada vabariigi, nimetades end lordprotektoriks, võttis kuninga positsiooni ja 1653. aastal saatis parlamendi laiali, asuted riiki sõjaväe toel juhtima. ● William III - allkirjastas “Õiguste deklaratsiooni”, võttis üle Inglise vabariigi juhtimise. 17)
Peamisteks parteideks olid toogid ja viigid , parlamendireformi järel tekkisid tooridest konservatiivid ja viigidest liberaalid. 12.Iseloomusta iirlaste olukorda 19. saj. Inglise võimu all! Kuidas üritasid iirlased oma olukorda parandada? (lk 109) Iirimaa oli vaene riik, kus maa oli enamasti Inglise aadli käes, talupojad olid rentnikud. Nende õlul lasus ka ränk maksukoorem. Katoliku usku iirlased e tohtinud olla mingisuguses riiklikus ametis, osta endale maad ega protestantidest inglastega abielluda. Iirlased tõstsid prantslaste abil inglaste vastu mässu, kuid see lõppes iirlaste jaoks veriselt, kaotati ka Iiri parlament . Kuid advokaadi Daniel O`Conneli eestvedamisel asutati Katoliiklik Assotsiatsioon, mis kujunes nii mõjuvõimsaks , et valitsus pidi sellega arvestama. 1829. aastal tühistatigi kitsendused, mis ei lubanud katoliiklastel riigiametites töötada. 13.Kuidas mõjutas USA laienemine läände indiaanlaste elu? (sh mõiste "reservaat"!) (lk 112)
Kuningas Henri III osutus nõrgaks, hugenottide etteotsa tõusis taas usku vahetanud Henri Bourbon ning katoliiklaste peamine tugipunkt oli Henri Guise. Henri Bourbon võitis ja ta kuulutati peale Henri III mõrvamist uueks kuningaks. 1598. aastal andis kuningas Henri IV Nantes'i edikti, millega kuulutati katoliiklus Prantsusmaal valitsevaks usuks. Usuvaenuste kulminatsiooniks sai Kolmekümneaastane sõda. Sõja ettekäändeks oli juhtum, mil protestantidest tsehhi aadlikud heitsid Praha linnuses tekkinud tüli käigus kaks keisri nõunikku ja sekretäri aknast välja. Katoliiklaste edu tekitas ärevust teistes protestantlikes maades. Inglismaa ja Hollandi rahalisel toetusel asus oma sõjaväega protestante toetama Taani. Uue jõuna sekkus protestantide poolel sõtta ka Rootsi, eesotsas Gustav II Adolf. Lisaks Rootsile astus protestantide poolel sõtta ka Prantsusmaa. Sõda venis, laastades üha rohkem Saksamaad
Tegelik võim oli valitsuse ja parlamendi käes. Peaminister muutus poliitilise elu keskseks tegelaseks. Peamised parteid olid konservatiivid ja liberaalid. 12. Iseloomusta iirlaste olukorda 19. saj. Inglise võimu all! Kuidas üritasid iirlased oma olukorda parandada? (lk 109) Iirimaa oli vaene piirkond, maa oli enamasti Inglise aadli käes. Talupojad olid rentnikud ja nende õlul lasus ränk maksukoorem. Katoliku usku iirlased ei võinud olla riiklikus ametis, ei tohtinud maad osta ega protestantidest inglastega abielluda. Katoliiklased võisid valida aga ise kandideerida Iiri parlamenti ei tohtinud. 18. sajandi lõpul tõstsid iirlased prantslaste abile lootes inglaste vastu mässu, see aga suruti veriselt maha. Inglased kaotasid Iiri parlamendi ja lootsid sellega iirlaste iseseisvumist takistada. Iirlased asutasid Katoliikliku Assotsiatsiooni ja selle tagajärjel tühistati katoliiklaste kitsendused. Oma olukorda üritati parandada ka väljarände abil (USA-sse). 13
paavsti kaudu oli Jumal ise usaldanud neile võimu Uue Maailma ja selle elanike üle ning teinud nad sel teel indiaanlaste vara omanikeks. Teistsugusel lähenemisel õigusvõimele võis selle olemasolu indiaanlastel ka vaidlustada, sest nad olid patused, uskumatud ja mõistuseta olendid. Selle vastu väitis Vitoria, et uskumatus ja ketserlus ei teinud veel õigusvõimetuks. Vara kaotaksid nad õiguspärase kohtuotsuse tagajärjel. Pealegi ei tohiks siis ka katoliiklased põhjamaade protestantidest ketseritega kaubelda ega õiguslikult suhelda. Õige hoolitsuse korral saab ka näiliselt mõistuseta olendeid viia mõistliku käitumiseni. Vitoria esitas omandi ja õigusvõime kohta uued teooriad. Õigusvõime kuulus kõigile mõistusega olenditele – inimestele, ja järelikult ka indiaanlastele. Kõik inimesed on õigusvõimelised ja seega uues mõttes omanikud. Seni Jumala loodud korraga identseks
üleminek 10-tunnilisele tööle) ning ametühingute moodustamise lubamine. Hilisemate valimisreformidega 1867 ja 1884 suurendati valijaskonda, andes valimisõiguse ka väikekodanlusele, oskustöölistele ja maal elavatele majaomanikele. · Iirimaa küsimus: 17.saj Inglise kodusõja ajal ja järel toimus Iirimaa vallutamise lõpuleviimine. Katoliiklastest iirlastelt konfiskeeriti suurem osa maavalduseid ja jagati see protestantidest inglise ohvitseridele ning mõisnikele. Iirlased sattusid tugeva inglise majandusliku-, poliitilise- ja kultuurilise rõhumise alla. Kui Iirimaa 1801 ametlikult liideti Ühendatud Kuningriigiga, said esindatuse Suurbritannia parlamendis ainult protestantidest inglased. Lisaks sellele tabas Iirimaad 1840.aastate keskpaiku kartuliikaldus, mille tõttu u 1.milj inimest suri nälga ja algas iirlaste massiline väljaränne (eriti USA-sse). Iirlasted
tunnilisele tööle) ning ametühingute moodustamise lubamine. Hilisemate valimisreformidega 1867 ja 1884 suurendati valijaskonda, andes valimisõiguse ka väikekodanlusele, oskustöölistele ja maal elavatele majaomanikele. 5.4. Iirimaa küsimus: 17. saj Inglise kodusõja ajal ja järel toimus Iirimaa vallutamise lõpuleviimine. Katoliiklastest iirlastelt konfiskeeriti suurem osa maavalduseid ja jagati see protestantidest inglise ohvitseridele ning mõisnikele. Iirlased sattusid tugeva inglise majandusliku-, poliitilise- ja kultuurilise rõhumise alla. Kui Iirimaa 1801 ametlikult liideti Ühendatud Kuningriigiga, said esindatuse Suurbritannia parlamendis ainult protestantidest inglased. Lisaks sellele tabas Iirimaad 1840. aastate keskpaiku kartuliikaldus, mille tõttu u 1.milj inimest suri nälga ja algas iirlaste massiline väljaränne (eriti USA-sse)
1916 aastal toimus Iiri ülestõus, mis suruti vägivaldselt briti vägede poolt maha. Kuid paar aastat hiljem, nimelt 1919. aastal kuulutati saadikute poolt Dublinis välja Iiri Vabariik, presidendiks sai vasakpoolne sinnfein E. De Valera. 6 detsembril 1921. aastal sõlmisid A. Griffithi juhitavad parempoolsed sinnfeinid Briti võimudega kokkuleppe, millega Iirimaa sai dominiooni staatuse. Iirimaast lahutati tööstuslikult arenenum Ulsteri piirkond, mis oli asustatud põhiliselt protestantidest sotlaste ja inglastega. Kokkuleppe pooldajate ja vastaste kodusõja (1922-23) võitsid pooldajad. 1922-32 oli võimul Inglisesõbralik W.T. Grosgave'i valitsus. 1932 sai valitsema pahempoolsete sinnfeinide suunda jätkav Fianna Fail. Sõltuvus Suurbritanniast vähenes, Iirimaal paiknevad sõjaväebaasid likvideeriti. 1932-38 pidasid Iirimaa ja Suurbritannia tollisõda . 29. detsembril 1937. aastal kuulutati Iirimaa sõltumatuks vabariigiks. Iirimaa oli ka
Münsteris ja Osnabrückis rahulepingule alla. Vestfaali rahu kinnitas taas Augsburgi usurahu põhimõtteid. Kolmanda usundina katoliku ja luteri usu kõrval tunnustati lepinguga ka kalvinismi. Riigipäeval tuli katoliiklaste (Corpus Catholicorum) ja protestantide (Corpus Evangelicorum) saadikuil religiooniküsimusi edaspidi arutada eraldi ning vastavaid seadusi sai kehtestada vaid mõlema poole heakskiidul. Ka keiserlikus kohtus pidi olema võrdselt katoliiklastest ja protestantidest kohtunikke. Reformatsiooni põhjused Inglismaal. Algused ei pooldanud Henry VIII reformatsiooni, hiljem hakkas ta seda toetama isiklikel põhjusetel: ta otsustas lahutada Aragoni printesessist ja abielluda õuedaam Anne Boyleniga, paavst keeldus nõusolekut andmast, seepeale lõi kuningas katoliku kirikust lahku ja alustas reformatsiooni. Supremaadiakt. Novembris 1534 vastu võetud supremaadiaktiga kinnitas parlament kuninga kirikupeaks (ingl supreme head in earth of the Church of England)
Donauwörthi linnas, kus protestantlik enamus takistas katoliiklaste rongkäiku ning kuna keiser oli katoliiklane, pidas ta seda usurahu rikkumiseks. 1608. aastal moodustasid protestandid uniooni ning 1609. aastal vastasid sellele katolliklased oma ühenduse loomisega. Mõlemal poolel oli oma sõjavägi ja kokkupõrge katoliiklaste ja protestantide vahel oli vältimatu. Pinge keisri ja böömi aadlike vahel kasvas. 23. mail 1618. aastal Praha linnuses tekkinud tüli käigus viskasid protestantidest böömi aadlikud kaks keisri nõunikku ja nendeka kaasas olnud sekretäri aknast välja. Karistuseks selle teo eest otsustas keiser Ferdninand II bööme karmilt karistada ning tungis katoliku liiga sõjaväega Böömimaale ning sellest algas sõda mis kestis 30 aastat. (Tannberg, T 2003) 1.2 Kolmekümneaastane sõda Kolmekümneaastast sõda saaks jaotada neljaks perioodiks : (Vaata joonist 1.1) 1.2.1 Böömi-Pfalzi periood See oli edukas katoliiklastele
Inimese vabaduse, teenete ja mõistuse tunnustamine oli uue aja käsuks, mis kajastus ka katolitsismis. Kuid jesuiidid moonutasid nende mõistete rolli ja tähendust sedavõrd, et religioon muutus kõlblusetuse külvajaks. Selle vastu asuski Jansenius. Vastumürgiks jesuiitide religioossele variserlikusele ja kombelõtvusele pidas Jansenius Augustinuse karmi õpetuse taastamist selle algkujus. Selle õpetuse poole pöördusid ka reformatsioonitegelased.erinevalt protestantidest ei soovinud Jansenius katkestada suhteid ametliku kiriku ja katolitsismiga, ning säilitas oma õpetuses paljud seisukohad, mis käisid kiriku vahendajarolli, püha pärimuse, religioossuse väliste elementide jm kohta. Ideede võitlus ei olnud ainus asi, mis õhutas jesuiitide viha jansenistide vastu. Jansenistid konkureerisid nendega koolihariduses ja tekitasid neile sellega majanduslikku kahju. Alates 1643 a hakati Port Royalis avama ,,väikesi koole" , kus igal õpetajal oli 5-6 last
Romanovite dünastiale. Tsaar Aleksei ajal hakati muutma kirkukombeid, kuid see tekitas ühiskonnas ärevust ja paljud otsustasid jääda vanausulisteks ning hiljem hoiti neid vangis, põletati, peksti jne. Segaduste tõttu jäi Venemaa terveks sajandiks Euroopast äralõigatuks ning nende ühiskond erines Lääne-Euroopa omast. 6. Euroopa 17. ja 18. sajandi sõdades Pinge keisri ja böömi aadlike vahel kasvas ning 23. mail 1618. aastal Praha linnuses tekkinud tüli käigus viskasid protestantidest böömi aadlikud kaks keisrinõunikku ja nendega kaasas olnud sekretäri aknast välja. Algas sõda, mis kestis 30 aastat kuigi ei toonud see edu kummalegi poolele ja seejärel valmistati Vestfaali rahuleping mis oli 1648. aasta sügiseks valmis. Peale 30 aastast sõda algas Narva lahinguga 1700. aastal Põhjasõda. Poltaava lahing 1709. oli sõjas pöördepunktiks, kui kuningas Karl XII suri (1718. aastal) ning seejärel algasid pikka aega kestnud rahuläbirääkimised.
universaalmonarhia loomata ning prantslastel ei õnnestunud end Habsburgide haardest vabastada. Itaalia jäi Hispaania Habsburgide mõju alla. Sõltumatuse säilitasid, Savoia, Veneetsia ning Kirikuriik. Sacco di Roma: Prantsuse kuningas Francois I tühistas paavst Clemens VII toetusel rahu ning alustas uut sõda Habsburgide vastu, kes oli Pavia lahingus 1525. aastal vangistatud keisri poolt. Kättemaksuks rüüstas keisri protestantidest koosnev sõjavägi Roomat 1527. aastal. Hävitustöös hukkus üle 30 tuhande inimese. Palgasõdurite pealik riietus paavstiks, käskides roomlastel enda jalgu suudelda. Nunnad tiriti bordellidesse ning alles katku puhkemine sundis sakslasi Roomast lahkuma. Prantsusmaa koostöö paavsti ja Türgiga: Francois I tegi koostööd türklastega, pakkudes nende laevastikule talvitumiseks peavarju Touloni sadamas. Õhtumaa jaoks
korraga rohkem kui ühes ametis ning pidi koguaeg olema oma kiriku juures; kaotati ja lausa keelati indulgentside müük; koostati ka keelatud raamatute nimekiri raamatutest, mida ei tohtinud isegi lugeda ning kinnitas paavsti ilmeksimatust. * Loodi ka Jesuiitide ordu, kes kaitsesid Katoliku kiriku huve, valimata vahendeid nt rajati koole; sinna ordusse saamiseks pidid olema kõrged vaimulikud võimed ning pidid head välja nägema. * Ususõjad sõjalise jõuga üritati protestantidest võitu saada. * Inkvisitsioon sai samuti ülesandeks reformatsiooniga võidelda. * Reformatsiooni postitiivne ja negatiivne mõju ühiskonnas: -) Vastureformatsioon tulemus. -) Hariduse, teaduse ja rahvuskeelte areng. -) Kuninga võimu tugevnemine ja paavsti langus. -) Massilised tapmised ja inkvisitsioon. -) Kultuuriruum kitseneb. * Varauusaeg kui murrang ühiskonnas ja inimeste mõttemaailmas. -) Humanism ja selle mõju. -) Ilmaliku võimu tõus ja vaimuliku langus.
Prantsuse-Hispaania vastasseis kasvas nüüd üle Prantsusmaa-Habsburgide vastasseisuks. Pavia lahingus (1525) õnnestus keisril François I vangistada. Raudpuuris Hispaaniasse viidud Prantsuse kuningas tõotas loobuda nii Itaalia vallutustest kui ka Burgundia pärandist, kuid vabaks saanuna tühistas ta paavst Clemens VII [1523 34] toetusel rahu ning alustas Habsburgide vastu uut sõda. Kättemaksuks rüüstasid keisri ülekaalukalt protestantidest palgatud sõjavägi mais 1527 Roomat. Sacco di Roma nime all ajalukku läinud hävitustöös hukkus üle 30 tuhande inimese. Palgasõdurite pealik riietus paavstiks, käskides roomlasi tema jalgu suudelda. Nunnad tiriti kloostritest bordellidesse. Alles katku puhkemine sundis sakslasi Roomast lahkuma. Paradoksaalsena langes Itaalia kõrgrenessanssi ajastu just Itaalia sõdade perioodile: Leonardo da
usuks Prantsusmaal. · Ka protestantidel lubati tegutseda, kuid mitte Pariisis ega kuningakojas. Kolmekümneaastane sõda (1618 - 1648) Põhjused: · Augsburgi usurahu (1555) oli Saksamaal keisrivõimu nõrgendanud ning süvendanud poliitilist killustatust. · Vastureformatsioon taaselustas pinged protestantide ja katoliiklaste vahel. · Ettekäändeks oli vahejuhtum 1618. aasta kevadel, mil protestantidest tsehhi aadlikud heitsid Praha linnuses tekkinud tüli käigus kaks keisri nõunikku ja nendega kaasas olnud sekretäri aknast välja. · Tsehhide eestvõttel valis seisuste esindus 1619. aastal Prahas uueks kuningaks kalvinistist Pfalzi kuurvürsti Friedrich V. See tähendas ühtlasi lahkulöömist Habsburgide võimu alt. Tulemused: · 1648. aastal kirjutati alla Vestfaali rahule, mis kinnitas Augsburgi usurahu põhimõtteid.