PROSPER MERIMEE „CARMEN“ Antud teose ainestik pärineb Montijo krahvinnalt , kui Merimee külastas 1830 aastal Hispaaniat. Teose tegevus toimub Pürenee poolsaarel .Tegevuspaigad on suhteliselt värvikalt kirjeldatud. Teksti lugedes suudab endale iga lugeja silme ette manada korraliku ja selge pildi tegevuspaikadest. ESIMESES PEATÜKK Samal ajal , kui Merimee otsis ühte üksikut kohta Andalüüsias , kohtas ta võõrast meest. Merimee giid kahtlustas silmapilkselt , et see mees on ohtlik röövel , kuid Merimeed see ei hirmutanud. Selle asemel , et põgeneda, pakkus Merimee mehele sigareid ja toitu. Natukene aega vesteldes ja üksteisega tutvudes, otsustasid nad koos teele asuda. Ööseks otsustasid mehed minna ööbima ühte algelisse onni moodi majja. Peale sööki heitsid mehed magama .
Sa võid küll mõista, et see, millega sa tegeled on vale ning isegi soovida sellest loobuda, kuid kui see hoiab sind su armastatuga koos eirab inimene pahatihti oma sisetunnet ning talitab vanamoodi edasi. Tegevistiku annab raamatu algul edasi jutustaja, kelle kuju autor on võtnud. Peamine tegevus antakse edasi don José jutustuse kaudu, mida too vangis istudes jutustajale räägib. Raamatu peategelaseks on mustlanna Carmen, keda kirjeldatakse vasekarva nahaga, imetlusväärsete, kuid veidi viltus silmadega, ilusate huulte, valgete hammaste ning veidi karedate, kuid läikivate ronkmustade juustega. Ta silmist peegeldus iharus ning tõrksus üheaegselt. Minule jäi Carmenist mulje kui isekast ja negatiivsest tegelasest. Oli ju tema see, kes don José pea segi keeras ning mehe pimesi armastust ära kasutas enda tarbeks ning nõndaviis mehe elu ära rikkus.
2) Tegevusaeg: Umbkaudselt määratav. 19. sajand. 18301840. Tegevuskoht: Hispaania Ülevaade sündmustikust: Sisukokkuvõtet otsustasin alustada kohast, kus peategelane läks Josed vanglasse külastama ja Don Jose rääkis talle oma loo. Tegevus saab alguse Sevillas tubakavabriku esisel platsil, kus rahvas veedab oma suvepäeva. Kapral Jose'd tuleb kodukohast külastama tema pruut Micaela. Samal väljakul aga hakkab peagi tubakavabriku töönaiste puhkepaus, mille ajal ilmub lavale Carmen kõigi meeste ihaldusobjekt, ka Kapral Jose üks lemmik. Carmen on vabrikus haavanud noaga ühte töötajat ja talle määratakse vanglakaristus. Jose peab Carmeni vangi viima, aga ta laseb naisel põgeneda, seeeest läheb ta ise vangi. Peale vangist vabanemist saavad nad aga uuesti kokku. Samal ajal on Carmenisse kiindunud ka teine mees Zuniga. Muidugi suudab Jose Zuniga'ga tülli minna ja ta peab koos salakaubavedajatega mägedesse põgenema. Mägedes
usaldama, räägib, kuidas käituda ja kuidas mitte. Järgnevas analüüsis püüan selgitada välja erinevad tegelastüübid, analüüsida autori seisukohta ning uurida süzee eripärasid. II. Teose ajalooline skeem Raamatus on põhiliseks jutustajaks mina-tegelane, kes mingi aja möödudes annab jutujärje üle järgmisele kõnelejale. Sündmustik toimub 19. sajandil, lõppedes 1830. aastaga. Ühe kirja järgi, mis Merimee kirjutas Montijo krahvinnale, oli ,,Carmen" inspireeritud ühest loost, mille naine rääkis talle, kui Merimee Hispaanias käis. Mees ütles: ,,See oli Malaga löömavennast, kes oli tapnud oma armukese ning hiljem pühendanud oma naise eksklusiivselt avalikkusele. [...] Kuna ma olen mõnda aega mustlaselu uurinud, siis tegin ka enda kangelanna mustlaseks." III. Teose tegelaskond Tegelaskond on suhteliselt väike ning selle keskpunktis on Jose ja Carmen.
käinud Rahvusooper Estonias balletti ,,Pähklipureja" vaatamas, kuid seekordsel ooperil olin esmakordselt. Etendus on originaalis küll neljavaatuseline, kuid ajakokkuhoiu mõttes oli kolmas ja neljas vaatus kokku pandud. Dirigeeris Risto Joost ning lavastaja oli Inglismaalt pärit Walter Sutclife. Kõik esitatud palad on loonud prantsuse helilooja Georges Bizet ning tema loomingut lauldi prantsue keeles. ,,Carmen" esietendus aastal 1875. Prantsumaal. Bizet' ooper põhineb Prosper Merimee ligi 30 aastat varem kirjutatud ,,Carmeni" novellil. Prosper Merimee oli prantsuse kirjanik ja ajaloolane, kes elas aastatel 1803 kuni 1870. Ta pärines jõukast ja haritud perekonnast. Kirjandusmaailma sattus Merimee tänu oma sõbrale Stendhalile. Tema esimene raamat oli 1825. aastal ilmunud ,,Clara Gazuli teater", kus soovis jätta mulje, et on kõigest teose tõlkija. Päris tõlketööna on ta aga tutvustanud Prantusmaale vene kirjanduse suurkujusid Puskinit, Gogolit ja Turgenevit
tüdruk. Ränduri teejuht, pidades Joset kuulsaks maanteeröövliks Jose- Navarroks, otsustas öösel seadusesilmad kutsuda. Jose eest pidi 200 tukatit pearaha saama. Sellegipoolest äratas teadlane kiiresti Jose üles ja käskis põgeneda kui elu armas. Seda ta tegigi jäädes tänu võlgu. Hommikul saabunud teejuht oli väga kurb kui sai teada, et Jose oli põgenenud. Rändur seoses uuringutega Mundast veetis mõned päevad Cordobas. Ta kohtas veetlevat ja salapärast naist Carmencitat (Carmen). Carmen oli mustlanna. Nad läksid jäätist sööma, Carmen märkas ränduri uhket taskukella. Mustlanna tegi ettepaneku tulevikku ennustada, kuid see restoran või kohvik pidi olema liiga avalik, seepärast otsustas teadlane Carmeni koju saata. Peatunud aguliserval maja ees, mis ei sarnanenud küll lossiga. Sisenenud suurde ruumi, hakkas Carmen kohe nõidustseremooniaga pihta. Mõne aja pärast neid segati
Kirjandusteose analüüs Koostaja: Kevin Saarna Koostaja: Kevin Saarna 30.01.14 Carmen Merimee 1. Teose sisu lühikokkuvõte ''Carmen'' räägib noormehest Don Jose, kes alguses kohtub raamatu minategelasega ja otsustavad koos edasi rännata mööda maad, kuna mehed suundusid samasse ööbimiskohta. Edasi liikus minategelane ööbimiskohast linna ja sealt kohtab ta mustlas tüdrukut Carmen, kes proovib talle tünga keerata. Carmen
Merimee tegelaste vastuolulisus ja tragism Teose peategelaseks on noor mustlanna Carmen, kelle ilu ei jää mitte ühelegi mehele märkamatuks. Ta ei ole küll täiuslik naine, kuid need pisivead-veidi viltused silmad ja karedad juuksed, teevadki ta nii veetlevaks. Carmeni tunded on muutlikud nagu ilmastik. Ühel hetkel ütleb ka mehele, kes on temasse armumise äärel, et tahab temaga koos olla ning teisel hetkel ta juba jookseb endalegi teadmata suunas ja ütleb mehele, et ei saa enam temaga koos olla. Kui mehega on kõik korras, käitub Carmen temaga ükskõikeselt, kuid kui mehega on midagi juhtunud, on ta väga hoolitsev ja teeb kõik, mis suudab, et mees kiiresti terveks saaks. Carmen oli küllaltki traagiline naine. Kui midagi juhtus, arvas ta kohe kõige hullemat. Näiteks
Prosper Merimee ,,Carmen" Peategelanna Carmen oli teoses kujutatud mustlasena. Noor, ilusa kehaehitusega, suurte silmadega väheldane neiu. Ta nägi välja palju kenam kui teised tema rahvusest naised. Tal oli täiesti sile vasekarva nahk, veidi viltused silmad. Pisut täidlased, ilusa kujuga huuled, valged hambad. Veidi karedad pikad juuksed olid ronkmustad ja läikivad. Tema eksootiline ja võluv välimus pakkus pinget Don Josele, kes ka hiljem teda tulihingeliselt armastama hakkas.
katoliiklane tappis süütu naise. Võtab mõõga ja raiub ta läbi, kuigi ta on ka katoliiklane. Ta leiab, et see on julm ja kole, mis toimub. Katoliiklased tungisid kaasa hugenottide linnale, ilma, et nad midagi halba oleks teinud. Ka George tungib, sest täidab oma kohust. Vastakuti satuvad vennad, nüüd ei saa enam pooli valida. Mõlemad peavad oma kohust täita ja tulemuseks on, et Bernard tapab Georgi. 1829 ilmus novell ,,Tamango". Tamango on neegripealik. Merimee kritiseerib siin valge mehe tsivilisatsiooni ja seda, kuidas ta orjastab. Aga ka siin on kaks poolt: 1. valged suruvad neegreid alla ja orjastavad jne. 2. ka neegrid ise olid selles süüdi. Neegrid püüdsid teisi neegreid (oma vaenlasi) ja müüsid valgetele. Nii, et ka neegrid ise ei olnud süüst puhtad ja käitusid omasugustega halvasti. Saatuse irooniaga satub Tamango ise ka valgete kätte ning ka teda on ootamas orjastaatus. Orjad saadetakse laevale. Tamango korraldab laeval mässu ja
Prosper Merimee ,,Carmen" 1. Võõras keda minategelane tiigi ääres kohtas oli Jose Maria. 2. Minategelase teejuht üritas talle öelda, et see mees, kellega koos ta sõi ning kelle kõrval ta magas, oli bandiit, tuntud bandiit Jose Navarro. 3. Teejuht otsustas minna politseisse teatama, et see röövel seal on, sest tema eest oli välja pandud autasu. 4. Minategelane ei kartnud don Josed. Kuid ega ka ei usaldanud. Tema vastu polnud tal midagi. Kõlbas ju koos süüa ja sigarit suitsetada. Võib öelda, et see oli tol ajal hea, et sellele inimesele, kellega koos sööd, ei tehta tavaliselt halba. 5. Räägiti, et naised käisid alasti ujumas õhtuhämaruses ja mehed käisid siis neid piilumas
TEOSE ANALÜÜS 1. Autor, teos. Prosper Merimee "Carmen". 2. Tegevusaeg. Tegevus toimus 1830-ndatel aastatel. 3. Tegevuskoht/ -kohad. Hsipaanias, Pürenee poolsaarel, Andaluusias. 4. Ülevaade sündmustikust. Geograafia huviline mees võttis endale teejuhi ja 2 hobust ja läks Montilla ümbrust uurima. Peagi kohtusid nad ühe mehega, kellega senjor suhtlema hakkas, kuid teejuht oli tema suhtes väga umbusklik. Peagi taipas ka senjor, et see salapärane mees on tagaotsitav röövel.
PEATEGELASTE ISELOOM Carmen – mustlanna. Noor, ilusa kehaehitusega, suurte silmadega väheldane neiu. Ta nägi välja palju kenam kui teised tema rahvusest naised. Tal oli täiesti sile vasekarva nahk, veidi viltused silmad. Pisut täidlased, ilusa kujuga huuled, valged hambad. Veidi karedad pikad juuksed olid ronkmustad ja läikivad. Tegeles nõiakunstiga. Oli harjunud inimesi ümber oma sõrme keerama ning saama mida tahab. Teadis alati, kuidas saada mida tahab. Carmen oli salakaval. Kasutas ära oma head välimust oma tahtmise saamiseks. Tegeles pettustega, aitas pätte. See tegi temast kaasosalise. Näppas aegajalt ka ise. Pidas ennast vabaks hingeks. Oma vabaduse eest oli kõike nõus tegema, jäi kindlaks oma põhimõtetele. Oli rõõmsameelne, tegi palju ülemeelikusi. Iseloomult tugev. Kuid oma mehele on tolle nõrkuse ajal truu. Don Jóse – noor, keskmist kasvu, tugeva kehaehitusega, sünge ning uhke pilguga. Tegelane pidas
läikivad. Tegeles nõiakunstiga. Oli harjunud inimesi ümber oma sõrme keerama ning saama mida tahab. Teadis alati, kuidas saada mida tahab. Carmen oli salakaval. Kasutas ära oma head välimust oma tahtmise saamiseks. Tegeles pettustega, aitas pätte. See tegi temast kaasosalise. Näppas aegajalt ka ise. Pidas ennast vabaks hingeks. Oma vabaduse eest oli kõike nõus tegema, jäi kindlaks oma põhimõtetele. Oli rõõmsameelne, tegi palju ülemeelikusi. Iseloomult tugev. Kuid oma mehele on tolle nõrkuse ajal truu. Don Jóse noor, keskmist kasvu, tugeva kehaehitusega, sünge ning uhke pilguga. Tegelane pidas tihti sisemist võitlust iseendaga. Ta ei tahtnud elada röövli elu, kuid ta armastas Carmenit ja seega tahtis olla ka koos temaga. Lasi ennast ära võluda Carmeni ilul ja seetõttu tõi endale häda kaela. Armastuse pärast kaotas terve mõtlemise. TEOSE IDEE, PROBLEEMISTIK Kogu teose probleemistikuks on Carmen, kelle pärast satub don Jóse vangi.
Ränduri teejuht, pidades Joset kuulsaks maanteeröövliks Jose-Navarroks, otsustas öösel seadusesilmad kutsuda. Jose eest pidi 200 tukatit pearaha saama. Sellegipoolest äratas teadlane kiiresti Jose üles ja käskis põgeneda kui elu armas. Seda ta tegigi jäädes tänu võlgu. Hommikul saabunud teejuht oli väga kurb kui sai teada, et Jose oli põgenenud. Rändur seoses uuringutega Mundast veetis mõned päevad Cordobas. Ta kohtas veetlevat ja salapärast naist Carmencitat (Carmen). Carmen oli mustlanna. Nad läksid jäätist sööma, Carmen märkas ränduri uhket taskukella. Mustlanna tegi ettepaneku tulevikku ennustada, kuid see restoran või kohvik pidi olema liiga avalik, seepärast otsustas teadlane Carmeni koju saata. Peatunud aguliserval maja ees, mis ei sarnanenud küll lossiga. Sisenenud suurde ruumi, hakkas Carmen kohe nõidustseremooniaga pihta. Mõne aja pärast neid segati. Sisse astus Jose
‘’Carmen ‘’ Merimee ESIMENE PEATÜKK Don Jose ( NAVARRO)- noor, keskmist kasvu, kuid tugeva kehaehitusega, sünge ning uhke pilguga(ühes käes hoidis ratsu valjaid, teises musketoni), blondid juuksed , sinised silmad, suur suu, ilusad hambad, väikesed käed, peenest lõuendist särk, hõbenööpidega sametkuub, valgest nahast kamassid, kõrb hobune Alguses Rännumees ei uskunud, et ta on röövel Teejuht ANTONIO kahtlustas kohe DJ-d, andis ka mitu korda sellest märku TEINE PEATÜKK
Ta teejuht Antonio tunneb uues kaaslases tagaotsitava röövli ära ning otsustab ta politseile üles anda. Seda kõike raha pärast. Mina tegelane ajab don Jose ülesse ning ta põgeneb. Hiljem saadakse don José ikkagi kätte ning määratakse hukkamisele. Enne seda aga kohtub ta uuesti mina tegelasega ning räägib talle kogu oma eluloo. Don José kohtub Carmeniga, kes jätab endast kustumatu mulje, kui on noor ja armuasjades kogenematu sõdur. Carmen on teistest naistest erinev mustlanna, kes teab, mida elult tahab ning kuidas seda saavutada. Don José armub temasse. Kahjuks jääb see armastus ühepoolseks. Don José on sõjaväelane, kes unistab ohvitseriks saamisest ja on aus. Taaskohtumine Carmeniga on uuesti tubakamanufaktuuri valvekorra ajal, kui Carmen on osaline kuriteos ning Don Josél tuleb ta vahistada ja viia vanglasse. Oma mesimagusa jutu ja kauni välimusega suudab Carmen don Jose pea sassi ajada ning põgeneda. Selle eest
vaevatasu. Rännumees püüdis teda ümber veenda, kuid kannupoiss ei võtnud teda kuulda ning ratsutas edasi. Nüüd läks rännumees don Josed hoiatama. Don Jose asus viivitamatult teele, rännumeest igatepidi tänades. Kui politsei kohale jõudis ütles rännumees neile, et ta ei tea don Josest midagi. Peagi jõudis rännumees linna. Seal kohtus ta mustlastüdruk Carmeniga, kellega ta koos aega veetis ning jäätist söömas käis. Hiljem, samal õhtul, viis Carmen rännumehe enda poole. Nad ei saanud kuigi kaua kahekesi olla, sest varsti paiskus uksest sisse mees, kes osutus Don Joseks. Neil oli Carmeniga äge tüli. Don Jose juhatas rännumehe otsekohe uksest välja ning jättis temaga jumalaga. Rännumees avastas ka hiljem, et Carmen oli ta taskukella varastanud. Veel natukese aja möödudes kuulis rännumees, et don Jose on vangis ja läks teda vaatama. Ta päris
Prosper Mérimée CARMEN PEATEGELASTE ISELOOM Carmen mustlanna. Noor, ilusa kehaehitusega, suurte silmadega väheldane neiu. Ta nägi välja palju kenam kui teised tema rahvusest naised. Tal oli täiesti sile vasekarva nahk, veidi viltused silmad. Pisut täidlased, ilusa kujuga huuled, valged hambad. Veidi karedad pikad juuksed olid ronkmustad ja läikivad. Tegeles nõiakunstiga. Oli harjunud inimesi ümber oma sõrme keerama ning saama mida tahab. Teadis alati, kuidas saada mida tahab. Carmen oli salakaval. Kasutas ära oma head välimust oma tahtmise saamiseks. Tegeles pettustega, aitas pätte. See tegi temast kaasosalise. Näppas aegajalt ka ise. Pidas ennast vabaks hingeks. Oma vabaduse eest oli kõike nõus tegema, jäi kindlaks oma põhimõtetele. Oli rõõmsameelne, tegi palju ülemeelikusi. Iseloomult tugev. Kuid oma mehele on tolle nõrkuse ajal truu. Don Jóse noor, keskmist kasvu, tugeva kehaehitusega, sünge ning uhke pilguga
romantiline luuletaja. Teda mõjutas valgustussatiir ja ta peegeldas Euroopa poliitilisi sündmusi ning konflikte. Ta kirjutas kuulsaid poeeme, näiteks ,,Childe Haroldi palveränd", ,,Chilloni vang".Shelley oli mässulise loomuga luuletaja, ta kirjutas kõnekujunditerikkaid poeeme. ,,Ood läänetuulele". Ameerika romantikutest on kuulsamad J. F. Cooper, E.A.Poe ja E. Dickinson. Saksamaal H.Heine, Venemaal A.Puskin ja Eestis E.Bornhöhe. Prosper Merimee ,,Carmen" Carmeni teemaks on armastus ja mustlase elu. Peategelasteks on Carmen ja don Jose. Kõrvaltegelasteks on Garcia ja Lukas. Carmen on mustlanna, täisverd nõid. Ta keeras inimesi ümber sõrme, oli rõõmsameelne. Don Jose on kuulus röövel, endine sõdur. Konfliktiks on see et Jose on armastuse ja veendumuste vahel. Lugu algab sellega, kuidas üks rännumees rändab mööda maad ringi ja ühel päeval peatub oja juures, kus peatub ka kuulus ja tagaotsitav bandiit don Jose
Prosper Mérimée CARMEN PEATEGELASTE ISELOOM Carmen mustlanna. Noor, ilusa kehaehitusega, suurte silmadega väheldane neiu. Ta nägi välja palju kenam kui teised tema rahvusest naised. Tal oli täiesti sile vasekarva nahk, veidi viltused silmad. Pisut täidlased, ilusa kujuga huuled, valged hambad. Veidi karedad pikad juuksed olid ronkmustad ja läikivad. Tegeles nõiakunstiga. Oli harjunud inimesi ümber oma sõrme keerama ning saama mida tahab. Teadis alati, kuidas saada mida tahab. Carmen oli salakaval. Kasutas ära oma head välimust oma tahtmise saamiseks. Tegeles pettustega, aitas pätte. See tegi temast kaasosalise. Näppas aegajalt ka ise. Pidas ennast vabaks hingeks. Oma vabaduse eest oli kõike nõus tegema, jäi kindlaks oma põhimõtetele. Oli rõõmsameelne, tegi palju ülemeelikusi. Iseloomult tugev. Kuid oma mehele on tolle nõrkuse ajal truu. Don Jóse noor, keskmist kasvu, tugeva kehaehitusega, sünge ning uhke pilguga. Tegelane
Ta käsitleb ka moraali- ja filosoofiaküsimusi, ise neile vastuseid andmata. Pärast Flaubert'i surma antu välja tema 13 köidet kirjavahetust, kus avaldub tema arvamus kunsti- ja kirjandusprobleemide kohta. 11. Mérimée (1803-1870) Oli prantsuse kirjanik, ajaloolane ja arheoloog, kes pärines jõukast ja haritud perest. Pärast juuraõpingutel lõpetamist pühendas ta end kirjandusele. Naise nime alla andis ta esimese raamatu 1825. Pettus tuli hiljem avalikuks. Merimee eiras klassitsismi norme, võttis kasutusele romantismi. Ta avaldas näidendi ,,Clara Cjazuli teater" naise nime all, see oli proosas, ei jälginud aja- ja kohaühtsust. 1828 ilmus ta esimene ajalooline teos. Oma tõelise kutsumuse leidis ta 1829, mil avaldas ,,Tamango" jutustused. 1834 pidas ta muinsuskaitse inspektori ametit. Ta oli suur ajaloohuviline. Kirjutas üle 20 jutustuse, nagu ,,Colomba" ja ,,Carmen". ,,Carmenil" on ka dokumentaalne
Öösel, kui kõik magasid, tahtis Antonio minna linna, et anda don José üles, kuna selle teate eest oli võimalik saada vaevatasu. Rännumees püüdis teda ümber veenda, kuid Antonio ei võtnud teda kuulda ning ratsutas edasi. Silmapilk läks rännumees don Joséd hoiatama ning too asus viivitamatult teele. Peagi jõudis rännumees linna. Seal kohtus ta mustlastüdruk Carmeniga, kellega ta koos aega veetis ning jäätist söömas käis. Hiljem, samal õhtul kutsus Carmen ta aguliserval olevasse majja, kus Carmen hakkas rännumehele ennustama. Nad ei saanud kuigi kaua kahekesi olla, sest varsti paiskus uksest sisse mees, kes osutus don Joséks. Neil oli Carmeniga suur tüli. Don José juhatas rännumehe otsekohe majast välja ning jättis temaga jumalaga. Hiljem avastas rännumees, et Carmen oli ta taskukella varastanud. Mõne aja möödudes kuulis rännumees, et don José on vanglas. Rännumees sai don Joséd vaatama minna, ning päris temalt vangisoleku
Kõik kes vastata püüdsid ja valesti vastasid, kisti sfinksi poolt ribadeks. Teeba kuningas pakkus välja suure autasu sellele, kes linna elukast vabastab. Kuningas küsis oraaklilt, et miks sfinks just Teeba linnas on. Sfinks oliseal selle pärast, et kuningas oli varem röövinud poisi, kes ennast hiljem just kuninga pärast ära tappis. Hera nägi seda pealt ja saatis sfinksi kuningale karistuseks. Kui kuningas oli teel koju tagasi, kohtas ta Oidipust, kes oli tulnud linna sfinksi välja kutsuma. Ta tappis kuninga, sest kuningas sõitis Oidipuse jalast kaarikuga üle. Oidipus jõudis sfinksini ning vastas ta küsimusele õigesti.Peale seda kaotas olevus oma jõu ja haihtus õhku. Oidipusele anti autasuks Teeba troon ja ta abiellus kuninganna Iokatasega, kes oli tegelikult temakadunud ema ning teel oli ta tapnud oma isa.
II. Teose ajalooline skeem Raamat pärineb 19. sajandist ning täpsemalt ilmus see 1847 aastal. Kirjaniku enda sõnul pärineb teose aines Montjio krahvinnalt. Ühtlasi kuulub teos ka Mérimée kõige küpsemassse loominguperioodi. Teose sündmustik toimub 1830. Aastal. III. Teose tegelaskond Kui välja arvata vähem tähtsad tegelased, siis on teose tegelaskond suhteliselt väike. Probleemistiku keskpunktis on José ja Carmen. Kõige omapärasem tegelane on kindlasti Carmen. Ta oli mustlane, kuid ilusam kui kõik tema rahvusest naised. Carmeni iseloom oli aga keeruline ning ta oli väga salakaval. Teised tegelased nagu näiteks jutustaja ja José olid tüüpilised. Neil puudusid erilised ja meeldejäävad tunnusjooned. Põhilise tegelaste grupi moodustavad salakaubavedajad, kelle hulka kuuluvad ka José ja Carmen. Vähem tähtsad tegelaste grupid on mustlased,
2. eitas kôrgete ja madalate zhanride eristamist 3. eitas aja-, koha- ja tegevusühtsust 4. nôudis madala ja üleva, traagilise ja koomilise ühendamist 5. toetas erakordsust ja äärmuslikkust "Hernani" (ôilis röövel) kujunes uute ideede vôiduks, sest ignoreeris klassitsismi reegleid klassikasse jäänud teosed: "Jumalaema kirik Pariisis" ja "Hüljatud" peategelane Jean Valjean, teda jälitab politseiinspektor Javert, kodutud lapsed Cosette ja Gavroshe loe lk.141 Prosper Merimee 1803 1870 Vanemad olid kunstnikud. Tegeles Prantsusmaal kunstivarade kogumisega, rändas palju. Andekas kunstis, hiljem seotud riigivôimu ja kuninga ôukonnaga. Tôusis Prantsusmaa Senati liikmeks ja Prantsuse Akadeemia liikmeks. Tôlkis vene kirjanikke: Pushkinit ja Gogolit, ôppides vanas eas ära vene keele. Kirjandusse tulek oli skandaalne ilmus nn
Kõik kes vastata püüdsid ja valesti vastasid, kisti sfinksi poolt ribadeks. Teeba kuningas pakkus välja suure autasu sellele, kes linna elukast vabastab. Kuningas küsis oraaklilt, et miks sfinks just Teeba linnas on. Sfinks oliseal selle pärast, et kuningas oli varem röövinud poisi, kes ennast hiljem just kuninga pärast ära tappis. Hera nägi seda pealt ja saatis sfinksi kuningale karistuseks. Kui kuningas oli teel koju tagasi, kohtas ta Oidipust, kes oli tulnud linna sfinksi välja kutsuma. Ta tappis kuninga, sest kuningas sõitis Oidipuse jalast kaarikuga üle. Oidipus jõudis sfinksini ning vastas ta küsimusele õigesti.Peale seda kaotas olevus oma jõu ja haihtus õhku. Oidipusele anti autasuks Teeba troon ja ta abiellus kuninganna Iokatasega, kes oli tegelikult temakadunud ema ning teel oli ta tapnud oma isa.
suurema osa). Talle vaidles vastu aga Nitzsche. Mõlemal mehel oli oma koolkond, toetajad. Selleks ajaks oli uuritud juba muid rahvalaulikuid. Selgus, et on veel pikemaid eeposeid peast osatud. Väidetavalt oli Homeros ühe osa oma elust pime. Kindlat sünnilinna ei teata (7 linna väidavad, et just seal sündis). Eeposte eellugu: Zeus ei tohi last saada imekauni nümfi Thetisega. Zeus paneb Thetise mehele pulmapidu kuninglik. Kutsutakse kõik, va tülijumalanna Eris. Too solvus ja otsustas kätte maksta. Viskab kuldse õuna pulmakülaliste sekka. Õunal oli kiri "Kõige kaunimale". Kolm kõige kaunimat olid Hera (abielu), Athena (tarkuse), Aphrodite (ilu, armastus), kohtunikuks kutsuti Paris (Trooja kuningapoeg). Jumalannad pakkusid seda, mis said. Hera võimu, Athena kangelase kuulsust/tarkust, Aphrodite ilusaimat naist. Paris annab õuna Aphroditele. Maailma ilusaim naine
Koguaeg sadas ja Aureliano Teine leidis pidevalt midagi parandamis väärt olevat või nii. Vihm oli hävitanud palju. Aurelano lubas vihma saju lõppedes armukese juurde tagasi minna. Fernanda pidas sidet nähtamatute arstidega, kes talle hiljem abi antsid ja isegi oppi tegid ilma et midagi oleks leidnud. Suri kolonel Gerineldo Marquese. Aureliano läks Pietra Cotest vaatama aga kõik loomad olid surnud. Ursula ootas vihma lõppu, et surra. Fernanda käis oma jutuga mehele närvidele. Aureliano hakkas kulda otsima sai ennustajalt teada vaid ringi deameetri, kus see võib olla ja, et tsentriks on Ursula voodi, ta palkas kaevurid ja lasi terve õue ülesse kaevata.Pietra otsustas oma muula välja loosida loteriil. Ursula pidi kõvasti pingutama, et täita... ...oma tõotust. Ta hakkas siis aga hoopis hoogsalt koristama, kogus tarakane muretses sipelgate poolt järatud talade pärast jne. Aureliano Teine koliski armukese juurde nong nad hakkasid loteriisid korraldama
või nurjata mingeid ettevõtmisi, saavutada kontrolli teiste inimeste mõtete või tunnete üle jms). (lk.124.) 5.raamat Sinuhe jutustab Süüriast, sellest kuidas ta seal elas ja mida ta seal tegi. Sinuhe võrdleb ka Egiptust ja Süüriat. Sinuhe uurib ka Süüria kultuuri,jumalaid. Kaptah soovitab Sinuhel osta endale orja-tüdruku, kuid Sinuhe keeldub ja Kaptah ostab ise talle. Sinuhele ei meeldi see naine ja ta müüb ta teisele mehele. Süüria ja habiiride vahel tekib sõda. Sinuhe osaleb sõjas. Astate (kreeka.k. , Astárt) oli Kreeka naisjumal. Temast oli teada Piibli kaudu. Baal - (baal) see on semiidi tiitel ja aunimi, mis tähendab isandat ja mida on tarvitatud mitmete vana Lähis-Ida jumalate, vaimude ja deemonite kohta. (lk.165) Babüloonia See oli muistne kultuuripiirkond Kesk- ja Lõuna-Mesopotaamias, tänapäeva Iraagis. Sellele andis nime pealinn Babülon.Babülooniale pani aluse kuningas Hammurabi
esimese täiskasvanute novelli "The Last Sum m e r (of You and Me)" ee st 2007. aast al . Praeg u elab ta New Yorkis koos te m a artistis abika a s a g a , Jacob Collins . Neil on kolm last: Nathaniel, Samuel ja Susannah. ( tõlgitud ümber inglise keelest ) 1.2 Raamatust 1.2.1 Õnn ei anna iial: ta ainult laenab (Hiina vanasõna) Tüdrukud pakkisid oma asju vastu oma tahtmist. Nad oleks tahtnud sellegi suve koos veeta, aga nende teed viisid lahku. Mornilt istudes märkas Tibby Carmeni kappis kokku lapatud püksipaare mida ta kohe endale soovis. Need teksad olid ostetud kasutatud riiete poest ja Carmen oli kavatsenud just need minema visata. Tibbyle need püksid aga meeldisid ja Carmen andis lahkesti need talle. Tüdrukud soovitasid tal neid jalga proovida, kuna kui need Carmenile parajad siis Tibbyle ei peaks. Tibby palus ka Leenat , et too neid jalga prooviks. Ka Leenale sobisid need kui valatult. Tüdrukud arvasid , et ka Bee peab neid jalga proovima
HISPAANIA KIRJANDUS Kaks esseed (5-10 lk) ja lugeda teoseid. Essee: 1) ühest eesti keelde tõlgitud hispaania kirjaniku teosest (keskaeg- XIX sajand); 2) ühe XX sajandi hispaania kirjanduse teose kohta Abistav kohustuslik kirjandus: 1) J.Talvet- ,,Hispaania vaim" 2) El hispanismo en Estonia (1996) 3) Teekond Hispaaniasse (või sama raamatus: Hispaaniast Ameerikasse) 4) Tõrjumatu äär (käsitlused Hispaania kirjandusest) Teosed: 1) Calderon de la Barca- ,,Elu on unenägu"# 2) Calderon de la Barca- Suur maailmateater 3) Cela- Taru 4) Don Quijote 5) Koerte kõnelus 6) Garcia Lorca- Kaneelist torn, Mu kätes on tuli 7) Gomez de la Serna- Gregeriiad 8) 9) Kolmnurkkübar 10) Südame ajalugu 11) Väikese filosoofi pihtimused 12) Tee täiusele 13) Vagabund Elizabide 06.09.10 Hispanistika algus Eestis (hispanismo) Tähistatakse hispaania kultuuriga tegelemist väljaspool Eestit. See, kes sellega tegeleb, on hispanista
Tamango on neegripealik. Raamatu põhiteema on kriitika kodaniku orjakaubanduse vastu. Merimee on palju kirjutanud psühholoogilisi novelle. Käsitleb oma teosest inimest ja ühiskonda. Peab oluliseks sündmust, sest see määrab peategelase sisemise konflikti. Enamus dramaatilised. Merimee oli ka hea lavastaja ning hea inimhinge tundja. Oli väga detailne kujutaja. Tema teostes on tegevuskohad eksootilised: Korsika, Hispaania jne. Puskin on tõlkinud palju Merimeed ning Merimee ise on tõlkinud vene kirjanikest samuti Puskinit, Gogolit ning Turgenevit. Merimee avaldas palju töid vene kirjanike kohta. Oli Venemaa kirjanduse sõpradeseltsi liige. Tema tähtsaim teos on ,,Carmen,, (1845), selle teose põhjas on ta romantik ja realist. Carmeni kohta tehti ka esietendus mis saavutas väga suure edu. Teose tegelased: don Jose, Carmen ja Escamilla Makija sümboliseerib kurjust ja põgenenud röövlite asupaika, sugukondliku elulaadi,pistoda ja püssi õigusi. 20)L
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
