Hästi lahustub vees,eetris ja etanoolis,kasutatakse erievate butaan eetrite valmistamisel C4H8O2, butaanhape Butaanhape (võihape) CH3CH2CH2COOH Võihapet, mida tselluloosi lõhustumisel tekib kõige vähem, kasutatakse energeetiliseks otstarbeks, kuid osa sellest võib muutuda ka ketoonkehadeks. Väike kogus võihapet osaleb ka piimarasva sünteesimisel. äädikhape moodustab lenduvatest rasvhapetest. 6065%, propioonhape 20% ja võihape 15 halvas silos on rohkesti võihapet. tegutseda võihappebakterid, mis omakorda kasutavad piimhapet. Võihape ise on konservant, hoides ära aeroobsete mikroorganismide tegevuse. Seetõttu pole riknenud silo kunagi hallitanud. Kuid võihappelisel käärimisel kõrge pH juures lagunevad valgud. Tekib ammoniaak, mis omakorda seob piimhapet.
klass Karboksüülhapped Karboksüülhapped on orgaanilises keemias happed, mis sisaldavad karboksüülrühma. Karboksüülhapete nimetused tuletatakse süsivesinike nimetustest ja lisatakse nimele lõppu lõppliide hape. Karboksüülhappeid: Metaanhape (sipelghape) Etaanhape (äädikhape) Propaanhape (propioonhape) Butaanhape (võihape) Pentaanhape (palderjanhape) Heksaanhape (kapronhape) Heptaanhape (önanthape) Piimhape (2hüdroksüpropaanhape) Õunhape (hüdroksübutaanhape) Viinhape (2,3dihüdroksübutaandihape) Sidrunhape (2hüdroksü1,2,3propaantrikarboksüülhape) Etaandihape (oksaalhape ehk oblikhape) (on kahealuseline karboksüülhape) Bensoehape (fenüülkarboksüülhape)
E210 Bensoehape, E212 Kaaliumbensoaat, E213 Kaltsiumbensoaat. Tõstavad laste aktiivsust, võivad tekitada peavalu ning maoärritusi. Võimendavad allergilisi reaktsioone ja astmat. E211 Naatriumbensoaat. Võib põhjustada ja süvendada allergilisi reaktsioone ning astmat, tekitada peavalu ning maoärritusi. E214 Etüül-p-hüdroksübensoaat. Võib tekitada allergiat ning mõjuda sarnaselt bensoehappele. E251 Naatriumnitraat. Tekitab imikute ja väikelaste hapnikupuudust. E280 Propioonhape. Suurendab vähitekke riski. E320 Antioksüdant butüülhüdroksüanisool, E321 Antioksüdant butüülhüdroksütolueen. Suurendavad vähitekke riski. Võivad põhjustada allergilisi reaktsioone ja astmat. E338 Ortofosforhape. Takistab kaltsiumi imendumist. E407 Karrageen ja tema naatriumi-, kaaliumi-, ja ammooniumisoolad, k.a. furtsellaraan. Häirib immuunsüsteemi, võib olla soolestikuvaevuste põhjustaja. E421 Mannitool. Võib tekitada iiveldustunnet, kõhulahtisust. E620 L(-)glutamiinhape
Karboksüülhapete nimetused tuletatakse süsivesinike nimetustest ja lisatakse nimele lõppu lõppliide - hape. N: CH3CH3 (etaan) CH3COOH (etaanhape) Allpool toodud erinevad karboksüülhapped : HCOOH metaanhape (sipelghape) CH3COOH etaanhape (äädikhape) CH3CH2COOH propaanhape (propioonhape) CH3CH2CH2COOH butaanhape (võihape) C4H9COOH pentaanhape (palderjanhape) C5H11COOH heksaanhape (kapronhape) C6H13COOH heptaanhape (önanthape) C7H15COOH oktaanhape (kaprüülhape)
Reageerimine endast vähem püsiva happe (näites süsihappe) sooladega): 2CH3COOH + Na2CO3 = 2CH3COONa + H2CO3 H2CO3 (süsihape) laguneb kergesti süsinikdioksiidiks (CO2) ja H2O (veeks). Reageerimine alkoholidega, tekivad estrid: CH3COOH + CH3CH2OH = CH3COOCH2CH3 + H2O Karboksüülhappeid Metaanhape (sipelghape) HCOOH Etaanhape (äädikhape) CH3COOH Propaanhape (propioonhape) CH3CH2COOH Butaanhape (võihape) CH3CH2CH2COOH Pentaanhape (palderjanhape) C4H9COOH Heksaanhape (kapronhape) C5H11COOH Heptaanhape (önanthape) C6H13COOH Piimhape (2-hüdroksüpropaanhape) Õunhape (hüdroksübutaanhape) Viinhape (2,3-dihüdroksübutaandihape) Sidrunhape (2-hüdroksü-1,2,3-propaantrikarboksüülhape) Etaandihape (oksaalhape ehk oblikhape) HOOC-COOH ehk (COOH)2 (on kahealuseline karboksüülhape)
Rasvkoes ja piimanäärmes kasutatakse rasvhapped toodangu moodustamiseks positiivse energiabilansi korral satuvad söötades olevad pika süsinikskeletiga olevad rasvhapped piimarasva ja keharasva koostisesse muutumatul kujul. Seda lihtmaolistel loomadel. Mäletsejalistel loomadel toimub rasvade hüdrolüüs vatsas. Nad lagundatakse glütserooliks ja LRH aka FFA ( free fat acid). Glütserool kasutatakse ära bakterite poolt ATP tootmise eesmärgil ( + propioonhape). LRH läheb nii bakterirakku kui ka läbib peensoole, kus see imendub nagu lihtmaolistel loomadel ( tekivad mitsellid). Kuna bakterraku koostises on vaid küllastatud rasvhapped, bakterid küllastavad ( hüdrogeenivad) küllastamatud rasvhapped. Bakterraku koostises on enamasti C16:0... C20:0. Küllastamatud rasvhapped on bakteritsiidse toimega. 9-desaturaas muudab udaras 18:0 rasva ( mis on muidu tahkes olekus) taas vedelaks, see on siis 18:1-ks. Praktikas suudab lehm neid
floora (konkurents toitainetele), immuunsusmehhanismid 24. Mäletsejaliste eesmao ehitus ja funktsioonid. Vats, võrkmik, kiidekas Ei tooda seedeensüüme fermentatsioon mikroorganismide teostatud anaeroobne lagundamine Võimaldab toorkiu, s.o.tselluloosi ja hemitselluloosi lagundamist Vats: seal toimub segunemine, liigub ringi, gaasid eralduvad välja. Lõhustuda aitavad mikroobid. Lendlevad rasvhapped: 1) võihape äädikhape propioonhape Võrkmik: Võrkmiku kannud aitavad suurendada pinda ja segada. Kiidekas: Rasvad imenduvad, peenestumine ja liikumine. Libedik: mikroobide hävimine, valgu esmane lõhustumine. 25. Vatsa mikrofloora kui terviklik kooslus. Moodustab tervikliku koosluse; esindatud bakterid, seened ja ainuraksed. Toiduahel. Üle 40 liigi baktereid, anaeroobid ja fakultatiivsed aeroobid, 1010 rakku/g Ainuraksed (protozoa) 106 rakku/ml, anaeroobid NB
reuterini ja bakteritsiinide tootmist. · Need faktori mängivad suurt rolli mikroobidega võitlemas. Orgaanilised happed, atseetaldehüüd ja ethanol · Orgaaniliste hapete otsene antimikroobne effekt on tingitud piimhappetest, äädikhappetest ja propioonhappetest, mis võivad olla toodetud piimhape bakteriaalsel fermenteerimisel. · Äädikhape on rohkem pärssiv kui piimhappe ja võib takistada pärmseened, hallitusseened ja bakterid · Propioonhape pärsib seened ja bakterid · Atsetaaladehüüdi ja etanooli mõju antibioosile on minimaalne. Vesinikperoksiid · Vesinikperoksiid võiks olla inhibiitoriks mõnedele mikroorganismidele. · Inhibeerimine on võimalik tänu tugevale oksüdeeruvale effektile membraani lipiididele ja raku valgudele. · Vesinikperoksiid võiks ka aktiveeruda laktoperoksidaasi. · Laktoperoksüdaas on peroksüdaas ensüüm mis asub toores piimas. · See ensüüm omab antimikrobiaalseid ja
2. Termofiilsed piimhappebakterid: Streptococcus salivarius ssp thermophilus (temp >40ºC) Lactobacillus delbrueckii ssp bulgaricus (temp >49ºC) Lb.helveticus (temp >49ºC) Aktiivsed järelsoojenduse ja pressimise ajal 3. Lisastartermikrofloora: Propionibacterium freudenreichii Propionibacterium freudenreichii ssp shermanii Aktiivsed küpsemisetapis soojendusreziimil Temp 20-24ºC Vt joonis: propionaadi teke Maitse: · Laktoosist: Propioonhape ja äädikhape 2:1, piimhape · Proteolüüs tagab elastse juustumassi tekke: 1. Kümosiin: Valmimisel hüdrolüüsib peptiidsidemed s1 kaseiinis. Kümosiini toimel tekkinud peptiidid lagundatakse juuretise peptidaasidega edasi. Toime -kaseiinile väga nõrk. 2. Ekstratsellulaarsed proteinaasid (PrtP) 3. Rakusisesed peptidaasid (tri-, dipeptiidide, aminopeptidaasid). Kokkide ja
*Anaeroobidest märgitakse klostriide nagu Clostridium sporogenes, Cl. perfringens jt. *Hallitusseentest osalevad valkude lõhustamisel Aspergillus spp., Penicillium spp., Mucor spp. jt. Valkude lõhustumine toimub proteolüütiliste ensüümide toimel. Hüdrolüüs toimub järk-järgult: valgudpolüpeptiididaminohapped. *Aminohapped desamineeritakse, mille tulemusel moodustuvad NH3 ja vastavad orgaanilised ained (happed: sipelghape, äädikhape, propioonhape, võihape; alkoholid: propüül-, amüül- jt alkoholid). *Aromaatse rea amiinohapete lõhustamise vahesaadusena moodustuvad fenool, skatool, indool ja teised mürgised ning ebameeldiva lõhnaga ühendid. *Väävlit sisaldavate aminohapete lõhustumisel moodustub H2S või merkaptaanid, mis lõhnavad samuti ebameeldivalt. *Valgulagundajad mikroobid on looduses ainete ringe seisukohalt vajalikud, kuna nad mineraliseerivad valgulisi ühendeid
· Ka metioniin on organismis metüülrühma doonoriks. · Silmnähtavat praktilist kasu pole katsed suutnud siiski tõestada. Omega-6 ja omega-3 rasvhapete segu - Toode on mõeldud küll tiinestumise parandamiseks, kuid leiame ka katseandmeid, et PUFA-de söötmisel väheneb ka maksa rasvumine. - PUFA-d soodusatavad suguhormoonide sünteesi, kuid väga vähesed katseandmed kinnitavad tiinestumise paranemist. Propioonhape · Süsivesikute käärimisel tekkiv lenduv rasvhape · Muudab segasööda stabiilseks, takistab hallitus- ja pärmseente arengut. · Ei vähenda tekkinud toksiinide mõju. · Lisatakse 1...2 kilogrammi tonnile · Propioonhape annab silos täiendava kaitse hallitusja pärmseente vastu. Näide kanade söödast Ennetamine?! · Dutribalance on tasakaalustatud söödalisandite kompleks lindudele ja loomadele, mis on mõeldud erinevate haiguste profülaktikaks
Säilitusained · Nisiin E 234 Säilitusaine · Kaltsiumatsetaat E 263 · Natamütsiin E 235 Säilitusaine Säilitusaine, stabilisaator, · Heksametüleentetraamiin E 239 happesuse regulaator Säilitusaine · Piimhape (L-, D-, DL-) E 270 · Dimetüüldikarbonaat E 242 happesuse regulaator Säilitusaine · Propioonhape E 280 Säilitusaine · Kaaliumnitrit E 249 Säilitusaine Naatriumpropionaat E 281 · Naatriumnitrit E 250 Säilitusaine, Säilitusaine värvifiksaator · Kaltsiumpropionaat E 282 · Naatriumnitraat E 251 Säilitusaine, Säilitusaine Kaaliumpropionaat E värvifiksaator Kaaliumnitraat E 252 283 Säilitusaine Säilitusaine, värvifiksaator · Boorhape E 284 Säilitusaine
· Toiduaine säilitusained inhibeerivad mikroorganismide arengut ja oksüdatsiooniprotsesse ja ensüümide toimet · Bakterid võivad ka aidata toitu säilitada, näiteks piimhapet tootvad bakterid · Happed pärsivad mikroorganismide arengut, sest alandavad keskkonna pHd, mis on osade mikroorganismide elutegevuseks ebasobiv · Paljud säilitusained on happed, nt bensoehape, sorbiinhape, propioonhape · Sidrunhape ja askorbiinhape kontrollivad ensüüme, mis põhjustavad toiduanetes värvuse muutuseid · Suhkur ja sool seovad vett, mida muidu kasutaksid mikroorganismid elutegevuseks · Nitraadid ja nitritid pärsivad botulismi bakteri Clostridium botuliniumi arengut · Sulfaatidel on antimikrobiaalsed ja antioksüdatiivsed omadused 12. Kuidas mikroorganismid mõjutavad toidu säilimist? vastasin juba 13
Üht või mitut aminorühma sisaldavaid karboksüülhappeid nimetatakse aminohapeteks. Paljudel karboksüülhapetel on kasutuses triviaalnimetused: HCOOH metaanhape (sipelghape) CH3COOH etaanhape (äädikhape) CH3CH2COOH propaanhape (propioonhape) CH3CH2CH2COOH butaanhape (võihape) C4H9COOH pentaanhape (palderjanhape) C5H11COOH heksaanhape (kapronhape) C6H13COOH heptaanhape (önanthape) C7H15COOH oktaanhape (kaprüülhape)
Naatriumnitrit E 250 Naatriumnitraat E 251 Kaaliumnitraat E 252 Äädikhape E 260 Kaaliumatsetaadid E 261 Naatriumatsetaadid: 1) naatriumatsetaat 2) naatriumatsetaadi ja äädikhappe kompleks E 262 Kaltsiumatsetaat E 263 Piimhape (L-, D-, DL-) E 270 happesuse regulaator Propioonhape E 280 Naatriumpropionaat E 281 Kaltsiumpropionaat E 282 Kaaliumpropionaat E 283 Boorhape E 284 Naatriumtetraboraat (booraks) E 285 Süsinikdioksiid E 290 Õunhape (DL-) E 296 Fumaarhape E 297
valkude lagunemise käigus samaaegselt ammoniaagiga. Tugevalt negatiivne müju silo kuivaine söömusele on piimhappel ja lenduvatel rasvhapetel. Silo kuivaine söömus väheneb iga grammi piimhappe sisalduse suurenemise korral silo kuivaines 13,0 g võrra päevas ja iga grammi lenduvate rasvhapete sisalduse suurenemisel 25,6 g võrra päevas. Lenduvatest rasvhapetest mõjutab söömust kõige negatiivsemalt propioonhape. Silo kuivaine sööömus on suurem siis, kui valmistamisel kasutatakse keemilisi kindlustuslisandeid, sest need vähenadavad fermentatsiooniprotsessi käigus orgaanilise aine lagunemist ja laguproduktide teket. (Silo söömust mõjutavad tegurid) 9 2.5 Vesi Puhas ja värske joogivesi on lehma toodanguvõime seisukohast sama oluline kui tema geneetiline potentsiaal, tervis või sööda kvaliteet
katalüüsivad ensüümid), teistele pole hukutav -Clostridiumid). Keemilised ained : ehk antiseptikud.kõige tugevamini mõjuvad raskemetalli soolad(mikroobe hävitav ehk oligodünaamiline toime). Bakteriatsiidne toime on oksüdeerijatel(Cl, jood),mineraalhapped(väävelhape, boorhape jn). Orgaanilised ühendid( formaliin, fenoolid).Ka alkohol, orgaanilised happed, eeeterlikud õlid, parkained, värvid. Kasutatakse tööstuses bensoehape, sorbiinhape, propioonhape, 4. Keskkonna bioloogilised tegurid, mis mõjutavad mikroorganismide elutegevust Sümbioos-vastastikune suhe, positiivne kasu.nt:piimhappeb, ja pärmseened.keefiris. Mügarbakter vs liblikõieline. Kommensialism-ei ole vastastiku kasu ega ka kahju.inimorganismi ja selle mikrofloora. Parasitism- ühele kahju, teisele kasu.bakteriofaagi areng bakterirakus. Metabioos- ühe elutegevus soodustab teise arengut, üks elab teise ainevahetussaaduste arvel. Sünergism- 2-või mitme mikro
Oma elutegevuse jääkidega kujundavad mikroobid juustumassi happesust, maitset, struktuuri ja muid omadusi. Suur mõju on seejuures mitmesugustel orgaanilistel hapetel, lenduvatel ühenditel, gaasitel jne. [12] 12 Joonis 9. Mikroobide jaotus temperatuurilembesuse järgi Pimhappebakterite poolt eritatav piimhape on põhiliseks juustumassi pH (happesuse) kujundajaks. Propioonhappebakterite poolt toodetav propioonhape määrab osaliselt näiteks Šveitsi tüüpi juustude maitseomadusi, võihappebatsillide poolt eritatav võihape aga võib muuta juustu tarvitamiskõlbmatuks. [10] Paljude mikroobide elutegevusel tekib rohkesti gaasi. Gaasitekitajate mikroobide arengut nimetatakse ka käärimiseks või fermenteerimiseks. Kui mikroob toodab gaasile lisaks vaid ühte põhiprodukti, siis on tegemist homofermentatiivse käärimisega, kui mitut, siis on käärimine heterofermentatiivne. [12]
Naatriumatsetaadid: E 262 Säilitusaine, happesuse regulaator, 1) naatriumatsetaat sekvestrant 2) naatriumatsetaadi ja äädikhappe kompleks Kaltsiumatsetaat E 263 Säilitusaine, stabilisaator, happesuse regulaator Piimhape (L, D, DL) E 270 happesuse regulaator Propioonhape E 280 Säilitusaine Naatriumpropionaat E 281 Säilitusaine Kaltsiumpropionaat E 282 Säilitusaine Kaaliumpropionaat E 283 Säilitusaine Boorhape E 284 Säilitusaine Naatriumtetraboraat (booraks) E 285 Säilitusaine Süsinikdioksiid E 290 Pakendusgaas
regulaator Kaaliumatsetaadid E 261 säilitusaine, happesuse regulaator Naatriumatsetaadid: 1) naatriumatsetaat 2) naatriumatsetaadi ja äädikhappe kompleks E 262 Säilitusaine, happesuse regulaator, sekvestrant Kaltsiumatsetaat E 263 Säilitusaine, stabilisaator, happesuse regulaator Piimhape (L-, D-, DL-) E 270 happesuse regulaator Propioonhape E 280 Säilitusaine Naatriumpropionaat E 281 Säilitusaine Kaltsiumpropionaat E 282 Säilitusaine Kaaliumpropionaat E 283 Säilitusaine Boorhape E 284 Säilitusaine Naatriumtetraboraat (booraks) E 285 Säilitusaine Süsinikdioksiid E 290 Pakendusgaas
Olemuselt on tegu roiskumisprotsessiga, millega kaasneb märkimisväärne ammoniaagi (NH3) koguse eraldumine. Sellest tulenevalt nimetatakse protsessi ammonifikatsiooniks. Valkude lõhustumine toimub proteolüütiliste ensüümide toimel. Hüdrolüüs toimub järk-järgult: valgud→polüpeptiidid→aminohapped. Aminohapped desamineeritakse, mille tulemusel moodustuvad NH3 ja vastavad orgaanilised ained (happed: sipelghape, äädikhape, propioonhape, võihape; alkoholid: propüül-, amüül- jt alkoholid). Valgulagundajad mikroobid on looduses ainete ringe seisukohalt kasulikud, kuna nad mineraliseerivad valgulisi ühendeid. Moodustub NH3, mis rikastab mulda taimedele vajaliku lämmastikuga. Samad mikroobid põhjustavad ka piima, liha, kala jt toiduainete riknemist. 24. Mügarbakterid. Mügarbakterid – kõige aktiivsemad õhulämmastiku sidujad, kes kasvavad liblikõieliste taimede juurtel
Reageerimine hüdroksiididega (näites on saadusteks naatriummetanaat ja vesi: HCOOH + NaOH = HCOONa + H2O Reageerimine endast vähem püsiva happe (näites süsihappe) sooladega: 2CH3COOH + Na2CO3 = 2CH3COONa + H2CO3 H2CO3 (süsihape) laguneb kergesti süsinikdioksiidiks (CO2) ja H2O (veeks). Reageerimine alkoholidega, tekivad estrid: CH3COOH + CH3CH2OH = CH3COOCH2CH3 + H2O Karboksüülhappeid Metaanhape (sipelghape) HCOOH Etaanhape (äädikhape) CH3COOH Propaanhape (propioonhape) CH3CH2COOH Butaanhape (võihape) CH3CH2CH2COOH Pentaanhape (palderjanhape) C4H9COOH Heksaanhape (kapronhape) C5H11COOH Heptaanhape (önanthape) C6H13COOH Piimhape (2-hüdroksüpropaanhape) Õunhape (hüdroksübutaanhape) Viinhape (2,3-dihüdroksübutaandihape) Sidrunhape (2-hüdroksü-1,2,3-propaantrikarboksüülhape) Etaandihape (oksaalhape ehk oblikhape) HOOC-COOH ehk (COOH)2 (on kahealuseline karboksüülhape) Bensoehape (benseenkarboksüülhape) C6H5COOH 135
Bakter saab oma lämmastiku: NPN söödas, sööda lagundatud proteiin, N surnud vatsa bakteritelt, uurea (süljest, difundeerub läbi vatsa epiteeli). Maksas tehakse ammooniumist uurea, uurea läheb verre ja verest kas sülge, vatsa või neerudesse. 28. Lipiidide lõhustamine vatsas. Triglütseriidid → glütserool + rasvhapped (palmitiin-, oleiin-, linoleenhape) 600 kg lehma vatsas toodetakse 3-5 kg orgaanilisi happeid, ning sõltuvalt söödast on nende osakaal: 50-70% äädikhape; 15-30% propioonhape; 10-15% võihape. Mäletsejate poolt sisse söödud lipiidid koosnevad pikaahelalistest rasvahppetest ning on kas vabad (õliseemnetaimedest), triglütseriididena (kaubanduslikus söödateraviljas) või galaktolipiididena (rohust). Rasvhapetest on looma söögis populaarsemad palmitiinhape, oleiinhape ja linoolhape. Lipiidid, mis saadakse rohust ja taimeseemnetest on laia pindadega ning hüdrolüüsuvad kiiresti mikroobsete ensüümide poolt
on _amülaasi suhtes resistentne. Kartuli keetmisel (resp. aurutamisel) see resistentsus kaob. Mikrobiaalne seede toimub umbsooles ja käärsoole proksimaalses osas. Mikroobidest domineerivad sea seedekanalis streptokokid ja laktobatsillid. Mao kardiaalses osas tekkivatest hapetest moodustab piimhape 66–80 molaarprotsenti, seevastu jämesooles domineerivad äädik, või ja propioonhape. Kui seale antakse rohkesti toorest kartulit, mille tärkliseterad seeduvad peensooles halvasti, intensiivistub jämesooleseede. Uurimuste järgi on toore kartuli söötmisel sigadel umbsooles mikroobe ja nende produtseeritud happeid ligikaudu 3 korda rohkem kui aurutatud kartuli söötmisel. Tselluloosi mikrobiaalne lõhustumine sõltub sellest, kui tugevasti on tselluloos ligniiniga seotud. Kui
Kuidas rakud saavad end kaitsta kuivamise eest? Miks soola või suhkru rohke lisamine toiduainetele aitab neid hoida riknemise eest? Suuõõnes on rohkesti ureaaspositiivseid (uureat lagundavaid) baktereid, kes aitavad uureat lagundades neutraliseerida kääritajate poolt toodetavaid happeid ja takistada hambakaariese arengut. Karbamiidiga näts sisaldab aineid, mis muudavad pH suus vähem happeliseks, aga mitte täiesti neutraalseks. Nõrgad orgaanilised happed (äädikhape, propioonhape, bensoehape, piimhape jne) on happelises keskkonnas ioniseerimata vormis. Sellisel kujul läbivad nad hästi membraane tungivad rakku difusiooniga. Tugevad happed membraani ei läbi, nad kahjustavad rakke pinnalt. Raku sees on neutraalsele lähedane pH, seetõttu rakus dissotsieerub nõrk hape prootoniks ja happe aniooniks. Happe anioon koguneb rakku (ei pääse enam läbi membraani välja), mis tõstab liigselt rakusisest osmootset rõhku
Shveitsi juust - Propioonhappebaktereid kääritavad juuretise piimhappebakterite poolt moodustatud piimhapet atsetaadiks ja propionaadiks, käärimisel moodustub ja juustuauke tekitav CO 2. Teistesse juustudesse satub neid alati laabist. Laapi valmistatakse vasikamagudest ja seal on alati eluvõimelisi propioonhappebaktereid. Propioonhappebakteritel on suhkrute kääritamise aluseks glükolüüsirada. Peale suhkrute kääritavad nad ka glütserooli, malaati ja laktaati. Produktideks on propioonhape, atsetaat ja CO 2. Laktaadi kääritamine propioonhappeks ja atsetaadiks: CO 2 fikseerimine CO2 fikseerimine toimub püruvaadi karboksüülimisel oksaalatsetaadiks. Membraanne fosforüülimine propionaadi moodustumises osaleb ka membraaniga seotud fumaraadi reduktaas. Kui fumaraat aktsepteerib elektronid, siis kaasneb sellega prootonite liikumine läbi membraani ja membraanne ATP süntees. See tõstab propioonhappekäärimise energeetilist efektiivsust.
· Vee osmoosi vakuoolidesse põhjustab eelkõige laktoos, mistõttu sünteesitud laktoosi kogus määrab rasvavaba piima veesisalduse vakuoolis ning ühtlasi piima koguse. · See on ka põhjuseks, miks terve lehma piima laktoosisisaldus on suhteliselt püsiv ega ole mõjutatav söötmisega, sõltudes peamiselt tõust ja teatud ulatuses laktatsioonistaadiumist · Kuna propioonhape on läbi glükoneogeneesi lähteaineks laktoosile, siis saab propioonhappe tekke soodustamisega vatsas suurendada piimatoodangut (mida rohkem laktoosi, seda enam ka piima). Eriti rohkesti tekib vatsaseede käigus propioonhapet lehmade söötmisel energiarikaste söötadega. · Piimarasva sünteesivad näärmerakud glütseroolist, vatsas moodustuvatest lenduvatest rasvhapetest, keha rasvkoe rasvhapetest ning peensooles imenduvatest rasvadest ja rasvhapetest.
Ligniin on seedumatu, lisaks annab ta ka ristisidemeid tselluloosi ja hemitselluloosiga, nii et need ei saa ka imenduda. Süsivesikute seede on kaheosaline: 1) ekstratsellulaarne polüsahhariidide lõhustumine monosahhariidideks mikrobiensüümide poolt 2) intratsellulaarne seede monosahhariidide muutmine lendavateks rasvhapeteks rakusiseses ainevahetuses. Lenduvaid rasvhappeid on vatsas järgmiselt: äädikhape (65%), propioonhape (20%), võihape (15%). Tselluloosi ja hemitselluloosi seede lõpp-produktiks on valdavalt äädikhape, tärklisel propioonhape, mono- ja disahhariididel võihape ja piimhape. Vatsa bakterid ei lagunda dekstriine, seetõttu amülopektiin seedub vatsas halvasti (Kartuli- ja maisitärklis). Need lagundatakse peensooles maltaasi toimel. Iga 100 g seedunud süsivesikute kohta tekib 4,5 metaani s.o ca 7% kogu söödaenergiast.
vastuvõtlikkus infektsioonile, bikarbonaadid Shigella, E. coli, koolera) soolestiku motiilsus, soolestiku normaalne bakteriaalne floora (konkurents toitainetele), immuunsusmehhanismid 56) Mäletsejaliste eesmagu, selle alaosad ja nende füsioloogilised funktsioonid. mäletsejate magu on mitmeosaline. võrkmik, kiidekas, libedik. Vats: seal toimub segunemine, liigub ringi, gaasid eralduvad välja. Lõhustuda aitavad mikroobid. Lendlevad rasvhapped: 1) võihape äädikhape propioonhape Võrkmik: Võrkmiku kannud aitavad suurendada pinda ja segada. Kiidekas: Rasvad imenduvad, peenestumine ja liikumine. Libedik: mikroobide hävimine, valgu esmane lõhustumine. 57) Vatsaseede iseärasused, süsivesikute, valkude ja rasvade lõhustamisel tekkivad produktid, imendumine. Vatsa infusoorid aitavad toidumassi segada. Vatsa sisu kihistub vastavalt ainete tihedusele. Vatsaseede produktideks on lenduvad rasvhapped. 58) Vatsa motoorika. 59
vastuvõtlikkus infektsioonile, bikarbonaadid Shigella, E. coli, koolera) soolestiku motiilsus, soolestiku normaalne bakteriaalne floora (konkurents toitainetele), immuunsusmehhanismid 56) Mäletsejaliste eesmagu, selle alaosad ja nende füsioloogilised funktsioonid. mäletsejate magu on mitmeosaline. võrkmik, kiidekas, libedik. Vats: seal toimub segunemine, liigub ringi, gaasid eralduvad välja. Lõhustuda aitavad mikroobid. Lendlevad rasvhapped: 1) võihape äädikhape propioonhape Võrkmik: Võrkmiku kannud aitavad suurendada pinda ja segada. Kiidekas: Rasvad imenduvad, peenestumine ja liikumine. Libedik: mikroobide hävimine, valgu esmane lõhustumine. 57) Vatsaseede iseärasused, süsivesikute, valkude ja rasvade lõhustamisel tekkivad produktid, imendumine. Vatsa mikrofloora lagundab tselluloosi ja hemitselluloodi, tärklist, suhkruid, valke ja rasvu, sünteesivad B-vitamiine. Mikrofloora sõltub täielikult looma poolt tarbitud söödast
· Seega on vakuoolidega alveoolivalendikku transporditav sekreet oma koostiselt rasvavaba piim · Vee osmoosi vakuoolidesse põhjustab eelkõige laktoos, mistõttu sünteesitud laktoosi kogus määrab rasvavaba piima veesisalduse vakuoolis ning ühtlasi piima koguse. · See on ka põhjuseks, miks terve lehma piima laktoosisisaldus on suhteliselt püsiv ega ole mõjutatav söötmisega, sõltudes peamiselt tõust ja teatud ulatuses laktatsioonistaadiumist · Kuna propioonhape on läbi glükoneogeneesi lähteaineks laktoosile, siis saab propioonhappe tekke soodustamisega vatsas suurendada piimatoodangut (mida rohkem laktoosi, seda enam ka piima). Eriti rohkesti tekib vatsaseede käigus propioonhapet lehmade söötmisel energiarikaste söötadega. · Piimarasva sünteesivad näärmerakud glütseroolist, vatsas moodustuvatest lenduvatest rasvhapetest, keha rasvkoe rasvhapetest ning peensooles imenduvatest rasvadest ja rasvhapetest.
HO HO bolismi võtmeühendid (vt allpool). H O CH H O CH H2 C OH H 2 C OH Püruvaat Vitamiin C Püruvaat (püroviinamarihape, 2-oksopropaanhape, 2-keto- propioonhape; joon. 36) on äädikalõhnaline vesilahustuv ühend. Ta on süsivesikute metabolismi võtmeühend inim- organismis (glükoosi kataboliit). Oksaloatsetaat Joon. 36 Oksaloatsetaat (2-oksobutaandihape; joon. 36) on aminohap-
tagada ohutus. Madal pH takistab ka bakterite endospooride idanemist. Paljudele konservidele lisatakse äädikat. Ka paljud vürtsid (loorber jne) on happelised. Juustus leidub propioonhapet. Hapukapsas sisaldab piimhapet ja veidi ka äädikhapet. Piimhapebakterite poolt sooles loodud happeline keskkond (eriti tekitatav atsetaat!) takistab roisubakterite arengut sooles. Maomahla happesus tapab enamuse toiduga allaneelatud mikroobidest. Nõrgad orgaanilised happed (äädikhape, propioonhape, bensoehape, piimhape jne) on happelises keskkonnas ioniseerimata vormis. Sellisel kujul läbivad nad hästi membraane tungivad rakku difusiooniga. Tugevad happed membraani ei läbi, nad kahjustavad rakke pinnalt. Raku sees on neutraalsele lähedane pH, seetõttu rakus dissotsieerub nõrk hape prootoniks ja happe aniooniks. Happe anioon koguneb rakku (ei pääse enam läbi membraani välja), mis tõstab liigselt rakusisest osmootset rõhku
annaabi.ee 
