mida pop-artistid endaga lavale üldiselt kaasa ei tiri, kuid kellele huvi pakub, see oskab ikka end asjaga kursis hoida. Pop-muusika küll domineerib tänapäeval, kuid minu arvates on rahvamuusikal siiani tähtis koht meie ühiskonnas. Tema vorm on küll muudetud erinevate artistide poolt, aga sõnum, mis inimesteni jõuab, on ikka see, mida alati edasi on püütud anda. Arvan, et Viljandi Kultuuriakadeemial on äärmiselt tähtis koht Eesti rahvamuusika elustamises ja seni kuni sääraste prioriteetidega õppeasutus meil olemas on, ei kao rahvamuusika kuhugi.
materiaalsetest pahedest puhas. Küll aga polnud seda neiukeste süda. Raha lubas neile luksust, raha oli nende isand. Nähes kõrgseltskonna kulda ning karda, muutusid Rastignaci nägemused ning ta pidas vastavasse seltskonda pürgimist kiireks võimaluseks elujärge parandada ning ka rahakukrut täiendada. Materialism tungis tema ustest ning akendest sisse, väärastades tema rikkumata südant. Samas ei saakski loota, et inimene, kes väärate prioriteetidega seltskonda pürgib ise puutumatuks jääks. Sünnipärase kingitusena antakse meile kõigile kaasa südametunnistus. Seda, kuidas meil tolle jumalaanniga lood on, avastame alles elu jooksul. Rastignacile oli aga loovutatud toda viimast piisavalt. Kõrgseltskonda seest poolt nähes taipas ta selle tühisust, sest see oli ehitatud üles ainult materiaalsetel väärtustel, kus puudusid inimlikud tunded ning armastus. Raha võib täita me taskuid, kuid südant sellega täita ei saa.
Eestlane ei mõtle ainult endale, ta hoolib oma riigist, kultuurist, rahvusest ja elust. Ta ei tee halba teadlikult. Eestlased on enamjaolt analüüsivad. Pole just palju neid, kes, pea ees, tundmatusse vette hüppavad. Eestlane ei osta põrsast kotis. Ta kaalub põrsast ja uuribselle suguvõsa enne, kui ära ostab. Eestlane on erutavalt põnev persoon, kes peidab end näiliselt igava, kuid salapärase loori taha. Ta on saladuslik ja kindlate põhimõtete ja prioriteetidega inimene, kes hoiab ja hindab seda, mida on saavutanud raske tööga. Ta ei naerata kõigile, ta võib olla kade, aga siiski on eestlane üks huvitavama iseloomuga rahvusi maailmas. Olen uhke, et olen eestlane, ja ma ei karda seda öelda!
Minu jaoks on see ideaalne näide edukusest, inimesed on oma eluga rahul ning saavutanud kõik elus soovitu perekonna, kodu ning rahuldavad töökohad. Eks kõigil inimestel on erinev arusaam edukusest ning aja möödudes on kindlasti selle mõiste ka muutunud. Näiteks raamatus ,,Isa Goriot", mis on kirjutatud 19. sajandil, mõisteti edukuse all aga hoopis kõrgseltskonda kuulumist. Paljude maalt linna tulevate, suurte unistuste ja prioriteetidega inimeste, nii nagu ka üliõpilase Rastignaci, põhieesmärgiks oli pääseda linna kõrgkihti. Ta soovis kogu hingest sinna kuuluda, olla kogukonna ning teiste kõrgete daamide jaoks olemas, et teda teataks ja tuntaks. Tänapäeval aga ei oma kuulsus minu arvates pooltki nii suur tähtsust, see on pigem kõrvaline. Kindlasti on inimesi, kelle elu eesmärk ongi kuulsaks saada ning nad on selle nimel kõigeks valmis, vahendeid valimata, kuid arvan, et neid inimesi pole just väga palju
Õige statistiliste andmete ja faktide valimine. Vältimine probleemi esitamist lootusetuna. Vältida emotsionaalsust, valida asjalik toon. Vältida süüdistamist ja halvustamist. Kirjutada võimalikult lühidalt ja selgelt. Projekti eesmärgid ja sihid Projekti eesmärk – sõnastada väga selgelt ja lühidalt. Sõnastamine peab pakkuma lahenduse kirjeldatud probleemile ning eesmärk peab haakuma rahastajate prioriteetidega. Organisatsioon ja juhtimine Projektijuhtimine Otsene eesmärk – olukord, mida soovitakse projekti lõpuks saavutada. Eesmärk ei saa olla tegevus. Siht – otsese eesmärgi saavutamisel aidatakse kaasa mingi üldisema/kaugema eesmärgi saavutamiseks. Taotletav siht näitab projekti jätkusuutlikkust. Projekti otsene eesmärk peab olema (SMART – reegel): Spetsiifiline – ainulaadne; antud projekti teistest eristav;
Vaba maailma piiririigina tuleb Eestil võimalikult kiiresti harjuda uue normaalsusega. Ohud meie piiridel ei tohi muutuda Eesti arengupiduriks. Seepärast peame endalt küsima, kas oleme rakendanud kõik oma välispoliitilised hoovad Eesti ees seisvate peamiste küsimuste teenimisele? Kui hästi on välispoliitiline tegevus koordineeritud meie erinevate täitevvõimu asutuste vahel? Kas meie saatkondade võrgustik ja nendele suunatud ülesandepüstitus on kooskõlas Eesti prioriteetidega? Kui edukalt oleme välispoliitika ideederikkust laiendanud koostöös meie ja rahvusvaheliste mõttekodadega? Kui edukad me oleme olnud lääneriikide ühtsuse hoidmisel ja tugevdamisel? Ja lõppeks, kas meie välispoliitika edukaks teostamiseks on piisavalt ressurssi? (Mihkelson, 2015) Arutledes nende püstitatud küsimuste üle tekib paratamtult küsimus, kas me mitte ei alahinda oma rolli Euroopa julgeolekus? Kas meie välsipoliitika ebamäärasus ei või saada siin suureks komistuskiviks
Run-time library'te suurus prefix notation, Jan Lukasiewicz) telekommunikatsioon, Kui tekib Ligipääs spetsiaalsele riistvarale (otsene I/O operatsioonide prioriteedid multimeedia, ... konflikt, siis arvestatakse ülesannete prioriteetidega kontroll) primaased avaldised 7 Prioriteete võib määrata: Automaatne mälukoristus · sulud, muutujad, funktsioonid, ... Nad on aja-kriitilised · Staatiliselt (fikseeritakse off-line ja jäävad
Tüüpiliste vigade tagajärjed: · ebaselgusest ja määramatusest tulenevad hirmud · motivatsiooni puudumine · passiivne suhtumine, vastuseis, muudatustele vastutöötamine · tarvilike ressursside puudumine või vajakajäämine IT Personalijuhtimine 22 Paljude ettevõtete kogemused näitavad, et uue infosüsteemi kasutuselevõtt on edukam, kui: · töötajad on veendunud, et uus infosüsteem on vastavuses ettevõtte äritegevuse prioriteetidega ning sellel on selge seos äristrateegia ja tulemustega · töötajad on informeeritud eelseisvate muudatuste (st uue infosüsteemi juurutamise) eesmärgist (miks seda vaja on, mis sellest paremaks muutub) · töötajad kujutavad ette, milliseid konkreetseid muudatusi uus süsteem nende töös kaasa toob · töötajad on kaasatud muudatuste ettevalmistamisse · ettevõttes on koostatud uut töökorraldust reglementeerivad normdokumendid (protseduurireegel, juhend, eeskiri, kord
valdkondi ja meetmeid, millel igalühel on omad kindlad sihid ja suunad, kuhu püütakse läbi haldusreformi jõuda. Avaliku sektori kulutuste kärpimine, institutsionaalsed ümberkorraldused, kodanike vajadustele vastavate teenuste kvaliteedi suurendamine ning uute tehnoloogiate rakendamine kirjeldab arenenud maade reformisuundumusi. Paraku on sellised meetodid erinevate lahenduste ja rõhkudega (Lindquist 1999). Kuna meetodid on erinevad ja lahendused suuresti teiste prioriteetidega ei saa Eesti kasutada valmistehtud lahendusi, vaid peab keskenduma leidmaks enda riigi sisese unikaalsele poliitilisele olukorrale vastavaid lahendusi.Teiste maade vead ja kogemused on meile heaks võimaluseks õppida, kuidas on mõistlikum teatud situatsioonides toimida, ning samuti ei tohi välja jätta Eesti stardipositsioon- kohad, kus on vaja kardinaalseid muutusi ja lahendusi pole meie haldussüsteem veel täies mahus välja arenenud. Seega tõuseb tugevalt esile strateegiline
XIII Defineeri oma sõnastuses, mis on projekti probleem ja projekti idee Toodud probleemi lahendamiseks tuleb väga selgelt ja lühidalt sõnastada projekti idee, millest hiljem vormub /sõnastatakse/ eesmärk. · Projekti idee sõnastamine peab pakkuma lahenduse kirjeldatud probleemile. · Projekti idee peab olema efektne ja meeldejääv. · Ideest võiks tulla ka projekti pealkiri ehk nimi · Idee peab haakuma rahastajate prioriteetidega. Idee lahti kirjeldamine (probleem/arengueeldus, eesmärk, tegevus, tulemus, mõju, konkurents, finantsid, jät kusuutlikkus jms) 1. Too näiteid, millised võiksid olla projekti idee või probleemi kirjeldused. Projektikavandi koostamine algab probleemi kirjeldamisega ja taustinfo andmisega antud probleemi kohta. Antakse ülevaade hetkeseisu kohta ja selgitatakse, miks on antud projekt vajalik. Seda osa kirjutades tuleb: valida õigesti statistilisi andmeid või fakte
pinged, mis omakorda pärsivad ratsionaalset käitumist. Tekib viha, eelarvamuste, põlguse, vastumeelsuse või isiklike kokkupõrgete tagajärjel KONFLIKTIDE AVALDUMISE TASANDID · Isiksusesiseselt · Gruppidevaheliselt · Isiksustevaheliselt · Organisatsioonikonflikt · Grupisiseselt Isikusisene konflikt * Seotud väärtuste ja prioriteetidega * Tekitab stressi- (kestvate ja korduvate ärritajate mõjul tekkiv pingeseisund) * Tõmbab inimest mitmes erinevas suunas * Erinevad väärtused * instrumentaalsed - isiklikult eelistatud käitumisviisid * lõppväärtused - eelistatud lõppeesmärgid Isiksustevaheline konflikt ON LEVINUIM KONFLIKTI AVALDUMISE TASAND tekivad siis, kui kaks või enam inimest tunnetavad omavahelist vastasseisu, mida põhjustavad
Ettevõtlikkust käsitletakse ressursina seetõttu, et kui ei ole ettevõtlikke inimesi, siis ülejäänud ressursid jäävad lihtsalt kasutamata. Tänapäeva infoühiskonnas peetakse oluliseks ressursiks ka infot ja teadmisi. Ressursside paigutamise alaste otsuste juures on strateegial oluline roll. Ettevõte vajab strateegiat eelkõige selleks, et tagada ressursside paigutamine kõige ratsionaalsemal viisil. Reeglina arvestatakse seejuures pikaajalistest eesmärkidest tulenevate prioriteetidega. Tänapäeva infoühiskonnas peetakse oluliseks ressursiks ka infot ja teadmisi. 5. Strateegilise juhtimise protsess Planeerimine Strateegia väljatöötamine Organiseerimine Strateegia elluviimine Motiveerimine Strateegia elluviimine Mehitamine Strateegia elluviimine Kontrollimine Strateegia hindamine 6
Reeglina pääseb andmetele
ligi vaid seal otsas, kus toimub eemaldamine.
-Operatsioonid – elemendi lisamine jk lõppu; elemendi eemaldamine jk algusest; tühja jk loomine; kontroll, kas jk on
tühi; kontroll, kas jk on täis.
Kasutatakse siis, kui andmed saabuvad kindlas jk-s ning töötlemise jk on oluline. Näiteks lennukile piletite broneerimise
süsteem. Kes tahtis varem kohta, see saab ka selle.
Erilised jk-d – mitme teenindajaga, prioriteetidega, piiratud pikkusega.
Realiseerimine arvutis – sõltub progemiskeelest. 2 võimalust – massiiv (kaks indeksit – algus & lõpp; algusesse lisatakse,
lõpust eemaldatakse; kui lõpp
kõvera nihe) 1) tarbija eelistusete muutumine (C) - Kodumaiste vs importkaupade tarbimine - Tulevikuootuste muutused - Muutused maksuseadustes - Säästmiskalduvuse muutused 2) investeeringud (I) (Investeeringute mahu muutumine) - Intressimuutused, kasumiootuste muutumine, maksud ettevõtlusele - Tehnoloogia areng (muutused) 3) valitsuse kulutused (G) - nende suurendamine v vähendamine, eelkõige seotud poliitiliste prioriteetidega 4) kulutused puhasekspordile (X-IM) - teise riigi SKP kasv e muutused väliskaubanduspartnerite majanduses - vahetuskursi muutumine (devalveerimine) KÕIK SELLE VÕIB JAOTADA KA POLIITILISTEKS TEGURITEKS (raha ja eelarvepoliitilised meetmed, mida riik rakendab mingiks eesmärgiks) JA VÄLISTEKS TEGURITEKS (majapidamiste, ettevõtete tulevikuootused) KOGUPAKKUMISE defineerimine Kogupakkumine (QS, AS) näitab majandussubjektide valmisolekut müüa sõltuvalt
käideldavust mõjutanud intsidentide arv, End user uptime (EUPT), RAG, COD eesmärgi saavutamine teenuste lõikes/summas. Protsessi tegevused: 1. Vajaduse tuvastamine, monitooring, 2. Eesmärkide seadmine 3. Mõõdikute loomine, raporteerimine 4. IT teenuste, komponentide (CI) käideldavus 5. Uuri põhjuseid kui/miks käideldavus pole piisav 6. Koosta ja halda käideldavuse plaani, prioriteetidega! Sisendid: Ärivajadused, ärimõju analüüs, IT komponentide nõuete info, tõrgete info, teenustaseme nõuded (SLR), Konfig.halduse info (CMDB) Väljundid: Käideldavuse planeerimise kriteeriumid, kokkulepitud eesmärgid, monitoorimise/haldamise/raporteerimise nõuded, prioriteetidega käideldavuse plaan. TALITLUSPIDEVUSE HALDUS (ITSCM - IT servise Continuity management)
Juhtimine läheb vastavat katkestust teenindavale programmile. Andmevahetus katkestusega süsteemis: Lihtsamal juhul saab CPU teada, et üks I/O seadmetest soovib vahetada andmeid, kuid ta ei tea, milline seade seda soovib. Nüüd kontrollitakse programselt kõigi I/O seadmete oleku registreid. Prioriteedid paneb paika olekuregistrite kontrollimise järjekord analoogselt süsteemiga ilma katkestusteta. Jäigalt riistvaraga määratud prioriteetidega andmevahetus(DaisyChain) tähendab, et prioriteedid pannakse paika riistvaras. Ei ole vaja protsessorit koormata prioriteetide määramisega, kuid prioriteedid on jäigalt paigas ja nende muutmine tähendab ka riistvara muutmist, mis ei ole alati võimalik. Andmevahetus katkestuse kontrolleriga süsteemis: Tavaliselt juhitakse katkestuste süsteemi katkestuste kontrolleriga, mis pakub sama paindlikke võimalusi prioriteetide juhtimiseks kui programne realisatsion, kuid ei koorma protsessorit.
raske muuta: · Tasandid 3 (muutmiseks tuleks muuta kõiki tasandeid) · Kõikehõlmavus hõlmab kogu org toimimist · Iseenesestmõistetavus sügavalt juurdunud inimeste mõtlemises ja käitumises · Märgistatus tuleneb minevikust · Poliitiline taust on seotud võimujaotusega org-s · Paljusus allkultuurid, mille normid ja käitumisviis on erinevad · Vastastikune sõltuvus seotud org poliitika, struktuuri, süsteemide ja töötajate prioriteetidega. 357. Eduka kultuurimuutmise läbiviimiseks on vajalik oma kultuuri tundma õppimine, soovitava tulevase kultuuri määratlemine, kultuurimuudatuse omaksvõtu juhtimine ja algtõuge muudatuseks. 358. 359. 8. Kas organisatsiooni allkultuuri esindajad võivad omavahel konflikti minna? 360. Võivad. Organisatsiooni allkultuuridel on sageli välja kujunenud rituaalid, mis tugevdavad rühma kultuuri ja aitavad püsima jääda
ühiskond ise lubab turul toimida) Institutsionaalseid seoseid-püütakse arvesse võtta erinevaid regulaatoreid+ Reeglil põhinev: meil on mingid seosed, reeglid kuidas peaksime toimima Situatsioonil põhinev: võime vaadata igat asja eraldi, 6% maj kasvu palju (peaksime tagasi tõmbama jne). Tulemuste hindamine: Eesmärgid on konfliktsed või seotud Kuidas sobituvad ühiskonna prioriteetidega? (kas meil on toimiv maj ühiskond?) Väljendusviisid: Verbaalne-kui kauba hind ceteris paribus langeb, siis seda ostetakse rohkem. Graafiline Matemaatiline Majandusteooria erinevad funktsioonid: Tunnetuslik Prognoosiv (kuidas seejärel maj paremini juhtida?) Praktiline Ideoloogiline (poliitilised arusaamad, eestis on raske öelda) Mis ei ole (maj) teadus? Ei tohi sündmusi seostada ilma tõestuseta
See annab tunde, et ma olen ka tähtis ja saan oma tööga hästi hakkama. Ka uusi väljakutseid on põnev saada. Kui standardid või raamistik on hästi paigas, teeb uue avastamine töö ainult huvitavamaks. Samuti annab enese proovilepanek teenindajale pildi oma võimetest ja tõstab enesehinnangut. Kõige olulisem on juhtide selgus, milles ja kuidas tahetakse eristuda. Seetõttu on võimalik teenindusloovust tulemuslikult rakendada vaid selgete väärtuste ja prioriteetidega firmas. Aga ka ootustes, unistustes ja igatsustes. Tähtis, et on koostatud eeskirjad või raamid, mis on kõigile ühtviisi arusaadavad. Loovust pidurdab sageli madal motivatsioon tegevus ei ole piisavalt huvitav, jõukohane, väljakutset pakkuv. Teenindajale jääb selgusetuks, miks mõnda tegevust on vaja teha. Samuti võivad segada keskendumisraskused, mugavus või madal stressitaluvus. Kõige suuremaks piduriks loovusele nii teeninduses kui ka mujal valdkondades on hirm
jaoks Selline kahendpuud, kus peaksid olemad täidetud järgmised tingimused: 1. Igas tipus olev väärtus ei tohi olla väiksem kui selle tipu järglastel 2. Lehtede sügavus ei tohi erineda rohkem kui 1 taseme võrra 3. Viimane tase täitub vasakult paremale • Andmestruktuur on tavaliselt realiseeritud massiivina ja puu juur on element indeksiga 1, edasi tulevad juure järglased 2 ja 3 jne • Kahendkuhja kasutatakse ka prioriteetidega järjekorra realiseerimiseks. • Sel juhul paikneb kõrgeima prioriteediga element kuhja tipus (massiivi 1. lahtris) ja peale tema eemaldamist tuleb kuhi ringi ehitada 11. Sorteerimisülesanne. Sorteermine kuhjaga (Heaps.), lisamissorteerimine (Insertion s.), mestimisega sorteerimine (Merge s.), loendamissorteerimine (Counting s.). Meetodite keerukus, tugevad ja nõrgad küljed. Mõtle ka näitele algoritmi töö selgitamiseks. 11
Infosüsteemi kompetentsusvaldkonnad Strateegia formuleerimine (Strategy) - võime määratleda ja hinnata IT-l põhinevate võimaluste tähendust, mis on äristrateegia formuleerimise lahutamatuks osaks ja defineerida IS/IT rolli organisatsioonis IS panuse defineerimine (Define the IS contribution) - võime tõlkida äristrateegiat protsessideks, investeeringuteks informatsiooni ja süsteemidesse ning muudatusplaanideks, mis lähevad kokku äri prioriteetidega (s.o. IS strateegia) IT võimekuse (suutlikkuse) defineerimine (Define the IT capability) - võime tõlkida äristrateegiat pikaajalisteks informatsiooniarhitektuurideks, tehnoloogia infrastruktuuriks ja ressursiplaanideks, mis võimaldavad strateegiat ellu viia (s.o. IT strateegia) Rakendamine (Exploitation) - võime maksimeerida IS/IT investeeringute elluviimisest tulenevaid kasusid läbi informatsiooni, rakenduste ja IT teenuste efektiivse kasutuse
tamist jms. Asjaajamiskorrast on vähe abi, kui töötajad ei tea, kelle poole küsimuste või probleemide puhul pöörduda. 6.4.2 Asjaajamiskorra kaasajastamine Dokumentide haldamine toimib pidevate muutuste olukorras. Seepärast eeldab asjaajamiskorra ajakohasena hoidmine selle regulaarset läbivaatamist ja muutuvate nõudmiste, ressursside ning asutuse dokumendihalduse arendamise prioriteetidega vastavusse viimist. Asjaajamiskord 31 7 Dokumentide loetelu 7.1 Üldist Dokumentide loetelu on vahend asutuse dokumentide elukäigu (vt SKEEM 2 ja SKEEM 3) planeerimiseks ja juhtimiseks. Sellega saab suuremal või vähemal määral ohjata kõiki dokumendihalduse protsesse alates hõlmamisest ja registreerimisest kuni eraldamiseni välja.
Rahavoogusid planeerida Hinnata äriüksuste sobivust investeerimis- ja arendusportfelli üldpilti: Olulised kokkusobivused teiste äriüksustega Sobivus organisatsiooni üldstrateegiaga Kasumlikkus Investeeringute tegemisel arvestatakse: Tegevusharu atraktiivsus Äriüksuse tugevus Strateegiline kokkusobivus teiste äriüksustega Tegevuspotentsiaal 55 Kokkusobivus strateegiliste prioriteetidega Kapitali vajadused Äriüksuse väärtus üldise äriportfelli seisukohalt Määratakse äriüksuse üldine strateegiline arengusuund: "investeeri ja kasva" (agressiivne laienemine) "kindlusta ja kaitse" (positsiooni kaitse + vajadusel investeeringud) "korralda ümber ja repositsioneeri" (positsiooni tugevdamine harus ja äriportfellis) "korista saak/ välju". Äriüksuste portfelli edasiarendamine Mida teha edasi?
- säästmiskalduvuse muutumine; - muutused tulevikuootustes; - tarbimise maksustamise muutused. · Investeeringute mahu muutumine: - intressimäära muutused (näiteks rahapakkumise kasvu tagajärjel); - tulevase perioodi kasumiootuste muutumine; - ettevõtluse maksustamise muutused; - tehnoloogia areng. · Valitsuse kulutuste suurendamine või vähendamine (seotud eelkõige poliitiliste prioriteetidega). · Muutused puhasekspordis: - muutused väliskaubanduspartnerite majanduses; - valuutakursside muutumine Majandusteadlased selgitavad kogunõudluse ja hinnataseme vastupidist seost mitmete tegurite koosmõjuga: Rikkuse efekt (ehk nn. Pigou efekt) - hindade kasvades sissetuleku ostujõud langeb (välja arvatud juhul, kui kogu majapidamiste rikkus on paigutatud inflatsioonikindlatesse varadesse), seega tarbimine ja kogunõudlus vähenevad samuti.
mahasurumine Süüria valitsuse poolt 2011. aastal tingis EL-i poolsed piiravad meetmed Süüria suhtes. EL-i-Liibüa raamlepingu läbirääkimised aga peatati 2011. aasta veebruaris ning neid ei ole uuesti alustatud. Praegusajal kehtib Euroopa Liidul oma lõunapoolsete partneritega 7 kahepoolset tegevuskava. Neis on kehtestatud poliitiliste ja majandusreformide kavad kolme- kuni viieaastaste lühiajaliste ja keskpika perioodi prioriteetidega. ENP tegevuskavad peegeldavad EL-i ja iga tema partneri vajadusi, huve ja suutlikkust – demokraatlikke, sotsiaalselt õiglaste ja kaasavate ühiskondade arendamine, majandusliku - 25 - integratsiooni ja majandushariduse edendamine, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete ning põllumajanduse arendamine, inimeste piiriülese liikumise hõlbustamine ning finantsabi ja tehnilise koostöö pakkumine,
3. kaudsed käitumise kujundamise instrumendid 4. võimu- ja korraldusinstrumendid 5. isregulatsiooniinstrumendid 6. täiendavad eraõiguslikdu instrumendid 7. täiendavad avalik-õiguslikud instrumendid 1) planeerimisinstrumendid - infoühiskonna planeerimine eeldab väga läbimõeldud kavasid, kuna see toimub väga mitmel tasandil. Toimib nii riiklikul kui ka tööstuslikul tasandil. Mida efektiivsemalt suudab riik ette näha võimalike poliitiliste prioriteetidega kaasnevaid lahendamist vajavaid küsimusi, seda tõhusamalt on võimalik reageerida IT tööstusel ehk kogu erasektoril, kelle tegevust kavandatavad meetmed puudutavad. Ka nõuavad teatud riiklikul tasandil tehtud otsused täiendavat regionaalset planeerimist. Planeerimine kaasneb iga seadusemuudatusega – a la kulude, mõjude jne planeerimine. 2) otsese käitumise kujundamise vahendid – vahetud ja kohustavaid tegutsemisjuhised,
annaabi.ee 
