Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Pressiteate näidis". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kõrvemaa, ajaga, jaanus, kadri, memm, 2017, matka, 10km, pikkusel, vasili, liisa, kull, helin, omniva, swedbank, koostaja, muhkelÜle-euroopalise tähtsusega elupaikade osakaaluks hinnatakse 13-16% Eesti metsade kogupindalast. Metsade loodusväärtused kattuvad sageli muude loodusväärtustega, nagu kaitsealuste liikide elupaigad, haruldased pinnavormid ja tähtsad linnualad. Loodusdirektiivi elupaigatüübid ei vasta riiklikule kasvukohatüüpide klassifikatsioonile, kuid neid kahte süsteemi seob Eesti elupaigatüüpide tõlgendamise käsiraamat, mille koostas 2004. a. Jaanus Paal (13). Vastavalt riiklikele tõlgendamise käsiraamatutele töötas Balti- ja Põhjamaade töögrupp välja esialgsed eesmärgid ning võtted metsakoosluste soodsa seisundi saavutamiseks Baltimaades (15; 2). Kaitsealade metsade kaitsereziim Kaitsealade kaitsereziimi määratleb üldisemalt looduskaitseseadus ja täpsemalt konkreetse ala kaitse- eeskiri. Kaitse-eeskirjal määratleb kaitseala erinevate vööndite ja nende täpsete majanduspiirangute määratlemisel
Rangluu ikka veel toestatud metallplaatidega, saavutas ta 46. koha. 98/99 hooaja algus oli Kristina jaoks suhteliselt stabiilne alati oli ta maailmakarika etappidel vähemalt 7 parima hulgas. SprintCup 1998 aasta lõpus andis Kristinale tema esimese poodiumikoha. Finaalis kaotas ta Bente Martinsenile (Skarile). 1999. aasta algus tõstis Kristina maailmaklassi tasemele. Esimene maailmakarikaetapp Otepääl meelitas kohale tuhandeid inimesi, kes kõik olid tunnistajateks Kristina 3. kohale 10km klassikalises. Kuid keegi ei osanud siis veel aimata, mis võiks juhtuda ka Nove Mestos. Esimesel distantsil oli ta 10km klassikalises stiilis kuues, kaks päeva hiljem võitis ta naiste 15km vabatehnika sõidu. Ta võistles maailmaklassi suusatajatega ning edestas neid kõiki. Ka 30km vabatehnikas saavutas ta pronksi. Ramsau MM'il 1999. aastal näitas Kristina end kogenud suustajana, võites kaks medalit. 15km vabatehnikasõidus ei suutnud ta edestada Stefania Belmondot, kes oli suurepärases
koha suusahüpetes. 13. jaanuaril selgitati Otepääl esmakordselt Eesti meister 20 km laskesuusatamises. Meistriks tuli Valmar Kokkota. Toimus I Tartu-Kääriku 53 km pikkune suusamatk. Raja läbis 210 suusatajat. Võistlejatest, kes lõpetasid sõidu Otepääl, oli naistest kiirem Helle 3 Tallo-Ritsing ja meestest Rein Tikk. Viidi läbi esimene suusamaraton Tallinn-Keila-Tallinn. 42 km pikkusel Võistlusmaal tegid kaasa viieliikmelised võistkonnad. 26. veebruaril Gorkis hüppas Uno Kajak esimese eestlasena üle 100 m - 100,5 meetrit. 1962 - 3.-7. jaanuarini toimus Eesti nelja hüppemäe turnee. Rakvere, Viljandi ja Otepää trampliinidel peetud võistlused võitis Valev Aluvee noore üllataja Tõnu Haljandi ees. 4.-11. märtsini Bakurianis toimunud esimestel N Liidu talispartakiaadi võistlustel võitis Eesti teatemeeskond - Valeri Zelentsov, Arvi Oks, Heino
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse 2008. aasta looduskaitseprogrammi projekt nr. 193 „Kaitsealade külastuskoormuse hindamine“ Koostajad: Antti Roose, Kalev Sepp, Varje Vendla, Miguel Villoslada, Maaria Semm, Henri Järv, Janar Raet, Ene Hurt, Tuuli Veersalu Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................................................... 4 VÕTMEMÕISTED...................................................................................................................................................................... 6 1. KAITSEALADE KÜLASTUSSEIRE ALUSED .......................................................................................................... 9 1.1 KÜLASTUSSEIRE ARENDAMINE MAAIL
7 ees. Tahe, seda oli ohtrasti, kuid kindla sissetulekuta jäi toitumine kesiseks. Noor treenitud organism vajab energia taastamiseks rohkesti valgu-ja vitamiinirikast toitu. Meeleheitehetkel oli andekas, kuid kohati sihitult rabelev nooruk valmis tippspordist loobuma, kuid õnneks ulatasid talle abikäe head inimesed. Palju toetasid teda ka praeguse elukaaslase Kadri vanemad. 1993.aasta suvi polnud Noolel suurem asi. Ta püüdis sinilindu kaugushüppajana, kuid jäi Eesti meistrivõistlustel medalita. Siis otsis Erki üles oma nooruspäevade treeneri Rein Soku. Rein Sokk kannustas ja julgustas Erkit, et ei tohi veel lõpetada. Nool jätkas Sokuga. 1994. aasta hooaeg: Helsingi EM-il augustis Noolel just kõige paremini ei läinud. Eesti mitmevõistlejatest oli ta siiski parim, kogudes 7953 punkti, millega platseerus kümnendale kohale
kolmandas eeljooksus 4. kohta ja poolfinaali ei pääsenud. Eesti teatenelik koosseisus Argo Golberg, Henry Sool, Martin Vihmann ja Marek Niit osales laupäeval EM-i 4x100 meetri esimeses poolfinaaljooksus, kus pidi leppima vaid seitsmenda kohaga. 10 Tiitlikaitsja Carolina Klüft võitis naiste seitsmevõistluse suure ülekaaluga, ainus Eesti esindaja Kaie Kand sai 25. koha. Kaie Kand, kes võitis esimese 800 meetri jooksu ajaga 2.12,30, kogus lõpuks 5613 punkti ja sai 26 lõpetaja hulgas 25. koha. Eestlanna isiklik rekord on 5860 punkti Eesti ainus esindaja seitsmevõistluses Kaie Kand alustas teist võistluspäeva kaugushüppes tulemusega 5.67 ja jätkab nelja ala järel 25. kohal 4117 punktiga. Kaie Kand sai seitsmevõistluse eelviimasel alal, odaviskes parimal katsel kirja tulemuse 34.65. Kahel esimesel katsel eestlanna seejuures tulemust kirja ei saanud. Isikliku rekordi
1995. aastal lõpetas ta Eesti Kunstiülikooli graafika erialal. On Eesti Kunstnike Liidu ja Eesti Kirjanike Liidu liige. Kokku on illustreerinud Piret üle 40 raamatu ja ise kirjutanud 13. Tuntuimad illustreeritud raamatud on täiteks Astrid Reinla Piret Raud. Foto: Jaanus Lensment ,,Pätu" ja tema ema, Aino Perviku kirjutatud ,,Paula elu" raamatu sari. Pireti enda kirjutatud ja illustreeritud raamatud: ,,Sanna ja salakütid", ,,Roosi tahab lennata", ,,Härra linnu lugu" jne. Tema kirjutatud ja illustreeritud raamatud leiavad avaldamist ka väljaspool Eestit- Saksamaal, Jaapanis jne. Pireti illustreerinud raamatud on võitnud raamatukunstikonkurssidel arvukalt auhindu kodu-ja välismaal
Uno Kajak võitis Gorkis toimunud N Liidu MV-l hõbe-medali kahevõistluses ja 4. koha suusahüpetes. 13. jaanuaril selgitati Otepääl esmakordselt Eesti meister 20 km laskesuusatamises. Meistriks tuli Valmar Kokkota. Toimus I Tartu-Kääriku 53 km pikkune suusamatk. Raja läbis 210 suusatajat. Võistlejatest, kes lõpetasid sõidu Otepääl, oli naistest kiirem Helle Tallo-Ritsing ja meestest Rein Tikk. Viidi läbi esimene suusamaraton Tallinn-Keila-Tallinn. 42 km pikkusel Võistlusmaal tegid kaasa viieliikmelised võistkonnad. 26. veebruaril Gorkis hüppas Uno Kajak esimese eestlasena üle 100 m - 100,5 meetrit. 1962 - 3.-7. jaanuarini toimus Eesti nelja hüppemäe turnee. Rakvere, Viljandi ja Otepää trampliinidel peetud võistlused võitis Valev Aluvee noore üllataja Tõnu Haljandi ees. 4.-11. märtsini Bakurianis toimunud esimestel N Liidu talispartakiaadi võistlustel võitis Eesti teatemeeskond - Valeri Zelentsov, Arvi Oks, Heino
jaanuaril 1921. aastal, mil Tartu „Kalevi" eestvõttel korraldati Emajõel iseseisva Eesti esimesed ametlikud murdmaasuusatamisvõistlused. Võistlejaid oli kokku kümme, kes kõik olid pärit Tartu linnast. Distantse oli kaks 1500 m ja 5000 m, eraldi arvestuses osalesid ka naised. 1500 m sõidus sai esikoha Bruno Leppik, 5000 m sõidus Johannes Lest ja naiste 1500 m võistluses Olli Rebane. 27. veebruaril korraldati Tartus Emajõel 25 km pikkusel distantsil ka Eesti esimesed meistrivõistlused murdmaasuustamises. Fotol: 30 aastat hiljem - Esimese Tartu maratoni start 16. jaanuaril 1960 Emajõel Esimeseks Eesti meistriks tuli sel alal Arnold Veimre-Veiss. Aasta lõpul toimusid järgmised suured suusavõistlused Narvas, kus võisteldi aga vaid 100 m ja 500 m distantsidel. „Eesti Spordileht" kommenteeris selle kohta: „Peab tähendama, et suusavõistluste korraldamine nii lühiskeste maade peale soovitatav ei ole ja kusagil ei
Sooteadus MI. 0920 3,0 EAP 1. Sood ja sooteadus 2. Soode mõiste ja levik 2.1. Soo ja turba mõiste 2.2. Soostumist ja soode teket mõjutavad tegurid 2.3. Soode levik maailmas 2.4. Sood maastiku osana ja ökosüsteemina 3. Eesti soode ökoloogiline iseloomustus 3.1. Soostumist põhjustavad tegurid 3.2. Soode arenemiskäik 3.3. Veereziim soodes 3.4. Turvas, turbaliigid ja -lasundid 3.5. Soode levik Eestis 4. Eesti soode üldine liigitus ja iseloomustus 4.1. Madalood 4.2. Siirdesood 4.3. Rabad 5. Aineringe sookooslustes 6. Soode kasutamine 6.1. Kasutamise võimalused 6.2. Soode kasutamine metsakasvatuses 6.2.1. Liigniiskuse tunnused, pahed ja põhjused 6.2.2. Melioratsiooni mõiste ja liigid; metsaparanduse objektid 6.2.3. Kuivendusviisid, nende valik 6.2.4. Kuivendusvõrgu ja kuivendussüsteemi mõisted ja koosseis 6.2.5.
Krevald ja Aksel Laul Tapalt, Maie Tiigi, Kalev Martsepp, Gudrun Kaukver, Marika Raiski, Ann Hiiemaa, Jaan Põldmaa ja Victoria Kass Paidest, Laine Erik-Kallas Retlast, Sirkka-Liisa Kivine ja Kalev Maarand Säreverest, Rutti Luksepp, Anne Sookael-Mägi, Hilje Eerik, Pille Tõnissoo, Deivi Sadeiko-Jäärats, Tiina Beljaeva, Enrik Lang, Paavo Kivine, Hilje Uudemets, Indrek Vahtra, Gunnar Kirsipuu, Margus Pirksaar, Rait Männik ja Jaanus Suvi Türilt, Toomas Berendsen ja Madli Luur Amblast, Ants Nurmekivi Järva- Jaanist, Enn Rohula Karinult, Sergei Ustintsev ja Tarmo Saar Koerust... Neid on veel, andke andeks teie, kes siinkohal nimetamata jäid... Järvamaa kergejõustikust ja kergejõustiklastest on järjepidevalt kirjutatud ajalehtedes, kuid pärast ,,Paide spordialmanahhi" ilmumist (1964. aastal!) pole tõsist kirjutist ajaloo tarvis tehtud. Samas on meie kergejõustik 1970-ndatest aastatest olnud edukam kui
punkte. 47-50 sekundit kestva jooksu vältel kaotab muskulatuur üsna palju hapnikku. 110m tõkkejooks Üks nõudlikematest aladest. Raskus seisneb komplitseeritud tehnilises ja rütmilises ärajooksus. Sellele lisandub asjaolu, et sportlasel on juba pingutav päev seljataga. Start antakse varahommikul (päeva esimese alana) nii nagu ka 100 meetri puhul ning jooks annab infot selle kohta, kui hästi sportlane puhanud on. Sportlastel on 110 meetri pikkusel võistlusrajal 10 tõket kõrgusega 1,067 meetrit. Vahemaa tõkete vahel on 9,14 meetrit. Peale teist valestarti järgneb diskvalifitseerimine. Kettaheide Raske ümberkohandumine tõkkejooksult, lisaks komplitseeritud (piiratud) liikumisruum. Ühelgi teisel tehnilisel alal ei tehta nii palju ebaõnnestunuid katseid kui kettaheites. Sportlased heidavad 2 kg raskust ketast 2,50 meetrise läbimõõduga heiteringist, kusjuures ketta lendamist kiirendatakse pooleteiseringise pöördega
punkte. 47-50 sekundit kestva jooksu vältel kaotab muskulatuur üsna palju hapnikku. 110m tõkkejooks Üks nõudlikematest aladest. Raskus seisneb komplitseeritud tehnilises ja rütmilises ärajooksus. Sellele lisandub asjaolu, et sportlasel on juba pingutav päev seljataga. Start antakse varahommikul (päeva esimese alana) nii nagu ka 100 meetri puhul ning jooks annab infot selle kohta, kui hästi sportlane puhanud on. Sportlastel on 110 meetri pikkusel võistlusrajal 10 tõket kõrgusega 1,067 meetrit. Vahemaa tõkete vahel on 9,14 meetrit. Peale teist valestarti järgneb diskvalifitseerimine. Kettaheide Raske ümberkohandumine tõkkejooksult, lisaks komplitseeritud (piiratud) liikumisruum. Ühelgi teisel tehnilisel alal ei tehta nii palju ebaõnnestunuid katseid kui kettaheites. Sportlased heidavad 2 kg raskust ketast 2,50 meetrise läbimõõduga heiteringist, kusjuures ketta lendamist kiirendatakse pooleteiseringise pöördega
Eesti muudeti metsamajanduse ja looduskaitse Baltimaades ja tollal suurim Põhja-Euroopas. ministeeriumiks (minister Heino Teder). 1991 seoses metsamajandite reorganiseerimisega Metsamajandite juurde loodi looduskaitse loodi administratsioon Endla, Nigula, Viidumäe, inspektorite ametikohad. Vilsandi, Otepää, Hiiumaa laidude, Kõrvemaa 1970 alustati rahvusvahelist koostööd ülemaailmsete ja VirtsuLaelatuPuhtu kaitsealale (varem looduskaitseorganisatsioonidega, nagu oli administratsioon Lahemaa rahvuspargil ja maailma looduskaitse liit (IUCN), programm Matsalu looduskaitsealal). Asutati Eestimaa ,,Inimene ja Biosfäär" (MAB) jt. looduse fond (ELF), Maailma looduse fondi
Mustvee Gümnaasium METSATULEKAHJUDE ÜLEVAADE EESTIS Uurimistöö Evelin Kütt 12. klass Juhendaja: Maili Vaher Mustvee, 2010/2011Sisukord Sissejuhatus Metsatulekahjud on oma õhusaastavuse tõttu ülemaailmne probleem. Alad, mis põlevad Ameerikas või Austraalias ei ole võrreldavad Eesti metsatulekahjudega, kuid siinses mastaabis võib ka paarisaja hektari suurust põlengut nimetada hiigeltulekahjuks. Veel mõned aastakümned tagasi ei suhtutud metsatulekahjudesse sellise tõsidusega nagu seda tehakse nüüd. Metsatulekahjud ei olnud küll haruldased nähtused, kuid nende mõju keskkonnale ei hinnatud nii tõsiseks. Praegu on teada, et metsatulekahjud paiskavad aastas atmosfääri rohkem CO2-te, kui suudab toota kogu maailma transport. Sellega seonduvalt on hakatud rohkem investeerima metsatulekahjude ennetamisse. Metsa ja keskkonn
Kool Eesti jalgpall 2005-2009 Koostaja: Nimi Tallinn aasta Sisukord LK 3-4..........................................................................................Eesti jalgpallikoondis LK 4.............................................................................................Praegused koondislased LK 5-9..........................................................................................Eesti koondise mängud alates 2005 LK 10 ..........................................................................................Meistriliiga LK 11-12 .....................................................................................Meistriliiga hooajad alates 2005 LK 12 ..........................................................................................Parim väravakütt LK 13.......................................................................................... Kasutatud kirjandus Eesti jalgpallikoondis Eesti jal
3 maastikuratta triatloni , 2 duatloni ja 3 rahvusvahelist võistlust ( Pühajärve Sõjaväelaste Regionaalsed MV, "Noored Läbi Euroopa" seeriavõistluse finaaletapp, Tabasalu duatlon). Eesti Meistrivõistlused triatlonis toimusid Pühajärvel ja duatlonis Tabasalus. ETL karikasarjas peeti 7- etapilises seeriavõistluses arvestust 10 vanusekategoorias. Karikavõitjateks tulid: Tess Grossmann, Tõnis Rist, Kerti Kesküla, Sander Eilo, Kätlin Tõnning, Sander Ligi, Annika Juhanson, Pirmin Tamm, Kadri Sõggel, Robert Pallas, Anneli Ratassepp, Eero Raudsepp, Anu Taveter, Priit Ailt, Andres Kübar, Mart Haruoja ja Tõnu Odamus. 2003.a. rahvusvahelisest võistlushooajast kokkuvõtteid tehes väärib enim imetlust Marko Albert'I läbimurre maailma triatlonieliiti. Kui 2002.a kogus Marko MK etappidel keskmiselt 100 punkti, siis 2003.a. viie õnnestunud MK etapiga sai punktilisa keskmiselt 200 punkti etapiga ja jõudis maailma jooksvas edetabelis 63.-le kohale. Kordaläinuks
Suure-Jaani Gümnaasium Muusikute Kappide seotus Suure-Jaaniga Uurimistöö Sirelin Koval 11. klass Juhendaja õpetaja Riina Mankin Suure-Jaani 2014 1 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................3 1. Heliloojad Kapid.................................................................................................................4 1.1. Joosep Kapp................................................................................................................4 1.2. Artur Kapp..................................................................................................................5 1.3. Hans Kapp.................................................................
stardivahest. Tugevamate rühm on eraldi loosirühmas. Tavalisel rühmal on paaritud ja tugevamate rühmal paaris stardinumbrid. Tavalise ja tugevamate rühma liikmete stardivahe peab olema 30 sekundit. Sõltuvalt ilmast ja rajaoludest otsustab zürii, kas tugevamad loositakse algusesse või lõppu. Meeste 20 km distantsil lastakse neljal korral: pärast 4., 8., 12. ja 16. läbimist. 10 km sprindis lastakse lamades ja püsti pärast 3. ja 7. km läbimist. Teatesõit korraldatakse 2,5 km pikkusel ringil, mille iga meeskonnaliige läbib kolm korda, lastes lamades pärast 2,5 km läbimist ja püsti pärast 5. km läbimist. Ka naiste 15 km distantsil on ette nähtud lasta neli korda: pärast 3., 6., 9. ja 12. km läbimist. 7,5 km sprindis tuleb pärast 2,5 km läbimist lasta lamades ning pärast 5. km läbimist püstiasendis. Teatesuusatamine kulgeb 2 km pikkusel ringil, mille iga võistleja läbib kolm korda, laskmised on pärast 2. ja 4. km läbimist.
kahekordne Eesti meister hipodroomisõidus neljakorde Eesti tšempion meeskondlikus söerajasõidus NSV Liidu meistersportlase autasu Kuna nende kolme põlvkonna vanusevahe on nii suur, siis ei saa nende saavutusi väga ajas võrrelda. Kuid saab öelda, et kõik kolm küsitletut on olnud oma ajastu ühed tugevaimad krossisõitjad Eestis. 3.7 Vigastused Kuna nende põlvkondade vahel on olnud väga pikk vahe ja motokross on selle ajaga väga palju muutunud, siis kahel vanemal sõitjal, Mati Tagaperel ja Elmet Varblasel, ei 11 ole esinenud peaaegu ühtegi vigastust, see-eest aga noorimal, Juss Laansool on esinenud neid väga palju. Jussil on olnud palju vigastusi, millest paljud on tekkinud sõiduvigadest ja osad ebaõnnest. Üldnarkooose on tal olnud umbes 20 ja ainsad terved luud on vasak reis ja vasak õlavars ning mõni sõrm ja varvas on ka puutumata.
Sherine. Tema vanematel oli külas nimega Trelawney Parish juurviljapood. Ta alustas jooksutreeninguid 10-aastasena, kui tema andekust märgati. 12-aastaselt oli ta juba oma kooli kiireim 100 meetri jooksja. Keskkoolis harrastas ta veel teisi alasid, kuid tema kriketitreener, nähes tema kiirust, soovitas tal keskenduda kergejõustikule. Tema treeneriks sai endine Jamaikat olümpial esindanud sprinter Pablo McNeil. 2001 tuli ta Jamaika keskkoolide meistrivõistlustel 200 meetris ajaga 22,04 teiseks. 2001. aastal osales ta Jamaika eest esimestel rahvusvahelistel võistlustel. CARIFTA mängudel võitis ta 400 meetris ajaga 48,28 alla 17-aastaste seas hõbemedali, teine hõbe tuli 200 meetris 21,81-ga. Noorte maailmameistrivõistlustel Debrescenis jäi ta 200 m finaalist välja, kuid püstitas isikliku rekordi 21,73. 2002. aastal võitis Bolt juba CARIFTA mängud alla 17-aastaste seas nii 200 kui 400 meetris aegadega 20,61 ja 47,12
KAHEVÕISTLUS Kahevõistlus on põhja suusaalade kahevõistlus, mis koosneb suusahüpetest ja murdmaasuusatamisest. Suusakahevõistlus sai alguse 1880. aastatel Norrast. Taliolümpiamängude kavva kuulub kahevõistlus algusest (1924) peale. Uue alana kuulub kahevõistluse hulka ühepäevavõistlusena sprint, mis oli esimest korda MM-võistluste kavas 1999. aastal ja olümpiamängudel2002. aastal. Kahevõistlus on muutunud päris palju, võrreldes algusaastate ajaga. Muutused on tehtud pealtvaatajate ja telejaamade huvi tõstmiseks. Varem oli suusahüpetes kolm vooru, millest kaks paremat läksid arvesse. Nüüd on kavas kaks hüppevooru, kus mõlemad lähevad arvesse. Sprindivõistluses on ainult üks hüppevoor. Murdmaasuusatamises lasti võistlejad enne muutusi rajale vastavalt loositud järjekorrale. Nüüd minnakse rajale vastavalt suusahüpetes saadud kohtadele. Alates 1987.
Kooli nimi NIMI 12a Rafael Nadal saviliivväljakute kuningas või mitte? Uurimustöö 2011 Sisukord SISSEJUHATUS..........................................................................................................3 1. Rafael Nadal Parera noorus.....................................................................................4 1.1 Tee professionaalsesse tennisesse.......................................................................5 2. Erinevus väljaku materjalide vahel...........................................................................7 3. Nadal saviliivväljakutel..............................................................................................8 4. Aasta 2005...............................................................................................................9 4.1 Aasta 2006........................................
Tallinna Laagna Gümnaasium 12a Rafael Nadal saviliivväljakute kuningas või mitte? Uurimustöö 2011 Sisukord SISSEJUHATUS..........................................................................................................3 1. Rafael Nadal Parera noorus.....................................................................................4 1.1 Tee professionaalsesse tennisesse.......................................................................5 2. Erinevus väljaku materjalide vahel...........................................................................7 3. Nadal saviliivväljakutel..............................................................................................8 4. Aasta 2005...............................................................................................................9 4.1 Aasta 2006.............................................................
Sisukord Sissejuhatus............................................................................................ 2 Olümpiamängude ajalugu....................................................................... 2 Olümpialiikumine..................................................................................... 3 Olümpiamängude sümboolika................................................................ 3 Olümpiarituaalid....................................................................................... 4 Eesti olümpiamängudel........................................................................... 6 Eestlased olümpiamängudel................................................................... 6 Eesti olümpiamedalid............................................................................... 9 Huvitavaid fakte...................................................................................... 11
Margit Turro Raja 15-233 620 3538 Margus Kruus Raja 15 - 302 620 2250 Marika Kulmar tööleping peatatud 620 2369 Marina Brik Raja 15 - 145 620 2259 Marko Kääramees Raja 15-224 620 3461 Mart Anton Akad.tee 15A-111 523 4098 Mart Min II 223A 620 2156 Mart Roost Raja 15-408 620 2307 Martin Jaanus II 308A 620 2110 Mati Somp II 404 620 2352 Mati Tombak Raja 15-125 620 2340 Merik Meriste II 312A 620 2117 Merike Siidoja Raja 15 - 234 620 3528 Merle Peterson IIIB 311 620 2561 Mihhail Lavrov II 205 620 2153 Mihhail Pikkov II 227 620 2152 Mihkel Läänelaid Akad.tee 15A 508 1733
4 Jamaica teatenelik, kuhu kuulusid Carter, Frater, Bolt ning Powell, püstitas 37,10 sekundiga maailmarekordi. Jelena Isinbajeva - Teist olümpiat järjest naiste teivashüppes võitjaks tulnud Jelena Isinbajeva ületas kõrguse 5.05 meetrit. Venelanna sai kuldmedaliga ühtlasi ka maailmarekordi omanikuks. Rebecca Soni – Ameeriklanna võitis 200 meetri rinnuliujumise finaalis 2.20,22. Selle ajaga parandas ta senist maailmarekordit 0,34 sekundit. Ryan Lochte - Meeste 200m seliliujumises pälvis kulla ameeriklane Ryan Lochte uue maailmarekodi 1.53,94ga. Enda nimel olevat maailmarekordit parandas Lochte 0,36 sekundiga. Trekisõidu meeskondlikus 4 km. jälitussõidus ei andnud Suurbritannia nelik (Ed Clancy, Paul Manning, Geraint Thomas, Bradley Wiggins) finaalis mitte mingisugust sõnaõigust taanlastele (Michael
Jüri Gümnaasium KRISTINA SMIGUN-VÄHI VÕITLEJA JA VÕITJA Uurimistöö Robert Rivik 10.r klass Juhendaja: õp Siim Palu Jüri 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS Käesolev uurimistöö käsitleb kahekordse olümpiavõitja, Eesti suusasportlase Kristina Smigun-Vähi elu ja sportlasekarjääri. Kristina tahtejõud ja sihikindlus on viinud ta vaatamata korduvatele ebaõnnestumistele murdmaasuusatamises maailma tippsportlaste hulka. Ta on esimene ja tänaseni ainuke eestlanna, kes on võitnud samalt olümpialt kaks kuldmedalit. Uurimistöö teema valikul lähtusin oma huvist spordi ja tippsportlase karjääri vastu ning lähenevate taliolümpiamängude aktuaalsusest, kus Eesti favoriidiks peetakse just Kristinat. Püüan välja selgitada ja anda ülevaate Kristina teekonnast kuldmedaliteni, tema õnnestumiste
Kõige kiiremini kohale jõudnud sõiduki juhile oli ette nähtud kaubamaja Merkuur annetusena rändav hõbekarikas. Vaatamata hoolsale ettevalmistusele ja reklaamile tuli 28. Augusti hommikul stardipaika, Vene turu ääres asunud Lootuse aeda ainult kaheksa autot ja kaks mootorratast. Kahest mootorrattast esimesena startinud E.Rausil juhtus viperusi kuna ,siis polnud tehnika tase nii kõrgelt arenenud. A.Kiini oli õnne rohkem ja oli rohkem probleeme rehvidega. Ja jõudis Tallinnasse tagasi ajaga neli tundi ja kolmekümne üheksa minutiga. Seda sündmust loetakse Eesti auto-ja mootorrattaspordi sünnipäevaks. Aastad 1966-1975 Motokrossi kolmandaks aastakümneks oli motoklubide võrk Eestis põhiliselt välja kujunenud. Häid krossisõitjaid kerkis esile Järvakandist, Harjust, Viljandist, Rakverest, Tartust, Pärnust, Kohtla-Järvelt ja Türilt, innukalt harrastati krossisõitu ka Võrus, Valgas, Kundas, Põlvas, Lihulas ja mitme pool mujal
lennuga. Lavastus, mille aluseks ei olnud näidend, ega dramatiseering. Esimene sõna öeldi etenduses 35. minutil. Etendus räägib nukust lastetoas, kes tahab öösel elustuda ning saada inimesetaoliseks. 1995: Alexandre Dumas "Kolm musketäri" Puhtmajanduslikult oli teatrile suvelavastust vaja. ,,Musketäride" viimase osa teksti sai Elmo kätte, kui esietenduseni oli jäänud napilt neli päeva. Musketäre mängisid Allan Noormets, Marko Matvere, Jaanus Rohumaa ja Indrek Sammul. 1995: Anton Tsehhovi "Pianoola ehk mehhaaniline klaver" Tsehhovit on ta nii palju lavastanud, sest ta tahaks neis tükkides ise mängida. Alguses saadi tekst kätte soome keeles, hiljem ka vene keeles. 1996: Dario Fo "Elizabeth - naine juhuse tahtel" Elmo Nüganen on öelnud, et see etendus on täielik läbikukkumine. Seda ei mängitud eriti kaua, ning ta arvab, et ta ise tegi kuskil vea. 1999: Fjodor Dostojevski "Kuritöö ja karistus"
Alates 00ndate algusest tõuseb ulme ja Kaplinski sulandub sinna konteksti hästi, olles teenäitaja. ,,Isale" (2003) autobiograafiline dokumentaal proosa. Kahekõne isaga, keda ta ei mäleta. ,,Seesama jõgi" (2007) autobiograafilne, kuid ka klassikaline romaan. Mängib rolli õpetajakuju (Uku Masing). Peategelase keskne romaan ja ajaromaan. ,,Taivahe heidet tsirk" (2012) tekste 1960ndatest uuema ajani. Lõuna-eesti keeles. Saab tuntuks ka vene kirjanikuna (2014 ja 2017 vene keeles ilmunud teosed). Katsetab keeltega, keelelise kogemuse avardamine. Luule avanes vene luule kaudu (koolipõlves Lermatov). Kaplinski proosa: autobiograafiline (oma eluloo peegeldaja), esseistlik proosa (essee vorm kasvab ilukirjanduslikuks suuremaks projektiks või tektiks), reisikirjeldused ja jutud, ulmekirjandus. Need saavad mitmes kombinatsioonis kokku. Kaplinski liigub proosasse esseistika kaudu. Kosmopoliitne kirjandus. 11. Jüri Üdi / Juhan Viidingu luule.
Jüri Gümnaasium Osaka maailmameistrivõistlused Dan Glosin 10R klass Juhendaja: Siim Palu Jüri 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................3 1. ANDRES RAJA.............................................................................................................4 1.1. Raja võitis ennast ja kihlveo Noolega.....................................................................6 2. ANDRUS VÄRNIK.......................................................................................................8 3. GERD KANTER............................................................................................................9
XXX XXXGÜMNAASIUM XXX klass XXX XXX(Nimi) EESTI KORVPALL JA PARIMAD KORVPALLURID LÄBI AEGADE Uurimus Juhendaja: XXX XXX XXX(linn) 2009 1 SISSEJUHATUS. p................................................................................................. 3 1. EESTI KORVPALL ............................................................. 4 1.1. Eesti korvpalli sünd ........................................................ 4 1.2. Kohaliku liiga teke ............................................................................ 5 1.3. Korvpalli populaarsuse kasv Eestis ............................................ 7 1.4. Rasked aja Eesti korvpallis ........................................................... 9 1.5. Tänapäevase korvpallis
annaabi.ee 
