Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Prantsusmaa - sarnased materjalid

kristel, hotel, nice, allee, best, alpid, hotell, kuurort, normandia, opera, hispaania, rgeim, champs, president, maastik, steemis, tasandik, domineerib, platoo, alpides, kirik, marne, rest, kivis, reneed, mary, france, parlament, martini, blanc, itta, marseille, nord, saart, loire, belle, korsika, grand, toulouse, prantslased, rged, bretagne, pinnamood
thumbnail
10
docx

Prantsusmaa

sakilisi kriidikaljusid. Põhja pool läheb Pariisi nõgu üle Flandria ja Edela-Euroopa tasandikeks. Pariisi nõost kirde ja ida pool on keskmise kõrgusega Ardennide (põhiliselt väljaspool Prantsusmaad) ja Vogeeside mäed, mis on osa teisele poole Reini jõge üle Kesk-Saksamaa ulatuvast mägede vööndist. Prantsusmaa kagu- ja edelapiiril on Euroopa kohta väga kõrged mäed. Keskmassiivist ida pool, teisel pool Rhône'i-Saône'i orgu, on algul Juura mäed ning seejärel Alpid. Viimased algavad Prantsusmaal Vahemere äärest, kus neid hüütakse Ranniku-Alpideks ning suunduvad põhja poole. Seejärel pöörduvad itta ning jõuavad Sveitsi ja Põhja-Itaaliasse. Prantsuse Alpid on kõrged ja sakilised. Liustike toimel on neil eriti põhjaosas laiad orud ning mäestiku siseorgudesse pääseb hõlpsasti ligi. Alpides asub Euroopa kõrgeim tipp Mont Blanc (4808 m). Prantsusmaa ja Hispaania piiril

Geograafia
37 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Prantsusmaa

Massiivi keskosas asub Auvergne. Seal domineerib vulkaaniline platoo, millel on vanu koonuseid ja kraatreid. Massiivi lõuna- ja kaguosas on karstistunud platoo, mida liigendavad sügavad kanjonid. Massiivi loode-, kirde- ja idaosas on kristallilised platood (sealhulgas Limousin ja Sevennid). Keskmassiivis on 1200...1800 m kõrgusi mäetippe. Selline maastik raskendab kommunikatsioone ja pärsib majandustegevust. Rhône'i jõest ida pool, kus Vahemere äärde ulatuvad Alpid, on rannajoon sakiline. Prantsusmaa kagu- ja edelapiiril on Euroopa kohta väga kõrged mäed. Keskmassiivist ida pool, teisel pool Rhône'i-Saône'i orgu, on algul Juura mäed ning seejärel Alpid. Viimased algavad Prantsusmaal Vahemere äärest, kus neid hüütakse Ranniku-Alpideks ning suunduvad põhja poole. Seejärel pöörduvad itta ning jõuavad Sveitsi ja Põhja-Itaaliasse. Prantsuse Alpid on kõrged ja sakilised. Liustike toimel on neil eriti põhjaosas laiad orud ning mäestiku

Geograafia
7 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Prantsusmaa

Massiivi keskosas asub Auvergne. Seal domineerib vulkaaniline platoo, millel on vanu koonuseid ja kraatreid. Massiivi lõuna- ja kaguosas on karstistunud platoo, mida liigendavad sügavad kanjonid. Massiivi loode-, kirde- ja idaosas on kristallilised platood (sealhulgas Limousin ja Sevennid). Keskmassiivis on 1200...1800 m kõrgusi mäetippe. Selline maastik raskendab kommunikatsioone ja pärsib majandustegevust. Rhône'i jõest ida pool, kus Vahemere äärde ulatuvad Alpid, on rannajoon sakiline. Rhône'ist lääne pool laiub Keskmassiivi äärtest lõuna pool lai viljakas Languedoci tasandik. Kõrged mäed Prantsusmaa kagu- ja edelapiiril on Euroopa kohta väga kõrged mäed. Keskmassiivist ida pool, teisel pool Rhône'i-Saône'i orgu, on algul Juura mäed ning seejärel Alpid. Viimased algavad Prantsusmaal Vahemere äärest, kus neid hüütakse Ranniku-Alpideks ning suunduvad põhja poole

Geograafia
38 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Prantsusmaa

on väga kulunud. Massiivi keskosas asub Auvergne. Seal domineerib vulkaaniline platoo, millel on vanu koonuseid ja kraatreid. Massiivi lõuna- ja kaguosas on karstistunud platoo, mida liigendavad sügavad kanjonid. Massiivi loode-, kirde- ja idaosas on kristallilised platood (sealhulgas Limousin ja Sevennid). Keskmassiivis on 1200...1800 m kõrgusi mäetippe. Selline maastik raskendab kommunikatsioone ja pärsib majandustegevust. Rhône'i jõest ida pool, kus Vahemere äärde ulatuvad Alpid, on rannajoon sakiline. Rhône'ist lääne pool laiub Keskmassiivi äärtest lõuna pool lai viljakas Languedoci tasandik. Kõrged mäed Prantsusmaa kagu- ja edelapiiril on Euroopa kohta väga kõrged mäed. Keskmassiivist ida pool, teisel pool Rhône'i-Saône'i orgu, on algul Juura mäed ning seejärel Alpid. Viimased algavad Prantsusmaal Vahemere äärest, kus neid hüütakse Ranniku-Alpideks ning suunduvad põhja poole

Geograafia
9 allalaadimist
thumbnail
15
ppt

Prantsusmaa

Pariisi nõgu üle Flandria ja Edela- Euroopa tasandikeks. ·Pariisi nõost kirde ja ida pool on keskmise kõrgusega Ardennide ja Vogeeside mäed, mis on osa teisele poole Reini jõge üle Kesk-Saksamaa ulatuvast mägede vööndist. Kõrged mäed Prantsusmaa kagu- ja edelapiiril on Euroopa kohta väga kõrged mäed. Keskmassiivist ida pool, teisel pool Rhône'i-Saône'i orgu, on algul Juura mäed ning seejärel Alpid. Viimased algavad Prantsusmaal Vahemere äärest, kus neid hüütakse Ranniku-Alpideks ning suunduvad põhja poole. Seejärel pöörduvad nad itta ning jõuavad Sveitsi ja Põhja-Itaaliasse. Prantsuse Alpid on kõrged ja sakilised. Liustike toimel on neil eriti põhjaosas laiad orud ning mäestiku siseorgudesse pääseb hõlpsasti ligi. Alpides asub Euroopa kõrgeim tipp Mont Blanc (4808 m). Riik Riigikord Prantsusmaa on poolpresidentaalne vabariik. Parlament koosneb

Geograafia
18 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Prantsusmaa

Puka Keskkool Prantsusmaa Referaat Koostas: Triin Uibopuu 10.klass Juhendaja: Piret Sepma Mägiste 2010 Prantsusmaa on Euroopa suurim riik, mis ulatub Põhjamerest Vahemereni. Maastik on väga vaheldusrikas, idas ja lõunas kõrguvad mäed ­ ka Alpide tipp Mont Blanc (4810 m), mis on Lääne-Euroopa kõrgeim koht. Prantsusmaa tasandikke ilmestavad neli jõge ­ Seine põhjas, lääne suunas voolavad Loire ja Garonne ning Genfi järvest Vahemerre voolav Rhône. Vaabariigi presidendil on täita oluline poliitiline roll. Tema on ministrite nõukogu (kabinet) kohtumistel eesistujaks ning tal lasub üldine vastutus välis- ja kaitsepoliitika võtmevaldkondades. Riigi igapäevaküsimuste lahendamine on peaministri kätes. President valitakse rahvahääletusel viieks aastaks. Parlament jaguneb iga viie aasta järel otsestel valimistel valitavaks rahvusassambleeks ja valijameeste poolt valitavaks senatiks. Prantsusm

Geograafia
15 allalaadimist
thumbnail
5
rtf

Prantsusmaa

Seal domineerib vulkaaniline platoo, millel on vanu koonuseid ja kraatreid. Massiivi lõuna- ja kaguosas on karstistunud platoo, mida liigendavad sügavad kanjonid. Massiivi loode-, kirde- ja idaosas on kristallilised platood (sealhulgas Limousin ja Sevennid). Keskmassiivis on 1200...1800 m kõrgusi mäetippe. Selline maastik raskendab kommunikatsioone ja pärsib majandustegevust. Rhône'i jõest ida pool, kus Vahemere äärde ulatuvad Alpid, on rannajoon sakiline. Rhône'ist lääne pool laiub Keskmassiivi äärtest lõuna pool lai viljakas Languedoci tasandik. Kõrged mäed Prantsusmaa kagu- ja edelapiiril on Euroopa kohta väga kõrged mäed. Keskmassiivist ida pool, teisel pool Rhône'i-Saône'i orgu, on algul Juura mäed ning seejärel Alpid. Viimased algavad Prantsusmaal Vahemere äärest, kus neid hüütakse Ranniku-Alpideks ning suunduvad põhja poole

Geograafia
40 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Prantsusmaa

kraatreid. Massiivi lõuna- ja kaguosas on karstistunud platoo, mida liigendavad sügavad kanjonid. Massiivi loode-, kirde- ja idaosas on kristallilised platood 5 (sealhulgas Limousin ja Sevennid). Keskmassiivis on 1200...1800 m kõrgusi mäetippe. Selline maastik raskendab kommunikatsioone ja pärsib majandustegevust. Rhône'i jõest ida pool, kus Vahemere äärde ulatuvad Alpid, on rannajoon sakiline. Rhône'ist lääne pool laiub Keskmassiivi äärtest lõuna pool lai viljakas Languedoci tasandik. Kõrged mäed Prantsusmaa kagu- ja edelapiiril on Euroopa kohta väga kõrged mäed. Keskmassiivist ida pool, teisel pool Rhône'i-Saône'i orgu, on algul Juura mäed ning seejärel Alpid. Viimased algavad Prantsusmaal Vahemere äärest, kus neid hüütakse Ranniku-Alpideks ning suunduvad põhja poole. Seejärel pöörduvad nad

Geograafia
126 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Prantsusmaa

lõunas, Vahemerega kagus, põhjas Shveitsi, Itaalia, Saksamaa, Luksemburgi ja Belgiaga. Põhja-Prantsusmaal, eriti Île-de-France'is ja selle ümbruses, domineerib Pariisi nõgu, mis on riigi suurim tasandik. Lõuna-Prantsusmaa keskosas domineerib Prantsusmaa suurim mägine ala, keskmise kõrgusega Keskmassiiv, mis koosneb peamiselt vulkaanilise päritoluga kõrgustikest Prantsusmaa kagu- ja edelapiiril on Euroopa kohta väga kõrged mäed. Prantsuse Alpid on kõrged ja sakilised. Prantsusmaal asub Euroopa kõrgeim mäetipp Mont Blanc (4800 m). 3200 km pikkune rannajoon varieerub kaljusest Normandiast liivaste randadeni Atlandi kaldal.Vahemere rannik on enamasti kivine. LOODUSLIKUD TINGIMUSED Jahedad talved ja pehmed suved, Vahemere-äärses piirkonnas pehmed talved ja kuumad suved . Atlandi ookean avaldab tuntavat mõju riigi loodeosas, kus kliimat iseloomustab kõrge niiskus, tugevad läänetuuled ja sagedased vihmasajud.

Geograafia
57 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Prantsusmaa

Metsa on rohkem säilinud mäestikes - nõlvade alumises osas leht- ja segametsad, kõrgemal okasmetsad. Prantsusmaa on tüüpiline lehtmetsade loodusvööndis paiknev ülesharitud piirkond, kus looduslikku taimkatet on vähe säilinud. Sarnase loodusega on teisedki Euroopa lääne- ja keskosa riigid, kus metsad on asendatud põldude, aedade ja tööstuspiirkondadega. Enamik Prantsusmaast on madal ja tasane, tema edela- ja kagupiiril aga kõrguvad noored mäestikud - Püreneed ja Alpid. Prantsusmaal leidub ka vanu, kulunud mäestikke ja mäemassiive: idapiiril laskuvad järsult Reini orgu Vogeesid ja kirdes on Belgia piiril Ardennid. Keskmiselt 700 - 800 m kõrgune Prantsuse Keskmassiiv riigi lõunaosas on tekkinud keskaegkonna kurrutustel ja ümber kujunenud uusaegkonna alpi kurrutusel. Viimasel kurrutusel esines seal murranguid, mida saatis vulkanism. Keskmassiivi kõrgemad, ligi 1900 - meetrilised tipud ongi kustutanud vulkaanide kuhikud.

Geograafia
24 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Prantsusmaa Referaat

Massiivi lõuna- ja kaguosas on karstistunud platoo, mida liigendavad sügavad kanjonid. Massiivi loode-, kirde- ja idaosas on kristallilised platood (sealhulgas Limousin ja Sevennid). Keskmassiivis on 1200...1800 m kõrgusi mäetippe. Selline maastik raskendab kommunikatsioone ja pärsib majandustegevust. Prantsusmaa kagu- ja edelapiiril on Euroopa kohta väga kõrged mäed. Keskmassiivist ida pool, teisel pool Rhône'i-Saône'i orgu, on algul Juura mäed ning seejärel Alpid. Viimased algavad Prantsusmaal Vahemere äärest, kus neid hüütakse Ranniku-Alpideks ning suunduvad põhja poole. Seejärel pöörduvad itta ning jõuavad Sveitsi ja Põhja- Itaaliasse. Prantsuse Alpid on kõrged ja sakilised. Liustike toimel on neil eriti põhjaosas laiad orud ning mäestiku siseorgudesse pääseb hõlpsasti ligi. Alpides asub Euroopa kõrgeim tipp Mont Blanc (4808 m). Prantsusmaa ja Hispaania piiril kõrguvad Püreneed on Alpidest madalamad, kuid jätavad võimsama mulje

Geograafia
12 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Prantsusmaa

Õhk on võrdlemisi niiske, sest miski ei takista Atlandi ookeanilt puhuvaid läänetuuli. Tasandikel sajab kuni 1000 mm / a, Atlandi rannikul ja mägede läänenõlvul isegi 1500 - 2000 mm / a. Niisiis on taimekasvuks niiskust küllaldaselt.Tähtsamad maavarad on kaali- ja kivisool, raua- ja uraanimaak, boksiit ning maagaas. Prantsusmaa kagu- ja edelapiiril on Euroopa kohta väga kõrged mäed. Keskmassiivist ida pool, teisel pool Rhône'i-Saône'i orgu, on algul Juura mäed ning seejärel Alpid. Viimased algavad Prantsusmaal Vahemere äärest, kus neid hüütakse Ranniku-Alpideks ning suunduvad põhja poole. Seejärel pöörduvad itta ning jõuavad Šveitsi ja Põhja-Itaaliasse. Prantsuse Alpid on kõrged ja sakilised. Liustike toimel on neil eriti põhjaosas laiad orud ning mäestiku siseorgudesse pääseb hõlpsasti ligi. Alpides asub Euroopa kõrgeim tippMont Blanc (4808 m). Prantsusmaal on rikkalikult järgmisi

Geograafia
2 allalaadimist
thumbnail
32
pptx

Prantsusmaa

ma a s u s an t Pr An Ha t s V rm i s o l me I X Põ h r s o kl ik n 20 a s oo 10 s l e Vabariik tsus Pran Riik Euroopas is e , u e F anca , R e publiq F r a nce n im etus: lik Amet Pindala 5

Geograafia
22 allalaadimist
thumbnail
23
ppt

Prantsusmaa

tuntud kui maailmakuulsate arhitektuuri- ja kunstimälestuste linn. Strasbourg ­ linn Kirde-Prantsusmaal. Strasbourg´is asuvad Euroopa Nõukogu, Euroopa Inimõiguste kohus ja Euroopa Parlament. Kõrgemad mäed Prantsusmaa kagu- ja edelapiiril on Euroopa kohta väga kõrged mäed. Keskmassiivist ida pool, teisel pool Rhõne´i-Saonei orgu, on algul Juura mäed ning seejärel Alpid Prantsuse Alpid on kõrged ja sakilised Alpides asub Euroopa kõrgeim tipp Mont Blanc (4804 m) Prantsuse köök Prantsuse köök on ülemaailmse kuulsuse saavutanud oma tõeliselt peenemaitseliste, hoolikalt valmistatud ning kaunilt serveeritud toidud Rikkalikult süüakse toorsalateid, aedviljatoitude valik on väga lai. Toite serveeritakse väga kaunilt, kuigi lihtsalt.

Geograafia
18 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Prantsusmaa

Massiivi keskosas asub Auvergne. Seal domineerib vulkaaniline platoo, millel on vanu koonuseid ja kraatreid. Massiivi lõuna- ja kaguosas on karstistunud platoo, mida liigendavad sügavad kanjonid. Massiivi loode-, kirde- ja idaosas on kristallilised platood (sealhulgas Limousin ja Sevennid). Keskmassiivis on 1200...1800 m kõrgusi mäetippe. Selline maastik raskendab kommunikatsioone ja pärsib majandustegevust. Rhône'i jõest ida pool, kus Vahemere äärde ulatuvad Alpid, on rannajoon sakiline. Rhône'ist lääne pool laiub Keskmassiivi äärtest lõuna pool lai viljakas Languedoci tasandik. Kõrged mäed Prantsusmaa kagu- ja edelapiiril on Euroopa kohta väga kõrged mäed. Keskmassiivist ida pool, teisel pool Rhône'i-Saône'i orgu, on algul Juura mäed ning seejärel Alpid. Viimased algavad Prantsusmaal Vahemere äärest, kus neid hüütakse Ranniku-Alpideks ning suunduvad põhja poole. Seejärel pöörduvad nad itta

Geograafia
8 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Prantsusmaa

TARTU KOMMERTSGÜMNAASIUM Katrina Rappu PRANTSUSMAA referaat Tartu 2006 2 Sisukord 1. Sissejuhatus........................................................................................3 2. Administratiivne jaotus...........................................................................5 3. Elanikkond.........................................................................................6 4. Elatustase..........................................................................................8 5. Valitsemisvorm (riigikorraldus)...............................................................11 6. Majandus..........................................................................................13 7. Loodusvarad......................................................................................15 8. Maksusüsteem....................................................................................16 9. Põllu

Geograafia
268 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Prantsusmaa uurimustöö

on väga kulunud. Massiivi keskosas asub Auvergne. Seal domineerib vulkaaniline platoo, millel on vanu koonuseid ja kraatreid. Massiivi lõuna- ja kaguosas on karstistunud platoo, mida liigendavad sügavad kanjonid. Massiivi loode-, kirde- ja idaosas on kristallilised platood (sealhulgas Limousin ja Sevennid). Keskmassiivis on 1200...1800 m kõrgusi mäetippe. Selline maastik raskendab kommunikatsioone ja pärsib majandustegevust.Rhône'i jõest ida pool, kus Vahemere äärde ulatuvad Alpid, on rannajoon sakiline.Rhône'ist lääne pool laiub Keskmassiivi äärtest lõuna pool lai viljakas Languedoci tasandik. 1.5.Loodusvarad Prantsusmaal leidub loodusvarasid ainult piiratud kogustes.Prantsusmaal leidub sütt, rauamaaki, boksiiti ja uraani.Söekaevandused on väga sügavad ning seal on raske töötada ning on enamasti ebakõlblikud terase valmistamiseks.Rauamaagid on madala kvaliteediga ja uraanimaaki on leitud ainult vähestes kogustes. Naftahoiused on peaaegu olematud ning

Geograafia
27 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Prantsusmaa referaat

Seal domineerib vulkaaniline platoo, millel on vanu koonuseid ja kraatreid. Massiivi lõuna- ja kaguosas on karstistunud platoo, mida liigendavad sügavad kanjonid. Massiivi loode-, kirde- ja idaosas on kristallilised platood (sealhulgas Limousin ja Sevennid). Keskmassiivis on 1200...1800 m kõrgusi mäetippe. Selline maastik raskendab kommunikatsioone ja pärsib majandustegevust. Rhône'i jõest ida pool, kus Vahemere äärde ulatuvad Alpid, on rannajoon sakiline. Rhône'ist lääne pool laiub Keskmassiivi äärtest lõuna pool lai viljakas Languedoci tasandik. Prantsusmaa kagu- ja edelapiiril on Euroopa kohta väga kõrged mäed. Keskmassiivist ida pool, teisel pool Rhône'i-Saône'i orgu, on algul Juura mäed ning seejärel Alpid. Viimased algavad Prantsusmaal Vahemere äärest, kus neid hüütakse Ranniku-Alpideks ning suunduvad põhja poole

Geograafia
23 allalaadimist
thumbnail
12
odt

Referaat Prantsusmaast

Prantsusmaa Sisukord 1. Prantsusmaa üldandmed 2. Geograafiline asend 3. Prantsusmaa loodus 4. Majandus 5. Suuremad linnad 6. Turism 7. Huvitavaid fakte 8. Pilte Prantsusmaa ehitistest 9. Kasutatud kirjandus Prantsusmaa üldandmed Pealinn: Pariis ( 2,2 miljonit elanikku) Pindala: 550 000 km² Riigikeel: prantsuse keel Rahvaarv: 63,9 miljonit Riigikord: vabariik Riigipea: president Nicolas Sarkozy (alates 6. mai 2007.a.) Peaminister: François Fillon Rahvuspüha: 14. juuli, Bastille vallutamise aastapäev (1789) Lipp: trikoloor- vertikaalvöödid, sinine- valge- punane Hümn : "Marseljees" ­ Allons enfants de la Patrie... Rahaühik : euro (); 1 = 15,6 EEK; 1 EEK = 0,06 Alates 17. veebruarist 2002 on käibel ainult euro. Rahvuslik koosseis : 92% prantslasi, 3% põhja-aafriklasi, 2% sakslasi, 1% britte ja 2% muid rahvus

Geograafia
10 allalaadimist
thumbnail
27
pptx

Prantsusmaa ( slaidid )

Click to edit Master text styles Läänes ­ Ookeaniline kliima Second level Idas ­ Mandriline kliima Third level Sisemaal ja Lõunas ­ Fourth level Fifth level Vahemereline kliima Talved on jahedad Suved on soojad Õhk on niiske Küllaldaselt niiske Pinnamood Mäestikud ­ Alpid, Click to edit Master text styles Püreneed, Kesk- Second level Massiiv, Sevennid, Third level Fourth level Vogeesid. Fifth level Kõrgeim tipp ­ Mont Blanc (4807m) Jõed - Seine, Loire, Rhone, Garonne, Rein Järved - Genfi järv Mäestikud ick to edit Master text styles

Geograafia
14 allalaadimist
thumbnail
11
pdf

Prantsusmaa Vabariik

km. Prantsusmaa on rannikul paiknev riik. https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/ 3/3c/D%C3%A9partements%2Br%C3%A9gions_%28F rance%29-2016.svg/220px-D%C3%A9partements%2Br %C3%A9gions_%28France%29-2016.svg.png Riigi suurimad pinnavormid Prantusmaal asub Pariisi nõgu, riigi suurim tasandik. Seal on Alpid ning Juura mäed, riigi piiril asuvad Püreneed. Prantsusmaa suurim mägine ala on keskmassiiv. Koosneb peamiselt vulkaanilise päritoluga kõrgustikest. Riigi suurimad veekogud Reini jõgi Prantsusmaalt voolab läbi Reini jõgi. Rein - 1230 km pikk jõgi. Genfi järv - Sveitsi ja Prantsusmaa piiril asuv järv. Genfi järve pindala on 580 km². http://cdn1.spiegel.de/images/image-1205

Geograafia
2 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Prantsusmaa Uurimustöö

9,2%) Kaubad tagasi USA seejärel reimporditakse... 965800000 $ (2,6% kuni 9,2%) Prantsusmaa tähtsamad ekspordipartnerid on · Saksamaa 15,88% · Itaalia8,16% · Hispaania7,8% · Belgia7,44% · Suurbritannia7,04% · Ameerika ühendriigid5,65% · Holland3,99% LINNASTUMINE linnaelanikkond: 77% kogu elanikkonnast (2008) Suuremad linnad Prantsusmaal on pealinna ligidal: Pariisi (11769433), Lyon (1748271), Marseille (1605000), Lille (1164716), Nice (1197751), Toulouse (1102882), Bordeaux (999149), Nantes (804000) ja Strasbourg (639000). Prantsusmaa on kõige suurema rahvaarvuga riik Euroopas. Linnastumine Prantsusmaal. KASUTATUD ALLIKAD https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/fr.html http://www.imf.org/external/country/index.htm http://www.miksike

Geograafia
32 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Referaat Prantsusmaast!

palju ning nende osakaal ühiskonnas suur. Eluiga on keskmisest kõrgem, umbes 80 eluaastat. Vanemaealisi on suhteliselt palju. Naiste osakaal ühiskonnas on veidi suurem. Silmapaistvam lünk on 65 ­ 69 aastaste hulgas, sest nende sünniajal toimus Teine maailmasõda. (Wikipedia) Linnastumine Linnades elab umbes 70% rahvastikust. Suurim linn elanike arvult on pealinn Pariis - 2 175 000 inimest. Talle järgnevad Marseille 879 000 inimesega, Lyon 418 000 inimesega, Lille, Toulouse, Nice ja Nantes. Palju on vanu keskmise suurusega linnu, mida ilmestavad rohked ajaloomälestised. ( Vikipeedia) Turism Prantsusmaad külastab iga aasta üle 79 miljoni välisturisti (kaasaarvatud ärimehed), mis asetab ta esimesele kohale maailmas Hispaania ja Ameerika Ühendriikide ette. Prantsusmaal leidub nii kultuuririkkaid linnu, randu ja rannaäärseid puhkekohti ja suusatamiseks mõeldud puhkekohti. 2003

Geograafia
23 allalaadimist
thumbnail
13
docx

PRANTSUSMAA

Metsa on rohkem säilinud mäestikes - nõlvade alumises osas leht- ja segametsad, kõrgemal okasmetsad. Prantsusmaa on tüüpiline lehtmetsade loodusvööndis paiknev ülesharitud piirkond, kus looduslikku taimkatet on vähe säilinud. Sarnase loodusega on teisedki Euroopa lääne- ja keskosa riigid, kus metsad on asendatud põldude, aedade ja tööstuspiirkondadega. Enamik Prantsusmaast on madal ja tasane, tema edela- ja kagupiiril aga kõrguvad noored mäestikud - Püreneed ja Alpid. Prantsusmaal leidub ka vanu, kulunud mäestikke ja mäemassiive: idapiiril laskuvad järsult Reini orgu Vogeesid ja kirdes on Belgia piiril Ardennid. Keskmiselt 700 - 800 m kõrgune Prantsuse Keskmassiiv riigi lõunaosas on tekkinud keskaegkonna kurrutustel ja ümber kujunenud uusaegkonna alpi kurrutusel. Viimasel kurrutusel esines seal murranguid, mida saatis vulkanism. Keskmassiivi kõrgemad, ligi 1900 - meetrilised tipud ongi kustutanud vulkaanide kuhikud.

Majandus
8 allalaadimist
thumbnail
112
pptx

Esitlus Prantsusmaa kohta

Prantsusmaa Üldine • Rahvaarv: 66,259,012 • Linnades: 85.8% kogu rahvastikust • Pindala: 643,801km2 • Riigikeel: hispaania • Riigikord: semi- presidentaalne vabariik Pariis Pariis • Populatsioon: 2,273,305 • Rahvastikutihedus: 22,000/km2 • Bastille’ päev, sõjaväeparaad Eiffeli torn Pariis • Louvre • Champs-Élysées • Sacré-Cœur’i basiilika Marseille Marseille • Populatsioon: 850,636 • Rahvastikutihedus: 3,500/km2 • Marseille’s on 2600 aasta vanune seebivalmistamise traditsioon Triumfikaar Marseille • Saint-Jean’i kindlus • Palais Longchamp’i monument Lyon Lyon • Populatsioon: 491,268 • Rahvastikutihedus: 10,000/km2 • Lyoni tulede festival Lyoni tulede festivali installatsioonid Notre Dame basiilika Lyonis

Geograafia
10 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Prantsusmaa

Tartu Kutsehariduskeskus Turismiosakond Annika Vesselov PRANTSUSMAA Referaat Juhendaja Lili Kängsepp Tartu 2009 2 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS......................................................................................................................................4 2.1. GEOGRAAFILINE ASEND......................................................................................................................5 2.2. PINNAMOOD........................................................................................................................................5 2.3 KLIIMA.................................................................................................................................................6 3. RAHVASTIK........................................................................................................

Kultuurilugu
64 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Prantsusmaa 2009

PRANTSUSMAA 2009 Sissejuhatus Prantsusmaa on kuulub NATO-sse, on Euroopa Liidu asutajaliige ja ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige. Riigi pealinn on Pariis ja riigikeel prantsuse keel. Prantsusmaal elab 64 102 000 inimest. Riik on poolpresidentaalne vabariik. Parlament koosneb Rahvuskogust (Assemblée nationale), mis valitakse iga 5 aasta tagant ja Senatist, mille senaatorite mandaat kestab 6 aastat. President valitakse iga 5 aasta tagant. Aasta 2009. tõi endaga kaasa suuri muutusi Prantsusmaa majanduses, poliitikas ja kultuurielus. Oli kriise, nende lahendamist ning sõlmiti uusi koostöökokkuleppeid. Antud referaadi eesmärk on kajastada ja anda ülevaade toimunud sündmustest aasta jooksul Prantsusmaal. Töö koostamisel kasutatavad allikad on väljaannete ''Päevaleht'' ja ''Postimees'' artiklid, majandusportaal E24 ja lehekülg Wikipedia. 1. Eluolu Jaanuari lõpul, 29. kuupäeval, toimus riigis ühepäevane streik, mis puudutas ig

Ajalugu
26 allalaadimist
thumbnail
10
pptx

Prantsusmaa ülevaade

Prantsusmaa Loodus ja maastik Prantsusmaa on Euroopa suurim riik, mis ulatub Põhjamerest Vahemereni. Maastik on väga vaheldusrikas, idas ja lõunas kõrguvad mäed ­ ka Alpide tipp Mont Blanc (4810 m), mis on Lääne-Euroopa kõrgeim koht. Prantsusmaa tasandikke ilmestavad neli jõge ­ Seine põhjas, lääne suunas voolavad Loire ja Garonne ning Genfi järvest Vahemerre voolav Rhône. Üldine info Poliitiline süsteem: vabariik Pealinn: Pariis Üldpindala: 550 000 km² Rahvaarv: 63,7 miljonit Rahaühik: euro Prantsusmaa naarberriikideks on: Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Sveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania Kultuur ja inimesed Prantslased armastavad kirglikult oma keelt. Prantslased Armastavad lugeda raamatuid. (prantslane loeb keskmiselt kuni 10 raamatut aastas) Prantsuse köök on üks paremaid Euroopas ­ kokandus ja toidu nautimine on osa prantsuse kultuurist ja elustiilist. Click to edit Master text styles Second level

Suhtlemisõpetus
5 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Lääne-Euroopa

4 meretagust territooriumi: · Uus-Kaledoonia ­ saar Vaikses okeaanis Austraaliast idas · Wallis ja Futuna ­ saared Vaikses ookeanis Samoa saarestikus · Prantsuse Polüneesia ­ Tuamotu arhipelaag ja Seltsisaared Loodus 50% Prantsusmaa pindalast hõlmavad madalikud: · Põhja-Prantsusmaa madalik, Loire madalik, Akvitaania madalik, Languedoci madalik · mägesid: Prantsuse Keskmassiiv, Vogeesid, Ardennid, Püreneed ja Alpid · Kõrgeim tipp Mont Blanc 4807 m Kliima · suuremal osal Prantsusmaast valitseb mereline paraskliima, lõunarannikul vahemereline kliima · keskmine temperatuur jaanuaris: põhjaosas 1-3, lõunaosas 6-8 keskmine temperatuur juulis: põhjaosas 16-18, lõunaosas 22-26 Loodus · laialehiste metsade ala ­ tamme ja pöögimetsad · mägedes okasmetsad · metsa all on 25% Prantsusmaa pindalast · Vahemere rannikul kasvab makja

Geograafia
4 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Referaat Prantsusmaast

igatsetumaid reisisihte. Pariis äratab igatsusi ­ ka siis, kui parajasti seal ollakse. Pariis 5 Pariis on Prantsusmaa suurim linn, kus elab umbes üks kuuendik riigi rahvastikust. Linn asub Pariisi ujula keskel umbes 65 m veepinnast linnal on 2000 aasta pikkune ajalugu, on siin vanad hooned kõrvuti uutega. Suurimad linnad Pariisi järel on Marseille, Lyon, Toulouse ja Nice. Metroo 6 Inimesed kes elavad linnas, milles pole metrood, erinevad teatud mõttes neist, kes iga päev vähemalt paar korda maa alla kaovad, et sõita tööle, poodi, parki või kellegile külla. Allmaaraudtee liiklus ei ole sajandi jooksul jäänud mitte lihtsalt transpordisüsteemi osaks, vaid ka omapärase allmaa- elu ja mitmekordse kultuuri eksesteerimise kohaks, stiilseks vaatamisväärtuseks.

Kirjandus
16 allalaadimist
thumbnail
226
doc

Portugali põhjalik referaat

Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................

Geograafia
41 allalaadimist
thumbnail
19
docx

Põhjalik referaat Prantsusmaa kohta

Massiivi keskosas asub Auvergne. Seal domineerib vulkaaniline platoo, millel on vanu koonuseid ja kraatreid. Massiivi lõuna- ja kaguosas on karstistunud platoo, mida liigendavad sügavad kanjonid. Massiivi loode-, kirde- ja idaosas on kristallilised platood (sealhulgas Limousin ja Sevennid). Keskmassiivis on 1200...1800 m kõrgusi mäetippe. Selline maastik raskendab kommunikatsioone ja pärsib majandustegevust. Rhône'i jõest ida pool, kus Vahemere äärde ulatuvad Alpid, on rannajoon sakiline. Rhône'ist lääne pool laiub Keskmassiivi äärtest lõuna pool lai viljakas Languedoci tasandik. Prantsusmaa kagu- ja edelapiiril on Euroopa kohta väga kõrged mäed. Keskmassiivist ida pool, teisel pool Rhône'i-Saône'i orgu, on algul Juura mäed ning seejärel Alpid. Viimased algavad Prantsusmaal Vahemere äärest, kus neid hüütakse Ranniku-Alpideks ning suunduvad põhja poole. Seejärel pöörduvad nad itta ning jõuavad Sveitsi ja Põhja-Itaaliasse. Prantsuse

Geograafia
209 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Rahvastiku paiknemine ja asustus

Linnastumise tempo:1% aastase muutusest (2010-15 est.) b) Kas linnastumise tase ja tempo on kõrged või madalad? Põhjendage. Linnastumise tase on kõrge, kuna üle poole inimestest elab linnas ja linnastumise tempo on keskmine, kuna kõikidel inimestel ei ole võimalust linna elama minna ja kõik inimesed ei taha ka. c) Millised on suurema rahvaarvuga linnad selles riigis? Lisage kõige suuremate linnade rahvaarv. 1 Paris 2,234,105 2 Marseille 850,602 3 Lyon 479,803 4 Toulouse 440,204 5 Nice 340,735 6 Nantes 282,047 7 Strasbourg 271,708 8 Montpellier 255,080 9 Bordeaux 236,725 10 Lille 226,827 11 Rennes 206,604 d) Iseloomustage kaardi põhjal suuremate linnade paiknemist. Enamus suuremad linnad paiknevad mere ääres või riigi keskel. Mere ääres on hea paiknevus,kuna seal on hea kaubavedu ja riigi keskel on hea paiknevus, kuna sõidumaad tulevad lühemad.NT kui elad lõunas ja tahad põhja sõita pead poole rohkem sõitma, aga

Geograafia
56 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun