Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Prantsusmaa". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
elanik, prantslased, riis, rahvastik, hispaania, kogutoodang, rannik, metsad, pension, alpid, kodanlus, prantslane, inimgeograafia, blanc, 4810, sündinu, president, orgu, piiril, jaanuarist, alkohol, tööhõive, bastille, kirik, juttu, loodusgeograafia, france, mäetipp, asustustihedus, väliskaubandus, holland, franki, haridus, püreneed, alpidesPresident valitakse rahvahääletusel viieks aastaks. Parlament jaguneb iga viie aasta järel otsestel valimistel valitavaks rahvusassambleeks ja valijameeste poolt valitavaks senatiks. Prantsusmaa on arenenud tööstusriik, millel on ka tõhus põllumajandus. Peamised majandusvaldkonnad on autotööstus, kosmose- ja infotehnoloogia, elektroonika, keemia-, ravimi-, ja moetööstus. Mitmed meie maailmajao mõjukaimad kirjanikud ja mõtlejad on prantslased Descartes ja Pascal 17. sajandil, Rousseau ja Voltaire 18.ndal, Balzac, Baudelaire ja Flaubert 19.ndal. ning Sartre ja Camus 20. sajandil. Kahe viimase sajandi tuntuimad prantsuse kunstnikud on Renoir, Monet, Cezanne, Gauguin, Matisse ja Braque. Prantsuse köök on üks paremaid Euroopas kokandus ja toidu nautimine on osa prantsuse kultuurist ja elustiilist.... Ametlik nimetus France, Republique Fancaise, Prantsuse Vabariik Pindala 551 600 km
Guadelupe ja Martinique, Vaikses ookeanis asuvad Uus-Kaledoonia, Tahiiti ja Prantsuse Polüneesia saarestikud, Prantsuse Guiana Lõuna-Ameerikas, Reunion India ookeanis Madagaskarist idapool ning Saint Pierre ja Miquelon Atlandi ookeanis Newfoundlandist veidi lõunas. Prantsusmaal asub Euroopa kõrgeim mäetipp Mont Blanc (4800 m). 3200 km pikkune rannajoon varieerub kaljusest Normandiast liivaste randadeni Atlandi kaldal. Vahemere rannik on enamasti kivine, erinevus seisneb vaid kivide suuruses. Pinnamood: Põhja-Prantsusmaal, eriti Île-de-France'is ja selle ümbruses, domineerib Pariisi nõgu, mis on riigi suurim tasandik. Pariisi linn asub selle nõo keskel. Nõo idaäärel on peamiselt lubjakivist koosnevad looduslikud vallid, mis on aidanud Pariisi ida poolt kaitsta. Lääne pool, La Manche'i ääres, moodustavad mäeseljandikud sakilisi kriidikaljusid. Põhja pool läheb Pariisi
................................................ 8 Rahvuse sünd Rahvuse sünd oli karm. Algusest peale sai Prantsusmaale osaks võõrvallutajate võim. 51. aastal e.m.a alistasid roomlased Prantsusmaa rahva keldid, keda kutsuti gallideks. Ägedate iseseisvuslastena kuulusid gallid 400 erinevasse hõimkonda ja kõnelesid 72 erinevat keelt. 9. sajandil haarasid võimu Karl Suur ja teutooni frangid. Järgnevatel sajanditel võitlesid frangid ja inglased riigi eri osade pärast. Lõpptulemusena on prantslased kolme erineva Euroopa rahva - keltide, roomlaste ja frankide - segu. Riik on tekkinud monarhide dünastiatest, mis on kujunenud selle territooriumide vallutuste, diplomaatiliste riugaste ja olupoliitiliste abielude läbi. Seetõttu peetakse põlvnemist vähem tähtsaks kui riigitruudust, keelt ja la culture francaise'i, prantsuse kultuuri. Prantsusmaal on igas neljas elanik kas immigrant või olid tal immigrantidest vanemad või vanavanemad.
Prantsusmaa Prantsuse Vabariik on Lääne-Euroopa riik, mille naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Sveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania. Prantsusmaa on Euroopa Liidu asutajaliige, kuulub NATO-sse ja on ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige. Üldandmed Riigikeel prantsuse keel Pealinn Pariis President Nicolas Sarkozy Peaminister François Fillon 547 030 km² Pindala Prantsusmaa embleem Rahvaarv (2007) 64 102 000 Rahvastiku tihedus 110 in/km² euro (enne 1999. aastat Rahaühik
Riigikord - vabariik Riigikeel - prantsuse keel Pealinn - Pariis President - Jacques Chirac Peaminister - Dominique de Villepin Pindala - 547 030 km² Rahvaarv - 62,1 mln Rahvastiku tihedus - 110 in/km² Rahaühik - Euro (enne 1999. aastat Prantsuse frank) Ajavöönd - Kesk-Euroopa aeg Riigihümn - marseljees Üladomeen - .fr Maakood - 33 Prantsuse Vabariik on Lääne-Euroopa riik, mille naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Sveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania. Prantsusmaa on Euroopa Liidu asutajaliige, kuulub NATO-sse ja on ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige. See on parlamentaarne vabariik. Parlament koosneb Rahvuskogust (Assemblée nationale), mis valitakse iga 5 aasta tagant ja Senatist, mille senaatorite mandaat kestab 6 aastat. President valitakse iga 5 aasta tagant. Prantsusmaa on halduslikult jaotatud piirkondadeks, departemangudeks, alamdepartemangudeks, kantoniteks ja kommuunideks. Prantsusmaa administratiivüksused
Guadelupe ja Martinique, Vaikses ookeanis asuvad Uus-Kaledoonia, Tahiiti ja Prantsuse Polüneesia saarestikud, Prantsuse Guiana Lõuna-Ameerikas, Reunion India ookeanis Madagaskarist idapool ning Saint Pierre ja Miquelon Atlandi ookeanis Newfoundlandist veidi lõunas. Prantsusmaal asub Euroopa kõrgeim mäetipp Mont Blanc (4800 m). 3200 km pikkune rannajoon varieerub kaljusest Normandiast liivaste randadeni Atlandi kaldal. Vahemere rannik on enamasti kivine, erinevus seisneb vaid kivide suuruses. Prantsusmaa loodus · KLIIMA Prantsusmaal domineerib mõõdukas, pehmete talvedega kliima. Erandiks on vaid kirdepiirkond. Atlandi ookean avaldab tuntavat mõju riigi loodeosas, kus kliimat iseloomustab kõrge niiskus, tugevad läänetuuled ja sagedased vihmasajud. Kirdepiirkonnas on tegemist klassikalise kontinentaalse kliimaga, kus domineerivad soojad suved ja külmad talved
taimkatte vööndisse, mägedes (Püreneed ja Alpid) aga esineb kõrgusvööndilisus. Prantsusmaa on Lääne-Euroopa väikseima asustustihedusega ja suurima pindalaga riik. e Prantsusmaa maastik on vaheldusrikas: seal on kõrgeid mägesid ja lauskmaid, viinamarjaistandusi orgudes ja männimetsi. Prantsusmaal on Euroopa kõrgeim mäetipp - 4810 meetri kõrgune Mont Blanc Alpides. 3200 km pikkune rannajoon varieerub kaljusest Normandiast liivaste randadeni Atlandi kaldal. Vahemere rannik on enamasti kivine. Prantsusmaa on oma pindalalt pärast Ukrainat ja Venemaad kolmas riik Euroopas. Riik piirneb Lamanche'i väinaga kirdes, Atlandi ookeaniga läänes, Hispaaniaga lõunas, Vahemerega kagus, põhjas Sveitsi, Itaalia, Saksamaa, Luksemburgi ja Belgiaga. Prantsusmaa koosseisu kuuluvad ka 5 territooriumi teistel mandritel: Kariibi meres asuvad Guadelupe ja Martinique, Vaikses ookeanis asuvad Uus-Kaledoonia, Tahiiti ja Prantsuse Polüneesia
Riikide rühma: arenenud tööstusriik Liiber Rootsmaa Saar Uibo 2007:82 Prantsusmaa kõige konkurentsivõimelisemad tööstusektorid on Ehitus ja avalikud tööd Selle käive on aastas 93 15 miljardit eurot Euroopa suurimate ehitusfirmad hulka kuulub 5 Prantsuse gruppi. RIIGI AJALUGU Prantsuse Vabariik on Lääne-Euroopa riik, mille naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Sveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania. Prantsusmaa on Euroopa Liidu asutajaliige, kuulub NATO-sse ja on ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige. Aastal 486 vallutas saali frankide juht Chlodovech I Rooma ala Loire'i ja Somme'i jõe vahel. Seejärel ühendas ta suurema osa Põhja- ja Kesk-Prantsusmaast oma võimu alla ning võttis 496 vastu kristluse katoliiklikul kujul, eelistades seda teiste germaanlaste juhtide poolt omaks võetudarianismile.
Itaalia Vabariik Asend Itaalia Vabariik asub Lõuna-Euroopas, 800 km Vahemerre ulatuval Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja teised väiksemad saared. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Itaalia poolsaare pikkus põhjast lõunasse on 1126 km. Valdav osa Itaaliast on mägine
pidada Euroopa keskmisest suuremat töötust ja tööturu jäikust, ekspordi liigset orienteeritust traditsioonilistele ja aeglaselt kasvavatele turgudele, bürokraatiat ning keerulist maksusüsteemi. Riigi majandustegevus on koondunud Ile-de-France`i (Pariisi ümbrus) piirkonda. Prantsusmaa on sisemajanduse koguprodukti (SKP) poolest maailmas viiendal kohal peale USA-d, Jaapanit, Hiinat ja Saksamaad . Prantsusmaa tähtsamad kaubanduspartnerid on Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Saksamaa, Hispaania ja Norra. Eksport Import 1. Vein 1.Autod 2. Autod 2.Naftatooted 3. Lennumasinad 3.Automaatikaseadmed 4. Autode tagavaraosad 4.Autode tagavaraosad 5. Ravimid 5.Tarbekaubad 6. Elektroonikatooted
Massiivi keskosas asub Auvergne. Seal domineerib vulkaaniline platoo, millel on vanu koonuseid ja kraatreid. Massiivi lõuna- ja kaguosas on karstistunud platoo, mida liigendavad sügavad kanjonid. Massiivi loode-, kirde- ja idaosas on kristallilised platood (sealhulgas Limousin ja Sevennid). Keskmassiivis on 1200...1800 m kõrgusi mäetippe. Selline maastik raskendab kommunikatsioone ja pärsib majandustegevust. Rhône'i jõest ida pool, kus Vahemere äärde ulatuvad Alpid, on rannajoon sakiline. Rhône'ist lääne pool laiub Keskmassiivi äärtest lõuna pool lai viljakas Languedoci tasandik. Kõrged mäed Prantsusmaa kagu- ja edelapiiril on Euroopa kohta väga kõrged mäed. Keskmassiivist ida pool, teisel pool Rhône'i-Saône'i orgu, on algul Juura mäed ning seejärel Alpid. Viimased algavad Prantsusmaal Vahemere äärest, kus neid hüütakse Ranniku-Alpideks ning suunduvad põhja poole. Seejärel pöörduvad nad itta
Peaminister François Fillon Iseseisvus 6. juuni 1523 SKT 2,108 triljonit USD (2009) SKT elaniku 33 678 USD kohta euro (enne 1999. aastat Rahaühik Prantsuse frank) Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Tippdomeen .fr ROK-i kood FRA Telefonikood 33 Prantsuse Vabariik on Lääne-Euroopa riik, mille naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Sveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania. Prantsusmaa on Euroopa Liidu asutajaliige, kuulub NATO-sse ja on ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige. Loodus Pinnamood Põhja-Prantsusmaal, eriti Île-de-France'is ja selle ümbruses, domineerib Pariisi nõgu, mis on riigi suurim tasandik. See ala on kohati väga tasane. Teda on võrreldud üksteise sisse laotud aina väiksemate taldrikutega. Nõo välisnõlvad on järsud, sisenõlvad laugjad. Pariisi linn asub selle nõo keskel. Nõo idaäärel on peamiselt lubjakivist koosnevad
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD Katre Amann PRANTSUSMAA Referaat Juhendaja: Ene Külaots Pärnu 2011 Sissejuhatus · Prantsuse Vabariik on Lääne-Euroopa riik, mille naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Sveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania. · Prantsusmaa on Euroopa Liidu asutajaliige, kuulub NATO-sse ja on ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige · Riigihümn - Marseljees · Prantsusmaa pealinn - Pariis · Pindala - 547 030 km2, meretaguste piirkondadega 674 843 km2 · President Nicolas Sarkozy · Rahaühik euro · Riigikeel on prantsuse keel · Juhtlause - Liberté, Égalité, Fraternité ( Vabadus, võrdus, vendlus ) · Riigikord Vabariik · Rahvastiku tihedus - 110 in/km²
septembril 1792 äsjaloodud Rahvuskonvendi poolt. Selle eelkäija oli Prantsuse kuningriik. Esimene vabariik kestis kuni Prantsuse esimese keisririigi väljakuulutamiseni aastal 1804Napoleon I poolt. Seda perioodi iseloomustab monarhia langus, Rahvuskonvendi loomine ja kurikuulus Terrorivalitsus, Direktooriumi asutamine ja Termidoori riigipööre ning lõpuks Konsulaadi loomine ja Napoleoni tõus võimule. Majandus Prantsusmaal on maailmas suuruselt viies sisemajanduse kogutoodang (SKT). Prantsusmaa võttis 1. jaanuaril 2002 kasutusele euro, mis vahetas välja prantsuse frangi. Prantsusmaa on Euroopa suurim põllumajandussaaduste tootja Eksport Prantsusmaa suurimad ekspordiartiklid on[2] masinate ja autode varuosad lennumasinad plastikatooted kemikaalid ravimid raud ja teras joogid Prantsusmaa tähtsaimad ekspordipartnerid
Prantsusmaa loodus Kogu Prantsusmaa pinnast on metsade all vaid 25%. Metsa on rohkem säilinud mäestikes nõlvade alumises osas leht ja segametsad, kõrgemal okasmetsad. Prantsusmaa on tüüpiline lehtmetsade loodusvööndis paiknev ülesharitud piirkond, kus looduslikku taimkatet on vähe säilinud. Sarnase loodusega on teisedki Euroopa lääne ja keskosa riigid, kus metsad on asendatud põldude, aedade ja tööstuspiirkondadega. Enamik Prantsusmaast on madal ja tasane, tema edela ja kagupiiril aga kõrguvad noored mäestikud Püreneed ja Alpid. Prantsusmaal leidub ka vanu, kulunud mäestikke ja mäemassiive: idapiiril laskuvad järsult Reini orgu Vogeesid ja kirdes on Belgia piiril Ardennid. Keskmiselt 700 800 m kõrgune Prantsuse Keskmassiiv riigi lõunaosas on tekkinud keskaegkonna kurrutustel ja ümber kujunenud uusaegkonna alpi kurrutusel
tipp Mont Blanc (4810 m), mis on Lääne-Euroopa kõrgeim koht. Prantsusmaa tasandikke ilmestavad neli jõge Seine põhjas, lääne suunas voolavad Loire ja Garonne ning Genfi järvest Vahemerre voolav Rhône. Üldine info Poliitiline süsteem: vabariik Pealinn: Pariis Üldpindala: 550 000 km² Rahvaarv: 63,7 miljonit Rahaühik: euro Prantsusmaa naarberriikideks on: Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Sveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania Kultuur ja inimesed Prantslased armastavad kirglikult oma keelt. Prantslased Armastavad lugeda raamatuid. (prantslane loeb keskmiselt kuni 10 raamatut aastas) Prantsuse köök on üks paremaid Euroopas kokandus ja toidu nautimine on osa prantsuse kultuurist ja elustiilist. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level v
on väga kulunud. Massiivi keskosas asub Auvergne. Seal domineerib vulkaaniline platoo, millel on vanu koonuseid ja kraatreid. Massiivi lõuna- ja kaguosas on karstistunud platoo, mida liigendavad sügavad kanjonid. Massiivi loode-, kirde- ja idaosas on kristallilised platood (sealhulgas Limousin ja Sevennid). Keskmassiivis on 1200...1800 m kõrgusi mäetippe. Selline maastik raskendab kommunikatsioone ja pärsib majandustegevust.Rhône'i jõest ida pool, kus Vahemere äärde ulatuvad Alpid, on rannajoon sakiline.Rhône'ist lääne pool laiub Keskmassiivi äärtest lõuna pool lai viljakas Languedoci tasandik. 1.5.Loodusvarad Prantsusmaal leidub loodusvarasid ainult piiratud kogustes.Prantsusmaal leidub sütt, rauamaaki, boksiiti ja uraani.Söekaevandused on väga sügavad ning seal on raske töötada ning on enamasti ebakõlblikud terase valmistamiseks.Rauamaagid on madala kvaliteediga ja uraanimaaki on leitud ainult vähestes kogustes. Naftahoiused on peaaegu olematud ning
Massiivi keskosas asub Auvergne. Seal domineerib vulkaaniline platoo, millel on vanu koonuseid ja kraatreid. Massiivi lõuna- ja kaguosas on karstistunud platoo, mida liigendavad sügavad kanjonid. Massiivi loode-, kirde- ja idaosas on kristallilised platood (sealhulgas Limousin ja Sevennid). Keskmassiivis on 1200...1800 m kõrgusi mäetippe. Selline maastik raskendab kommunikatsioone ja pärsib majandustegevust. Rhône'i jõest ida pool, kus Vahemere äärde ulatuvad Alpid, on rannajoon sakiline. Rhône'ist lääne pool laiub Keskmassiivi äärtest lõuna pool lai viljakas Languedoci tasandik. Prantsusmaa kagu- ja edelapiiril on Euroopa kohta väga kõrged mäed. Keskmassiivist ida pool, teisel pool Rhône'i-Saône'i orgu, on algul Juura mäed ning seejärel Alpid. Viimased algavad Prantsusmaal Vahemere äärest, kus neid hüütakse Ranniku-Alpideks ning suunduvad põhja poole. Seejärel pöörduvad nad itta ning jõuavad Sveitsi ja Põhja-Itaaliasse. Prantsuse
Ta on ümbritsetud ühest küljest Biscay lahega, Inglismaa kanaliga, teisest küljest Liguuria merega, kolmandast küljest Hispaaniaga, neljandast küljest Belgia, Luksemburgi ja Sveitsiga. Naabriteks tal Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Sveits, Itaalia, Hispaania, Monaco ja Andorra. Faktid Prantsusmaa kohta Prantsusmaa on Euroopa Liidu asutajaliige, kuulub NATO-sse ja on ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige. Rahvaarv: 64,3 miljonit. Ta kasvab 0,5% aastas. Sellest 62,8 miljonit prantslasi. Üldpindala: 550 000 km². Ta on 4-5 korda suurem kui Texas. Pealinnaks on seal teadagi tuntud Pariis. Peale Pariisi on seal suurimateks linnadeks
Enamasti tegeldakse mahepõllumajandusega. Kõige suurema osa loomakasvatusest moodustavad sea- ja veisekasvatus. Prantsusmaal ollakse spetsialiseerunud lambajuustu tootmisele, ka linnukasvatus, peamiselt kanad ja pardid. METSANDUS Metsad kasvavad 147 698 km2 suurusel maaalal. Metsasuse protsent on 27%. Seda päris palju kõrgelt arenenud riigi kohta. Kuna Prantsusmaa on mägine maa, ligi 80% riigi territooriumist on kaetud mägedega, siis paiknevad metsad mägedes Alpides ja Apenniinides.Domineerivad metsatüübid on lehtmets ja segamets. Metsad on väga liigirikkad, võib leida 136 erinevat liiki puud. Peamised puuliigid on kask, haab, lepp, vaher, saar, pappel, kuusk, pärn, kastan ja sarapuu. Prantsusmaal toodetakse 10 mln m3 paberipuud aastas. Metsi kasutatakse tooraine saamiseks: vineer, paberi, saematerjal, kork ja puidutoodete tootmiseks Metsaga seotud probleemiks on ulatuslikud tulekahjud, mida on küll suudetud järjest enam
Prantsusmaa Prantsuse Vabariik Prantsuse Vabariik on Lääne-Euroopa riik, République Française mille naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Sveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania. Prantsusmaa lipp Prantsusmaa embleem Deviis: Liberté, Égalité, Fraternité (Vabadus, võrdsus, vendlus) Riigikeel prantsuse keel Pealinn Pariis President Nicolas Sarkozy Peaminister François Fillon Pindala 547 030 km² Rahvaarv 64 102 000 (2007) Rahvastiku tihedus 110 in/km² euro (enne 1999. aastat Rahaühik Prantsuse frank)
keeles: République Française). Prantsuse Vabariik on Lääne-Euroopa riik, mille naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Sveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania. Prantsusmaa pealinn on Pariis. Riigikeeleks on prantsuse keel. -1- Prantsusmaad piirab läänest Atlandi ookean, põhjast Inglise kanal ja kagust Vahemeri. Prantsusmaa kagu- ja edelapiiril on Euroopa kohta väga kõrged mäed, kuna seal piirkonnas paiknevad nii Alpid kui ka Püreneed. Alpides asub Euroopa ja Prantsusmaa kõrgeim tipp Mont Blanc (4808 m). Põhja-Prantsusmaal, eriti Île-de- France'is ja selle ümbruses, domineerib Pariisi nõgu, mis on riigi suurim tasandik. Suurem osa Prantsusmaast on parasvöötmelises kliimas, kuid lõuna osa lähistroopilises kliimavöötmes. Tähtsaimaks loodusvaraks on viinamarjad millest tehakse veini. Prantsusmaa pindala on 643,427 km², millest maismaa moodustab 640,053 km²
on väga kulunud. Massiivi keskosas asub Auvergne. Seal domineerib vulkaaniline platoo, millel on vanu koonuseid ja kraatreid. Massiivi lõuna- ja kaguosas on karstistunud platoo, mida liigendavad sügavad kanjonid. Massiivi loode-, kirde- ja idaosas on kristallilised platood (sealhulgas Limousin ja Sevennid). Keskmassiivis on 1200...1800 m kõrgusi mäetippe. Selline maastik raskendab kommunikatsioone ja pärsib majandustegevust. Rhône'i jõest ida pool, kus Vahemere äärde ulatuvad Alpid, on rannajoon sakiline. Rhône'ist lääne pool laiub Keskmassiivi äärtest lõuna pool lai viljakas Languedoci tasandik. Kõrged mäed Prantsusmaa kagu- ja edelapiiril on Euroopa kohta väga kõrged mäed. Keskmassiivist ida pool, teisel pool Rhône'i-Saône'i orgu, on algul Juura mäed ning seejärel Alpid. Viimased algavad Prantsusmaal Vahemere äärest, kus neid hüütakse Ranniku-Alpideks ning suunduvad põhja poole
2008 Prantsusmaa Koostaja:Daire Viljaste Lauka Põhikool Prantsusmaa Prantsuse Vabariik on Lääne-Euroopa riik, mille naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Sveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania. Prantsusmaa on Euroopa Liidu asutajaliige, kuulub NATO-sse ja on ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige Üldandmed Keel Prantsuse keel Pealinn Pariis Pindala 547 030 km² Rahvaarv 64 102 000 inimest Raha euro ( enne 1999.aastat oli Prantsuse frank ) Lipp Prantsusmaa lipp on Prantsusmaa ametlik lipp. Lipp on kasutusel 14.juulist 1790 ning see koosneb kuninga värvist(valge) Pariisi
sagedased vihmasajud · Pariisi keskmine õhutemperatuur on 12°C, kuid see varieerub miinuskraadidest jaanuaris kuni üle 30°C augustis · Lõuna rannikutasandikke iseloomustab meeldiv Vahemeremaade ilm, külmakraadid on haruldus, vihmasajud kevadel ja sügisel, suvi peaaegu et sademetevaba · Suurem osa Prantsusmaa maastikust koosneb tasandikest või madalatest mäekinkudest · Kolmest küljest piiravad teda kõrged mäeahelikud: kirdest Vogeesid, edelast Püreneed ja kagust Alpid, kuhu kuulub ka Prantsusmaa kõrgeim tipp Mont Blanc (4807 m) · Prantsusmaa keskosas kõrgub keskmassiiv. Pealinn Pariis paikneb tasandikul Seine`i jõe kallastel. · Teised suuremad jõed on Loire, Rhone ja Garonne. · Prantsusmaa asub Lääne-Euroopas · Riik piirneb Lamanche'i väinaga kirdes, Atlandi ookeaniga läänes, Hispaaniaga lõunas, Vahemerega kagus, põhjas Shveitsi, Itaalia, Saksamaa, Luksemburgi ja Belgiaga. · Veetee on Prantsusmaal Inglismaaga
See ala on kohati väga tasane. Nõo välisnõlvad on järsud, sisenõlvad laugjad. Põhja poole minnes läheb nõgu üle Flandria ja Edela-Euroopa tasandikeks. Kirde ja ida pool on keskmise kõrgusega Ardennide ja Vogeeside mäed. Lõuna-Prantsusmaa keskosas domineerib Prantsusmaa suurim mägine ala, keskmise kõrgusega Keskmassiiv, mis koosneb peamiselt vulkaanilise päritoluga kõrgustikest. Prantsusmaa kagu- ja edelapiiril on Euroopa kohta väga kõrged mäed. Keskmassiivist ida pool on Alpid, mis algavad Vahemere äärest, kulgevad edasi põhja poole, kuid peagi pöörduvad itta ning jõuavad Sveitsi ja Põhja-Itaaliasse. Alpides asub Euroopa kõrgeim tipp Mont Blanc (4808 m) ning see mäetipp jääb Itaalia alale. Põhja-Prantsusmaal asuvad veel Püreneed, mis on jaotatud Prantsusmaa ja Hispaania vahel ära, seetähendab riigipiir läheb Püreneedest läbi, kuid siiski suurem osa mäestikust jääb Hispaaniale. Prantsuse Püreneede kõrgeim tipp on Pic de Vignemale (3298 m)
OLUSTVERE TEENINDUS JA MAAMAJANDUSKOOL PK1 Birgit Väljas Prantsusmaa Referaat Juhendaja : Endla Pesti Olustvere 2013 Prantsuse Vabariik Prantsuse Vabariik on Lääne-Euroopa riik, mille naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Sveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania. Prantsusmaa on Euroopa Liidu asutajaliige, kuulub NATO-sse ja on ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige. Prantsusmaa lipp Prantsusmaa rahvuslik embleem Pinnamood Põhja-Prantsusmaal, eriti Île-de-France'is ja selle ümbruses, domineerib Pariisi nõgu, mis on riigi suurim tasandik. See ala on kohati väga tasane. Teda on võrreldud üksteise sisse laotud aina väiksemate taldrikutega. Nõo välisnõlvad on järsud, sisenõlvad laugjad
...............................4 2.1. GEOGRAAFILINE ASEND......................................................................................................................5 2.2. PINNAMOOD........................................................................................................................................5 2.3 KLIIMA.................................................................................................................................................6 3. RAHVASTIK...........................................................................................................................................7 3.1. KEEL...................................................................................................................................................7 3.2 RELIGIOON...........................................................................................................................................7 4. TAVAD JA KOMBED......................
settekivimid. Territooriumi keskmine kõrgus 430 m ja seda ümbritseva kolmest küljest 800- 1200 meetri kõrgused kurdpangasmäed. Poola piiri ääres asub kõrgeim tipp Snieska 1602 m. Kohati on Tsehhi massiivi ala tugevalt karstunud. Kliima on mõõdukas ja kontinentaalne. Aasta keskmine temperatuur on 7,5oC ja keskmine sademete hulk 674 mm/a. Jõgedevõrk on tihe, kuid järvi on vähe ja need on väikesed. Pikim jõgi on Elbesse suubuv Vltava (433 km). Tsehhi asub segametsavööndis ning metsad katavad 33% riigi territooriumist, kuid need on kahjustatud happevihmadest. Peamiseks saasteallikaks pruunsöeküttega soojuselektrijaamad. Metsad paiknevad peamiselt mägialadel. Muldadest on levinud pruun- ja leostunud kamarmullad. Peamine maavara on süsi, kuid leidub ka uraanimaaki, kaoliini (jt. mineraalseid ehitusmaterjale). Maagimäestikus asunud värviliste ja haruldaste metallide (hõbe, tina, vask, plii, vismut, koobalt) ning rauamaagi leiukohad on ammendunud
Minu joonis Tegelik kaart Minu põhiliseks veaks oli eksimine riigi väliste kontuuridega. Unustasin kaardile märkida ka saare. Selle põhjuseks võis olla kehv mälu. ANDMED Prantsusmaa asub Euraasia mandril, Euroopa maailmajaos. Prantsusmaa naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Sveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania. Prantsusmaa piirneb kagust Vahemerega loodest Atlandi ookeaniga. Prantsusmaa on tähe kujuline. Prantsusmaa pikkus ja laiuskraadid: 45 kraadi pl ja 5 kraadi ip. Pariisi geograafilised kordinaadid: 48.856667°N 2.350833°E. Pariisi kaugus minu kodulinnast on 1863 km. Kellaaja erinevus Eesti ja prantsusmaa vahel on 1h. Prantsusmaa aeg on Eesti ajast 1 tunni võrra taga. PINNAMOOD
aastast on seal presidendiks Nicolas Sarkozy. Prantsusmaa pindala on 547 030 km2 ning rahvaarv (2007 andmetel) on 64 102 000 inimest. Rahaühikuks on seal Euro ( enne oli frank ) . (Eneke 1984) Geograafiline asend Prantsuse Vabariik asub Euraasia mandril, Lääne-Euroopas ja on oma suuruselt Euroopas kolmas. Põhjapoolt piirneb ta La Manche'i väinaga, läänest Biskaia lahega ning lõunast Vahemerega. Maapiir on Prantsusmaal Belgia, Luksemburgi, Saksamaa, Sveitsi, Itaalia, Monaco, Hispaania ja Andorraga. Prantsusmaale kuulub Vahemeres asuv Korsika saar ja mõned saared Vaikses ookeanis ja Kariibi meres. 4 Riigi arengutase Prantsusmaa on parlamentaarne vabariik. President valitakse iga 5 aasta tagant Umbes 75 % prantslastest elab linnas, põhiliselt Pariisi piirkonnas, Rhone'i orus ja põhjapoolses tööstuspiirkonnas. Kirjaoskamatute osakaal Prantsusmaa ühiskonnas on väga väike, alla 10%.
44 protsenti prantslastest olid aga eeloleva aastakümne suhtes pessimistlikud, mis oli kõigist riikidest kõige kurvem tulemus. Sama palju on Prantsusmaal ka inimesi, kes leiavad end praegu halvemini elavat kui aastal 2000. President Nicolas Sarkozy võimuletulekut tervitati Prantsusmaal 2007. aasta mais küll rõõmupuhangutega, mis jäid aga lühiajaliseks. Nüüdseks on avalikkus tema vastu pöördunud. Üheks pessimismi põhjuseks on, et prantslased pelgavad presidendi reformijanu, kuid just Prantsusmaa tuli tänavusest majanduslikust surutisest kergemini läbi, kui ükski teine suurem arenenud majandusega riik. ("The Financial Times'' 29.12.2009) 2. Majandus Aasta alguses tõusis Prantsusmaa Cac 40, mis on Euroopa üks suuremaid börsse, indeks 1- 2%. Levis ettevaatlik optimism, et maailma majanduskriisi ,,põhi paistab". Paar nädalat hiljem langes sisemajanduse kogutoodang 1,2%, mis on halvim näitaja viimase paarikümne aasta jooksul
2. RAHVASTIKU TIHEDUS JA PAIKNEMINE Joonis 2. Rahvastikutihedus Prantsusmaal Rahvastiku keskmine tihedus Prantsusmaal on 101,19 in/km 2 kohta ning see on maailma keskmisest näitajast üle kahe korra suurem (45 in/km 2). Rahvastiku tiheduse pooles Prantsusmaa maailmas 102. kohal. Umbes sama suur on rahvastiku tihedus Türgis, Aserbaidzaanis ja Austrias. 3 Nagu kaardilt näha, on enamus rahvastikust koondunud linnadesse. Prantsusmaal on rahvastik koondunud rohkem põhja ja loodeossa, rahvastiku tihedus on suur samuti Prantsuse rivieras Vahemere ääres. Kuid rahvastiku tihedusel on määravaks asjaoluks siiski tööstuse ja linnade paiknemine. (Joonis 2) 3 Population density Persons per sq km 2011 country ranks By Rank http://www.photius.com/rankings/geography/population_density_persons_per_sq_km_2011_0.html 3. LINNASTUMINE Linnades elab üle kolmeerandiku Prantsusmaa elanikest. 1975
annaabi.ee 
