LELOL Praktiline töö EP2 praktILINE TÖÖ Õppeaines: Hüdro- ja pneumoseadmed Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI-31B Juhendaja: lektor Samo Saarts Tallinn 2015 1.Tööülesanne Vastata antud küsimustele. EP2.H1 Küsimused: 1. Mida oleks tarvis muuta, et seade jääks pidevalt töötama kuni peatamiskäsuni? Vastused: 1. Pannes nupplüliti ST asemele fikseeritav lüliti. Sele EP2-1 EP2.H2 Küsimused: 1. Miks ei ole lülitite K1 ja K2 paralleellüliti olemasolu vajalik? 2. Mis juhtub, kui relee K2 NS kontakt K2.1 lülitada Y1 ahelasse
LELOL Praktiline töö PN5 praktILINE TÖÖ Õppeaines: Hüdro- ja pneumoseadmed Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI-31B Juhendaja: lektor Samo Saarts Tallinn 2015 1. Tööülesanne Vastata antud küsimustele. PN5.H1 Küsimused: 1. Kui lüliti S on mõjutatud, seade ei käivitu. Miks? 2. Reguleerida aegrelee abil kolvi seisuaega plussasendis. Hinnata seisuaja reguleerimist täpsuse ja ülevaatlikkuse seisukohalt. Milline on kommentaar? 3. Reguleerida süsteemi rõhk madalaks ca 2 bar ja kõrgeks 5...6 bar, jättes aegrelee häälestuse samaks. Püüda võrrelda kolvi seisuaegu plussasendis. Tehke järeldused! 4. Kontrollida stopplüliti S toimet. Kommentaar! 5. Uurida kaherõhuklappide NING toimet. Kontrollida väljundi olemasolu, kui lahutate ühe
LELOL Praktiline töö eP1 praktILINE TÖÖ Õppeaines: Hüdro- ja pneumoseadmed Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI-31B Juhendaja: lektor Samo Saarts Tallinn 2015 1. Tööülesanne. Vastata antud küsimustele. EP1.H1 Küsimused: 1. Milles seisneb loogilise tehte NING sisu? 2. Mis juhtub, kui seadme juhtimisel jääb üks või kaks lülitit mõjutamata? 3. Kirjeldada lülitusnupu põhimõttelist ehitust. 4. Millisel põhimõttel toimub elektriliselt juhitava jaoti siibri nihutamine? 5. Võrrelda NING tehte realiseerimist elektriliselt ja pneumaatiliselt (töö PN4 või PN5). 6
U V W N Q F1…F3 SP SK K Juhtnupp Sulavkaitse K2 K1 3~ M Kontaktor Relee Joonis 4.1. Asünkroonmootori lihtne käivitus-peatamislülitus ja selles kasutatavad komponendid Toitevõrkudes kasutatakse kolmefaasilise süsteemi puhul 5-juhilist juhistikusüsteemi, milles peale liinijuhtide L1, L2, L3 on kasutusel neutraaljuht N ja maandusjuht PE (protection earth). Tähtühenduse puhul ühendatakse neutraaljuht mõnikord tähe keskpunktiga (nt pingete sümmeetria tagamiseks). Maandusjuht ühendatakse inimeste ohutuse tagamiseks
a) lühike; b) pikk Voolutrafo Kolmepooluseline sulguvate (normaalselt avatud) kontaktidega lihtlüliti Kaitselüliti sulguv (normaalselt avatud) kontakt Kontaktori sulguv (normaalselt avatud) peakontakt Bimetalltermorelee soojustundlik element Termistor Sulavkaitse Tingmärk Tingmärgi tähendus Kontaktori sulguv (normaalselt avatud) abikontakt, relee sulguv kontakt, juhtimis(abi-)ahela lihtlüliti sulguv kontakt Kontaktori avanev (normaalselt suletud) abikontakt, relee avanev kontakt, juhtimis(abi-)ahela lihtlüliti avanev kontakt Kahepositsiooniline ümberlüliti * Keeruka skeemiga mitmepositsioonilise ümberlüliti kontakt. Punktiirjooned tähistavad positsioone (käe- pideme asendeid), mustad punktid asendeid, kus kontakt
küllastuse vältimiseks. Samal ajal tekib küll mõningane signaali kadu, mis ei ületa 0,2V. Otsesidestus on ainsaks võimaluseks kui on vaja võimendada alalispinge signaale, sel juhul tuleb ära jätta ka sisendis ja väljundis olev sidestus kondensaator. 1.5. Lõppvõimendid Lõppvõimendi väljund ei ole ühendatud mitte järgmise astme sisendiga, vaid sinna ühendatakse koormustakisti, milleks on signaali tarbiv objekt. Selleks võib olla valjuhääldi, relee või servomootori mähis. Kõik need elektrilised objektid on vaadeldavad koormustakistustena. Selle koormsutakistuse väärtus võib olla küllalti erinev. Alates mõnest oomist kuni mõni tuhande oomini. Selleks et tarbijale anda maksimaalselt võimsust peab võinedusastme väljundtakistus olema ligikaudu võrdne või parem veel kui päris värdne koormus takistusega. Lõppvõimendites kasutatavate võimsate transitoride väljundtakistus sõltub transistori tüübist. Ulatub
Juhtseade (võtab vastu mõõteseadmest tuleva signaali, võrdleb seda ülesandega. Võimendab vahesignaali ja formeerib käsku, mis läheb edasi täiturmehhanismi. Tavaliselt kasutatakse igasuguseid võimendeid mille sisenditeks on võrdluselement, mis formeerib vahesignaali). 3. Täiturmehhanism (täidab tuleva käsu ja muundab seda signaali reguleerimisseadeldise ümberpaigutamiseks. Täiturmehhanismid võivad olla igasugused mootorid elektrilised, pneumaatilised, hüdraulilised, relee jne...). 4. Reguleerimisseadeldis (klapid, siibrid, reostaadid) 5. Objekt Reguleerimissüsteeme võib jaotada järgmiste tunnuste järgi: 1) Lisatoite järgi a) Otsetoimega, mis ei kasuta lisa toiteallikat b) Kaudse toimega 2) Reguleerimisparameetri kõrvalekalde järgi a) Staatilised (Nendes peale kõrvalekallet ei taastata täpselt parameetri endist asendit, vaid jääb kõrvalekalle , mida nimetatakse staatiliseks veaks.).
Juhtseade (võtab vastu mõõteseadmest tuleva signaali, võrdleb seda ülesandega. Võimendab vahesignaali ja formeerib käsku, mis läheb edasi täiturmehhanismi. Tavaliselt kasutatakse igasuguseid võimendeid mille sisenditeks on võrdluselement, mis formeerib vahesignaali). 3. Täiturmehhanism (täidab tuleva käsu ja muundab seda signaali reguleerimisseadeldise ümberpaigutamiseks. Täiturmehhanismid võivad olla igasugused mootorid elektrilised, pneumaatilised, hüdraulilised, relee jne...). 4. Reguleerimisseadeldis (klapid, siibrid, reostaadid) 5. Objekt Reguleerimissüsteeme võib jaotada järgmiste tunnuste järgi: 1) Lisatoite järgi a) Otsetoimega, mis ei kasuta lisa toiteallikat b) Kaudse toimega 2) Reguleerimisparameetri kõrvalekalde järgi a) Staatilised (Nendes peale kõrvalekallet ei taastata täpselt parameetri endist asendit, vaid jääb kõrvalekalle , mida nimetatakse staatiliseks veaks.).
ekvivalentsete transistoride p1n1p2 ja n2p2n1 emittersiirete juurde vähendades nende potentsiaaltõkke kõrgust. See põhjustab enamuslaengukandjate lisainjektsiooni emitteritest, mis tekitab seadisele langeva valgusvooga võrdelise fotovoolu I. Fototüritori vool on määratud võrrandiga: IA = (IKB0 + I)/(1 P n) Valgusvoo tugevnemisel suurenevad emittervoolu ülekandetegurid P ja n ja valgusvoo teataval väärtusel, mille korral nende summa saab võrdseks ühega, lülitab türistori sisse. Optotüristoris valgusallika rolli mängib infrapunane valgusdiood. 48 Optronid. Valgusallikas Valguse vastuvõtja valguse saamiseks muudab valguse kasutame elektrit elektriks näide: elektrisignaal optiline signaal elektrisignaal
võime vaadelda võimendit kui reguraatorit, mis juhib toiteallikate energijat tarbijatesse kooskõlas sisendsignaali muutustega. Võimendi sisendsignaaliks võib olla ükskõik milline elektriline signaal, milline on kasutamiseks liiga väikse amplituudiga. Näiteks mikrofon (1- 3mV), maki helipea (50-100mV), termopaar (10-40mV), elektrokeemilised andurid, pH meeter (100mV). Võimendi väljundisse ühendatav tarbija võib olla kas valjuhääldi (3-30V), mingi mootori juhtme, mingi relee mähis. Võimendeid liigitatakse mitme tunnuse alusel: 1. Signaali olemus vaadeldava kursuse raames käsitletakse elektriliste signaalide võimendeid, kuid on ka olemas hüdrovõimendid (auto pidurivõimendi, roolivõimendi, neomovõimendid[lenukitelik, veoauto pidurid]) 2. Sõltuvalt selleks milliseid võimenduselemente kasutatakse (lampvõimendid, transistor võimendid, integraalvõimendi) 3. Signaali iseloomujärgi
3 ELEKTRIAJAMITE ELEKTROONSED SÜSTEEMID 4 Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene Toimetanud Evi-Õie Pless Kaane kujundanud Ann Gornischeff Käesoleva raamatu koostamist ja kirjastamist on toetanud SA Innove Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Ehitajate tee 5, Tallinn 19086 Telefon 620 3700 Faks 620 3701 http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/ Autoriõigus: Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 2008 ISBN ............................ Kirjastaja: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut 3 Sisukord Tähised............................................................................................................................5 Sümbolid .....................
Releetoimelisel reguleerimisel on regulaator objektiga ühenduses küll kogu aeg, kuid tema poolt avaldatav toime on katkeline, omades kaks või enam diskreetset väätust.(näiteks temperatuuri reguleerimine temperatuurireleega varustatud elektriküttekeha abil) Impulssreguleerimist kasutatakse suhteliselt suure inertsiga aeglasetoimeliste objektide puhul. Ühe automaatregulaatori abil juhitakse samaaegselt mitut samalaadset objekti. Selleks kasutatakse automaatset kommutaatorit, mis lülitab regulaatori perioodiliselt ümber ühelt objektilt teisele. Keerukuse järgi: Ühe ja mitmekontuurilised 1. ühekontuurilised: üks regulaator reguleerib ühte objekti või ühte parameetrit 2. mitmekontuurilised: Mitme füüsikalise suuruse (protsessi või objekti) üheaegne reguleerimine. Reguleerimisobjekt kuulub üheaegselt mitmesse vastastikku rohkem või vähem sõltuvasse süsteemi ja temale toimib mitu regulaatorit.
Elektritarviti, mis ühendatakse vooluvõrku kaitsekontaktiga pistiku abil, on kaitsemaandatud (varem öeldi, "nullitud"). Kaitsemaandamisel ühendatakse elektriseadme metallist kere, kest või muud välised metallosad kolla-rohelise värvusega kaitsejuhi kaudu elektrikilbi maanduslatiga. Kui elektritarviti metallkere satub isolatsioonirikke tõttu pinge alla, kulgeb rikkevool kaitsesoone kaudu maanduseni, korkkaitsme sular põleb läbi või automaat lülitab voolu välja ja eraldab rikkis seadme automaatselt elektrivõrgust. Kaitsemaandamiseks on pistikul ja pistikupesal metallist külg- kontaktid. Esineb mitmesuguse kuju ja paigutusega kaitsekontakte. I-ohutusklassi tarviti saab lisaks kaitsekontaktiga pistikupesale ühendada ka tavalisse pistikupessa. Kaitseisolatsiooniga elektritarvitid (II klass) Kaitseisolatsiooniga elektriseadme korral lisandub põhiisolat-
emittertakistuse kaudu. Kui me anneme esimesse sisendisse positiivse signaali, siis hakkab suurenema VT1 kollektori vool ja ka vool läbi emittertakistuse. Emitertakistusel tekib pingelang, mille pluss on suunatud VT2 emitterile. See on samaväärne teise transistori sisendpinge vähenemisega. Ning see toob kaasa teise transistori kollektorvoolu vähenemise ja väljundpinge tõusu. Järelikult on esimese sisendi toime MI sest sisendpnige suurendamine toob kaasa väljundpinge suurenemise. Andes pinge teise sisendisse tekitab see teise transistori kollektorvoolu suurenemise see aga omakorda vähendab kollektorpinget järelikult on teise sisendi toime I. On oluline, et sisend signaalide puudumisel oleks väljundpinge 0. Kollektorpinget on ikka tavaliselt tööpunktiga määratud kui kasutame tavalist otses sidestuses võimendit siis me ei saa kuidagi väljund pinget nulliks. Kui aga kasutada sümeetrilist toimet see tähendab 2 toiteallikat siis on lülitus elementide sobiva valiku
ELEKTROONIKA ALUSED Elektroonikaseadmete koostaja erialale 2007 SISUKORD 1. POOLJUHTIDE OMADUSI............................................................................................................................................3 1.1.Üldist..........................................................................................................................................................................3 1.2. Elektrijuhtivus pooljuhtides......................................................................................................................................3 1.3.P-N-siire ja tema alaldav toime (The P-N Junction) .................................................................................................6 1.4. P-N siirde omaduste sõltuvus temperatuurist (Temperature Effects) ......................................................................8 1.5. P-N-siirde omaduste sõltuvus sagedusest...............................
Täitur mm (Linearity) (Friction) (Backlash) (Hysteresis) AV ja VV mootor A B-C B-C B-C 0,005...100 Sammmootor A B-C B-C B-C 0,01...50 Hüdrauliline silinder C 0,01...100 Pneumaatiline silinder C 0,1...100 Tähendused: A – hea, ebaoluline; B – keskmine, harilik; C – kehv, oluline; Joonis 2.2. Mõnede täiturmehhanismide võrdlus jõu ja kiiruse järgi [1] 2.2. Automaatsüsteem Mõiste automatiseeritud süsteem (automated system) võeti kasutusele kirjeldamaks tehnilist
Taoline pinge koosneb kahest osast: pärikäigu kestlusest tp, mille vältel pinge suureneb lineaarselt ja tagastumiskestlusest t t, mille vältel taastub algreziim (algasend). Tagasikäigukestlusele esitatakse nõue, et ta peab olema võimalikult lühike. Kui anda see pinge horisontaal hälvitusplaatidele, siis hakkab elektronkiir liikuma konstantse kiirusega vasakult paremale pärikäiguvältel ja kiiresti tagasi tagasikäigu vältel. Andes üheaegselt hälvitussüsteemidele uuritava ja hammaspinge (laotuspinge) saab elektronkiir üheaegselt kaks liikumist. Vertikaal sihis sõltub elektronkiire hälve uuritava pinge hetkväärtusest horisontaal sihis, aga ajast, sest kiir liigub vasakult paremale konstantse kiirusega. Pärikäigu lõppedes liigub kiir kiiresti tagasi vasakule, kusjuures kiire liikumise kiirus on tagasikäigus suur nii, et ta praktiliselt ei jätagi jälge
automaatkeevituseks kuni 100 kVA ja rohkem. 18. Asünkroonmootorid, liigitus, ehitus. Asünkroonmootorites muundatakse elektrienergia mehaaniliseks energiaks pöördemomendi näol. Asünkroonmootor koosneb staatorist, mis on terasplekkidest koostatud õõnessilinder ja mille sisepind on uurestatud. Uuretes paikneb kolmefaasiline staatorimähis pöördmagnetvälja tekitamiseks. Teiseks põhi komponendiks on pöörlev rootor, mis asub võllil, on terasplekkidest silinder, mis on samuti varustatud uuretega. Uurdes asub rootormähis, staatori ja rootori vahel on väike õhupilu. Liigitus: Faasirootoriga asünkroonmootorid, lühisrootoriga asünkroonmootorid, kahefaasiline asünkroonmootor, ühefaasiline asünkroonmootor 19. Asünkroonmootori tööpõhimõte, libistus, pöörlemissagedus. Asünkroonmootor töö põhineb pöördmagnetvälja ja rootori voolu vastasikusel toimel. Pöördmagnetvälji, mille
Kõigi nende erinevate väljundite aluseks on arvuti poolt loodud juhuarvud. Neid aitab saada nimeruumi System klassi Random eksemplar. Reaalarvu saamiseks on käsklus NextDouble. Kui soovida mõnda muud vahemikku kui nullist üheni, tuleb saadud arv lihtsalt soovitud suurusega läbi korrutada. Ühtlase jaotuse asemele normaal- või mõne muu jaotuse saamiseks tuleb mõnevõrra enam vaeva näha - juhul kui see peaks tarvilikuks osutuma. Täisarv luuakse käsuga Next, andes ette ülempiiri, soovi korral ka alampiiri. Ning sobiva nime, anekdoodi või terviku saamiseks tuleb olemasolevad valitavad objektid paigutada massiivi, leida juhuarv massiivi elementide arvu piires ning võibki sobiva väärtuse välja võtta. using System; public class Juhuarv1{ public static void Main(string[] arg){ Random r=new Random(); Console.WriteLine(r.NextDouble()); //Nullist üheni Console.WriteLine(r.Next(20)); //Täisarv alla 20
ELEKTROONIKA ALUSED Elektroonikaseadmete koostaja erialale 2007 SISUKORD ........................................................................................................................................... 24 I...................................................................................................................................... 25 U2.................................................................................................................................. 25 ........................................................................................................................................... 25 VD2................................................................................................................................ 25 ...............................................
C crankshaft, Kurbenwelle W water, Kühlwasserschächte 4. Kolbmootoris toimuvate protsesside loetelu ja iseloomustus 1) sisselaskeprotsess; 2) surveprotsess; 3) segumoodustusprotsess; 4) põlemisprotsess; 5) paisumisprotsess; 6) väljalaskeprotsess. Sisselaskeprotsessi ülesandeks on täita silinder ottomootoris värske kütteseguga ja diiselmootoris puhta õhuga. Protsess realiseeritakse peale heitgaaside väljastamist mootori silindrist. Sisselaskeprotsessi abil garanteeritakse ottomootoris (karburaatormootoris) kvantitatiivne (kütus, õhk, heitgaasid, karterigaasid) ja diiselmootoris (pritseottomootoris) kvalitatiivne segumoodustus. Surveprotsess algab 4-taktilises mootoris momendist, kui sulguvad mootori sisselaskeklapid ja 2-taktilises mootoris pärast gaasivahetust
4. kere või raam koos bensiini- või õlipaagiga. Et mootor saaks töötada, peab tal olema väntmehhanism ja gaasijaotusmehhanism ning 4 süsteemi: toite-, süüte- , jahutus- ja õlitussüsteem. Mootori ehitus ja tööpõhimõte Kolbmootoris muundab soojusenergia mehhaaniliseks tööks väntmehhanism, mis koosneb silindrist koos silindripeaga, kolvist koos kolvirõngastega, kepsust koos kepsulaagritega selle mõlemas otsas, väntvõllist koos hoorattaga ja siduriga ning karterist. Silinder ja väntvõll toetuvad kahest poolest koosnevale karterile, mis moodustab mootori aluse. Kolb liigub silindris edasi-tagasi ja on ühendatud väntvõlliga liigenditel kepsu kaudu. Mootori töö selgitamiseks oletame, et kolb asub silindri ülemises piirasendis ja kolvipealne ruum on täidetud kokkusurutud kütteseguga so bensiini-õlisegust ja õhust koosnev segu. Kui nüüd küttesegu süüdata, tekib põlemisel kõrge temperatuur ja põlemisgaas paisub, tekitades rõhu, mis surub
1.Alalisvooluringi seadused.Voouring koosneb: 1) toiteallikas; 2) tarbija e koormus: 3) ühendusjuhtmed. Faasirootoriga asünkr. Lühisrootoriga, kahe- ja ühefaasilised asünkroonmootorid. Graafilist kujutist nim skeemiks. Vooluring kus vool on ühe ja sama väärtuseks nim haruks. 3 või enama haru Asünkroonmootori ehitus: staator(koosneb välisest teraskerest, millesse on pressitud uuretega kalvaanilist ühenduskohta nim sõlmeks. Kui pinge ja vooluvaheline sõltuvus on lineaarne siis nim staatorisüdamik, mis koostatakse stantsitud terasplekist), rootor(koosneb terasplekkidest on mähitud) lineaarseteks vooluringiks. Suletud vooluringis eksisteerib vool kui eksisteerib potentsiaalide vahe e pinge 19. Asünkroonmootori tööpõhimõte- Töö põhineb pöördmagnetvälja ja rootori voolu vastastikusel toimel. alikate klemmidel. Vool kulgeb vooluringis alati kõrgemalt madalamale potensiaalile. Tarbijate koormust Pöördmagnet
Arvutid I – Eksamipiletid Sisukord I................................................................................................................................................ 3 1. Trigerid.............................................................................................................................. 3 2. Konveier protsessoris ja mälus.......................................................................................... 5 3. Siirete (hargnemiste) ennustamine (Branch Prediction)....................................................6 II............................................................................................................................................... 6 1. Loendurid.......................................................................................................................... 6 2. Adresseerimisviisid........................................................................
Uudo Usai ELEKTROONIKA KOMPONENDID Elektroonika alused TPT 1998 ELEKTROONIKAKOMPONEND1D lk.1 SISSEJUHATUS Kaasaegsed elektroonikaseadmed koosnevad väga suurest hulgast elementidest, millest on koostatud vajaliku toimega lülitused. Otstarbe tähtsuselt jagatakse neid elemente põhi-ja abielementideks. Põhielementideks on need, milleta pole lülituste töö võimalik. Abielementideta on lülituste töö küll võimalik, kuid nendest sõltuvad suuresti seadme tarbimisomadused. Põhielemendid jagunevad omakorda passiiv- ja aktiivelementideks. Passiv- elementideks on takistid, kondensaatorid ja induktiivpoolid, aktiivelementideks dioodid, transistorid ja integraallülitused. Abielementideks on pistikud, ümberlülitid, klemmliistud, mitmesugused konstruktsioonelemendid jne. Käesolevas õppematerjalis
ELEKTROTEHNIKA ALUSED Õppevahend eesti kutsekoolides mehhatroonikat õppijaile Koostanud Rain Lahtmets Tallinn 2001 Saateks Raske on välja tulla uue elektrotehnika aluste raamatuga, eriti kui see on mõeldud õppevahendiks neile, kes on kutsekoolis valinud erialaks mehhatroonika. Mehhatroonika hõlmab kõike, mis on vajalik tööstuslikuks tehnoloogiliseks protsessiks, ning haarab endasse tööpingi, jõumasinad ja juhtimisseadmed. Toote valmistamiseks kasutatakse tööpingis elektri-, pneumo- kui ka hüdroajameid, protsessi juhitakse arvuti ning elektri-, pneumo- ja/või hüdroseadmetega. Mida peab tulevane mehhatroonik teadma elektrotehnikast? Mille poolest peab tema elektrotehnika- raamat erinema neist paljudest, mis eesti keeles on XX sajandil ilmunud? On ju põhitõed ikka samad. Käesolev raamat on üks võimalikest nägemustest vastuseks eelmistele küsimustele. Selle koostamisel on lisaks paljudele e
põlemismootor. Soojusenergia muundamine mehaaniliseks tööks kolb- tüüpi sisepõlemismootoris toimub väntmehhanismi abil (joon. 3). Viimase peaosad on silinder koos teda sul- geva kääne ehk silindripeaga, kolb, keps, väntvõll koos hooratta või hoomassidega ja karter. Silinder ja väntvõll toetuvad kahest poolmest koosnevale karterile, mis moo-
tegevusega pumbad). - diferentsiaalpumbad , 1. Üksiktoime- e. lihttoimega ( ka simplekspump) kolbpumbad. Üksiktoimekolbpumbad võivad olla nii ketaskolviga pumbad kui ka varbkolbpumbad. Mõlemad pumbad töötavad ühtemoodi , kuid varbkolbpump on mehaaniliselt tugevam . Seepärast kasutatakse viimast viskoossete vedelike pumpamiseks või suure rõhu saamiseks (kõrgrõhupumbad). Lihttoimega kolbpumpade põhiosad on poleeritud sisepinnaga silinder ja selles edasi tagasi liikuv kolb. Varbkolbpumbas täidab kolvi aset massiivne varbkolb, mis ulatub läbi tihendi töökambrisse. Kui kolb liigub vasakult paremale, tekib pumbasilindrisja sellega ühenduses olevas töökambris hõrendus (p = p0 pp), imiklapp avaneb ja vedelik voolab imitorust töökambrisse. Hüdrauliste takistuste vähendamiseks imitorus tehakse imitoru võimalikult suure läbimõõduga. Reaalses pumbas pumba imirõhk (pp) on alati väiksem absoluutsest
Pilet 1 1. Trigerid. 2. Konveier protsessoris ja mälus. 3. Suvapöördusmälud. Trigerid (Flip-Flops) kuuluvad järjestiskeemide hulka sest neil on olemas mälu omadus, see tähendab väljundi väärtus sõltub peale sisendite väärtuse antud ajahetkel ka eelnevast väljundiväärtus-test. Triger on elementaarne mäluelement, mis võimaldab säilitada infot üks bit. Esitades trigerit tõeväärtustabeli või funktsiooni kaudu, tuleb sisse tuua aja parameeter. Triger on kahe stabiilse olekuga element. Tavaliselt trigeril on kaks väljunidit: Joonis: SR-TRIGER (set-resest) ühe ja kahetaktiline, antud on asünkroonne, R=S=1 on keelatud. Töötab: RS; Q(t), 00–>Q(t-1) , 01= 1, 10= 0, 11=-- Asünkroonse trigeri puhul muutub väljundi väärtus sisendite väärtuste muutuste järgi. Potentsiaaliga sünkroniseeritav SR : Sünkrosisendiga C määratakse, millal lülitub triger uude olekusse. NB! Keelatud on anda mõlemasse sisendisse signaal 1, sest otseväljund ja inversioonivälj
DMA või mõne teise siinihõive õigusega seadme pöördumisel antud aadressil või ka kui ei ole piisavalt kaua andmeid põhimällu kirjutatud (Pentium). Probleem vahemälu initsialiseerimine pärast RESET-i. Kus on juba vajalik mälust loetud info ja kus juhuslik sisselülitamisel kujunenud kood? Lihtsaim lahendus lisa bit (dirty bit) initsialiseeritakse resetiga. Enamkasutatavad kombinatsioonskeemid. Kombinatsioonskeemid on sellised skeemid, milles andes kindla sisendväärtuse on võimalik välja arvutada väljundväärtus.st määrata üheselt. Enim kasutatavad skeemid võivad olla näiteks SUMMAATORID; VÕRDLUSSKEEMID; KOODIMUUNDRID; MUXID; DEKOODRID; ALU. Teades sisendite loogilisi väärtusi antud ajahetkel saame vastava Boole`i funktsiooni kaudu arvutada väljundi väärtuse. Puudub sõltuvus eelmistest sisendite väärtustest. Pinumälu. Pinumällu kirjutamisel näitab pinumälu osuti alati viimasele sinna kirjutatud sõnale. Seega
Graafiku joonestamisel kasutame võrrandi (17) abi. Graafik on sirge, mida nim. I s o h o o r i k s . protsessi nimetatakse isohoorseks.(joonis 4) Joonis4. Gaasi rõhu sõltuvus temperatuurist jääval ruumalal. Joonis 5. Clapeyroni katse kirjeldus. 1,2 ideaalgaasi erinevad olekud. Clapeyroni võrrand. Kirjeldame katset (joonis 5) kus gaas on sisemises tasakaalu olekus. Silindris (1.olek) on 1 kg ideaalgaasi parameetritega p1, v1 ja T1 . Andes või ära võttes gaasilt soojust ja liigutades kolbi viime gaasi teise olekusse (2) parameetritega p2, v2 ja T2. Kirjutame võrrandi (10) gaasi mõlema oleku kohta: p1v1 = 2/3(NT1) ja p2v2 = (NT2) Jagades võrduste paremad ja vasakud pooled, saame p1v1/p2v2 = T1/T2 Siit saame Boyle-Maryotte-Gay-Lussaci ühendatud seaduse: p1v1/T1 = p2v2/T2 (19)
kõver zb. 4) Väljalasketakt. Kui kolb on jõudnud ülemisse surnud seisu, avaneb väljalaskeklapp 3 ja heitgaasid, millel on ülerõhk, hakkavd tungima silindrist väljalasketoru kaudu välisõhku. Seejärel liigub kolb alumisest surnud seisust ülemisse tõrjudes heitgaasi silindrist välja. Indikaatordiagrammil iseloomustab väljalasketakti kõvera lõik br. 4. 4-taktilise diiselmootori töötsükkel (TTÜ slaid), (1) lk. 17. Kõigepealt täitub silinder õhuga. Seejärel surutakse õhk kokku, et rõhk ja temperatuur märgatavalt tõuseksid. Survetakti lõpus juhitakse silindrisse peenekspihustatud vedelkütus, mis kokkupuutest kuuma õhuga süttib. Neljaataktilise kompressorita diiselmootori töötsükkel kulgeb järgmiselt. 1) Sisselasketakt. Kolb liigub ülemisest surnud seisust alumisse, sisselaskeklapp on avatud ja õhk siseneb silindrisse. Mahu ja sellele vastava rõhu muutumist iseloomustab indikaatordiagrammi lõik 0.1. Joonis 4
1. Punktmassi kinemaatika. 1.1 Kulgliikumine 1.2 Vaba langemine 1.3 Kõverjooneline liikumine 1.4a Horisontaalselt visatud keha liikumine 1.4b Kaldu horisondiga visatud keha liikumine. 2. Pöördliikumine 2.1 Ühtlase pöördliikumisega seotud mõisted 2.2 Kiirendus ühtlasel pöördliikumisel 2.3 Mitteühtlane pöördliikumine. Nurkkiirendus 2.4 Pöördenurga, nurkkiiruse ja nurkkiirenduse vektorid. 3. Punktmassi dünaamika 3.1. Inerts. Newtoni I seadus. Mass. Tihedus. 3.2 Jõu mõiste. Newtoni II ja III seadus 3.3 Inertsijõud 4. Jõudude liigid 4.1 Gravitatsioonijõud 4.1a Esimene kosmiline kiirus. 4.2 Hõõrdejõud 4.2a Keha kaldpinnal püsimise tingimus. 4.2b Liikumine kurvidel 4.3 Elastsusjõud 4.3a Keha kaal 5 JÄÄVUSSEADUSED 5.1 Impulss 5.1a Impulsi jäävuse seadus. 5.1b Masskeskme liikumise teoreem 5.1c Reaktiivliikumine (iseseisvalt) 5.2 Töö, võimsus, kasutegur 5.3 Energia, selle liigid 5.3 Energia