Tallinn 2013 Sisukord: Sissejuhatus lk 3 Minu eesmärgid lk 3 Järve Noortekeskus, Õppe-ja tegevuskeskkond lk 4 Suhtlemine lk 6 Valga Noortekeskus, Õppe-ja tegevuskeskkond lk 9 Suhtlemine lk 12 Töövarjupäev Valga Noortekeskuses lk 14 Kokkuvõte lk 15 Sissejuhatus Mina viisin enda vaatluspraktika kahes noortekeskuses: Valga Noortekeskus ja Järve Noortekeskuses. Noortekeskustes vaatlesin põhiliselt suhtlemis viise ja tegevus- ja õppekeskkonda. Töövarju päeva tegin samuti Valga Noortekeskuses. Seal jälgisin noorsootöötaja igapäevaseid tegevusi ja suhtlemis viisi noortega. Minu eesmärgid
Sõmeru päevakeskus Sõmeru päevakeskuses on suur raamatukogu, kus saavad kokku paljud inimesed Sõmeru vallast. On olemas päevakeskus, kus käivad eakad ja erivajadustega inimesed ja nendel on kindel plaan, mida nad hakkavad tegema: Esmaspäeviti tulevad, suhtlevad ja teevad sööki Teisipäeviti on õmblemisring Kolmapäeviti on tantsuring Neljapäeviti on laulmisring Reedeti on vaba päev Sõmeru noortekeskus Sõmeru noortekeskuses käivad 7-26 aastased noored. Noortekeskuses on 2 töötajat. Kokku saavad kuni 15 noort. Mõnikord käivad sinna ka lasteaia lapsed. Noortekeskuses noored võivad suhelda koos, mängida lauamänge ja tasuta kasutada jõusaali. Noortekeskuses on palju huviringe: Laulmisring Show tantsud (tasuline) Kokkamisring Noortekeskuses on võimalus kõikidel kasutada jõusaali aga peale 26 aastat on tasuline see teenus. On olemas ka robootika töötuba.
Merlyn Jürgenson HAAVATAVATE SIHTRÜHMADE TOETAMINE NOORSOOTÖÖS Portfoolio Tallinn 2018 Sisukord 2 1 SISSEJUHATAV ENESEANALÜÜS Ma olen töötanud nüüdseks peaaegu juba kolm kuud Pärnu Noorte Vabaajakeskuses ning mind on mõjutanud võib olla suuresti see, et inimesed ei tea ega saa aru, et mis on noorsootöö ning räägivad sellest nii öelda halvas valguses. Nad arvavad, et kõik noored, kes noortekeskuses käivad ongi nende sõnul “pätid ja huligaanid”. Asendasin koolis, kus varem ise õppisin ja ka praktikal käisin õpetajat. Mul tuli seal teiste õpetajatega samuti juttu enda põhitööst noortekeskuses, kus õpetajad ütlesid, et noortekeskuses käivad ainult need noored, kellel pole normaalset pere ja/ või vanemad on alkohoolikud. Üks teine õpetaja aga ütles, et ta ei kujutaks ette, et tema laps läheks peale kooli kuskile noortekeskusesse selle asemel, et
Lisaks koolis ette tulevatele probleemidele, kirjeldatakse ka lasteaias ning noorte- ja huvikeskustes ette tulevaid sotsiaalseid probleeme. Referaat sisaldab autori arusaamasid rollidest mida täidab sotsiaalpedagoog laste ja noorte asutustes toetudes oma senisele töökogemusele ja kasutatud materjalile. Referaadi autor omab 4-aastast töökogemust noorsootöötajana ja kirjeldab pedagoogilisi meetodeid, tuues näiteks erinevad juhtumid, mis on tulnud ette laste ja noortega noortekeskuses viibides. 3 Mis on sotsiaalpedagoogika? Sotsiaalpedagoogika kohta ei ole üht, kõigile ühtviisi vastuvõetavat tõlgendust (Hämäläinen 2001,11). Üheks põhjuseks on see, et sotsiaalpedagoogikat ei saa seostada ühe kindla objektiga nagu näiteks muusikapedagoogika või eripedagoogika. Sotsiaalpedagoogika mõiste on väga lai ja seda ei saagi alati üheselt mõista, see hõmab väga suurt ja laia valdkonda ning
leidnud koolituse „ Teadmiste paja jätkusündmus- koolis noorsootöötajad ja koolirahvas“ raames. Kooli ja noorsootöö eesmärkidest kõneleb Triino Lest, kes on Eesti Huvijuhtide Liidu juhatuse esimees. Ta toob välja selle, et nii noorsootöö, mis on noorsootööseaduses kui ka kooli eesmärgid, mis on kirjas riiklikus õppekavas kirjeldavad ühte ja sama asja- noor oleks õnnelik ja toime tulev. Samuti käsitleb ta kooli kui linki, kus noor õpib, saab oma teadmised ja noortekeskuses rakendab õpitut praktiliselt. Hea näide, mis välja toodi on järgmine „ koolis õpin matemaatikat ja noortekeskuses kokandusringist osavõttes rakendan ma matemaatikas õpitut, et tort saaks õige massiga ja koostisosi oleks piisavalt, selleks pean ma kaaluma ja mõõtma, kui palju on midagi vaja lisada, et tuleks terviklik kook. Ülle Luisk, kes on Viljandi Gümnaasiumi direktor, käsitleb noorsootööd kui sellist, mis pole
Ida-Harju Teabe- ja Nõustamiskeskuses (MTÜ Koos-töökoda) pakume noortele karjääritöötubasid, mitmekülgset noorteinfot, grupiviisilist ja individuaalset nõustamist. Karjääritöötoas käsitleme aruteludes ja rühmatöödes karjääriplaneerimist toetavaid teemasid, õpitakse ennast ja kaaslasi paremini tundma täites töölehti, teste ja küsimustikke. Töötoad toimuvad kokkuleppel kas nõustamiskeskuses, koolis või noortekeskuses. Osalejaid ootame ühele kohtumisele soovitavalt kuni 20, töötoa kestus ca 2 tundi. Töötubade peateemad on: Iseenda tundmaõppimine (isikuomadused, huvid, võimed). Töömaailm ja ametid (töömaailma ootused, ametite tutvustus, töö otsimine; CV, kaaskirja, motivatsioonikirja kirjutamine; tööintervjuu). Haridus (õppimisoskus, haridussüsteem Eestis, haridusastmete omavahelised seosed)
Vallavalitsusega ühe katuse all olevat spordisaali. · Pulli külas, mis oli teadaolevalt Eesti esimene asula, asub muuseum. · Vallas tegutseb käsitööhuviliste selts, kirjandushuviliste selts, Kilksama-Räägu külaselts ning Sauga Lions Club. Noored · Treeninguteks võimalik kasutada Sauga Vallavalitsusega ühe katuse all olevat spordisaali. · Valla noored saavad koos käia ja huvitegevusi harrastada Urge Vabaajakeskuses ning Sauga Avatud Noortekeskuses. Turismiobjektid · Pulli küla teadaolevalt Eesti esimene asula. · Sauga magasiait - arhitektuurimälestis. · Ullaste mõisa peahoone arhitektuurimälestis. Kasutatud materjalid · www.sauga.ee · et.wikipedia.org/wiki/Sauga_vald
..................................9 2 SISSEJUHATUS Valisime sellise teema kuna meeldib korraldada sündmusi ja mänge ning tundsime väljakutset, sest me pole varem sellise kapatsiteediga üritust organiseerinud. Meie tegime loovtööks kendama turniiri, sest meile mõlemale meeldib kendamaga mängida. Sellega mängivad paljud meist nooremad ja ka vanemad. Turniiri viisime läbi 31. jaanuaril Tõrva Avatud Noortekeskuses, kus võtsid osa 29 noort vanuses 6.-14. aastat. 3 MIS ON KENDAMA Kendama on osavust nõudev mänguasi, mis arendab koordinatsiooni ja keskendusmisvõimet ning on mänguasjade maailmas viimasel ajal populaarsust kogunud. (Reva, 2019) Kendama on tehtud puidust. See mäng on ka väga kaasahaarav. Kendamaga saab teha väga palju erinevaid trikke. See on väike ja seda on väga mugav kaasas kanda
Väga suur roll on kindlasti siiski laste vanematel. Paljude laste kodus valitseb ebakindlus, vaesus, alkoholism, perevägivald, mis mõjutab samuti last koolis. Lapsed kelle kodudes valitseb taolisi probleeme, satuvad suurema tõenäosusega kooli vägivalla ohvriteks. Kõiki lapsi, kellel on probleeme, tuleks toetada, kuna lapsed ei tule ise oma probleemidega toime. Kindlasti aitab õpilasi, kes on koolist välja langemise ohus, selline asutus nagu noortekeskus. Noortekeskuses on olemas noorsootöötajad, kellelt saab laps samuti toetust ja mitmekülgset abi. Noortekeskus on koht, kus ta saab veeta oma vaba aega mängides, arvuti külastamiseks, raamatute lugemiseks jms. Samuti aitab taolisi noori ka uute ja lihtsate töökohtade loomine. Kui noored saaksid töötada kasvõi minmaalse tööajaga, tunneksid nad ennast rohkem ühiskonnale vajalikumana ja iseseisvamana, kuid see töö peaks olema selline, mis ei segaks koolitööd.
(2119 eur), Kohtla-Järve (900 eur) ning MTÜ Eesti avatud Noortekeskus (1152 eur). Järvakandi valla noorsootööö valkonna kogu finanseerimine on natuke vähenenud, kui 2012. aastal kogueelarve summa oli 25 138 eurot, siis 2013. aastal see summa on 24 027 eurot. Selles vallas ei olnunud Noorteühenduste püsitoetusi, aga olid rahastanud mõned projektid. 2011/2012 aastatel finanseeriti "ESF Kompleksteenus Järvakandi Avatud Noortekeskuses" (4473 eur). Rapla Maavalitsus ja valla omaosalus andsid kokku 1501,4 eurot projekti "Kõrgseikluspargi esimese etapi rajamine" jaoks. Traumanõukogu ja valla omaosalus andsid kokku 308,9 eurot projekti "Järvakandi noorte ekstreemsport ohutumaks" jaoks. Järvakandi vallas on praegu projektide toetustena ,,Valla eelarvest makstavate täiendavate sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise kord", kuna siiamaani ei ole võimalik korraldada
tahaks mind järgmiseks hooajaks ,,Tantsud tähtedega" paariliseks. Ma tõmbusin kohe Surmakuulutaja selja taha. Kuid ta rahustas mind ta ütles, et meid Lucifer ei puutu, ta hirmutab vaid neid, kes on selle väärilised. Seejärel tuli Lucifer meie poole. Ta tuli minu juurde ja vaatas mulle oma veripunaste leegitsevate silmadega otsa ja lausus: ,,Ära kunagi pööra end seaduste vastu. Siin ei ole hea elu." Peale seda läks kõik pimedaks nagu kehva elektrivarustusega noortekeskuses leerimajas ning ta kadus. Nüüd olin ma saanud küllalt häid õppetunde. Enam ma ei mõelnud, et võibolla peaksin ma hoopis põrgus põlema või taevas pilvedel olesklema. Ma mõistsin, et läheb ikka nii nagu minema peab ja väga vähest saad sa ise muuta. Ma tahtsin nüüd koju. Surmakuulutaja aitas mu ühe sõrme nipsuga koju, oma voodisse ning just kui unesegaselt jäin ma magama nagu olekski kõik see olnud uni.
Tõestame, kui tore ja hea on hoolida endast ja teistest. Üritusega toetame Tallinna Loomade varjupaika, iga väikese tasu eest pileti lunastanud noor aitab kaasa, et hooleta jäetud loomadel oleks süüa ja muud vajalikku. Üritusel on kavas: Bändid DJ-d Pääsküla Noortekeskuses tegutseb DJ klubi. Tantsuetteasted erinevatelt Nõmme noortelt Tunnustame noori projekti elluviimise eest Kohapeal - näomaalingud, puhvet (õpilasfirma poolt), tervise teemalsed infomaterjalid, plakatid. Kanalid sihtrühmale info jagamiseks: Kooliajaleht, koolide-noortekeskuste infostendid-ekraanid,
kvaliteet. Motivatsioonifaktoriteks on näiteks tööalased saavutused, karjäärivõimalused, eneseareng, tunnustus. Hügeenifaktorite heaolu on oluline mitterahulolematuse jaoks, head motivatsioonitegurid tagavad tööga rahulolu. (Liik, 2014; Schultz ja Shultz 2006) Esimene situatsioon Esimene töösituatsioon, mida analüüsisime, juhtus avaliku sektori ettevõttes. Täpsemalt noortekeskuses, mille põhitegevusteks on ürituste ja laagrite korraldamine, vabatahtliku töö organiseerimine ning huviringide ja muu vabaaja veetmise võimaluste pakkumine 7-26-aastastele. Maja on avatud tasuta kõigile, ka vaesetest ja probleemsetes peredest lastele. Töötajad, kelle käitumisest lähtusime, kaotasid kolme kuu jooksul kontrolli oma töö üle, arendavad lisakohustused ja motivatsiooni ning tagajärjena lahkusid töölt. Mis viis nad nii kaugele?
aktsepteeri teda sellisena nagu ta on erista erisusi mis ei kahjusta, neist mis on ohtlikud suhtle otse ja väljenda ennast selgelt ole kannatlik. Aita last alati ja julge küsida abi, kui ise ei oska. Tähtsal kohal on selgus ja rutiin kõikides tegevustes. Ära alusta sealt kuhu tahad, et laps välja jõuaks vaid alusta sealt kus laps hetkel oma oskustega on. Liigu sihikindlalt eesmärgi suunas. Autistlik noor noortekeskuses, meetodi valik ja eesmärk Valisime meetodiks interaktiivse mänguloomise keskkonna getkahoot.com. See on keskkond kus on võimalik ise luua mälumänge. Läbi selle mängu saab kaasata just selle autisliku noore. Aidates tal luua just selline mäng nagu talle meeldib. Mänguga saab ta panna ise teiste noorte mängujuhiks. Läbi selle tegevuse õpivad teised noored teda paremini tundma ja on võimalik tekitada autistlikul noorel gruppi kuuluvuse tunde. Kui üldjuhul on autistlik noor kõrvale
muuga. 2.3 Konkurents Suurimaid konkurente on Pärnu linnas kaks. Nendeks on RVK Avatud Noortekeskus ja Pärnu Noorte Vabaajakeksus. Pärnu Noorte Vabaajakeskus on Pärnus suurim, kus saab tegelda suure hulga erinevate valdkondadega alustades spordist lõpetades mängu konsoolide ja bändiproovidega. Seal on olemas palju vajalikke seadmeid ja erinevaid ruume nendega tegelemiseks. Mõlemas nimetatud noortekeskuses saab korraldada üritusi tähtsündmuste korraldamiseks. 3. SWOT SiSisemised tugevused: SiSisemised nõrkused: Uudne, teistest erinev, mõeldud suuremale väVähe tuntud, suured kulud tehnikale, vähene klientuurile, koolitatud personal. algkapital, madal krediidi võime, konkurendid on kogenenumad. Välised võimalused: VVälised ohud:
noorsootööst, kuna vallal vastavale ametikohale oli määratud inimene, kes eksis isegi kutsestandardi elementaarsete punktide suhtes, nagu noorte kaasasamine tegevuste planeerimisse ja elluviimisesse, sealhulgas kasutades sobivaid meetmeid, mille abil saaks ka kaasata vähemate võimalustega noori ja erivajadustega noori, arvestades nende eripära nende kaasamisel ja arendamisel. See lõi olukorra, kus aktiivsed noored, kes endale ise tegevust otsisid ja noortekeskuses aktiivsed olid, said osa noorsootööst, kuid noorsootööst eemalseisvad noored jäid ilma igasugusest juhendamisest, näiteks vähekindlustatud perede noored, kel ka käitumisprobleeme esines, nemad said tähelepanu vaid politseilt. Karjuvat ebaõiglust nähes hakkasime sõpradega omaalgatuslikult nendega tegelema. Populaarne tegevus oli neil vana paberivabriku akente sisseloopimise ja selle auväärse maja korduv süütamine
2 nende asutuste struktuuris ja eesmärkidest. Millega täpsemalt tegelevad MTÜ Õnnemaa ja SA Aarike Hooldekeskus. Kes on nende asutuste kliendid? Kas Ülenurme vald ja MTÜ Õnnemaa teevad ka koostööd? Milline suhe on SA Aarike Hooldekeskusel Kambja vallaga ja kui palju vald aitab/toetab hooldekeskust? Viibisin 18. Detsembril 2012 vaatluspraktikal, MTÜ Õnnemaa Ülenurme Pere- ja noortekeskuses. MTÜ Õnnemaa motoks on: “Koostöös peitub jõud ja vägi!“ ja keskuse soov on, et tegutseksid koos eri põlvkonnad, mille nad on oma tegevusega ka saavutanud. MTÜ Õnnemaa haldab Ülenurme Pere- ja noortekeskust, neil on väga hea koostöö Ülenurme vallaga. Pere- ja noortekeskust juhendab noorsootöötaja Kersi Leis, kes on ka valla palgal. Keskuse tegutsevad: Laulustuudio „Vikerkaar“ , kus on 57 liiget, kõik lapsed on Ülenurme vallas elavatest
Enamik noori õpib tavakooli tavaklassis ning saab õppimisega rahuldavalt hakkama. Komisjoni satub vähemal määral ka abikooli ja sanatoorse kooli õpilasi. Komisjoni suunatud noort iseloomustab kool sagedamini negatiivselt, tihti puudub koolipoolne info noore peretausta ja vabaaja veetmise kohta. Alaealiste komisjoni suunatud noored veedavad enamasti aega sõprade seltsis, kuid on ka neid kes käivad trennis, huviringis või noortekeskuses. Kõige sagedasemaks probleemiks on koolikohustuste mittetäitmine, see on signaal mis sunnib tegutsema. Koolikohustuste mittetäitmisega võivad kaasneda ka muud probleemid: hulkumine, alkoholi tarvitamine, vägivald ja vargused. Siit edasi on lühike samm selleni, et muutuda tõeliselt raskeks alaealiseks, kes tuleb esimest või mitmendat korda komisjoni ette ja kelle muutmine on juba raske.
Samuti võib uhkust tunda 2008. aastal avatud Türi Muusikakooli hoone üle, mis on esimene taasiseseisvumisajal spetsiaalselt laste muusikakooliks ehitatud hoone Eestis. 2010. aastal valmis ka täielikult rekonstrueeritud Türi Kultuurimaja. Türi valla noored aga võivad rõõmu tunda 2007. aastal valminud rulapargi üle, mida kasutajad ise hindavad üheks parimaks sisetingimustes ekstreemspordirajaks kogu riigis. Noored saavad vaba aega sisustada ka 2010. aastal avatud Türi Noortekeskuses. 2010. aastal avati Türil Wiedemanni tänava ääres asuv laste mänguväljak, mis sai igati sobiva nime - Murumoori Mängupark. Korrastatud Türi parkides, järve ääres ja omanäolistes söögikohtades võib meenutada vana tuttavat lugu: «Rong see sõitis tsuhtsuhtsuh, piilupart oli rongijuht...». Omal käel linna avastamiseks on välja töötatud Rongiga Türile reisipakett, külalised võivad kaarti kasutades linnas ringkäigu teha ja lugeda
Kuid sellegi poolest on noorte õiguste eest seismine väga oluline. Töös tõin välja enda jaoks olulisemad punktid ja seadused, mis on minu jaoks noorsootööd tehes vajalik, et kaitsta laste õigusi sh. neid ka edendada. Pidasin vajalikuks tuua välja lastekaitse töötaja rolli inimõiguste kaitsmisel kuna lastekaitsetöötaja teeb samuti osaliselt noorsootööd. Ma arvan, et kõik kes töötavad noortega või töötavad noorte heaks, olgu selleks siis noorsootöötaja noortekeskuses, pedagoog koolist, lastekaitsetöötaja või politsei, peavad seisma noorte õiguste eest. Eestis seisavad reeglina kõige enam laste õiguste eest lastekaistetöötajad, kuid siiski on väga olulisel kohal ka noorsootöötajad, kes saavad ja peavad seisma noorte õiguste eest. 10 Lugedes M. Martinsoni kirjutatud artiklit hakkas mulle silma Austraalia noorsootöö
võtnud noorte väärtushinnangutr ja filmi Tallinna Pedagoogilises Seminaris õppida projektist ning noorsootöö erialal lisaerialana sporditeemalisest projektist rahvusvahelist Poolas jt. noorsootööd(www.tps.edu.ee). Lasnamäe noortekeskuses olid Vbatahtlikuteenistus vabatahtlikud Prantsusmaalt, Soomest, Ungarist jne, noored ise saavad võimaluse praktiseerida inglise keelt, teada saada kuidas elavad
Visuaalkunstiteraapia erinevad tehnikad 8 Näiteid joonistatud ühispiltidest Tallinn 2013 Visuaalkunstiteraapia erinevad tehnikad 9 2.5. Videoinstallatsioon ,, Mina ja minu unistused" Leidsin internetist Jonathan F. Ehingeri poolt kaitstud magistritöö ,,Exploring Dreamspace through Video Art with At-Risk Youth". · Kasutatav rühmatööna (noortekeskuses, käitumisprobleemidega noorukid, antud töö kontekstis oli tegu kohanemisprobleemidega noorte immigrantidega). · Materjalid, vahendid: videokaamera (hetkel ka lihtsalt telefon või tahvelarvuti), taustaekraan (roheline ekraan, ebrealistlik neoonroheline toon) ja arvuti, milles erinevad pildi- ja videotöötlusprogrammid. · Töö kestvus ca 6 ...7 kuni 90 minutilist seanssi.
6.4. Vooremaa 2007-2008 105. Ega väikelapse emal polnudki Jõgeval muud võimalust oma väikelapsele tegevust leida, kui ise pea tööle panna ja omasuguste lapsevanematega koos midagi ette võtta. Nüüd on Jõgeval äsja avatud Kraaksupesa näol mängutuba olemas (Vooremaa: 2008). Võlub teadasaamine, et kõik algabki inimesest endast, tema nutikusest ja seda eriti veel juhul, kui on tegemist oma laste heaoluga. 106. Novembrikuu kolmandal nädalavahetusel toimus Jõgeva aleviku noortekeskuses leivaküpsetamise õppepäev, kuhu kogunenud huvilised leiva valmimise protsessi jälgida said. Leivaküpsetamise õppepäev toimus Jõgeva alevikus juba teist korda, eelmine leidis aset poolteist aastat tagasi (Rohtmets: 2008). Õnnestav on tõdeda, et unustatud vana on samas ahvatlev uus. Kui hea on osata ise leiba küpsetada ja raske on üle hinnata väärtusi, mida see endaga kaasa toob. Alustama peaks leivalõhnast, rääkimata ei saa jätta tervisliku toitumise ja kodusoojuse tähtsusest
Eraldi võiks välja maline. Eelmisel aastal korraldasime analoogilise tuua fotoprogrammi, mille käigus noored tutvusid laagri esmakordselt ning oodatult läks laager ka väikeste gruppidena kohalike noorte juhtimisel sel aastal hästi korda. ümbruskonna vaatamisväärsustega ja jäädvustasid nähtu digikaameratega. Fotoprogrammi jätkuks Osaliselt toimus laager Anne Noortekeskuses oli omapärane ja huvitav kunstiprogramm, mille (multimeedia laboris) ja osaliselt Endla loodus- raames huvilised said välja valida ühe foto, mis kaitsealal. suurendatuna kanti kontuuridena lõuendile ja sealt Lapsed tutvusid fotograafia algtõdedega, said edasi said noored kunstnikud kätt proovida ka nõuandeid, kuidas teha häid pilte, tutvusid oma maalimisega
annaabi.ee 
