Simon Sebag Montefiore ,,Potjomkin. Vürstide vürst’’ retsensioon Simon Sebag Montefiore teos ,,Potjomkin. Vürstide vürst’’ ilmus 2000. aastal. Rein Turu eesti keelne tõlge, kirjastuselt Varrak, ilmus 2002. aastal. Raamat koosneb 703 leheküljest, millest 176 moodustavad: register, tõlkevasted, kasutatud kirjandus, allikmaterjalid, viited, sugupuud, tegelaste nimekiri ning pildid. Antud teos annab hea pildi vene riigitegelase Grigori Aleksandrovitš Potjomkini elust ning mitmekülgse ülevaate Katariina II aegsest ühiskonnast ja seisustest. Samuti võimaldab antud teos
Pärast troonile tõusmist oli tal pidevalt mõni ametlik armuke, kelle ruumid paiknesid keisrinna magamistoa lähedal ja kelle sõnal oli kaalu riigi valitsemises. Enamasti pärinesid need õukonnas kõigile teada olevad soosikud vene kõrgaadlist (Sergei Saltõkov, Grigori Orlov), aga nende hulgas oli ka näiteks tulevane Poola kuningas Stanislaw August Poniatowski. Kõige kauem suutis ametliku soosiku positsiooni hoida vürst Grigori Potjomkin, kes kindlustas oma võimu sellega, et hoolitses ka keisrinnale uute voodikaaslaste muretsemise eest. Tegelik valitseja oligi vürst Potjomkin, kelle nimi muutus üldmõisteks seoses Katariina II reisiga Krimmi. Demonstreerimaks rahva heaolu Lõuna-Venemaa, ei näidatud keisrinnale viletsaid hurtsikuid – neid varjasid nn Potjomkini külad (kerged puidust fassaadid). http://et.wikipedia.org/wiki/Katariina_II http://rusistica.eu/venemaast/18-sajand/katariina-ii/
Pärast troonile tõusmist oli tal pidevalt mõni ametlik armuke, kelle ruumid paiknesid keisrinna magamistoa lähedal ja kelle sõnal oli kaalu riigi valitsemises. Enamasti pärinesid need õukonnas kõigile teada olevad soosikud vene kõrgaadlist (Sergei Saltõkov, Grigori Orlov), aga nende hulgas oli ka näiteks tulevane Poola kuningas Stanislaw August Poniatowski. Kõige kauem suutis ametliku soosiku positsiooni hoida vürst Grigori Potjomkin. Tegelik valitseja oligi vürst Potjomkin, kelle nimi muutus üldmõisteks seoses Katariina II reisiga Krimmi. Demonstreerimaks rahva heaolu Lõuna-Venemaa I, ei näidatud keisrinnale viletsaid hurtsikuid neid varjasid nn Potjomkini külad (kerged puidust fassaadid).
revolutsionäärid / esseerid ja Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei / VSDTP) kihutustöö jne. Revolutsiooni ajend Verine pühapäev Peterburis (9. jaanuar 1905. a) Revolutsiooni käik Revolutsioon oli stiihiline, ilma kindla juhtimise ja koordineerimiseta. Erinevates kohtades ja erinevatel aegadel puhkesid streigid / üldstreigid; mässud vasakpoolse meelsusega sõjaväeosades (näiteks soomuslaeval Potjomkin); talurahvamässud ja mõisate põletamised (eriti Lätis); ülestõusud linnades (näiteks Moskvas). Mõisate põletamine Eestis 1905 17. oktoober 1905 (autor Ilja Repin) Revolutsiooni käik Sellistes tingimustes oli tsaarivalitsus sunnitud tegema teatavaid järeleandmisi - 17. oktoobri manifestiga (1905) lubas Nikolai II tagada sõna-, südametunnistuse-, koosolekute- ja ühinemisvabaduse; asutada parteisid ning kokku
soosis õukonnas venelasi Rajati Talvepalee, Tsaskoje Selo, Moskva ülikool, Peterburi Kunstide Akadeemia 15 000 ballikleiti! Peeter III (1762) HolsteinGottorpi hertsog Abiellus AnhaltZerbsti printsessi Sophie Auguste Frederikega Pooldas preisi sõjaväekorda ja luteri usku Kõrvaldati paleepöördega Katariina II (17621796) "Valgustatud monarh" Catherine le Grand Voltaire'i ütlus Rohkelt soosikuid Potjomkin jt Laiendas Vene piire Poola, Kuramaa, Leedu, LõunaUkraina, Krimm Balti erikorra kaotamine Paul I (17961801) Tahtis teha kõike teistmoodi kui tegi seda tema ema Sõbralikud suhted Prantsusmaaga Taastas Balti erikorra Balti provintsidest hakati võtma nekruteid Aleksander I (18011825) Alustas suurte lootustega Sõjad Napoleoniga Tartu ülikooli taasavamine Pärisorjuse kaotamine Eesti ja Liivimaal Dekabristide ülestõus
inimest. Poolast sai Katariina saagiks ka Poola kunigatrooni, millest ta lasknud teha ööpoti hoidja. Saatuse iroonia tõttu surnudki ta 6. novembril 1796. a. südamerabandusse parasjagu hetkel, mil ta Poola kuningatroonil oma loomulike vajadusi rahuldas. Surres oli keisrinna 68-aastane. Riigiasjade ajamine oli ka Katariina valitsusajal tema favoriitide käes, kellest olulisemad olid vennad Orlovid, Pjotr Zubov ja Grigori Potjomkin. Neist viimane on läinud ajalukku "Potjomkini külade" asutajana Hooldeasutuste ja Venemaa esimeste linnarahvakoolide rajamise kõrval edendas Katariina meelsasti ka kauneid kunste. Katariina tegeles ka ise ilukirjandusega. Ta kuulutas välja ususallivuse. Lääne-Euroopale, kelle kultuurile Katariina Venemaa avas, esines ta valgustatud monarhi ja diplomaadina, siseriikluses oli kõigest isepäine türann keset vohavat korruptsiooni.
Saatuse iroonia tõttu surnudki ta 6. novembril 1796. a. südamerabandusse parasjagu hetkel, mil ta Poola kuningatroonil oma loomulike vajadusi rahuldas. Surres oli keisrinna 68-aastane. 5 Riigiasjad Riigiasjade ajamine oli ka Katariina valitsusajal tema favoriitide käes, kellest olulisemad olid vennad Orlovid, Pjotr Zubov ja Grigori Potjomkin. Neist viimane on läinud ajalukku "Potjomkini külade" asutajana. 1764. aastal viis ta läbi maade riigistamise, mille tulemusena seni kirikule kuulunud pärisorjad ja maavaldused läksid riigi omandusse. Riigistamise vastaseid vaimulikke karistas ta riigivastastena. Teiste hulgas vangistati ka Rostovi metropoliit Arseni, keda hoiti Tallinna kindluse Harju väravatornis asuvas vanglas. Isiklik elu
etendasid suurt rolli ümberkorraldused õiguse ja kohtumõistmise alal. Kaotati surmanuhtlus mõnede kuritegude eest ning asendati seda eluaegse vanglakaristusega. Katariina II sai tuntuks kui valgustatud monarh. Katariina uuris prantsuse valgustajate töid juba nooruses. Ta pidas kirjavahetust Voltaire'i, Diderot' jt. prantsuse valgustajatega. Tema sisepoliitika vastas aadli huvidele ja välispoliitika oli tulemusterohke. Katariina poliitikat mõjutas enim ta lähim nõuandja G. Potjomkin ja soosikud, kellele ta heldelt kinkis maad ja talupoegi. Ta kulutas riigivalitsemisele 12-14 tundi päevas. Katariina lasi asustada Kadetikorpuse ja Smolnõi instituudi. Lasi rajada leidlaste varjupaiga ja ämmaemandate kooli. Ta võimaldas laiendada Liivimaa koolivõrku. Katariina kutsus 1766 aastal kokku Suure komisjoni, mille ülesandeks oli ülevenemaalise seadustiku koostamine. Komisjon saadeti laiali, kuid Katariina oli loonud kujutluse endast, kui valgustajast.
Välispoliitiliselt hoolitses Katariina ennekõike Venemaa keisririigi riigipiiride nihutamise eest, mis nii laialdasel määral polnud õnnestunud ühelgi ta eelkäijal. Vene-Türgi sõja (1768–1774) tulemusel sai Venemaa endale Aasovi ja osaliselt Musta mere põhjaranniku Lõuna-Ukrainas. RIIGIASJAD Riigiasjade ajamine oli ka Katariina valitsusajal tema favoriitide käes, kellest olulisemad olid vennad Orlovid, Pjotr Zubov ja Grigori Potjomkin. 1764. aastal viis ta läbi maade riigistamise, mille tulemusena seni kirikule kuulunud pärisorjad ja maavaldused läksid riigi omandusse. Riigistamise vastaseid vaimulikke karistas ta riigivastastena. ISIKLIK ELU Oma armukese Grigori Grigorjevitš Orloviga oli Katariinal poeg Aleksei (1752- 1813), pärastine krahv Bobrinski, ja tütar. Väidetavalt oli tal veel kaks vallastütart kahe armukesega. Katariinal oli mitmeid soosikuid. Saanud vannitoas rabanduse,
Katariina II osales. Katariina II valitsusaja lõpuks oli Vene riigi koosseisu haaratud kogu tänapäeva Baltikum- Eesti, Läti ja Leedu. Potjomkini külad. Türgilt vallutatud ala hoidmiseks alustati Musta mere ranniku koloniseerimist. Aadlikele tehti rohkeid maa-annetusi, mis tõi kaasa tuhandete talupoegade ümberasustamise sisekubermangudest uutele viljakatele mustmullaaladele. Rannikumaade koloniseerimist juhatas Katariina II soosik vürst Grigori Potjomkin. Niinimetatut potjomkini külad on saanud näilise heaolu ja ülespuhutuse sünonüümiks.
alad asustati, kas või Potjomkini küladega. Suurima aktsioonina tuntakse saksa talupoegade (pärastised volgasakslased) paigutamist Volga kallastele. Katariina II isiklik elu Oma armukese Grigori Grigorjevits Orloviga oli Katariinal poeg Aleksei (17621813), pärastine krahv Bobrinski, ja tütar. Väidetavalt oli tal veel kaks vallastütart kahe armukesega. Katariinal oli mitmeid soosikuid: krahv Grigori Grigorjevits Orlov, feldmarssal Grigori Potjomkin, rittmeister Platon Zubov, ratsaväe kaardiväeohvitser Aleksandr Lanski, Zavadovski, ratsaväe kaardiväeporutsik Vasiltsikov, kürassiiride kapten Ivan Korsakov, kaardiväekapten Aleksandr Mamontov, Potjomnkini adjutant Aleksei Jermolov. Saanud vannitoas rabanduse, suri Katariina teadvusele tulemata oma voodis. Võib-olla liialdatult mainiti, et rabandus oli teda tabanud potil, milleks ta oli kujundanud kunagise armukese, Poola kuninga Stanislaw Poniatowski trooni. Midagi muud
Vasakpoolsete illegaalsete parteide (sotsialistid-revolutsionäärid / esseerid ja Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei / VSDTP) kihutustöö jne. · Ajend- Verine pühapäev Peterburis (9.jaanuar 1905.a.) (Vt. õpik lk.43) · Käik: Revolutsioon oli stiihiline, ilma kindla juhtimise ja koordineerimiseta. Erinevates kohtades ja erinevatel aegadel puhkesid streigid / üldstreigid; mässud vasakpoolse meelsusega sõjaväeosades (näiteks soomuslaeval Potjomkin); talurahvamässud ja mõisate põletamised (eriti Lätis); ülestõusud linnades (näiteks Moskvas). Sellistes tingimustes oli tsaarivalitsus sunnitud tegema teatavaid järeleandmisi-17.oktoobri manifestiga (1905.a.) lubas Nikolai II tagada sõna-, südametunnistuse-, koosolekute- ja ühinemisvabaduse; asutada parteisid ning kokku kutsuda parlament- Riigiduuma (esimese Riigiduuma valimised toimusid1906.a. kevadel). · Revolutsiooni tulemused:
saanud oma asjust hommikul kõneleda, nendega olen ma kuni kella kuueni. Siis lähen ma kas välja jalutama või mängima, või ajan juttu või mängin. Õhtustan kella üheksa ja kümne vahel, pärast lähen voodisse. 5 KatariinaII eraelu Pugatsovi mässu ajal sai alguse Katariina tähtsaim isiklik suhe, tema armulugu Grigori Potjomkiniga. Potjomkin oli vapper sõdur, kuid ka suur musikaarmastaja. Tema head välimust rikkus veidi ühe silma puudumine. Katariina nautis tema naljasoont ja jäljendamisoskust ning tema ilmne armumine sellesse mehesse põhjustas kuulujutte nende salajasest abielust. Kuigi pärast 1776. aastat asendasid Potjomkini keisrinna voodis järjest nooremad ohvitserid, säilitas ta mõju riigiasjadele kuni oma surmani 1791. Pärimus Katariina sugulisest rahuldamatusest kujunes juba tema eluaja ja see juurdus tugevasti
Kubanimaa. Järjekordne sõda Türgiga (17871791) andis Otsakovi ja stepialad Bugi jõeni. Venemaa osales kõigis Poola jagamistes, mille tulemusena Venemaa saagiks langes üle 8000 km2 territoorium, millel elas 7 miljonit inimest. Poolast sai Katariina saagiks ka Poola kunigatroon, millest ta lasknud teha ööpoti hoidja. Riigiasjade ajamine oli ka Katariina valitsusajal tema favoriitide käes, kellest olulisemad olid vennad Orlovid, Pjotr Zubov ja Grigori Potjomkin. Neist viimane on läinud ajalukku "Potjomkini külade" asutajana. Oma valitsemise ajal hoolitses Katariina uute maade vallutamise (Poola kolm jagamist) kui ka seni autonoomsetena püsinud provintside alistamise eest. Ta laskis äraostetud Euroopa literaatidel ülistada end "valgustatud" monarhina, kuigi tema tegelik valitsemisviis selleks põhjust ei andnud. Vladimir Borovikovsky (17571825) Katariina II pargis, 1794. Fakte
km2 territoorium, millel elas 7 miljonit inimest. Poolast sai Katariina saagiks ka Poola kunigatrooni, millest ta lasknud teha ööpoti hoidja. Saatuse iroonia tõttu surnudki ta 6. novembril 1796. a. südamerabandusse parasjagu hetkel, mil ta Poola kuningatroonil oma loomulike vajadusi rahuldas. Surres oli keisrinna 68-aastane. Riigiasjade ajamine oli ka Katariina valitsusajal tema favoriitide käes, kellest olulisemad olid vennad Orlovid, Pjotr Zubov ja Grigori Potjomkin. Neist viimane on läinud ajalukku "Potjomkini külade" asutajana. Allikas: http://www.maaja.ee/index.php? option=com_content&task=view&id=1319&Itemid=2 Katariina II ei olnud mitte ainult osav ja auahne valitseja, paljude jaoks on ta ajalukku läinud eelkõige nümfomaanina. Keisrinna täitmatust lihahimust räägiti legende juba tema eluajal. Õukonna kupeldaja madam Protas ja ülemõuemeister Tsoglokoff otsisid oma käskijannale hea välimusega kaardiväeohvitsere
rahvusest ja tegevusalast. Suurendati maakondade arvu. Tema valitsemisajal asutati Paldiski ja Võru ning ehitati Liivimaa esimene kivisild Tartusse. 8 Isiklikku Oma armukese Grigori Grigorjevits Orloviga oli Katariinal poeg Aleksei (1752- 1813), pärastine krahv Bobrinski, ja tütar. Väidetavalt oli tal veel kaks vallastütart kahe armukesega. Katariinal oli mitmeid soosikuid: krahv Grigori Grigorjevits Orlov, feldmarssal Grigori Potjomkin, rittmeister Platon Zubov, ratsaväe kaardiväeohvitser Aleksandr Lanski, Zavadovski, ratsaväe kaardiväeporutsik Vasiltsikov, kürassiiride kapten Ivan Korsakov, kaardiväekapten Aleksandr Mamontov, Potjomnkini adjutant Aleksei Jermolov. Saanud vannitoas rabanduse, suri Katariina teadvusele tulemata oma voodis. Võib-olla liialdatult mainiti, et rabandus oli teda tabanud potil, milleks ta oli kujundanud kunagise armukese,Poola kuninga Stanislaw Poniatowski trooni.
Kartul tuli Venemaale 1770-ndatel. Frankofiil Katariina Suure (1729 1796) mõjutusel sai täieliku ülemvõimu prantsuse kulinaaria. Kõik pidi olema prantsuse pärane: rõivastus, kombed, keel ja toidud. Teenindamine 18. Sajandi Venemaal käis ametiastmete järjekorras ning võis juhtuda, et laua ,,alamas" otsas istuvatel külalistel jäi tihtipeale üle silmitseda vaid tühje taldrikuid. Räägiti, et vürst Grigori Potjomkin oli kord kutsunud enda poole lõunale mingi väikeametniku ja pärast lõunasööki armulikult pärinud: ,,Noh, vennas, kas jäid rahule?" Laua lõpus istunud külaline oli vaguralt vastanud: ,,üliväga tänan, teie hiilgus, kõike nägin, armuline härra." 20.4. 19. Sajandist tänapäevani 19. sajandi algul, seoses I maailmasõja ja patriotismi tõusuga, tõusis huvi Vene rahvusliku toidupärandi vastu. Valitseva klassi köök jäi arenema edasi prantsuse mõju all, kuid selle
Kes oli Juudas ja keda ta suudles? 3. Kas ühe inimese kõrvaldamine (tapmine) muudab ajaloo käiku? 4. Millist Brutust kujutab Jacques-Louis David oma samanimelisel maalil? 9 5. POTJOMKINI KÜLA Tundnatu autor. Vürst Grigori Potjomkini portree. Ajaloomuuseum, Moskva Väljend Potjomkini küla tekkis XVIII saj lõpul, kui vürst Grigori Potjomkin korraldas 1787. a keisrinna Katariina II-le1 ringreisi Ukrainasse ja Krimmi. Mees olevat lasknud püstitada Dnepri jõe mõlemale kaldale jõukusest pakatavate külade papist ja laudadest makette 2. Nii olevat keisrinna saanud päevasel ajal (öösel ta magas) ligi 100 versta 3 ulatuses laevalt imetleda uhkeid talumaju ja nende taustal rahvariietes jalutavaid mõlemast soost talupoegi. Talurahvas olevat kohale toimetatud 3040 versta kauguselt ja neil kästud edasi-tagasi
· Vasakpoolsete illegaalsete parteide (sotsialistid-revolutsionäärid / esseerid ja Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei / VSDTP) kihutustöö jne. Ajend: Verine pühapäev Peterburis (9.jaanuar 1905.a.) (Vt. õpik lk.43) Käik: · Revolutsioon oli stiihiline, ilma kindla juhtimise ja koordineerimiseta. · Erinevates kohtades ja erinevatel aegadel puhkesid streigid / üldstreigid; mässud vasakpoolse meelsusega sõjaväeosades (näiteks soomuslaeval Potjomkin); talurahvamässud ja mõisate põletamised (eriti Lätis); ülestõusud linnades (näiteks Moskvas). · Sellistes tingimustes oli tsaarivalitsus sunnitud tegema teatavaid järeleandmisi- 17.oktoobri manifestiga (1905.a.) lubas Nikolai II tagada sõna-, südametunnistuse-, koosolekute- ja ühinemisvabaduse; asutada parteisid ning kokku kutsuda parlament- Riigiduuma (esimese Riigiduuma valimised toimusid 1906.a. kevadel). Revolutsiooni tulemused:
tulles taastas. Sõdades türklaste ja tatarlastega võitis Venemaa Lõuna-Ukraina ja Krimmi. Nii enne Katariinat kui tema ajal vallutatud alad asustati, kas või Potjomkini küladega. Suurima aktsioonina tuntakse saksa talupoegade (pärastised volgasakslased) paigutamist Volga kallastele. Oma armukese Grigori Orloviga oli Katariinal poeg Aleksei (1752-1813), pärastine krahv Bobrinski, ja tütar, küsitavalt veel kaks vallastütart kahe armukesega. Nimetatavaid soosikuid: Grigori Potjomkin, Platon Zubov. Saanud vannitoas rabanduse, suri Katariina teadvusele tulemata oma voodis. Võib-olla liialdatult mainiti, et rabandus oli teda tabanud potil, milleks ta oli kujundanud kunagise armukese, Poola kuningas Stanislaw Poniatowski trooni. Kohe levitati ka mürgisemat juttu, nagu oleks Katariina hinge heitnud täku all. PÕHJASÕJA LÕPP Pärast suurt võitu Poltaava all avanes Venemaal võimalus vallutada ka Eesti- ja Liivimaa,
· Vasakpoolsete illegaalsete parteide (sotsialistid-revolutsionäärid / esseerid ja Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei / VSDTP) kihutustöö jne. Ajend: Verine pühapäev Peterburis (9.jaanuar 1905.a.) Käik: · Revolutsioon oli stiihiline, ilma kindla juhtimise ja koordineerimiseta. · Erinevates kohtades ja erinevatel aegadel puhkesid streigid / üldstreigid; mässud vasakpoolse meelsusega sõjaväeosades (näiteks soomuslaeval Potjomkin); talurahvamässud ja mõisate põletamised (eriti Lätis); ülestõusud linnades (näiteks Moskvas). · Sellistes tingimustes oli tsaarivalitsus sunnitud tegema teatavaid järeleandmisi- 17.oktoobri manifestiga (1905.a.) lubas Nikolai II tagada sõna-, südametunnistuse-, koosolekute- ja ühinemisvabaduse; asutada parteisid ning kokku kutsuda parlament- Riigiduuma (esimese Riigiduuma valimised toimusid 1906.a. kevadel). Revolutsiooni tulemused:
Poola, Soome, Eesti, Ukraina, TagaKaukaasia. Revolutsioon algas liberaalsest kodanlusest, vastuseks nende nõudmistele lubas tsaar kokku kutsuda Asutava Kogu ja anda poliitilised vabadused. 1905 hakkasid Putilovi tehase töölised mässama, rahutused muutusid ülelinnaliseks, kui rahvas (~140,000) kogunes Talvepalee ette, et tsaari paluda korraldas too neile hoopis Verise Pühapäeva, ~1000 tapetut. Selline tegu vallandas protestiaktsioonid üle kogu maa, ka soomuslaeval "Potjomkin". Nüüd lubati sisemin. Bulõgini määrusega kokku kutsuda riigiduuma, kuid see ei rahuldanud kedagi, kuna duumale anti nõuandev osa. 15. oktoober 1905 puhkes Venemaal üldstreik, mis haaras kõiki eluvaldkondi. Nõuti dem. vabadusi ja Asutava Kogu kokkukutsumist. Vastuseks andis tsaar välja 17. oktoobri manifesti, kus lubati: 1. Demokraatlikud vabadused 2. Lubati kokku kutsuda Riigiduuma, seadusandliku õigusega 3. Lubati laiendada valimisõigust Kohe hakati moodustama parteisid: 1
Vasakpoolsete illegaalsete parteide (sotsialistid-revolutsionäärid / esseerid ja Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei / VSDTP) kihutustöö jne. · Ajend- Verine pühapäev Peterburis (9.jaanuar 1905.a.) (Vt. õpik lk.43) · Käik: Revolutsioon oli stiihiline; ilma kindla juhtimise ja koordineerimiseta. Erinevates kohtades ja erinevatel aegadel puhkesid streigid / üldstreigid; mässud vasakpoolse meelsusega sõjaväeosades (näiteks soomuslaeval Potjomkin); talurahvamässud ja mõisate põletamised (eriti Lätis); ülestõusud linnades (näiteks Moskvas). Sellistes tingimustes oli tsaarivalitsus sunnitud tegema teatavaid järeleandmisi- 17.oktoobri manifestiga (1905.a.)lubas Nikolai II tagada sõna-, südametunnistuse-, koosolekute- ja ühinemisvabaduse; asutada parteisid ning kokku kutsuda parlament- Riigiduuma (esimese Riigiduuma valimised toimusid1906.a. kevadel). · Revolutsiooni tulemused:
Poola, Soome, Eesti, Ukraina, TagaKaukaasia. Revolutsioon algas liberaalsest kodanlusest, vastuseks nende nõudmistele lubas tsaar kokku kutsuda Asutava Kogu ja anda poliitilised vabadused. 1905 hakkasid Putilovi tehase töölised mässama, rahutused muutusid ülelinnaliseks, kui rahvas (~140,000) kogunes Talvepalee ette, et tsaari paluda korraldas too neile hoopis Verise Pühapäeva, ~1000 tapetut. Selline tegu vallandas protestiaktsioonid üle kogu maa, ka soomuslaeval "Potjomkin". Nüüd lubati sisemin. Bulõgini määrusega kokku kutsuda riigiduuma, kuid see ei rahuldanud kedagi, kuna duumale anti nõuandev osa. 15. oktoober 1905 puhkes Venemaal üldstreik, mis haaras kõiki eluvaldkondi. Nõuti dem. vabadusi ja Asutava Kogu kokkukutsumist. Vastuseks andis tsaar välja 17. oktoobri manifesti, kus lubati: 1. Demokraatlikud vabadused 2. Lubati kokku kutsuda Riigiduuma, seadusandliku õigusega 3. Lubati laiendada valimisõigust Kohe hakati moodustama parteisid: 1. 17
Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei / VSDTP) kihutustöö jne. Ajend: Verine pühapäev Peterburis (9.jaanuar 1905.a.) (Vt. õpik lk.43) Käik: Revolutsioon oli stiihiline, ilma kindla juhtimise ja koordineerimiseta. Erinevates kohtades ja erinevatel aegadel puhkesid streigid / üldstreigid; mässud vasakpoolse meelsusega sõjaväeosades (näiteks soomuslaeval Potjomkin); talurahvamässud ja mõisate põletamised (eriti Lätis); ülestõusud linnades (näiteks Moskvas). Sellistes tingimustes oli tsaarivalitsus sunnitud tegema teatavaid järeleandmisi- 17.oktoobri manifestiga (1905.a.) lubas Nikolai II tagada sõna-, südametunnistuse-, koosolekute- ja ühinemisvabaduse; asutada parteisid ning kokku kutsuda parlament- Riigiduuma (esimese Riigiduuma valimised toimusid 1906.a. kevadel).
nende üle võisid kohut mõista inult aadlikud jne. *Katariina II moraalilagedus ületas isegi Prantsuse õukonna oma. * Tal oli palju armukesi ning tal sündis abieluväline poeg. *tema armukestel oli keisrinna magamistoa lähedal ruumid, kus nad olid ning neil oli sõna ka riigivalitsemise asjus. *Enamasti pärinesid need armukesed vene kõrgaadlitest, aga nende hulgas oli ka tulevane Poola kuningas. *Kõige kauem suutis ametliku soosiku positsiooni hoida vürst Grigori Potjomkin, kes kes kindlustas oma võimu sellega, et hoolitses ka keisrinna uute voodikaaslaste eest. §19. MAALIKUNST Barokkmaali üldiseloomustus Millised jooned eristavad uut,barokset maalikunsti renessanslikust? Kompositsioon muutus väga mitmekesiseks,renessanssi sümmeetrilise paigutuse asendas diagonaalne(v mõni muu eriline ja efektne). Esmakordselt kunstiajaloos kujunes välja oluliseks väljendusvahendiks valgus. Valguslaigud tumedal taustal lõid äreva meeleolu,muutsid maali
Tugevdas keskvõimu. Tal oli rohkelt armukesi, alates juba Peeter III eluajast: Sergei Saltõkov (srn 1765), Stanislaw Poniatowski 6 (srn 1798, temast sai hiljem viimane Poola kuningas), Grigori Orlov (srn 1783), Grigori Potjomkin (srn 1791), Platon Zubov (srn 1822) jpt. Ta välispoliitikat juhtis alguses Nikita Panin (srn 1783) ja alates 1781 Ivan Osterman (srn 1811). Oli väga edukas, tema valitsemisajal toimus ka Poola jagamine Venemaa, Preisi ja Austria vahel.
1904/1905 Vene-Jaapani sõda vapustab tsarismi alustugesid. Loovutab territooriume. Balkanil olid huvid, toetas Serbiat Austria-Ungari vastu. Ebaõnnestunud sõda Jaapani vastu vallandab 1905 esimese Vene revolutsiooni. Peterburis tulistavad 9 (22.) Jaanuar Verisel Pühapäeval sõjaväelased keisri juurde suunduvat petitsioonirongkäiku, millele järgnesid streigid ja mässud üle kogu Venemaa. (Vastuhakk Odessas soomuslaeval Potjomkin ja Kroonlinna garnisonis). Keiser lubab augustis kokku kutsuda Riigiduuma ja annab oktoobrimanifestiga välja töötatud põhiseaduse. Üldstreik ja Moskva detsembriülestõus surutakse sõjaväe abiga maha. 1906 – 17' näilise konstitutsionalismi ajajärk, mille juhtfiguuriks Stolõpin. 1906-1911 peaminister. Tema ajal pääsesid tagurlus ja politsei taas maksvusele (välikohtud). 1906-10' agraarreformid: Külakogukonna likvideerimise, maakorralduse ja
See koondab kirjeid, mis Liivimaa kohta kuni aastani 1877, teine trükk ajaloo bibliograafiast 1878. Vene kirjandus napilt esindartud. Winkelmann oma ajastu parimate õpetajate õpilane. Aleksander Brückner (1834-1896) oli vene ajaloo professor. Üle 30 aasta on päris loetud autor Venemaal. Venemaa ja Euroopa, eurooplaste roll Vene ajaloos, kes olnud õhtumaise kultuuri vahendajaks. Kultuurilise ja majanduslike suhetega tegelenud. Biograafilised teosed (Katariina II, Potjomkin). Brückner pärines Saksa perest Venemaal. Liivimaa kesk- ja varauusaja uurimine Saksamaa hakkab ajaloo uurimisel rolli mängima. Algus TÜ-s, täiendatakse end Saksamaal. Eriti peale TÜ veneastamist. See ka kahe maailmasõja vahelisel ajal. Georg Waitz (1813-1886) oli Lanke õpilane, 1848 läks Göttingeni professoriks, koolkonna rajaja. Tugev allikakriitika nagu Lankel, tema käe alt suur hulk medijevaliste, rohkem õpilasi, kes ülikooli professoriks said. Üks saksa
annaabi.ee 
