loomingule. 6. Tuntuim vene rahvusromantiline maalikunstnik oli Nikolai Roerich, rühmituse ,,Mir iskusstva" liige. 7. Norralase Edvard Munchi teemadeks kujunesid inimese üksindus, armastuse kaduvus, hirmud, haigused ja surm. Munch sõnastas oma kunsti eesmärgiks avada oma hind teistele inimestele. Tal olid sünged lapsepõlvekogemused. 8. ,,Karje", ,,Madonna", ,,Eluring", ,,Tütarlapsed sillal" on Munchi teosed. Postimpressionistid I 1. Postimperssionistideks nimetatakse kunstnikke, kes olid kokku puutunud imperssionismiga, enamasti selle põhimõtted mõneks ajaks omaks võtnud, kuid hiljem impressionismis pettunud ja valinud sellest erineva loomingusuuna. 2. Hollandlane Vincent van Gogh maalis oma parimad tööd Lõuna-Prantsusmaal Arles'i linnas. 3. Van Gogh uskus, et värvid võivad väljendada mitte ainult tundeid, vaid ka ideid. See innustas teda kasutama eriti kirkaid ja jõulisi värve. 4
kiusatus", ,,Laud", ,,Marne'i kallas", ,,Suitsetaja", ,,Sainte Victoire'i mägi", ,,Suured suplejad" Henri de Toulose Lautrec vanasse aadlisuguvõssa kuulunud mees. Tema ema ja isa olid omavahel nõod. Tal oli luuhaigus. Lapsepõlves elas ta üle väga raske õnnetuse ja nii kui ta kukkus, murdusid luud ja nende tõttu ta kasvas moondunud kehavormidega kääbuseks. Ta hakkas maalima, päris varajases nooruses maalis ta väga hästi. 1886 läheb ta Pariisi. Kuigi ta oli invaliid, oli ta kõrge enesehinnanguga. Tema loomingut mõjutasid algselt nii impressionistid kui ka hiljem juugendist, Jaapani värvilisest puulõikest. Ta hakkas kujutama oma kaasaegseid inimtüüpe. Inimesi kujutades näitab ta nende ühiskondlikku kuuluvust ja kujutab nende isikuomapärasid hästi kultuurselt. 1892 aastal hakkas ta tegutsema värvilise litograafiaga. Ta hakkab tegema plakateid, peetakse ka reklaamikunsti rajajaks. Oma elu
Alexandre Cabanel (182389) Adolphe William Bougureau (1825 Venuse sünd. 1863. 1905) Adolphe William Bougureau (1825 Laine. 1896. 1905) Kevad. 1886. JeanLeon Gerome (18241904) Orjaoksjon. ROMANTISM Taaselustus vahepeal unarusse jäänud maastikumaal, õitsele puhkes ajaloomaal, paljud kunstnikud võtsid oma tööde ainestiku romantilistest kirjandusteostest. Romantismile olid eelkäijaiks saksa ja inglise maastikumaal. Romantiline suhtumine minevikku, eriti keskaega, jõudis tollal ka arhitektuuri. Inglismaalt sai alguse gootika jäljendamine
Kollane Kristus; Ta matete. 3) Cezanne: tahtis ühendada impressionistlikud värvid klassikalisele kunstile omase vormikindlusega. Mitme vaatenurga kasutamisega lõhkus aluse tsentraalperspektiivilt, mis oli seni Euroopas loogiline kasutada. Motiivid olid ülikitsad (natüürmordid, maastik, staatilised figuurid). Suplevad naised; Sinine vaas. Postimpressionistid II: puäntillism: loodust anti edasi korrapäraste punktitaoliste värvilaikudega (nimetatud ka neoimpressionismiks). Rajajaks on Seurat (eesmärk väljendada tõetruult nähtava maailma värve; Grande-Jatte saar). Kasutas nn värviringi. Suur mõjutaja on Signac (tee Portrieux-s). Nende meetodid täiendasid teineteist ja nende teosed hakkasid meenutama mosaiike. Henri de Toulouse Lautrec: ühendab oma töödes ilmekalt üksikasjade täpse jälgimise juugendliku üldistusega; (Jane Avril). Nähti uue kunstisuuna algust: nabiidid (prohvetid). Sinna kuulusid Serusier; Bonnard; Vuillard. Rühmitus järgis Gauguini õpetust.
,,Püha Antoniuse kiusatus", ,,Laud", ,,Marne'i kallas", ,,Suitsetaja", ,,Sainte Victoire'i mägi", ,,Suured suplejad" Henri de Toulose Lautrec vanasse aadlisuguvõssa kuulunud mees. Tema ema ja isa olid omavahel nõod. Tal oli luuhaigus. Lapsepõlves elas ta üle väga raske õnnetuse ja nii kui ta kukkus, murdusid luud ja nende tõttu ta kasvas moondunud kehavormidega kääbuseks. Ta hakkas maalima, päris varajases nooruses maalis ta väga hästi. 1886 läheb ta Pariisi. Kuigi ta oli invaliid, oli ta kõrge enesehinnanguga. Tema loomingut mõjutasid algselt nii impressionistid kui ka hiljem juugendist, Jaapani värvilisest puulõikest. Ta hakkas kujutama oma kaasaegseid inimtüüpe. Inimesi kujutades näitab ta nende ühiskondlikku kuuluvust ja kujutab nende isikuomapärasid hästi kultuurselt. 1892 aastal hakkas ta tegutsema värvilise litograafiaga. Ta hakkab tegema plakateid, peetakse ka reklaamikunsti rajajaks
Tema maalides on inimesi nähtud osana värviküllasest loodusest. Renoiri suhtumine maailma on soe, südamlik ja imetlev. 3) Vaata Edgar Degas` maali Täht ehk tantsijatar laval kl 229 ja nimeta sellel kaks iseloomulikku joont, mille järgi võib autori ära tunda! *Kõikides töödes esineb Degas pessimistliku ja külmalt kritiseeriva vaatlejana. Armastas ta eriti balletistseene, kus on nii liikumist kui ka põnevat kunstlikku valgust. Neoimpressionism. Postimpressionism 12. klassi kunstiajaloo õpiku § 4 ja 5 iseseisvalt läbi töötada ja teha kokkuvõtted 1) Mis on neoimpressionism? Nimeta kaks kunstnikku! (§ 5) Impressionismi vastand. Teosetel anti loodust edasi korrapäraste punktitaoliste värvilaikudega. Georges Seurat. Hendri Edmond Cross. 2) Vincent van Gogh elu ja looming (§ 4) Van Gogh on tuntud postinpressionist. Kõik tema tööd (umbes 900 maali ja 1100 graafilist
eesmärgiks sai ühendada impressionistlikud värvid klassikalise vormikindlusega. Lähendas looduses leiduvaid vorme mõnele stereomeetrilisele kujundile (silinder, kera jne). Pidas võimalikuks ka maalimist mitmest vaatepunktist ning lõhkus sellega tsentraalperspektiivi. Cezanne pidas maali süzeed täiesti ebaoluliseks. Maalis maastikke, natüürmorte, staatilisi figuure. Maal: Vincent van Gogh Paul Gauguin Paul Cezanne Neoimpressionism - Seurat stiili kutsutakse ka kutsutakse samuti punktüallismiks, sest loodust anti edasi korrapäraste punktitaoliste värvilaikudega. Eesmärk oli samuti tõetruult jäljendada reaalset maailma, kuid taheti seda teha veel rohkem teaduslikel aspektidel. Värvide valimisel taotleti optilist segu, mida vaatleja tajub õigesti vaid teatud kaugusel pildist. Tihti kasutati puhtaid spektrivärvusi. Samas ei tahetud piirduda vaid looduse jäljendamisega ning taotleti ka harmoonilist kompositsiooni.
ruutudeks(Elvis Presley, Marily Manore). Neljas üks tuntumaid popkunstnikke on Claes Oldenburg, kes valmistas värvilisest kilest kummalisi pehmeid kolmemõõtmelisi esemeid.Popkunstist said mõjutusi ka mitmed tolleaegsed noored eesti kunstnikud, sealhulgas näiteks Leonhard Lapin ja Malle Leis oma lille-puuviljamaalidega. · Postimpressionism(147) Kunstnikud, kes lõid oma loomingu kandvama osa pärast impressionistide viimast näitust 1886.a. Pariisis.Paul Cezanne , kelle maalid olid rohmakad,maalis asjade juures nende sisemist ehitust, seda, milliseid geomeetrilisi kujundeid nad peidavad.(mägi koonus ja inimese pea kerana). Tema lemmikmotiiviks oli natüürmort. Vincent van Gogh oli hollandlane aga kunstis tegutses siiski prantsusmaal.Muidu vaimuhaige ja töid ei hinnatud, müüs eluajal ainult ühe maali. Paul Gauguin oli tavaline igapäeva kodanik kuid loobus kõigest ja hakkas tegelema maalimisega
20. SAJANDI KUNSTI AJALOO EKSAM 2017 JAANUAR 1. Postimpressionism (Van Gogh, Gauguin, Cézanne, Toulouse-Lautrec, nabiid, neoimpressionism: Seurat) Vaevalt olid impressionistid leidnud oma stiili, vaevalt oli impressionistlik vormikõne lõplikult välja kujunenud, kui kunstis hakati otsima uusi väljendusvõimalusi. 19. sajandi lõpul tekkinud uutele suundadele on iseloomulik ennekõike vastutöötamine impressionismi rafineeritud nüansirikkusele, ebamäärasusele ja pehmusele, püüd suurema vormikindluse ja ilmekuse poole. Seda taotlesid osalt juba neoimpressionistid, kuid
kui Courbet ise. 1874. aastal jõudsid need kunstnikud esimese grupinäituseni. Näitusel eksponeeritud CLAUDE MONET´ töö „IMPRESSIOON. TÕUSEV PÄIKE“ (impressioon = mulje) mis andis kriitikutele põhjuse nimetada seda kunstnikerühma pilkavalt IMPRESSIONISTIDEKS. Kunstnikud aga leidsid selle nimetuse endile sobiva olevat, sest oma nägemismulje kujutamist pidasid nad esmatähtsaks. Järgmisel rühmanäitusel nimetasid nad juba ise end impressionistideks. Aastani 1886 toimus veel seitse impressionistide näitust, selleks ajaks oli rühmitus lagunenud. 1880. – 1890. aastatel jõudis impressionism ka teiste maade kunstnikeni. TUNNUSJOONED Impressionism on muljete maalimine. Impressionistid leidsid, et kestvaid olukordi looduses on maalida raske, koguni võimatu, sest valguse ja atmosfääri pideva muutumise tõttu muutub lõpmatult ka loodusobjektide nähtav välimus. Seega saab kunstnik kujutada ainult mööduvaid olukordi,
ning veetlevatena. Inimesed maalidel olid täis rõõmu ning samas ka ilu. Tulvil tervist. Värvid aja jooksul muutuvad aina heledamaks, hiljem domineerivad roosa ja sinine. Kohati on maalid liiga magusad. 3) Vaata Edgar Degas` maali Täht ehk tantsijatar laval kl 229 ja nimeta sellel kaks iseloomulikku joont, mille järgi võib autori ära tunda! * maali sisulise külje rõhutamine · suur tähelepanu on valgusel · toonid on heledad Neoimpressionism. Postimpressionism 1) Mis on neoimpressionism? Nimeta kaks kunstnikku! (§ 5) Puäntillism, kunstivool, mis oli tekkinud Prantsusmaal u 1885 impressionismist. Erinevalt impressionistidest, kelle käsitluslaad oli spontaanne, kandsid neoimpressionistid värvid lõuendile korrapäraste punktide ja laikudena, puhtalt (segamata), lähtudes spektri analüüsil põhinevast värviõpetusest. Värvused pidid segunema nägemistajus. Eesmärk oli valguse
Oli tuttav sümbolistliku esteetikaga võttis omaks idee, et kunst peab olema müsteerium, vastandub impressionitile täiel jõul ja ütleb et impressionistid on silmad ilma ajudeta, passiivsed peegeldajad, ei sisalda suuri probleeme. Nägemus pärast jutlust Paul Sérusier 1864 1927 Maurice Denis. Kolgata ohvriandide laud Maurice Denis. Aastaegade seeria: aprill Pierre Bonnard Edouard Vuillard Henri de Toulouse-Lautrec NEOIMPRESSIONISM Seurat Paul Signac Henri-Edmond Cross (Delacroix) (1856-1910) Paul Cézanne (1839-1906) FOVISM JA EKSPRESSIONISM Henri Matisse Puudusin!!! Pablo Picasso Cezanne'ilik kubism. Kubismi teke on aeglane ja sujuv eemaldumine realismist (järjest enam leitakse geomeetrilisi vorme jne) Edasi analüütiline kubism; objekti lammutamine tükkideks; /samal ajal tegutses Husserl, fenomenoloogia rajaja taju iseloomu ümbervaatamine, nägemistajus osaleb inimese varasem
20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21
20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor
P. Cezanne oli pettunud ühiskonnas, kes ei mõistnud tema kunsti. Tema vilets joonistamisoskus pani teda kasutama kehade geometriseerimise võtet. Mõjutas kubismi teket. Tahtis ühendada impressionistlikud värvid klassikalisele kunstile omase vormitunnetusega ,,Poiss punase vestiga", on teinud ka natüürmorte ,,Natüürmord õunaga", ,,Natüürmort kummutiga." Lõhkus tsentraalperspektiivi ,,Kaardimängijad V", ,,Suplevad naised", maasikumaal ,,Saint Victoire mägi" Puätnillism neoimpressionism, rajatud G. Seurat poolt ning hiljem edasi arendatud P. Signaci poolt. Uuriti värvispekrit, pintslitõmbed hästi aeglased ja rahulikud. Objekti kujutamine punktikestena. Igav ja tüütu. Seurat ,,Visand Grande Jatte saare jaoks", ,,Seine Grane Jatte saarelt nähtuna", ,,Paul Signaci portree." Signac ,,Tee Portrieux's", ,,Antibes'i sadam" H. Toulouse-Lautrec väga pika ajalooga perekonnast pärit, lapsena elas läbi raske õnnetuse
maalides üldistusi tasapinnaliselt ja varjudeta. Elas ja töötas Okeaania saartel, leidis loodusläheduse ja nimetas end uhkusega barbariks. Prantslane Paul Cézanne tunnustas impressionistide heledaid värve ja samas lõhkus tsentraalperspektiivi reegleid, vaatles objekte erinevatest külgedest neid geomeetrilisteks kehadeks moonutades, rõhutas kontuure. Pildi jaoks oli oluline visuaalne efekt, mitte sisu. Prantslane Georges Seurat maalis pilti, tehes punkte (puäntillism), tippides vastandvärve kõrvuti puhtalt lõuendile, et eemalt mõjuks need segustatud värvina. Värve kõrvutas kindlate reeglite järgi. Henri de Toulouse-Lautrec kasutas vormide lihtsustamist ja erksaid värve. Maalis, tegi gravüüre ja plakateid. Innustus jaapani värvilistest gravüüridest, Paul Gauganist jt. kaasaegsetest. Suurepärane inimtüüpide tabaja, osates inimeste eripära karikatuurselt rõhutada. Tegeles värvilise litograafiaga.
Too näiteid Temaatika eeposest „Kalevala“ ja rahvaluule kogust „Kanteletar“ 6. Nimeta tuntuim vene rahvusromantiline maalikunstnik Nikolai Roerich 7. Milliseid teemasid ja miks lahendas oma loomingus Edvard Much? Nn „igavesed teemad“: inimese üksildus, armastuse kaduvus, hirmud haigused ja surm. Ta tahtis oma hinge teistele avada. 8. Kelle teosed on „Karje“, „Madonna“, „Eluring“, „Tütarlapsed sillal“? Much’i 4. Postimpressionistid I 1.Mis ühendas omavahel postimpressioniste? Postimpressionistid olid kunstnikud, kes olid kokku puutunud impressionismiga, enamasti selle põhimõtted mõneks ajaks omaks võtnud, kuid hiljem impressionismis pettunud ja valinud sellest erineva loomingusuuna. 2.Kust oli pärit Vincent van Gogh? Kus ta maalis oma parimad tööd? Hollandist. Parimad tööd maalis ta Lõuna-Prantsusmaal Arles’i linnas. 3.Mida püüdis van Gogh värvidega väljendada?
käed-jalad tööd täis). Kodus oli Kreutzwaldi raamat, käis ajalehti. Palju mälestusi 20ndast eluaastast. 12 last, lõpetati sulaste-tüdrukute palkamine (omade jõududega). 9 Tms oli täiesti tavaline talulaps - meeldis jahil käia, ujus hästi, oli tugev. Kui ema läks Tms-ga kir.õpetaja juurde näitama, enne kohalikku kooli minekut, oli Tms vanemate vendade kõrvalt lugema õppinud. 1886 (8-a-ne) läks Sääsküla vallakooli (I kool tal), kodust ~10 km eemal, nädala sees elas koolis. Paari aasta pärast pandi vennaga veel kaugemale kooli: Prümli vallakooli (seal töötas 1 nende kauge sugulane). Tms-l ühegi ainega probleeme pole. Lõpetas selle kooli ja oleks pidand astuma Väike-Maarja kihelkonnakooli, aga raha pole, on paar aastat kodus. 1892 astus V-M kihelk.kooli, seal on terased õpetajad, T kohtub I korda päris kirjanikega (nt J. Liivi vend Jakob Liiv)
· Pilet 1 1. Vana-Egiptuse arhitektuur vanariik 2850-2052; 2052-1570 keskmine riik,. Uusriik: 1570-715 e.m.a karnaki templi sambad Vanade egiptlaste usk surmajärgsesse ellu oli tähtis. Selle eeltingimuseks peeti surnu keha säilitamist. Laipade säilitamiseks nad balsameeriti, muudeti muumiateks. Tähtsamate inimeset muumiate säilitamiskohaks oli eriline hauatüüp mastaba. See koosnes maa-alustest kividega vooderdatud hauakambrist ja selle kohal asuvast nelinurksest , kaldus külgseintega kastitaolisest kiviehitisest. Mastaba püüti ehitada võimalikult suur ja tugev, et paremini kaista muumiat aga ka selleks et rõhutada kadunu tähtsust. Vaarao mastaba ehitati kõrgem, astmetena ülespoole ahanev. Nii tekkiski astmikpüramiid. Püramiid oli ühtlane kivimass. Põramiidi pealispind kaeti lihvitud kiviplaatidega. Suurim püramiid Cheopsi püramiid 140 m kõrge, põhja pindala 5 hektarit. Püramiidide läheduses olid ka
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim
ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR.................................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
