,,Mäng, mängimine" On üks koht, kus igav ei hakka, on üks koht, kus mängud ei lakka, on üks koht, kus on oma seadus: siin ei õpita jonni teadust, selles majas püsigu headus. Paha tuju jaoks ukse ees taba. Rõõmus meel aga sisse saab vabalt, naer nagu varss tema sabas. On üks koht, kus igav ei hakka. On üks koht, kus mängud ei lakka, ainult voodis ollakse vakka. Siin ei tuntagi üksindust. Siin on sõprus ja siin on lust! Tule, lasteaed ootab sind just! (Ira Lember) Igal lapsel on oma lemmiklelud. Mina mäletan oma lapsepõlvest nukumänge. Mul oli palju nukke, keda vannitasin ja kasisin. Tegin neile soengud pähe ja viisin käruga välja. Tundsin oma mänguasjade üle uhkust. Kui minule meeldisid nukud, siis näiteks Eri Klas on rääkinud, et tema armastas üle kõige puuklotse. Mänge, mida armastada, on palju. Kui laps mängib, jäljendab ta eri olukordi ja emotsioone. Näiteks rollimängudes kujutab laps end elavalt ette kellegi tei...
Essee ,,Mäng, mängimine" On üks koht, kus igav ei hakka, on ükskoht, kus mängud ei lakka, on üks koht, kus on oma seadus: siin ei õpita jonni- teadust, selles majas püsigu headus. Paha tuju jaoks ukse ees taba. Rõõmus meel aga sisse saab vabalt, naer nagu varss tema sabas. On ükskoht, kus igav ei hakka. On ükskoht, kus mängud ei lakka, ainult voodis ollakse vakka. Siin ei tuntagi üksindust. Siin on sõprus ja siin on lust! Tule, lasteaed ootab sind just! (Ira Lember) Sissejuhatuses võiks välja tuua üldise, et mäng on lapsele tema töö; igapäevane tegevus, mille kaudu ta õpib tundma end ja ümbritsevat maailma jne...Laps jäljendab läbi mängides (sõnastust võiks muuta) erinevaid olukordi, emotsioone, situatsioone. Laps suhtleb mängides rühmakaaslastega, seepärast vajab ta ka mängu enda arenguks. Mis seos sel on sõnasta täpsemalt... Läbi mängu õpib laps erinevates olukordades toime tulema. Väga tähtis on, et täiskasvanu su...
Emotsioon on tunne, teadlikkus ja reageerimisviis. Inimene tunneb palju erinevaid emotsioone, On positiivseid emotsioone, nagu armastus, õnnelikkus, kuid ka negatiivseid emotsioone nagu viha, hirm, kurbus jt. Emotsiooniuurija Richard Davidson avastas, et positiivsete emotsioonidega on seotud aju vasak poolkera ning negatiivsete emotsioonidega aju parem poolkera. Vastavalt sellele, kellel milline pool ajus aktiivsem on kogetakse ka vastavaid emotsioone rohkem. Sellest võib järeldada seda, et inimene ei saa muuta oma emotsioonide väljendamist, kuna see on paika pandud aju poolkeradega. Rõõmsate ja positiivsete emotsioonidega inimesed on sageli õnnelikumad see omakorda toob kaasa edukuse õppimises, töös jne. Nad on ka usaldatavad, head suhtlejad ning positiivsed kaaslased, kelle seltskonda eelistatakse. Siiski näitavad uuringud, et inimene vajab mingis koguses ka negatiivseid või siis mitte ülipositiivseid tundeid, mis aitavad neil obj...
Emotsioonid Emotsioon on tunne, teadlikkus ja reageerimisviis. Inimene tunneb palju erinevaid emotsioone, On positiivseid emotsioone, nagu armastus, õnnelikkus, kuid ka negatiivseid emotsioone nagu viha, hirm, kurbus jt. Emotsiooniuurija Richard Davidson avastas, et positiivsete emotsioonidega on seotud aju vasak poolkera ning negatiivsete emotsioonidega aju parem poolkera. Vastavalt sellele, kellel milline pool ajus aktiivsem on kogetakse ka vastavaid emotsioone rohkem. Sellest võib järeldada seda, et inimene ei saa muuta oma emotsioonide väljendamist, kuna see on paika pandud aju poolkeradega. Rõõmsate ja positiivsete emotsioonidega inimesed on sageli õnnelikumad see omakorda toob kaasa edukuse õppimises, töös jne. Nad on ka usaldatavad, head suhtlejad ning positiivsed kaaslased, kelle seltskonda eelistatakse. Siiski näitavad uuringud, et inimene vajab mingis koguses ka negatiivseid või sii...
Isiksuse kirjeldamiseks võib leida mitmeid eripalgelisi vaatenurki või käsitlusviise ehk isiksuseteooriaid. Peamised isiksuse käsitlemise paradigmad on: Psühhodünaamilise käsitluse järgi mõjutab inimese isiksuse arenemist seesmised psüühilised jõud, mida inimene endale ei teadvusta (impulsid, instinktid, varajased kogemused lapsepõlvest), ehk isiksuse kujundab alateadvus. Humanistlik käsitlus vaatleb inimest kui tevikut, indiviidi, kus isiksuse kujundab inimese vaba tahe. Inimesel on kontroll ja vastutus oma elu eest ning inimene püüdleb arengu ja täiuslikkuse poole Kognitiivne lähenemine rõhutab, et mõtlemine, teadlikkus, analüüsivõime, taju juhib inimese käitumist. Isiksuse kujundab sotsiaalne õppimine ja sotsiaalsed kasvutingimused. Bioloogilise teooria suund kirjeldab isiksust organismis, eriti ajus, toimuvate bioloogiliste ja keemilisted protsesside kaudu. Seadumus- või iseloomujoonekeskne käsitlus põhineb inimese iseloomujoontel ...
Kunda Ühisgümnaasium Õpilase nimi 10. klass Positiivsust põhjustavaid tegureid noorsoo kirjanduses ja tänapäeva noorte elus Referaat Juhendaja õpetaja ... Kunda 201... POSITIIVSUST PÕHJUSTAVAID TEGUREID NOORSOO KIRJANDUSES JA TÄNAPÄEVA NOORTE ELUS Referaadis antakse ülevaade uurimistööst ,,Positiivsust põhjustavaid tegureid noorsoo kirjanduses ja tänapäeva noorte elus." Raamatutes on tihi peategelaseks noor, kellel on erinevaid probleeme lähedastega. Uurimistöö autor Krista Tuuling valis välja 20 noorsooraamatut, kus peategelased jäid vanusesse 12-19. Teostest otsiti noorte elus olevaid positiivseid tegureid. Ta tegi küsitluse, luges ilukirjandust ja blogisid. Autor küsitles 50 noort vanuses 12-18, et teada saada, mis on noorte elus rõõmustavat. Küsitletutest peavad oma elus positiivseks 30% noortest sõ...
Rallisport- teeskavad Sissejuhatus- Miks on rallisport oluline? Teemaarendus- Rallisport arendab füüsiliselt: Liikumise kiirus Rallisport arendab vaimselt: Koostöö ja usaldus Rallisport annab häid emotsioone Rallisport on meelelahutus: Inimestel on huvitav jälgida Rallisport aitab soodustada suhtlemisoskust Meeskonnasport Kokkuvõte- Rallisport arendab otsustusvõimet, annab osalejatele emotsioone ja tundeid ning on hea meelelahutaja. Sissejuhatus- Ralli spordis on nii positiivseid kui ka negatiivseid aspekte. Teemaarendus- Rallisport arendab nii vaimselt kui füüsiliselt: Treeningud ja emotsioonid Rallispordis võivad olla suured vigastesed Avariid ja õnnetused Koku lepitud reeglitest kinni pidamine ...
Emotsioonid Emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused (hingamises, pulsis, näo verevarustuses jne.), mida subjektiivselt tajutakse mingi tundmusena, mille nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema. See on meie igapäevaelu lahutamatu koostiosa, mille puudumist on raske ette kujutada. Me ei oleks rõõmsad, võites mingit auhinda, ei tunneks seletamatut kurbust lähedase inimese surma puhul. Emotsioonid annavad igale päevale kordumatu ja meeldejääva värvi. Arusaam emotsioonide olulisusest pole uus- paljud psühholoogid ning inimhinge uurijad on täheldanud emotsioonide kesksust inimese mõistmisel ja kirjeldamisel. Antiik-Kreeka filosoofi Empedoklese arvates oli võimalik taandada kõiki jälgitavaid nähtusi neljale algomadusele- soe, külm, kuiv, märg- mida võis endale ette kujutada kahe risti asetuva telje otspunktidena. Telgede ristumisel tekkis neli põhilist elementi- tuli (so...
Kuidas juhtida oma emotsioone Põhiemotsioonid · Rõõm · Viha · Üllatus · Vastikus · Hirm · Kurbus Emotsioonide juhtimine on oskus kontrollida oma käitumist ja olemust tugevate emotsioonide korral. Samuti tähendab emotsioonide juhtimine seda, et me saame valida ja tunda neid emotsioone, mida me tahame, selle asemel, et lasta väliskeskkonnal neid mõjutada. Emotsioone saab juhtida: · Endale teadvustades · Analüüsides emotsioonide tekkepõhjuseid · Ohjeldades · Arendades positiivset suhtumist ja positiivseid tundeid · Uskudes · Mediteerides Meetodid hirmu, kahtluse ja viha leevendamiseks: · HIRM. HIRM Hakatuseks osutage hirmule palju vähem tähelepanu ning viige pilk oma unistustele, soovidele ja igatsustele. Kontsentreerige oma jõupingutused eesmärki, sihtpunkti ja ambitsiooni. Seda kõike tehes on vähem aega mõelda hirmule. Elage käesolevas hetkes, mõtlemata mineviku eksimustele. · KAHTLUS. KAHTLUS Hakatus...
Klassikirjand Kuidas hoida perekonda? Öeldakse, et inimene pole loodud üksinda elamiseks. On hea, kui su kõrval on lähedased, kellega võid valimatult jagada nii muresid kui ka rõõme. Et nutta, peab olema keegi, kellega jagada oma pisaraid. Et naerda, peab olema keegi, kellega koos rõõmu tunda. Et saada lahti valust, peab olema keegi, kes aitaks seda eemale tõrjuda. Et olla õnnelik, peab olema keegi, kellele võid alati loota. Need mõtted sobivad perekonda. Perekond on üks suur tervik, kus kõik hoiavad kokku ja peavad üksteisest lugu. Mõni pere on suurem, teine väiksem, tähtis on selle olemasolu ja ühtekuuluvustunne. Olgugi, et peredliikmed ei pruugi päevast päeva koos aega veeta, ei unustata üksteist. Kindlasti on iga kodukond loonud koos meeldejäävaid mälestusi ning jaganud nii positiivseid kui ka negatiivseid emotsioone. Positiivseid emotsioone annav...
Negatiivsed emotsioonid Laura Kukk 10A Emotsioonide kohta võime öelda, et need moodustavad inimese olemusest põhiosa. Igapäevases kõnepruugis mõistetakse selle all tundmuslikku hingeseisundit. Mõnikord, kui ratsionaalne mõtlemine väheneb, võib muutuda aga hoopiski oma emotsioonide orjaks. Kuid tänu sellele, et ühiskonnas on isikul kõrge ühiskondlik staatus, siis loob see soodsa pinnase emotsionaalsete kogemuste mõtlemisest eraldamisele. Emotsiooni kohta öeldakse, et see on negatiivne, kui ta äratab indiviidis vastumeelsuse, häirituse või hoopiski rahulolematuse tunde. Millised on aga kõike tavalisemad negatiivsed tundeavaldused? Kõik me oleme kogenud negatiivseid emotsioone, neid siis kas ühe korra või korduvalt oma elu jooksul. Kõige levinumatest võime nimetada aga näiteks armukadedus, viha, kurbus, agressiivsus, raev, pettumus, hirm, kahetsus, kannatamat...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Sotsiaalteaduskkond Suhtlemispsühholoogia Asendustöö nr.7 Üliõpilane:Alexander Kholin Rühm:AAVB41 Matrikli nr:134624 Juhendaja:Ly Kurist Tallinn 2015 Ma lugesin internetist artikli "Mis on emotsioonid inimeste elus" ja sealt ma sain teada , et emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused (hingamises, pulsis, näo verevarustuses jne.), mida subjektiivselt tajutakse mingi tundmusena,mille nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema.Inimestel tekib emotsioon kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks.Meie elus Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses ja...
1 Füüsiline tervis, iseloom ja individuaalsed erinevused ja nende seos heaoluga 2010 2 Füüsiline tervis ja selle seos heaoluga - Okun jt (1984) poolt läbiviidud meta-analüüsid näitasid füüsilise tervise ja subjektiivse heaolu vahel positiivset korrelatsiooni. - Ryan ja Frederick (1997) leidsid, et subjektiivne vitaalsus on seotud ning sõltub nii somaatilistest kui ka psühholoogilistest faktoritest. -Ryffja Singer (2000) töö tulemuste põhjal võib öelda, et positiivsed suhted teistega olid eriti olulised tervisega seotud protsesside parandamises. 3 See, et tervise ja heaolu vahel on seos, on ilmselge. Haige olemist seostatakse tihtipe...
Igaks on oma nne sepp . Lugupeetud siinviibijad. Olen tulnud siia , et veenda teid selles, et igaks on oma nne sepp ! Tihtipeale on inimestel tavaks jagada endid kaheks: nnelikeks ja nnetuteks inimesteks. hed on need, kellel elus kik nnestub, kellel nib kik olemas olevat, mida inimhing ihaldada oskab; teised aga on n. elu hammasrataste vahele jnud, kellele saavad osaks vaid ebannestumised. Viimastele tundub, et kik, mida nad ette vtavad, jookseb liiva ja seetttu nad sageli enam ei ritagi. Kuidas saada nnelikuks ? - see on ksimus, mida paljud inimesed esitavad, lootes saada retsepti, mida teha, et nnetuste jada katkestada ja nnelikuks saada. Selle koha peal julgen elda, et see lootus on kll lollide lohutus , sest pole olemas hte ja kindlat nn . retsepti vaid igaks vormib oma elu ise . Seega tuleks inimestel, kes tunnevad end nnetuna eelkige iseendasse vaadata . nn on inimeste jaoks vga erinev . Osad on nnelikud , kui vidavad lotoga ...
Emotsioonid- mis need on ning milleks on neid vaja? Nimi ja klass Meie planeet Maa on suur. Siin elavad väga palju ning huvitavaid inimesi. Me kõik oleme unikaalsed ning väga erinevad. Meie välimus on omalaadne, käitume isemoodi ning mõtleme sageli erinevalt. Sellegipoolest on meil kõigil palju ühist. Me kõik oleme suutelised oma sõpra või parnerit mõistma. Selle all ei mõtle ma suulist suhltlemist, kus teine räägib sõnadega seda, mida parasjagu tunneb või mõtleb. Inimestel on ühed imelised omadused mis lasevad meil ilma sõnadeta näidata, kuidas ja mida parasjagu tunneme. Inimestel on ajus kodeeritud üks universaalne suhtlemiskeel, mida kasutame iga päev. Selleks on meie tunded ehk emotsioonid. Neid on suhtelislt vähe, ent suudame nende abil edastada kõige olulisema informatsiooni. See info ei pruugi olla väga täpne, kuid sellegipooles...
Fovism ja ekspressionism 1. Kus ja millal kerkis esile foovideks nimetatud kunstnikerühmitus? Pariisis 1905.aastal Sügissalongis 2. Kirjelda foovide värvi- ja pintslikasutust. Värvid on puhtad, kõlavad, väljendavad positiivseid emotsioone, tihti vastupidised tegelikkusele. 3. Kes oli keskne kuju foovide rühmituses? Millised olid tema eesmärgid kunstis? H. Matisse eesmärkideks kunstis oli eneseväljendus ja dekoratiivne lõpptulemus 4. Mida iseloomustavat tead teiste foovide loomingu kohta? Kujutavad muusika-ja rahvapidude motiive, religiooni. 5. Millisest sõnast on tuletatud mõiste ,,espressionism"? Ekspressioon väljendus(pr.k) 6. Võrdle omavahel prantsuse foove ja saksa ekspressioniste. Mis oli neil ühist ja mille poolest nad erinesid? Ekspressionistid negatiivsed emotsioonid - rahutus, maailmaalu,ühiskonnakriitika. Värviko...
Kunstiretsensioon Laupäeval, 25.novembril käisin vaatamas Kristel Lukatsi fotonäitust ,,Pilvede all". Kristel Lukats oli Tallinna Fotomuuseumis galerii LEE kuraator, Tallina Fotoklubi liige ja Eesti Fotokunstiühingu asutajaliige. Tegu oli aastate jooksul Lukatsi maakodus Eiveres tehtud fotodega meeleolukatest hetkedest, milliseid loodus meile nii heldelt kingib. ,,Need hetked jäävad mällu kui unustamatud iluelamused, mida tahaks alles hoida, teistega jagada. Foto ei anna edasi kõike läbielatut, kuid ikkagi on see ainus võimalus," kommenteeris ta. Näituse koostas ta spetsiifiliselt eksponeerimiskohta silmas pidades-väike söögikoht, kus inimestel oleks aega iseenda jaoks. Näitusel oli nii must-valgeid töid kui ka värviga. Värvidega piltide puhul tundus looja eelistavat õrne ning maalähedaseid toone. Dokumeeritud olid näiteks igapäevased asjad nagu poiss koolitükke tegemas, kuid oli ka näha maalilisi jäädvustusi...
Kunstilist tegevust kasutatakse tänapäeva sotsiaaltöös üha tihemini. Inimesed on aru saanud, et kunst kui teraapia on suhteliselt tõhus vahend terapeutidele. Sellest meetodist on abi ka näiteks õpetajatele, sotsiaaltöötajatele, noorsootöötajatele, psühholoogidele jne. Kunstiteraapiat võib kasutada igasuguste erinevate inimeste seas. See sobib kõigile- lastele, eakatele, vaimupuudega inimestele uimastisõltlastele, alkoholisõltlastele jne. Tänu kunstile suudavad inimesed, ennast paremini väljendada. See tuleb esile just eriti laste sea. Olles igapäevaselt laste ja noortega tegelev inimene tean, et inimesi on igasuguseid. Kui mõne noorega saab väga lihtsalt rääkida ja nad võivad rääkida palju rohkem kui sa küsisid, siis palju on selliseid, kes ei soovi üldse oma soove ja tundeid avaldada. Nad on vaiksed ja endassetõmbunud aga on näha, et nad siiski otsivad abi. Kuid tihti on väga raske välja nuputada, kuidas nendest aru saa...
Näituse retsensioon Külastasin näitust ,,ISEOLEMISE TAHE. 90 aastat Eesti Vabariiki" Eesti Ajaloomuuseumis, mille kontseptsiooni autor on Mariann Raisma ja peakuraator Ivar Leimus. Näitus oli jagatud nelja teemablokki Võim ja valitsus, Vaimu jõud, Võitlus ja Vastupanu ning Hea elu. Eksponeeriti ohtralt fotosid, filmikaadreid, unikaalseid esemeid, audioklippe, ajaloolisi materjale ja interaktiivseid detaile. Esimesel silmapaistval fotol kujutati Vabadussõja ajal toimunud punase terrori ohvreid Rakveres. Nähes pilti, jäin ma mitmeks minutiks eksponeeritavat silmitsema. Foto oli väga liigutav, kuid samas ka õõvastav kõigepealt haarasid mu pilgu valge lume peal lebavad eestlased, kes olid punaste poolt teise ilma saadetud, seejärel märkasin ka ümber nende seisvaid ja leinavaid ellujäänuid. Jäädvustus tekitas minus väga segaseid ja erinevaid emotsioone. Esimeseks emotsiooniks oli viha, mis tekkis mõrvarite vastu, teiseks aga kurbus,...
Dirigendi töö võlud ja valud Dirigent on oma hingelt kunstnik, kelle ülesanne on kellegi teise poolt loodud kunsti edasi anda. See ei ole kerge ülesanne. Helilooja on loonud teose, milles on kindel sõnum. Dirigendi ülesanne on see sõnum leida ja kuulajatele edasi anda. Kindlasti on igal dirigendil oma nägemus, aga helilooja sõnum ei tohks kaduma minna. Sellesama loo mõtte peab dirigent edasi andma orkestrile. Kuulajale on muusika nauditav ja elamusterohke vaid siis, kui dirigent ja orkester mõtlevad ühtemoodi ja panustavad sellesse, mida nad teevad. Seetõttu peab dirigent olema ka väga hea psühholoog, leidma orkestriga ühise keele ja suutma paljudest erinevatest isiksustest koosneva kollektiivi ühes rütmis hingama panna. See ei ole alati kerge. Dirigenditöö juures on positiivne see, et kohtuda saab väga paljude huvitavate inimestega, esitada erinevate heliloojate muusikat erinevatel lavadel Dirigendi töö pakub väga palj...
Vastus oled sina ise Kui ollakse siia maailma sündinud, peab ise hakkama ka saama. Ei saa loota kellelegi teisele, sest reetmine on täiesti võimalik. Loomulikult on hea, kui aidatakse, aga ennekõike peab uskuma endasse. Tore, kui arvatakse, et religioon aitab, kuid kõige tähtsam on siiski uskuda enda tahtejõu ja hinge tugevusse. Teine inimene ei saa esimese elu elada. Vastus kõigele on inimene ise. Religioon on inimkonna ajaloos alati aktuaalne ning väga tähtis olnud. Sadu, isegi tuhandeid aastaid on erinevaid jumalaid kummardatud ning samal ajal oldud absoluutselt kindlad, et just nende jumal on ainus ja õige ning kõik teised on väärad. Usu pärast tehakse kohutavaid ning ka suurejoonelisi tegusid. Selle nimel ollakse tihtilugu kõigeks valmis, midagi ei peeta paljuks, ohverdatakse nii ennast kui ka oma vara. Millegipärast aga ei tehta pooltki nii palju iseenda heaks, kui tehakse usu jaoks, kuigi ...
ÕNNELIKUD ON NEED, KES ISEENNAST ÄRA VÕIDAVAD Elus saavutame tulemusi, mis on meie edu betooniks ning millele ehitame oma karjääri. Kuigi need saavutused on meie edaspidises elus tähtsad, ei hinda me neid kõiki samaväärselt suuremate saavutuste puhul tunneme küll rõõmu, kuid väiksemad saavutused on meile tühised. Kõiges ei saagi alati võita, elu pole mäng võidu peale. Tihti ei saa inimesed aga sellest aru ning tuntukase kurbust ja stressi. Kui elult on saadud juba üks tagasilöök, ei suudeta edasi minna. On inimesi, kes on ka materiaalsest kaotusest löödud. Kuigi materiaalne väärtus võib osutuda oluliseks, on kaotada eluliselt, hingeliselt, märkimisväärsem, kui kaotada midagi materiaalset. Kaotust ei ole olemas. Seda, mida nimetatakse kaotuseks, on tegelikult võidetud kogemus, mis teeb meid targemaks ja annab jaksu edaspidiseks. Ka saksa filosoof Friedrich Nietzsche on öelnud: ,,Kõik, mis ei tapa, teeb tugevamaks." Näitena võib tuu...
Emotsioonid Emotsioonidega puutuvad inimesed kõikjal kokku. Emotsioone väljendamata oleks raske aru saada kuidas teine inimene end tunneb või mida ta võib ette võtta, kuidas käituda. Emotsioon on inimestele väga omane nähtus, millega kõik on kokku puutunud, ise oma emotsioone kontrolli all või varjatuna üritanud hoida ja tänu emotsioonidele saab ka kaasinimeste näost nii mõndagi välja lugeda. Siiski tuleks õppida oma emotsioone talitsema, et esmamulje põhjal ja ilma tagajärgedele mõtlemata midagi sellist ei tehtaks, mida hiljem kahetseda võiks ja samuti ka ennast nõrgana ei näidataks. Inimesed peaksid rohkem teadma nende elu niivõrd mõjutavast faktorist, mis otsustab meie elust nii suure osa ja on ka natuke salapärane. Just seepärast ma selle teema valisin, lootuses uutest teadmistest ka endale tulevikus kasu saada. Emotsioon Emotsi...
Retsensioon Kontserdi pealkiri oli „Sinu poole teel“. Külastasin kontserti Võru Kandles ja see toimus novembris. Kontserdi teema oli soolokontsert ja eesmärgiks oli Alen Vezikol esitada varem tuntud laule, kuid tutvustada ka oma uusi laule. „Sinu poole teel“ sobib kontserdile pealkirjaks, sest soolokontsertiga ning uute ja vanade lauludega astus Veziko piltlikult öeldes sammu lähemale publikule.Kontserdil oli kuulda nii vokaal- kui ka instrumentaalmuusikat. Esitati ainult Alen Veziko laule ning esitajaks oli tema ise. Kontserdi tegi eriliseks see, et Veziko mängis ise klaverit ja kitarri ning ka see, et ta rääkis lugude vahele juhtumeid oma minevikust ning teisi huvitavaid jutte. Lugu, mis kontserdil mulle kõige rohkem meeldis, oli „Ei ole öeldud lihtsalt tuulde“. See lugu on kirjutatud pop stiilis. Esituse tase oli kaasahaavar ja puhas. Loo kuulamine tekitas minus positiivseid emotsioone, kuid...
Kehalise kasvatuse vajalikkusest koolis. Kehalise kasvatuse ja spordiga tegeleja on tõenäoliselt õnnelikum kui inimene, kes sellega ei tegele. Kehalise liikumise kaudu saab positiivseid emotsioone kõige loomulikumalt väljendada. Spordiga tegeldes saab võimendada positiivseid emotsioone ja elada välja negatiivseid. Spordi abil saab emotsioone teistega jagada. Kehaline kasvatus pakub palju võimalusi õpetada last käituma rühma liikmena. Koos sportimine, eriti meeskonnamängud, aitavad arendada grupitunnetust ja teistega arvestamist. Edu saavutamiseks peab üksikisik allutama oma tahtmised ja soovid kollektiivi omadele. Kehalise kasvatuse tund annab võimaluse ennast kehtestada neil, kes on just füüsiliselt andekad, samuti soosib neid, kelles on aktiivsust ja võitlusvaimu. See aitab ennast kollektiivis kehtestada ka neil, kelle akadeemilised võimed on nõrgemad. Kehalise kasvatuse ülesannete hulgas on palju tegevusi, mis n...
Käitumisteaduste õppetool Estonian Business School EMOTSIONIDE VÄLJENDAMINE Kursusetöö LK Beb-1 Õppejõud: Jaan Ennulo Tallinn 2013 Sisukord SISSEJUHATUS Lugedes Ota Kraus ja Erich Kulka ''Surmavabrikut'' või siis Raimod Kaugvere ''Kirjad laagrist'' tundsin ma viha, ärevustunnet, pettumust, kurbust ja ängistust ning kõiki neid tundeid veel üheaegselt. Vastupidiselt negatiivsetele tunnetele tundsin ma siirast rõõmu, kui sain aidata ühel vanainimesel toidukotid kolmandale korrusele viia, sest ta ise seda teha ei jaksanud.(autor) Tegemist on inimese tundmuste ehk emotsioonidega, millega oleme me kõik ka tuttavad. Emotsioonides või tundmustes väljendab inimene rahulolu või rahulolematust oma käitumise, tegevuse, teiste inimeste ja maailma asjade suhtes. (Lunge, 1980) Kursusetöö üheks eesmärgiks on uurida, kust saavad need tundmu...
GRUPI TEOORIA Seleta mõiste grupp-Grupp on üksus milles on vähemalt kaks inimest kes üksteist vastastikku mõjutavad ja on sellest teadlikud. Kuidas grupid jaotatakse- Jaotatakse suuruste järgi: väike 2-20, suur-20+. Grupi liikmete vaheliste sidemete tugevuse järgi. Nimeta grupi arengu etapid ja kirjelda ühte neist- Kujunemis faas, Konflikti faas, Ühtekuuluvus faas, koostöö faas. Koostöö- väärtustatakse inimeste isiksuslikke võimeid. Grupp on orjenteeritud eesmärkidele. Üksteise nõuandeid andes ei võta teise pool seda kriitikana. Mis on autoritaalse ja demokraatliku juhi erinevus- autoritaarne on see kes tahab kõik asjad ise korda ajada aga demokraatlik on see kes jagab koos teistega infot, talub kriitikat, grupi liikmeid see juht tunnustab. Seleta mõiste: Staar- on isik kellega on seotud eelkõige kõrgendatud emotsiooni vajadus. Ta on seltskonna hing ja temaga ei hakka igav. Staarile meeldib tähelepanu. Liider- Liider on...
Kunstinäituse retsensioon Külastasin 22. mail Kuressaares asuvat Anne kunstikooli galeriid. Kõige enam jäid silma Navitrolla tööd, mis olid originaalsed ja pilkupüüdvad eriti oma värvilahenduse tõttu. Kirjeldatavad maalid olid kõik väiksemas formaadis. ,,Sööme, puhkame, anname piima" - maalil kujutati põhiideena kahte vastassuunas lamavat lehma. Taustaks olid karjamaa ning vasakus ja paremas nurgas olev mets tumedate mürkroheliste kuuskedega, leidus ka mõned üksikud puud. Värvilahendusena oli tausta puhul välja toodud, eespool tumedamas toonis rohi ning tagapool heledamas, leidus ka veidi soojemaid kollakaid toone. Taevast kujutati helesinisena, kuid hulgas leidus ka tumesiniseid pilvi. Maal tekitas positiivseid emotsioone oma maaläheduse ning lihtsuse poolest. ,,Jõuluöö unenägu" - maali keskseks objektiks oli võetud põlev kirik. Teose miljöö on talvine, kuna maapinda katab lumekiht. Kiriku kõrval on näha jäneseid, kuuski ning üh...
Tiiu Piibur sündinud 14.01.1967. a. Tiiu Piibur sündis Mulgimaal, Viljandi linnas, õpinguid jätkas Läänemaal. Kunstihariduse omandas Tartu kujutava kunsti kaugõppe koolis,mis asus Vallikraavi tänaval, endine Pallas. Olulisemaks peab ta kunsti omandamist elust enesest, kust on pärit Tiiu inspiratsioon ja looming üldse. Tema kunsti võib pidada meeleliseks. Iga kunstiteosega annab ta edasi positiivseid emotsioone. Tööd on ainult positiivses seisundis loodud - läbi armastuse energia. Ta armastab maalida loodust, kuna loodus on isetuim planeedil Maa. Enda maalimaterjali ammutab Tiiu loodust vaadeldes. Nagu loodus, nõnda ka tema maalid aitavad inimest looduse rütmiga puhastada, sel juhul kui selleks soovi on. Ta on kogunud iga maali tarvis personaalselt loodu materiali, iga maal on omaette lugu ja personaalselt erinevad. Vaadeldes maale, tunneme...
Tere! Minu nimi on Liliana Saslova. Uurimistöö tegin teemal ,,Armastus ja sõprus''. Püstitasin järgmised küsimused: Mis on sõprus? Kas sõprusel on piire? Millel sõprus põhineb? Milline on tõeline sõber? Mis on armastus? Kas armastusel on stiilid ja faasid? Kui kaua kestab armastus? Leides vastused küsimustele, sain teada, et armastusel on kuus stiili ja kolm faasi. Sain teda, et on olemas päris armastus. Päris armastuses õppime enda partnerit paremini tundma, sellisena nagu ta on. Jälgime, kas meile meeldivad tema juures tema plussid ja miinused. Armastus on tundeline ja mõtteline side; positiivseid elamusi esile kutsuva isiku, eseme või abstraktse nähtuse kõrge väärtustamine ning püüdlemine selle poole. Armastus võib väljenduda tunnetes, mõtetes, hoiakutes ja käitumises ning põhineda näiteks vanemlikel instinktidel (ema armastus lapse vastu), harjumustel ja kasvatusel (kodumaa- armastus) . Iga inimese jaoks on armastus erinev. Me...
1. teised hindavad mind õigemini veeretad endalt vastuse ära. Mul on õigus end ise hinnata ja vastutan oma käitumise eest ise. 2. ma ei tohi eksida. Mul on õigus teha vigu, ma teen neid ja vastutan nende eest. 3. ma pean teadma kõigi oma tegude tagajärgi. Mul on õigus öelda: ,,Ma ei tea". 4. Ma pean teistele oma käitumist selgitama. Võin, aga ei pea seda tegema. 5. Pean oskama teiste soove silmist lugeda. Mul on õigus öelda: ,,Maei saa aru". 6. Loogika teeb käitumise ja otsused õigeks. Mul on õigus olla ebaloogiline. 7. Pean kõigest hoolimata püüdma olla täiuslik. Mul on õigus teiste arvamusest mitte hoolida. 8. Olen teiste käitumise eest vastutav. Igaüks vastutab oma käitumise eest ise. 9. Pean teistele meeldima. Ma ei pea olema kuldmünt. 10. Meele muutmiseks peab otsima õigustust. Mul on õigus meelt muuta. 11. Halbu peab karistama. Ma ei pea kontrollima asju ja...
Emotsioonid Emotsioon on subjektiivne tundeelamus, mis sisaldab füsioloogilisi, käitumuslikke ja kogniitvseid reaktsioone sisemistele ja välistele sündmustele. Emotsioonid komponendid : *füsioloodiline muutus *käitumisvalmidus *teadlik subjektiivne kogemus *kognitiivne ehk tähenduslik ehk hinnanguline komponent Darwini ja James-Lange teooria : Darwin : Inimeste emotsioonid on sarnased loomade afektiivsete ja instinktiivsete reaktsioonidega. Emotsioonide väljendusi võib suuresti seleteda kasulikkuse põhimõttega. Näiteks teeb loom karvu turritades oma keha näiliselt suuremaks ning ajab niiviisi vastasele hirmu nahka Järelikult on see võte kasulik enesekaitsmiseks. James-Lange : Tajutud sündmus põhjustab esmalt muutusi organismi talitlustes ja alles nende tagajärjel tekib emotsioon : Emotsioon on psühhofüsioloogiliste muutuste tagajärg, mitte põhjus. Nt : Me oleme kurvad sellepärast ,et me nut...
TALLINNA TEENINDUSKOOL KK12-PE2 PSÜHHOLOOGILISED OHUTEGURID Referaat Tallinn 2012 Erik Püvi Psühholoogilised ohutegurid SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................1 1. EMOTSIONAALSED NÕUDED TÖÖL........................................................................2 2. ENESEHINNANG...........................................................................................................3 2.1. ENESEHINNANGU KOMPONENDID.....................................................................4 2.2. ENESEHINNANGU FAKTORID...............................................................................4 3. JUHTIMISE KVALITEET...........................................................................................
Emotsionaalne ja sotsiaalne areng (1 7 a.) Esimesel eluaastal: Lapse emotsionaalses arengus on kõige olulisemad kaks esimest eluaastat. Emotsioon on tundmuse vahetu läbielamine. Emotsioonid avaldavad seega mõju tajule ja tähelepanule ning füsioloogilistele protsessidele. Emotsionaalne areng algab looteeas. Pärast sündi reageerib laps erksalt oma ema tunnetele ja on suhtluseks emotsionaalselt avatud. Kesknärvisüsteemi häireteta küpsemine eeldab positiivseid kogemusi, mis suurendab lapse rahulolu ja enesekindlust. Mida rohkem on lapsel esimesel eluaastal rõõmu seda vähem kogeb ta hiljem hirmu ja agressiivsust. Juba esimesed negatiivsed suhtlemiskogemused imikueas tekitavad usaldamatust ümbritseva vastu ja negatiivseid emotsioone. Näiteks müra, võõras ümbrus, esemed, äkilised liigutused, kukkumine tekitavad lapses negatiivseid emotsioone (hirmu, ärevust). Lapse meeleolu võib kiiresti muutuda. Seega imikueale on ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Informaatikainstituut Sotsiaalmeedia mõjust inimsuhetele Kava Õppeaine: Väljendusoskus Õppejõud: dots. Rein Paluoja Üliõpilane: Bruno Meder Rühm: IAPB13 Üliõpilaskood: 120636IAPB Tallinn 2011 Ideed: Sotsiaalmeedia tarbimine pidevalt kasvab, kuid millist mõju avaldab see inimsuhetele? Teema: Vaatleme seoseid inimsuhte ja sotisaalmeeida vahel Eesmärk: Teha selgeks, kuidas mõjutab tänapäeval sotsiaalmeedia inimsuhteid. Põhisõnum: Sotsiaalmeedia on massipsühhoosivahend, mis avaldab inimestele suuremat mõju kui me arvata oskaks. Esialgne pealkiri: Sotsiaalmeedia mõjust inimsuhetele. Kava: · Sissejuhatus 1. Sotsiaalmeedia 2. Positiivne m...
Muusika retsensioon Victoria Talpsepp 10B 7. aprillil käisin Tallinn Music Week'i raames toimuval muusikafestivali Sweet Spot'i õhtul Telliskivi Rohelises saalis eesti räpparit Reketit kuulmas. Tom-Olaf Urb, lavanimega Reket on sündinud 2. aprillil 1985. aastal Tallinnas. Ta on eesti muusik, produtsent, kirjanik ja näitleja. Reketi ema on tuntud näitleja Viire Valdma ja isa laulja Toomas Urb. Tom on tuntud rännumehena, kes on õppinud Santa Monica kolledzis ja lõpetanud Londoni kunstiülikoolis helikujunduse eriala ning elanud ja töötanud Londonis ja Los Angeleses. Ning ka praegu veedab ta tihti aega maailma rännates ja elu kogedes. Pikad rännakud olidki 2008. aastal ilmunud debüütalbumi "Kajapark" põhiliseks inspiratsiooniks. 2015. aastal ilmunud album "Tuule tee" viis Reketi tuntuse järgmisele tasemele, millele järgnesid nominatsioonid Eesti Muusikaauhindade galal....
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut MIDA PEAB JUHT TEADMA ORGANISATSIOONIKULTUURIST Lühikokkuvõte Ärinduse õppekava Tallinn 2018 1 Nagu iga inimene on ka iga organisatsioon erineva iseloomuga, mida võib nimetada organisatsiooni kultuuriks. Iga ettevõtte üks peamisi edukuse põhjuseid peitubki selles valitsevas kultuuris. See mõjutab märkimisväärselt kogu organisatsiooni tegevuse efektiivsust. Ettevõtted on palju edukamad ning teenivad suuremat käivet kui firmad, kel ei ole hea organisatsioonikultuur. Kahjuks enamik juhte ei oma tervislikku organisatsioonikultuuri enda ettevõttes. Hea organisatsioon vajab liidreid, kes mõistavad, kui oluline on terve organisatsioonikultuuri üles ehitamine ning selle alalhoidmine. Uuringud on näidanud, et tugev organisatsioonikultuur on nendes ettevõtetes, kus juhtpositsioonil on targad liidr...
Isiksuseomadused Mis on isiksus? • Isiksus on indiviidi vaimsete, füüsiliste, emotsionaalsete ja sotsiaalsete omaduste kogum, mis teeb ta teistest erinevaks. Tavakõnes seostatakse sõna „isikus“ iseloomu ja karakteriga, seda kasutatakse silmatorkavuse, unikaalsuse ja erakordsuse tähenduses. • Isiksus on teatud arengutasemel inimene, keda iseloomustab mina-teadvus, käitumise suhteline püsivus ning suutlikkus reguleerida iseennast ja oma suhteid sotsiaalse keskkonnaga. • Isiksuse all mõistetakse neid käitumise, mõtlemise ja tunnetuse aspekte, mille poolest inimesed üksteisest erinevad. • Isiksus on terviklik süsteem, mis koosneb paljudest anatoomilistest, füsioloogilistest, eriti aga psühholoogilistest omadustest. Isiksuseomadused • Üldjuhul teatakse, et kõik inimesed on üksteisest erinevad: mõned on tormakad ja teised rahulikud, mõned on julged, teised arglikud jne. Kui isiku üks kindel käitumine esineb paljudes...
Retsensioon "Helisev Muusika" Richard Rodgersi "The Sound of Music" olen mitu korda näinud Külli Talmari kohandatud variandis Viimsi Keskkoolis, 26.oktoober 2015 viimati. Etenduse atmosfäär oli võrreldav filmiga, kuna selle lavaletoomisel oli järgitud klassikalist joont. Helisevast muusikalist on tehtud mitmed erinevad muusikalid ja filmid. Heliseva muusikali lugu põhineb Maria Augusta Trappi raamatul "Trappi pereanambel", mis räägib noorest Mariast, kes saadeti kümneks kuuks kloostrist karmi kapteni perre lapsehoidjaks. Viimsi Muusikakooli orkestri dirigent: Ott Kask. Lavastaja: Külli Talmar. Koreograaf: Maido Saar. Kostüümid: Kairy Nahkur. Koormeistrid ja solistide õpetajad: Andrus Kalvet ja Kätlin Puhmaste, Ita-Riina Pedanik. Valgus ja Heli: Lauri Pihlak, Lauri Randma, Robert Kürsa. Muusikalis esinesid kooli õpilased ja õpetajad, peamiselt: Mari-Liis Rahumets, (Maria Rainer), Margus Toomla (Kapt...
ÕNNE LEIDMINE Õnn, see on vist miski, mida iga inimene otsib arvatavasti kogu oma elu. See on midagi, mille kestvus on lühiajaline, midagi, mida me ei saa katsuda ega osta, vaid ainult tunnetada. Seda ei saa näha ega maitsta, seda ei saa ka inimestele peale suruda. Mis see siis on, see iga inimese unistus õnn? Rääkides õnnest, tekib hulgaliselt küsimusi. Miks on osad inimesed õnnelikumad kui teised. Kas on olemas õnne valem? Kas mõned inimesed sünnivad õnnegeeniga? Kas raha eest saab õnne osta? Kuidas on omavahel seotud tervis ja õnn? Mis siis ikkagi on hea elu ja mida on inimesel vaja selleks, et olla õnnelik on selleks nauding, tunnustus, rikkus, hea tervis? Tegelikkuses on ikkagi nii, et inimeste jaoks tähendab hea elu erinevaid asju. Mõnele on esmatähtis maine varandus ja mammona, teisele ühiskondlik tunnustus, kolmandale aga hoopiski vaimne tasakaal ja hingerahu. Ehk teisisõnu, head elu ei...
Retsentsioon ,,Figaro pulm" Käisin vaatamas ooperit W.A. Mozarti ooperit ,,Figaro pulm", kuna avanes võimalus saada kultuurielamuse eest ka kergelt hinne. Nagu juba enne mainisin, siis ooperi heliloojaks on Wolfgang Amadeus Mozart, muusikajuht ja dirigent on Lauri Sirp ning lavastajaks on lätlanna Indra Roga. Peaosatäitjat Figarot kehastas Vanemuine ooperilaulja Atlan Karp ning tema armastatut Susannat kehastas Pirjo Püvi. See oli mu esimene elamus ooperivaldkonnas. Olen küll eelnevalt televisioonist mõnikord jälginud mõnda ooperit, kuid positiivseid emotsioone ei ole siiani see minus väga tekitanud, kuna ooper on tundunud kõrk, külm ja emotsioonitu. See teos pakkus aga rohkem huvi, kuna südmustik, koos oma intriigide ja salajaste armuavaldusega, oli meeldejääv ning aeg-ajalt ka väga huvi pakkuv. Kahju ainult, et sama tunne ei kestnud terve ooperi vältel. Oli ka kohti, kus sündmustik ja muusika ...
Elurikkus Bioloogiline mitmekesisus ehk elurikkus hõlmab elu mitmekesisust, see tähendab kogu biosfääri elustikku: kõiki organisme ja nende elupaiku. Looduslikest tingimustest sõltub, milline elustik mingis maakera paigas kujuneb, kas see on liigirikas või elavad seal vaid vähesed liigid. Liigirikkuse all mõistetakse kõiki maailmas olemasolevaid liike bakteritest imetajateni. Seni on kirjeldatud 1,8 miljonit liiku, arvatakse et avastamata liike on mitmei kordi rohkem. Mida mitmekesisemad on elutingmused, seda rikkalikum on ökosüsteemi elustik. Ökosüsteemide mitmekesisus tähendab koosluste ja elupaikade paljusust. Maakera mingit piirkonda saab iseloomustada selle järgi, kui palju on seal erinevaid ökosüsteeme. Mõnes paigas on palju, mõnes vähe. Igal ökosüsteemil on talle iseloomulikud tunnused ja ainuomane organismide kogum. Iga omaette asuv saar, jõgi või raba on omamoodi väike ökosüsteem. Liigisisene...
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Eesti keele osakond Eestlaste emotsioonisõnavara Referaat Juhendaja Maigi Vija Tartu 2014 Käesoleva referaadi aluseks on ajakirjast Keel ja Kirjandus 8/2002 Ene Vainiku artikkel ,,Millest on tehtud eestlaste emotsioonisõnavara?", Ene Vainiku artikkel ,,Kuumaverelised eestlased. Eestlaste rahvalikust emotsioonikategooriast" raamatust ,,Äidinkielen merkitykset" ning Ene Vainiku ja Heili Orava artikkel ajakirjast Keel ja Kirjandus 4/2005 ,,A. H. Tammsaare eksitus: tee tööd ja näe vaeva,... aga ikka oled vihane". Kahe esimese artikli aluseks on Eesti Keele Instituudis läbiviidud empiiriline uuring, mille tulemuste põhjal kirjutas Ene Vainik ka oma magistritöö. Selle tulemusena saadi teada, millest koosneb eestlaste emotsioonisõnavara. Kolmanda artikli aluseks on kaks uurimust. Esimene uurimus on Heili Orava poolt l...
1 Sotsiaalsete oskuste areng ning nende alaoskuste kirjeldamine Lapse sotsiaalne areng peab tagama ühiskonnas elamiseks vajalike sotsiaalsete oskuste ja pädevuste omandamise. Seepärast on sotsiaalsete teadmiste ja oskuste ning väärtushinnanguliste hoiakute kujundamine üks tähtsamaid kasvatus ülesandeid. Eelkoolieas on oluline kasvatusülesanne kujundada esmaseid sotsiaalseid oskusi: abistamist, lohutamist ja jagamist. Sotsiaalse oskuse liik Eeldatavad oskused Eeldatavad oskused Minu rühm Positiivsed käitumisviisid 3 aastased 5 aastased 3-5 aastased Suhtlemine eakaaslastega Oskus öelda ja vastu võtta Algatab vestlust eri Teeb eesmärgi Oskavad teh...
Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................3 Jungi tüpoloogia........................................................................................................................ 3 Myers-Briggs'I küsimustik.......................................................................................................4 Sotsioonika................................................................................................................................. 4 Isiksusetüübid............................................................................................................................5 Isiksusetüüpide kirjeldused......................................................................................................5 Eetilis-Intuitiivne ekstravert EIE................................................................................
Mässaja rukkis. Käisime Tallinna Lilleküla Gümnaasiumiga vaatamas filmi "Mässaja rukkis", mis põhines Jerome David Salingeri elulool. Film rääkis sellest, kuidas Salinger tahtis üle kõige kirjanikuks saada. Ta käis erinevates koolides, kust ta välja visati. Salingeri ema oli ta soovide ning unistust poolt, kuid ta isa tahtis, et poeg oleks edukas ning ta ei uskunud, et kirjanikuna on võimalik edukas olla. Mina usun, et sa saad olla edukas kõiges, kui sa teed seda piisavalt hästi ning kui sa ei kaota usku. Salinger andis enast alati parima ning ei andnud alla. Ta kirjutas lühijutte palju, kuid neid ei avaldatud pikalt. Tema parimaks sõbraks sel teekonnal sai tema õpetaja Whit Burnett, kes omas ajakirja, kus avaldati jutte. Pärast mitmeid keeldumisi Salingeri jutte avaldamast otsustas Whit ta loo trükkida. Hiljem juba avaldati teda ka mujal. Sellest sai Salinger aga tuule tiibadesse, kuna siis mõistet...
Arvustus balletile «Luikede järv» Mina käisin 6. mail 2016 vaatamas Pjotr Tsakoivski balletti «Luikede järv», mida etendati Rahvusooper Estonias. Esimest korda mängiti seda balletti 1877. aastal Moskvas Bolshoi Teatris. P. Tsaikovski on loonud ka 6 sümfooniat, sümfoonilisi fantaasiaid, 10 ooperit, 3 balletti, viiuli- ja 3 klaverikontserti, kantaate ja romansse. Etenduse koreograaf-lavastaja on Toomas Edur, dirigendid on Vello Pähn, Lauri Sirp ja Kaspar Mänd, kunstnik on Thomas Mika (Saksamaa) ning valguskunstnik Steen Bjarke (Taani). Odette'i osa mängi Ekaterina Oleynik, prints Siegfriedi osa Jonatan Davidsson. Ballett tekitas minus lapsepõlve tunde, sest kõigile on teada viis «Väikeste luikede tantsust». Etenduse ajal tekkisid minus väga soojad ning positiivsed tunded. E. Oleynik lõpetas Valgevene Riikliku koreograafiakooli ning on tantsinud väga mitmes balletis. Aastatel 2013-14 oli külalissolist Washingt...
Ian Anderson Käisin 12.oktoobril Nokia Kontserdimajas rockbändi Jethro Tull laulja Ian Andersoni ning tema bändi kontserdil. Ansamslisse kuuluvad Florian Opahle (kitarr), John O'Hara (klahvpillid, akordion), David Goodier (bass) ja Scott Hammond (trummid), tegelikult pidi kitarristiks olema sellel kontserdil Jethro Tulli kitarrist Martin Barre, kuid tervislikel põhjustel ei olnud tal võimalik kontserdist osa võtta ning tema asemele leiti kitarristiks sakslane Florian Opahle Kontserttuur viidi läbi plaadi ,,Aqualung" 40. aastapäeva tähistamiseks. Ian Anderson alustas muusikukarjääri aastal 1962, mil asutas koolivendadega ansambli The Blades. Anderson mängib kitarri, suupilli, saksofoni, mandoliini, klahvpille ja temale kõige rohkem tuntust toonud instrumenti flööti. Flööti mängib ta ühel jalal seistes, see on üks rokkmuusika tuntuimaid sümboleid. Oma tuntuima rockbändi Jethro Tull asutas...
Retsensioon Ooper „Carmen“ Käisin 21. aprillil Rahvusooperis Estonia vaatamas G. Bizet´ ooperit „Carmen“. Lavastaja oli Inglismaalt pärit Walter Sutclife ja dirigeeris Risto Joost. Esitatud palad on loonud Prantsuse helilooja Georges Bizet ning tema loomingut lauldi prantsuse keeles, millest aitas aru saada inglise ja eestikeelsed subtiitrid. Ooper ise on segu pingeliselt psühholoogilisest draamast ja melodraamast ja mustast komöödiast. Sisult oli ooper väga traagiline. Kogu teose probleemistikuks on mustlastüdruk Carmen (Helen Lokuta), kelle pärast paljud mehed oma kaine mõistuse kaotavad. Nende hulgas ka don Jose (Mart Mardiste), kes satub vangi ja põgeneb armeest. Teose idee võib peituda selles, et inimene on armastuse nimel ükskõik milleks võimeline. Oma tahtmist ei saa peale suruda, sest see ei vii kunagi mitte kuhugi. Escamillo osa täitis R...
MINA KUI TEISTE MÕJUTAJA Mõjutamine on inimeste allutamine enda tahtele. Mõjutamine saab olla nii positiivne kui ka negatiivne. Positiivne mõjutamine väljendub selles, kui inimest on mõjutatud ning see on mõjutatavale kasulik. Negatiivse mõjutamise korral kogeb mõjutatav halba või teda kahjustavat tagajärge. Mõjutamiseks on mitmeid erinevaid meetmeid. Kõige tavalisem on nakatamise meetod. Rääkides kannad oma emotsioone üle teisele inimesele. Nakatamine ei pea olema tahtlik, see võib tekkida iseeneslikult. Enda kohta võin öelda, et põhikoolis ja gümnaasiumis suutsin ma inimesi oma paanika või ärevustundega nakatada. Tihti oli see seotud mõne koolitööga, mis mind murelikuks või ärevaks tegi. Oma käitumisega suutsin ka kaasõpilased murelikuks muuta. Inimeste mõjutamiseks saab kasutada samuti sisendamist. Sisendamine on eesmärgipärane tegevus. Sisendamismeetodit kasutatakse väga palju reklaamides. Isiklikus elus olen s...
annaabi.ee 
