Kreeka ehitusmälestised Templi väljakujunemine Kreeka ehituskunsti suurimaks saavutuseks on templid. Vanimad templijäänused pärinevad arhailisest ajast.(6.sajand e.m.a) Puu asemel kasutati lubjakivi ja marmorit Eeskujuks nelinurkne ehitis(kaks sammast),millest arenes välja tempel Templid Koosnes akendeta ruumist,kus asus jumalakuju ning hoone ümber ühes või kahes reas seisvaist sammastest. Sambad toetasid talastiku ja viilkatust Kaunis ning harmooniline välisilme Kindlad mõõdud,üksikosade suhted,kindlaks määratud sammaste arv Apollonile pühendatud tempel 7.sajandi lõpul,Korinthoses Vähe säilinud Dooria stiilis Jumalanna Herale pühendatud tempel 550.e.K.r Paestumis Sambad hõredalt Poseidoni tempel Paestumis Dooria stiil...
Kreeka arhailise ja klassikalise ajastu ehitusmälestised. Arhailine ajastu Kõige vanem on Apolloni tempel - Säilinud mõned sambad ja alus - Dooria stiilis - Asub Korinthoses Hera Tempel - Asub Paestumis - 2 templit [ suurem neist on nn. Poseidoni tempel või Hera tempel nr. 2. ] + [Hera tempel] - Mõlemad on dooria stiilis peripteerid. Zeusi tempel - asub Olümpias - ehitati arhailise ja klassikalise ajajärgu piiril. - 64 m pikkune peripteer - on säilinud natuke friisi Joonia stiil kujunes välja 6. sajandil e.Kr. Kõige suurem joonia stiilis tempel Artemise tempel - ei ole säilinud, säilinud on ainult alus. - Efoses - arvatavad mõõtmed on 110x55x20 m. - See oli dipteer(2x sammasrida) tempel. - Seda templit peeti antiikajal üheks seitsmest maailmaimest. - tempel, mi...
Tempel. Piirkond? Kellele Iseloomustus? Perjood? pühendatud? Hera tempel Olümpias(Kreekas Herale ja zeusile. Dooria stiilis Peloponnesosel sammd, alguses Elises asuv olid sammbad kultuskoht), 7. puidust, hiljem sajandil ehitatud. kivist. Poseidoni tempel Ehitati 444-440 Oli pühendatud Poseidoni tempel eKr. Asus Poseidionile. oli Doorias stiilis Kkreekas. ehitatud. Zeusi tempel Rajati 5. sajandil ja Oli pühendatud Oli dooria stiilis, lõpetati hiljemalt Zeusile. kuid hävis ...
Kreeka ehitusmälestised. Dooria stiil (raskepärasus, jõulisus ja lihtsus) : ·Üks vanemaid dooria stiilis templeid püstitati jumal Apollonile (7 saj. lõpul, Korinthoses)- säilinud vaid üks nurk ja paar sammast. ·Jumalanna Hera tempel (u. 550 e. Kr., Paestumis) ·Poseidoni tempel- üks parimini säilinud antiikkreeka ehitis, massiivsed sambad. ·Zeusi tempel Olümpias (5 saj. esimene pool )- eriti meisterlik kujundus, nüüdseks varemetes. Hera templi jäänused. Poseidoni templi arhitektuuriline kujundus. Zeusi tempel. Joonia stiil ( 6 saj. e.Kr.)- asutati Väike-Aasia rannikul ·Jumalanna Artemise dipteer (109m pikk, 55 m lai)- antiikajal peeti üheks seitsmest maailmaimest, 356. aastal põletati maha, Aleksander Suur lasi templi taastada, kuid hiljem purustas selle maavärin. Klassikaline stiil: ·Kuulsaimad ehitised püstitati Ateenas. ·Kreeklased sõdisid Pärsiaga->pärslased purustasid Akropolil asunud templid ja skulptuurid->riigimees Perikles...
Kõige varasemad kreeka templid olid valmistatud puidust ning neid pole säilinud. Kivist templeid hakati ehitama 7. saj. eKr. Ehitusmaterjalideks olid liivakivi ja marmor. Üks vanemaid dooria stiilis templeid püstitati Apollonile Korinthoses tõenäoliselt 7. saj. eKr. Sellest on säilinud vaid üks nurk talastiku ja 5 sambaga ja paar eraldiseisvat sammast. Lõuna- Itaalias on aga dooria stiili näiteid paremini säilinud. Nt Hera ja Poseidoni tempel Paestumis. Hera templi sammaste entaas on suurem ja sambad asetsevad hõredamalt, kui hiljem ehitatud Poseidoni templil. Viimase eriosade suhted sarnanevad juba klassikalise ajastu templitele. Olümpias asub Zeusi tempel, mis on 64m pikkune peripteer (seda ümbritseb üks rida sambaid). Selle skulpturaalne kujutis oli meisterlik. Joonia stiil kujunes välja 6. saj eKr Väike-Aasia rannikualadel. Selles stiilis on Artemise tempel Efesoses. See on dipteer (seda ümbritseb kaks rida sambaid). Pikkus on 109m,...
Kreeka 1. arhailine aeg 600 - 480 eKr. 2. klassikaline aeg 480 - 323 eKr 3. hellenistlik aeg 323 - 30 eKr kreeklased arvasid, et on kõige tugevamad maalis kuid seda ei saa tegelt väita. Templid · Arhidektuurilised ehitised · templihoone kõrval asus altar o sinna viis kivitee antidega tempel amfiprostüül topeltantidega tempel peripteer sambad(6*13) prostüül Nike tempel (amfi prostüül) Partheon · 69,51 x 30,86 m · Iktinos ja Kallikrates Zeusi tempel Hera tempel Tolos Delfis Sambad Dooria a) stülobaat c) ehhiin d) abaktus e) arhitraav f) triglüüf g) veesüliti Joonia a) krepdidoma korintos b) baas d) kapiteel e) arhitraav f) (relieef)...
Vanakreeka kultuur Kreeka asub Balkani poolsaarel, Egeuse mere saartel.Praeguste kreeklaste esivanemad tulid Kreekasse põhja poolt.1312 sajand eKr tulid Kesk ja LõunaKreekasse dooria hõimud ning Egeuse mere saartele ja VäikeAasia rannikule joonia hõimud. Tähtsamad maakonnad Lakoonia (keskus Sparta) ja Atika (keskus Ateena) Akropol ülalinn, mis asus künkal Agoraa turuplats, keskväljak käsitöölistele ja kaupmeestele Polis linnriik Kitoon kreeklaste mähitav rõivas Jumalate erinevus inimestest: · Igavene noorus · Surematus · Võim inimsaatuse üle TAEVAS (Uranos) + MAA (Gaia) Titaanid Jumalad (Zeus,Hera jne) Jumalaid oli kokku 12: · Zeus taeva jumal, peajumal · Hera abielu kaitsja · Hestia Zeusi õde, kodukolde ja ohvritule jumalanna · Hades allmaailma jumal · Poseidon mere, tuulte jumal · Demeter maa ja viljakusejumalanna · Apollon kunstide ja muusade kaitsja · Artemis jahi...
Kreeka templid Allar Mölder 10.klass VinniPajusti Gümnaasium Kreeka templite põhiplaanid Athena Nike tempel Tempel on joonia stiilis, amfiprostüül. Nike oli Ateena võidutooja. Türklaste aeg kanti tempel laiali, kuid saksa arheoloogid ehitasid selle taas ülesse. Apolloni tempel Dooria stiilis. Tempel asub Korintoses. Ehitatud lubjakivist, otstes kuus ja külgedel viisteist sammast. (Säilinud neist seitse) Templi keskele on ehitatud sein, mis jagab templi kaheks. Artemise tempel Oli pühendatud jumalanna Artemisele. Oli rajatud 550 e.m.a. 365.aastal e.m.a põletas selle templi maha Herostratos. Templist on jäänud alles templi mudel. Zeusi tempel Tempel asub Olümpias. Erechtioni tempel Athenale ja Poseidonile pühendatud tempel (421.a. e.m.a) Parthenoni tempel Poseidoni tempel Asu...
dooria sammas joonia sammas kannelüürid voluut korintose sammas akantuse lehed megaron peripteer Aphaia tempel Hera tempel Poseidoni tempel Akropol Parthenon friis Pheidias propüleed Erehcteion Võidujumalanna Nike Erechteion karüatiidid Mausolos Epidaurose teater Pergamoni altar skulptuur kuuros koore Polykleitos Myron Milose Venus Laokoon vaasimaal küüliks amfora leküütos krateer
Vanakreeka kunst (arhitektuur) Tähtsaim ala oli templiehitus (tempel oli jumala eluase). Templid ehitati algselt puust, hiljem kivist (marmorist). Tempel oli värvitud. Templid ehitati kõrgematesse kohtadesse- linnade akropolidele (akropol - linnriigi kaljukünkale ehitatud kindlus), astmeliselt tõusvatele alustele. Iga tempel oli püstitatud kindlale jumalale , kelle kuju asus selle templi sees akendeta ruumis. Selle kuju juures said käia ainult preestrid. Peripteer- klassikaline, täiuslikeim templitüüp -----------------> Sammas on kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Sammas jaguneb järgmiselt: baas e. alumine osa , tüves e. keskmine osa ,kapiteel e. ülemine osa. Kreeka templiehituses eristatakse kolme stiili: 1)dooria stiil- Lihtne tugev sammas ilma baasita. Samba tüves on kaetud püstiste vagudega. Kapiteeliks kaks plaati - alumine ümmargune, ülemine nelinurkne. Friisil vaheldumisi reljeefid ja püstvaod 2)joonia stiil- on doo...
KREEKA TEMPLID Kreeka ehituskunsti suurimaks saavutuseks on templid. Vanimad templijäänused pärinevad arhailisest ajast (6. sajand e.m.a.), kui ehitusmaterjalidena hakati kasutama lubjakivi ja marmorit. Arvatakse, et templiehituses on võetud eeskujuks varasem kreeklaste elamu nelinurkne ehitis, mille otsaküljes seisavad ukse kõrval kaks sammast. Sellisest lihtsast hoonetüübist arendati välja mitmed keerukama põhiplaaniga templitüübid. Templeid ehitati jumalate auks. Näiteks: Zeus Nike Apollon Artemis Athena Poseidon Parthenon Hephaistos Hera Kreeka ehituskunstis valitses kolm stiili (orderid) dooria, joonia ja korintose. Vanim on dooria order, tekkis juba arhailisel ajastul. See on tugev, mehine ja lihtne. Võrreldes dooria stiiliga on joonia sambad saledamad ja enam kaunistatud. Korin...
Vana-Kreeka kunst Umbes 600 a. e.m.a. oli välja arenenud Kreeka kunst, kus eristatakse kolme suuremat perioodi: arhailine 600 . 480 e.m.a., klassikaline 480 . 323 e.m.a. ja hellenistlik 323 e.m.a. . 30 m.a.j. Jumalaid oli Kreekas palju ja neil oli kõikvõimalikke inimlikke puudusi. Ehituskunstis olid tähtsad templid, mille põhielemendid olid sambad ja neid kattev viilkatus. Tempel asus astmetega alusel ja oli harmooniliselt ristkülikukujulise põhiplaaniga. Valdavad stiilid olid dooria (lihtsaim): Parthenoni, Hera, Poseidoni tempel; joonia: Artemise, Athena Nike tempel; korintose: Olümpeioni tempel. Skulptuurid olid arhailisel ajastul rõõmsailmelised, kohmakad, jäigalt seisvad, meesfiguurid alasti . kourosed, naised riides . kored. Klassikalisel ajastul tuli skulptuuris kasutusele nn. kontrapost ehk ühele jalale toetuva figuuri kujutamine, mis võimaldas luua liikuvaid ja loomulikke kujusid, nt. Polykleitose "Odakandja", Myroni "Kettaheitj...
November 2010 1) ARHAILINE e vana aeg 600480 eKr 2) KLASSIKALINE e õitseaeg 480 323 eKr 3) hiline e HELLENISTLIK aeg 323 e.m.a.30 a eKr Maaliti vahavärvidega, mis saavutas täiuslikkuse IV sajandil. Levinud oli tempera. Maalipinnana kasutati marmorit ja puud. Levinud oli vaasimaalid. 540530 eKr võeti kasutusele punasefiguuriline vaasimaal. V sajandi lõpul kaotab vaasimaal tähtsuse. Maaliti vahavärvidega, mis saavutas täiuslikkuse IV sajandil. Levinud oli tempera. Maalipinnana kasutati marmorit ja puud. Levinud oli vaasimaalid. 540 530 eKr võeti kasutusele punasefiguuriline vaasimaal. V sajandi lõpul kaotab vaasimaal tähtsuse. · Kunstnik hakkas lähtuma maali puhul vaid sellest, mida ta nägi. Võeti kasutusele perspektiivvõte. 500 eKr hakati jalalaba kujutama otsevaates. Pronkskunst V sajandiks ...
VANAKREEKA KUNST Kreekast on pärist sportimise ja olümpiamängude traditsioon, tähtsal kohal olid ka kirjandus ja teatrikunst. Vaimse kultuuriga tegelemist hinnati Kreekas väga kõrgelt. Teatrikunst kasvas välja jumal Dionysose austamise pidustustest. Teatrietendusi korraldati vabas õhus, kus vaatajate pingiread olid välja raiutud looduslikust mäenõlvast. VANAKREEKA USUND Usund oli polüteistlik (usuti paljusid jumalaid) Kreeklased uskusid, et jumalad on inimesetaolised, nii kehalt kui ka vaimult. Jumalatega võis suhelda iga inimene. JUMALATEGA SUHTLEMISE KOHAD: Templid, mille altarile toodi jumalatel ohverdusi Oraaklid, kus inimesed käisid oma küsimustele vastuseid saamas. Kreeka kunst arenes välja 600 e.Kr., mis jagunes kolme perioodi: ARHAILINE e. vana aeg KLASSIKALINE e. õitseaeg HELLESNISTLIK e. hiline aeg ARHITEKTUUR Kreeka ehituskunsti suur...
Vana-Kreeka kunst: Klassikaline periood Kreeka ehituskunst hiilgeaeg algas 5 sajandil eKr. See ajajärk seostub eelkõige kuulsa Ateena riigimehe Periklese nimega, sest just siis algasid tookordses kultuuri ja kunstikeskuses Ateenas suurejoonelised ehitustööd. Need koondusid vanale kindlusemäele Akropolile kuhu pääses läbi samastatud väravaehitise Propüleede. Akropolile kerkis Partheon pühendatud jumalanna Ateenale mis on täiuslikem dooria stiili näide . Sajandi esimesel poolel loodi dooria ehituskunsti tähtsamad teosed: pidulik- suursugune Poseidoni tempel Poseidonias ja Zeusi tempel Olümpias. Ehitusmaterjaliks kasutati üht suursugusemat kiviliiki -- marmorit. Kivide sidumiseks ei kasutatud mörti vaid metallist klambreid. Tempel seisab alaehitusel või platvormil, mis on maapinnast 2-3 astme võrra kõrgem- krepidoma. Kreeka templi kõige iseloomulikum tunnus on ümber kogu hoone kulgev ü...
KUNSTIAJALUGU ANTIIK 10. VANAKREEKA KUNST Millised uued vaimse kultuuri alad tärkasid VanaKreekas? Filosoofia, teater, kirjandus. Millisteks perioodideks jagatakse vanakreekakunst? Lisa aastaarvud. 1)arhailine e vana aeg 600480 eKr 2)klassikaline e õitseaeg 480323 eKr 3)hiline e hellenistlik aeg 323 eKr30 pKr Milliseid olulisi sündmusi need aastaarvud tähistavad? 480eKrPärsia laevastiku purustamine Salamise all 323eKrAleksander Suure surm 30eKrroomlaste kätte langeb kreeklaste mõjupiirkond. Millised olid vanakreeka arhitektuuri kolm stiili? Mille järgi nad olid nimetatud? Dooria stiilhõimu nimest, vanim stiil Joonia stiilmaakonna järgi Korintose stiillinna järgi, noorim stiil Millise hoone põhiplaan oli aluseks vanakreeka templitele? Tavaline tempel oli ristkülikukujulise põhiplaaniga ja meenutas juba Tirynsist tuntud megaroni. Ehitusmaterjalideks olid esialgu puu ja savi, hiljem kivi, eriti üks kaunimaid kiviliikemarm...
Ateena asub Kreekas ja on üks vanimatest linnadest. Ateena on saanud oma nime jumalanna Athena järgi. Ateena asub suure mägedevahelise tasandiku keskel 5 kilomeetrit kõrgusel merest. Ateenat ühendasid peasadama Pireusega 8 kilomeetri kaugusel olevad Pikad Müürid, mis on ehitatud 461- 456 a.eKr. Linna tähtsaim koht oli loomulikult akropol. Akropol asus 156 meetri kõrgusel ning seal oli tugevasti kindlustatud kuningaresidents. Sinna pääses ainult läänest. Akropoli tähtsaimad ehitised on Pyrgos, Nike tempel, Pinakoteek, Propüleed, Erecteion, Parthenon ja Athena kuju. Akropol on 270 meetrit pikk, 150 meetri lai ja 156 meetri kõrge. Ateena akropolile ehitati juurde ka erinevaid pühamuid, näiteks jumalanna Athena tempel Parthenon. Veel kaunistasid akropoli erinevad kujud. Ateena oli suur linn ja seal elas kümneid tuhandeid inimesi. Kreeka arhitektuur, võrreldes teiste riikidega oli 5. sajandi teisel poolel väga hästi arenenud. Kreek...
Tallinna Nõmme Gümnaasium Referaat Vana-Kreeka arhitektuur Koostaja:Kristjan Maipuu Juhendaja:Rainer Vilumaa Tallinn 2011 Sisukord 1. Sisukord lk 2 2. Sissejuhatus lk 3 3. Templid ja nende stiilid lk 4 4. Akropool lk 5 5. Ehitised väljaspool Kreekat lk 5 6. Parthenon lk 6 7. Kasutatud kirjandus lk 7 Sissejuhatus Mina tegin oma töö Vana- Kreeka arhitektuuri kohta. Minu eesmark on lähemalt tutvuta selleaegsete ehitistega. Minu töös on juttu selleaegsetest ehitusstiilidest, templitest ja Parthenonist. Templid ja nende stiilid Kreeka ehituskunsti suurimaks saavutuseks on te...
Rooma Arhitektuur Roomlased õppisid ehitama kivist kaari ning lihtsaid võlve ja kupleid ehitiste katmiseks, ka hakkasid nad kasutama mörti kivide sidumiseks. Need oli väga suured edusammud ehitustehnikas. Nüüd sai luua mitmekesisema plaaniga ehitisi ning väga suuri siseruume. Näiteks Rooma Panteoni kõikidele jumalatele pühendatud templi ümara siseruumi läbimõõt ulatus üle 40 meetri. Seda kattis hiigelsuur kuppel, mis on sajandite vältel olnud eeskujuks hilisematele ehitusmeistritele ja arhitektidele. ...
Mõisted Madlääni kultuur- Dolmeen- kiviplaatidest tehtud hauaplaat, ning seda katab ka kiviplaat Tsikuraat- Kõrge massiivne torn, mis ahenes astangutena ülespoole. Tprni ülemisel tasandil paiknes pikk ja kitsas tempel jumalakujuga. Näiteks: Uri tsikuraat Püramiid- Ehitati vaaraodele hauakambriteks. Gizas asuvad püramiidid kuuluvad vana aja maailma imede hulka. Näiteks: Cheopsi püramiid, Chefreni püramiid ja Mykerinose püramiid Obelisk- Nelinurkne ülespoole ahenev sammas. Tavaliset paigutati templite ette. Tipp kaetud elektroniga. Näiteks: Luxori templi ees( 1 alles), Karnaki templi ees( 1 alles) Sfinks- kivist skulptuur, millel on tavaliselt ühendatud inimese ja looma keha vorme. Näiteks: Suur Sfinks, Luxori ja Karnaki templeid ühendab 3,5 km pikkune sfinkside allee. Püloon- Vana-Egiptuse templi kahe torniga väravehitis. Kaljuhaud Egiptuses- Uue riigi vaarosid ei peidetud enam püramiididesse vai...
Kunstiajalugu Koopamaalid: Kõige suuremad leiukohad on Altamirast Hispaaniast ja Mascoux Lõuna-Pransusmaalt. Seda aega, kui neid maaliti, nimetatakse koopamaalide õitseajaks. Maalimiseks kasutati loodusest leitud materjale: punane sangvein, kollane oolen, valge kriit, must süsi. Seda segati loomsete rasvade või luuüdiga, et joonisel kauem vastu peaks. Loomamaali õitseaeg: loomad maaliti välja väga peenelt, inimesed lohakalt. (animism) Arhitektuurilised ilmingud (Inglismaalt): Menhir üks suur kivi püsti Dolmen esialgse koopa/varju sarnane. Põhjalikum kui menhir. Kromlehh menhiritest ja dolmenitest koosnev "ansambel", kuulsaim Inglismaal asuv Stonehenge. Väikesed kujukesed: Willendorfi veenus 30cm pikkune paks naine, ilma näota, viljakuse sümbol. Vogelherdi kujud hobusekujutis, väike, väga vana kuju. Materjal: mammutluu. ...
Tartu Kivilinna gümnaasium Jumalad, rituaalid, pühamud ja templiehitus vanas Kreekas Uku Volke Kreeka jumalatest · Lugematu arv jumalaid · Antropomorfsed* · Inimestest eristas surematus ja vägi · Kõik valitsesid mingit osa maailmast Zeus Hera Poseidon * inimese moodi nii välimuselt, kui ka iseloomult. Mõned peamised jumalad · Zeus [taeva-, tormi-, ja piksejumal ning jumalate valitseja] · Hera [Zeusi abikaasa ja õde ning taeva kuninganna] · Poseidon [Zeusi vend, merejumal] · Hades [Zeusi vend, allmaailma ja surnute valitseja] Rituaalid · Tähtsaim rituaal: vereohver · Igal jumalal lemmikloom mida talle ohverdati nt. Zeusil härg, Poseidonil hobune jne. · Igaastased usupidustused sisaldasid ka meelelahutust [võistlused tantsus, spordis, pillimängus] Pühamu...
issejuhatus Kindlasti kõige suuremat mõju järelmaailmale on avaldanud muistse Kreeka kunst. Oma rahuliku, suursuguse ilu, kooskõla ja selgusega on see olnud paljudele hilisematele põlvkondadele vaimustuse ja eeskuju allikas. Kreeka vanaaega nimetatakse antiigiks, lisaks sellele kuulub antiigi alla ka Rooma oma kultuuri, kunsti ja muude elunähtustega. Kulus mitu sajandit, enne kui 12. sajandil e.m.a. põhjast sisserändu alustanud kreeklaste hõimud suutsid umbes aastaks 600 e.m.a. välja arendada oma kunsti. Edasi järgnes kolm ajastut kreeka kunsti arengus: Arhailine ehk vana aeg - umbes 600 - 480 e.m.a., mil kreeklased lõid tagasi suure pärslaste kallaletungi ning välisvallutajatest vabanenuna said edaspidiseks soodsamad tingimused kunstiga tegelemise jaoks; Klassikaline ehk õitseaeg - 480 - 323 e.m.a. (mil suri valitseja Aleksander Suur); Hellenistlik (tuletatud sõnast "hellen'', nii kutsusid kreeklased end ise) ehk hiline - see lõpp...
1.Millised uued vaimse kultuuri alad tekkisid VanaKreekas? Nimeta vähemalt 3! (3p) Teater, kirjandus ja filosoofia. 2. Millised olid VanaKreeka arhitektuuri 3 stiili? (3p) Korintose, dooria, joonia 3. Ühenda Olümposel elanud kreeka jumalad ja nende tegevusvaldkonnad! (6p) Hera abielude jumal Artemis looduse ja jahijumalanna Hestia kodukolde jumalanna Poseidon merejumal Ares sõjajumal Zeus peajumal, taeva valitseja 4.Milliseid materjale kasutati krüselefantiintehnika juures kus mida? (1p) puitskulptuur, millel olid riided kullast, nahk elevandiluust 5. Keda kujutasid enamasti VanaKreeka skulptorid? (1p) Peamine kujutamisobjekt inimene 6. Iseloomusta klassikalise ajastu skulptuuri (kuidas, keda kujutati, materjal, poos jne) (2p) Figuurid muutusid vabaks, kujutatakse ka keerukamaid liikumisi, näoilmed tõsisemad ja rahulikumad, kujutatakse peamiselt sportl...
PARTHENON Referaat Kreeka arhitektuuri kõige täiuslikumaks ehitiseks on Parthenon Ateena akropolil. See Athena Parthenosele (´neitsilikule`) pühendatud tempel väljendab linna kuldaja riigi-, usu- ja kunstiideaale. See 70 meetri pikkune ja 30 meetri laiune tempel asendas ühte varasemat, mis oli samal kohal maha põlenud, kui pärslased 480 e.Kr. Ateenat rüüstasid. Templi ehitustööd algasid Periklase otsusel ja skulptor Pheidiase juhendamisel aastal 447 e.Kr. Arhitektideks olid Iktinos ja Kallikrates. Hoone valmis väga kiiresti 9 aastaga. Pheidiasel ja tema õpilastel võttis aega veel 6 aastat, et Parthenon lõplikult oma imepäraste töödega kaunistada. Tegemist on dooria stiilis peripteeriga, mille otstes oli kaheksa, küljel seitseteist sammast. Algselt oli tempel värviline. Ehitis säras kuldsetes, punastes ja sinistes toonides. Templi rajamisel oli kasutatu...
Kadunud Kreeka jumalanna Athena kuju Parthenon on Ateena Akropolil asuv jumalanna Athena tempel. See on ristkülikukujulise põhiplaaniga dooria stiilis marmorist tempel, mis valmis 447–438 eKr Pheidiase juhendamisel. Seda peetakse Vana- Kreeka klassikalise ajastu tähtsamaiks ehitusmälestiseks ja see on kogu maailmas üks tuntumaid ehitisi. Parthenon tähendab vanakreeka keeles 'neitsi elukohta', mis viitab jumalanna Athenale. Templi sees asus Pheidiase loodud aastal 449 eKr , kullast ja elevandiluust Athena kuju. Perikles lasi selle teha et tähistada ateenlaste võitu pärsialaste üle. Kuju nägu, käed ja jalad olid elevandiluust, silmad kalliskividest. Kiivri keskel oli sfinksi sarnane kuju ja mõlemal pool sfinksi olid greifid. Ateena kuju seisab sirgelt, tema kullast tuunika ulatub maani ning elevandiluust tehtud medusa pea asetseb ta rinnal. Ta hoiab umbes nelja küünrapikkust Victory(võit ing.k) kuju ühes ja oda teises käes. Jalge ees ase...
Vana-Kreeka kunst Vana-Kreeka kaart. 8-5. saj. eKr. kujunes välja Vana-Kreekale tüüpiline ühiskonnakord – orjanduslik demokraatia. Ühiskondliku turvalisuse tagasid kreeka linnriigid ehk polised. Vana-Kreeka tähtsus. Kreeka teadus ja kultuur tõusid mõneks ajaks erakordselt kõrgele tasemele. Kreekas sündisid filosoofia ja paljud teadused tänapäeva mõttes (Demokritos, Sokrates, Platon, Aristoteles, Pythagoras, Hippokrates, Herodotos). Kreeka kirjanduse (Homerose eeposed “Ilias” ja “Odüsseia”) ja teatrikunsti pärand on saanud aluseks Euroopa kultuurile. Kreekas saavad alguse olümpiamängud 776 eKr. Erakordsed on saavutused arhitektuuri ja kujutava kunsti osas. Kunst oli Kreekas tihedalt seotud religiooni ja müütidega. Vana-Kreeka kunst jagatakse järgmisteks perioodideks: 1) Arhailine periood ehk vanaaeg 7-6. saj. eKr. (ca 600-480 eKr.); 2) Klassikaline ehk õitseaeg 5-4. saj. eKr. (ca ...
Slaiditöö nr.1 1. Egiptuse arhitektuuri elemente läänekultuuris (4 näidet). Mida need tähendavad tänapäeval? · Püramiid- Louvre'I muuseumi ees, sissepääs muuseumi. Vastuoluline · Obelisk-Tallinnas Maarjamäel. Maarjamäe obelisk pole püsti pandud mitte sõjas langenuile, vaid tolleaegse ametliku versiooni järgi "Balti laevastiku kangelasliku jääretke" auks. Vene laevastiku ja kommunistliku hirmuvalitsuse kabuhirmus põgenemine Keila poolt lähenevate väikeste saksa jalaväeüksuste eest 1918. aasta veebruaris. · Püloonid- kasutatakse sillaehituses, näiteks tuntud Golden Gate sild San Fransiscos. 2. SAMBAD · Dooria- kõige vanem ja jässakas. Suht madal, baas puudub. Tüves aheneb üleval ja on keskkohast pisut paisutatud (entaas). Tüvest kroonib lihtne kapiteel. Lihtne, range. Kannellüürid (püstisuunalised vaod), lamedad. Mehelik sambatü...
KLASSITSISM Klassitsism · 16.19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest · Ametlik kultuuriideoloogia Prantsusmaal alates Louis XIII ajast · Periodiseering: varaklassitsism (kuni aastani 1800) Kõrgklassitsism (hilisem) Klassitsism · Vastandus barokile, rõhutades tasakaalukust ja korrastatust · Selge piir üleva ja madala vahel · Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi, võitlema pahede vastu. · Tugevad mõjutused Descartes'i ratsionalismist "Kogu inimliku maailmatunnetuse aluseks on mõistus." · Hilisemad kunstivoolud ühel või teisel moel mäss "ametliku" klassitsismi vastu. Louis XIV · Nimetas ennast päikesekuningaks. · Koondas oma õukonda ajastu kõige andekamad intellektuaalid. · Oli ka ise andekas tantsija ja võttis tihti etendustes osa. Klassitsism kirjanduses · Prantsusmaal 17. sajandil · Põhimõtted: -Rangelt lahus...
Kunstiajaloo kontrolltöö nr 1. 1) Kuidas jaotatakse traditsiooniliselt kunstiliike? *Arhitektuur ehk ehituskunst *tarbekunst *kujutav kunst. 2) Milliseks kaheks alaliigiks saab jagada maalikunsti? *tahvelmaal *monumentaalmaal 3) Mida tähendab kunstis mõiste kompositsioon? Tähendab teose elementide või kujundite asend teineteise suhtes etteantud ruumis. 4) Nimeta mõni kuulus ürgaja koopamaalide leiukoht Euroopas! Altamira koopamaalidPõhjaHispaania, LascauxPranstusmaa, Karjalas Venemaal, Willendorfi VeenusAustria 1908. 5) Mis on Stonehenge? On LõunaInglismaal tuntumaid megaliitilisi monumente. Ehitatud umbes 31001100 e.Kr. Koosnes kahest suurest kivide ringist. Rajatisi ümbritsesid eelmalt kraav ja muldvallid. 6) Kuidas mõjutas egiptlaste religioon nende kunsti? Egiptlaste religioon oli polüteislik. Kunsti seisukohalt oli egiptlastele tähtis usk, surmajärgsesse ellu. 7) Kuidas kujutati inimest ...
Iiidsete aegade lood. Maa luuakse Kaosest. Kaos lõi: Jumalaema Maa Tartanose (maa-all) Must öö ja särav päev Maa lõi: Taeva, mäed,mered kõik olid jumalad. Suurim oli Taevas Uranos. Uranos võttis naiseks Maa ja nad said palju lapsi: 3sajakäelist hiiglast (kükloobid) 12 titaani (6 meest, 6 naist) Okeanus laotus üle kogu maa, ta oli kõigi jõgede isa ja tal oli 3000 tütart okeaniidi, kes olid allikate ja ojade haldjad. Üks titaan Hyperion, naisega Thea andsid maailmale veel 3 jumalat, Päikese ,Koidu ja Kuu Kükloobid hiiglaslikud jumalad, kes üksainus silm keset laupa(uranose ja maa lapsed) Kronos Uranoselt võimu võtnud poeg, kellelt hiljem poeg Zeus võimu võitlusega endale sai Rhea kronose naine Themis seadusejumalanna, andis Zeusi käsud surelikele inimestele teada Justitia kaitses õigust, vihkas valskust, kui ta nägi ülekohut, teatas Zeusile ja Zeus mõistis kohut. Olümpia seal olid kaks savip...
Kreeka ehituskunsti suurimaks saavutuseks on templid. Vanimad templijäänused pärinevad arhailisest ajast (6. sajand e.m.a.), kui puu asemel hakati ehitusmaterjalina kasutama lubjakivi ja marmorit. Arvatakse et templiehituses on võetud eeskujuks varasem kreeklaste elamu- nelinurkne ehitis, mille otsaküljes seisavad ukse kõrval kaks sammast. Sellisest lihtsast hoonest arendati välja mitmed keerukama põhiplaaniga templitüübid. Kõige tavalisem tempel seisis astmeliselt tõusval alusel. Ta koosnes akendeta ruumist, kus asus jumalakuju, ning hoone ümber ühes või kahes reas seisvaist sammastest. Sambad toetasid talastikku ja viilkatust. Suurimat tähelepanu pöörasid kreeklased templi kaunile ja harmoonilisele välisilmele. Templi ehitamise kehtisid kindlad reeglid. Mõõdud, üksikosade suhted ja sammaste arv olid täpselt kindlaks määratud. Kreeka ehituskunstis valitses kolm stiili (reeglite ranguse tõttu nimetatakse neid orderiteks)- dooria, joonia...
1. Vanakreeka kunst Arenes välja u. 600 eKr. Arhitektuuri tähtsaim ülesanne olid templid. Templite välisvaates võib eraldada kolme põhiosa krepidoma (alus, stülobaat on krepidoma ülemine aste), sammastik ja talastik koos katusega. Sammas on kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail; jaguneb kolmeks põhiosaks baas, tüves ja kapiteel. Kitsad püstpraod on kannelüürid ning paisutus on entaas. Arhitektuuris eristatakse kolme stiili: dooria, joonia ja korintose. Dooria on kõige vanem, arhailisest ajastust; jässakas ja madal. Puudub baas ning kapiteel on tagasihoidlik. Joonia stiil on hilisem; peenem, elegantsem, kapiteel on iseloomulikult rullis. Friis on enamasti kaetud reljeefidega. Korintose stiili sambad on eriti saledad ja kõrged. Kapiteeli kaunistavad taimemotiivid. 2. Kreeka ehitusmälestised Dooria stiili näiteid võib tuua Korinthosest, jumal Apolloni templist ning Paestumist, Hera ja Poseidoni templist. 6. saj. eKr kujunes v...
1. Vanakreeka kunst Arenes välja u. 600 eKr. Arhitektuuri tähtsaim ülesanne olid templid. Templite välisvaates võib eraldada kolme põhiosa krepidoma (alus, stülobaat on krepidoma ülemine aste), sammastik ja talastik koos katusega. Sammas on kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail; jaguneb kolmeks põhiosaks baas, tüves ja kapiteel. Kitsad püstpraod on kannelüürid ning paisutus on entaas. Arhitektuuris eristatakse kolme stiili: dooria, joonia ja korintose. Dooria on kõige vanem, arhailisest ajastust; jässakas ja madal. Puudub baas ning kapiteel on tagasihoidlik. Joonia stiil on hilisem; peenem, elegantsem, kapiteel on iseloomulikult rullis. Friis on enamasti kaetud reljeefidega. Korintose stiili sambad on eriti saledad ja kõrged. Kapiteeli kaunistavad taimemotiivid. 2. Kreeka ehitusmälestised Dooria stiili näiteid võib tuua Korinthosest, jumal Apolloni templist ning Paestumist, Hera ja Poseidoni templist. 6. saj. eKr kujunes v...
Vana Kreeka arhitektuur Sinagina Jelizaveta 11b Vana - Kreeka arhitektuur. Kreeka kunsti tähtsaim ala on templiehitus. eri tüüpi templite põhiplaanid Kreeka Kreeka templiarhitektuuris esineb 3 stiili : - Dooria (kõige vanim) - Joonia - Korintose Dooria stiili iseloomulikud tunnused. Joonia stiili iseloomulikud tunnused. Korintuse stiili iseloomulikud tunnused. Tähtsamad Ehitused Agoraa Agoraa oli Homerose ajal vabade kodanike rahva-, kohtu- ja sõjaväekogunemine, hiljem ka kogunemiskoht ise. Reeglina paiknesid agoraa ääres Kreeka polise ametiasutuste hooned, templid ja kauplused. Agoraa Agoraa oli enamasti põhiplaanilt ristkülikukujuline ning alates klassikalisest ja hellenismi ajastust ümbritsetud sammaskäikudega ehk stoadega. Sissepääsu agoraale tähistas väravaehitis ehk propüleed. Agoraa Kuulsaim on kahtlemata...
Vana Kreeka kontrolltöö 1)Geograafiline asend Kreeka asub Balkani poolsaarel ja Egeuse mere saartel. 2)Kuidas loodus mõjutas kreeklaste elu? Kreeka on mägine ja väga liigendatud maa paljude ps-te ja saartega. Tasandikke on vähe ja neid eraldavad raskesti läbitavad mäeahlikud. St oli Kreeka tugevalt killustunud ja väiksemateks sõltumatuteks riikideks jagunenud. Meritsi suheldi omavahel ja oldi suhtes ka naabermaadega. Maakonnad kaitsesid oma iseseisvust, püüdes aga samal ajal välissuhetest kasu lõigata. Kreeka täitis pideva kultuurivahendaja rolli Euroopa ja Lähis-Ida vahel. 3) Vana Kreeka ajalooperioodid · Tume ajajärk(1100-800 eKr) Kreeta-Mükeene kultuuri häving oli täielik. Losse ei ehitatud üles. Kiri unustati, rahvaarv kahanes. Kreeka langes tsivilisatsioonieelsele arengutasemele. Osa Kreeklasi rändas üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule. Raua kasutuselevõtt, mis ...
Kunstiajaloo KT konspekt – Mathias Ranna 1.Kreeta-Mükeene (sarnasused, erinevused) Sarnasused: • lossid olid labürinditaolise plaaniga • lineaarkiri • sarnased jumalad/jumalannad Erinevused: • Kreeta lossid kindlustamata, Mükeene omad ümbritsetud väravaga • Mükeene kultuuris oli sõjakam Mükeene kunstist Lõvivärav periood kui Kreetal • Kreeta lineaarkirja A(alfa) ei ole võimalik tõlkida, Mükeene kiri B(beeta) arusaadavam • Kreeta kunst rahumeelne, värviline, seinamaalidel oli kalad ja delfiinid. • Mükeene kunstis domineerib sõjakus ning mees, värvid tuhmid 2. Vana- Kreeka 2.1 Arhitektuur: Arhailine – Dooria • vanim stiil, madalad ja jässakad sambad • sammastel puudub baas ja kapiteel on tagasihoidlik • friis koosneb triglüüfidest ja metoopidest • triglüüf: nelinurkne plaat, millel on 2 püstvaokest • metoobid kau...
Vanakreeka kunst Kunsti kiiret arengut soodustas demokraatlik ühiskonnakord Samuti tuli Kreeka geograafiline asend kunsti õitsengule kasuks Kreeklased olid meresõitjad ja neil olid tunduvalt laiem silmaring, kui paiksetel põlluharijatel Kreeklastel oli kõrge enesehinnang Teisi inimesi nimetati barbariteks Kujunes välja orjapidamine (orjad ainult barbarid) Vabadel inimestel rohkem võimalusi enda arendamiseks Sealt pärit sportimine Olümpiamängud (776 eKr) Eristatakse kolme perioodi: 1) Arhailine e. varajane ajajärk 7.-6. saj eKr 2) Klassikaline e kõrgaeg 5.-4. saj. eKr 3) Hellenistlik e. hiline ajajärk 323 eKr – 30 pKr Arhitektuur Esimesed suuremad ehitised templid Esialgu ehitati puust ja savist, hiljem kivist (marmorist), sidumiseks metallist klambrid. Rahvas nägi pühakoda ainult väljast Tem...
,,KUNSTIAJALUGU" 1 Madlääni kultuur (17 000 - 12 000 eKR) Noorema paleoliitikumi hiliseim kultuur Lääne- ja Kesk- Euroopas. Algselt nimetati "Põhjapõtrade ajastuks", nimelt Madlääni kultuur kuulus karmides vürmi jäätumise tingimustes elanud põhjapõdra- ja metshobuseküttijaile, kes peale tulekiviesemete kasutasid rohkesti luu- ja sarvesemeid. Nimetus Madlääni kultuur tuleneb Prantsusmaal asuva Madeleine'i koopa järgi. Arvatavalt sai alguse Lõuna- Prantsusmaal ja Põhja- Hispaanias, kust levis peamiselt kirdepoolsetele aladele. Kultuuriajastu hilisemal ajajärgul võeti küttimisriistana tarvitusele harpuun ja heitepuu. Malääni ajastu inimesed elasid mitte ainult koobastes, vaid kasutusel ka telgid. Asulatest on leitud ka haudu. Suur osa paleoliitilisi koopajooniseid ja maale( Altamira, Lascaux) on seostatud Madlääni kultuuriga. Madä...
1. Kreeka Arhitektuur Kreeka kunst arenes välja ~600 a.eKr, millest järgnes 3 perioodi : 1) Arhailine e. vana aeg 600 480 eKr 2) Klassikaline e. õitseaeg 480 323 eKr 3) Hellenistlik e. hiline aeg - 323 eKr 30 pKr Templid tavaliselt ristkülikulise põhiplaaniga; ehitusmaterjaliks oli esialgu puu ja savi, hiljem kivi. Üks kaunimaid kiviliike marmor. Templid koosnesid 3 põhiosast alus,millel tempel seisab krepidoma, sammastik ja talastik koos katusega. Sammas on Kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Tema 3 põhiosa baas, tüves ja kapiteel. Arhitektuuris eristatakse 3 stiili : DOORIA, JOONIA ( 6 saj. eKr) ja KORINTOSE stiil. Dooria- vanim; madalad ja jässakad sambad, lihtne ja range; kapiteel on tagasihoidlik. Joonia hilisem; sammas on peenem ja elegantsem ja kogumulje ehitusest on kergem ja rikkalikum. Rullispadjant. Joonia stiili friis on kaetud kogu ulatuses reljeefidega. Korintose erin...
Vana Kreeka kunst (12.saj eKr) Kreeklased olid väga egoistlikud, sest pidasid jumalaid endaga sarnaseks. Väljaspool Kreekat elasid barbarid (madalama kultuuritasemega inimesed). Kreeka ajalugu ja kunst jagatakse kolmeks Arhailine 600-480 eKr Klassikaline 480.-323. eKr Hellenism lõpeb 30.eKr Kreeka kunstis valitseb kord ja mõistusepärasus, loogika. Arhidektuur- templite tähtsaimaks osaks olid sambad. Põhiplaan on ristkülik, selle peale on ehitatud kivist tempel, ei kasutatud siduainet. Kokku pandud nagu lego või metallklambritega. Templit ümbritsevad sambad, need on täpselt paika pandud, kui lühemas otsa on nt 6 sammast, ss pikemas osas on 6x2+1 ehk 13. Sammaste taga asub siseruum e naos, puuduvad aknad. Seal oli jumala kuju. Naose lagi oli puidust (kasetlagi). Dooria, joonia ja korintose orderid templitel. Nimetused on saadud samba ülemise osa järgi. Tempel koosneb kolmest osast, alus, sambastki ja tala Poseidoni tempel Paestumis-varase...
Vana-Kreeka Kreeka kunst Eristatakse kolme perioodi: Arhailine e. varajane ajajärk 8-6 saj. eKr. Klassikaline e. kõrgaeg 5-4 saj. eKr. Hellenistlik e. hiline ajajärk 323-33 a. eKr. Kreeka kultuur Idamaade kunsti langusega kerkis esile elujõuline Kreeka kultuur. Kreeklased pidasid oma jumalaid endasarnasteks, sellest tulenevalt on ka nende kultuur ja kunst väga inimesekeskne. Kreeka kultuur Kunsti kiiret arengut soodustas ka demokraatlik ühiskonnakord. Samuti tuli Kreeka geograafiline asend kunsti õitsengule kasuks. Kreeklased olid meresõitjad ja neil oli sellest tulenevalt ka tunduvalt laiem silmaring, kui paiksetel põlluharijatel. Arhitektuur Esimesed suuremad ehitised templid. Ehitati kivist (marmorist), sidumiseks klambrid. Rahvas nägi pühakoda ainult väljast. Templi väliskülje kujundamisele pöörati suurt tähelepanu. Tähtis ilu ja harm...
Tunnikontroll • 1. Kes on see Makedoonia kuningas, kes vallutas endale maa-ala, mis ulatus Kreekast Indiani? • 2. Mis tempel Aleksander Suure sündimise ajal põles? • 3. Kes oli Aleksander Suure õpetaja? • 4. Mis nimega linna rajas Aleksander Niiluse deltasse? • 5. Miks on tähtis Gaugamela lahing aastal 331 eKr? • 6. Kui vanalt ja millesse suri Alekander Suur? • 7. Kirjuta õiges järjekorras Aleksander Suure vallutatud alad: Pärsia, Väike-Aasia, Foiniikia, Egiptus, Mesopotaamia. Hellenism • Leia kaardilt (lk 66) millisteks riikideks jagunes Aleksander Suure riik peale tema surma Täida lüngad • Aleksandri surma järel lagunes tema suurriik ______________ • Kõikides tekkinud riikides valitsesid ________ • Mitmetes riikides kerkisid __________ linnad. • Idamaiste mõjudega ühtset kreeka kultuuri nimetatakse ____________ ____________ • Aleksander Suure vallutustega alguse saanud ajastut nimetata...
Vana-Kreeka jumalad Zeus lad. Jupiter - peajumal, taeva ja tuulte valitseja. Kujutatud sageli piksenoolte, egiidi ja tammepärjaga varases keskeas mehena. Sümboliteks olid tamm, mille lehtede kohinast oraakel luges välja Zeusi mõtteid, ja kotkas. Zeus oli peajumal. Ta oli taeva ja tuulte valitseja. Tema relvadeks olid piksenooled. Sellepärast oli ta kõige võimsam jumal ja inimeste valitseja. Zeusil oli väga palju lapsi, nii jumalannadelt kui ka inimsoost naistelt Hera lad. Juno - Zeusi abikaasa, abielunaiste kaitsja. Olevat olnud noor ja kaunis, kuid mitte veetlev. Oli ka alati tohutult armukade, kuna Zeus polnud just truuduse võrdkuju. Kujutatud on enamasti diadeemiga peas. Sümboliteks olid lehm ja paabulind. Hera oli Zeusi abikaasa ja ka õde. Ta oli abielunaiste kaitsja. Hera olevat noor ja kaunis kuid mitte veetlev. Ta oli väga armukade, sest Zeusil oli väga palju armukesi, keda ta armastas veel p...
KUNSTIAJALUGU Ladina keelsed väljendid 1. Citius, altius, fortius = kiiremini, kõrgemale, tugevamini (kaugemale) 2. Per aspera ad astra 3. Cogito, ergo sum = mõtlen, järelikult olen 4. Tabula rasa = puhas leht 5. Alma mater = helde, toitev ema (Ülikoolis) 6. Terra icoglita 7. Sit tibi terra levis (s.t.t.l) = olgu muld sulle kerge 8. Per se = iseeneses 9. Manus manum lavat = käsi peseb kätt 10. Pecunia non olet = raha ei haise 11. Lupus in fabula non mordet lupum = hunt hunti ei murra 12. Lupus in fabula = kus hundist juttu.... 13. Homo homini lupusest = inimene on inimesele hunt 14. Otium reficit vires = uhkus taastab jõu 15. Ab urbe condita (a.u.c) = (Rooma) linna rajamisest 16. Omnia mea metum = kõik, mis mul on, kannan endaga kaasas (teadmised) SISSEJUHATUS KUNSTI Kultuur on kogu inimkonna saavutus...
Vana-Kreeka kunst Kreeka rahvas kujunes välja keetalaste, ahhailaste, doorlaste ja joonlaste segunemise tulemusena 12-8 saj eKr. Kreekalaste usund oli polüteistlik kuid erines tunduvalt teistest vanaaja tsivilisatsioonidest. jumalaid ei kummardatud pimedas usus. Neid peeti vägevateks ja surematuteks kuid inimestega sarnasteks. Kunsti traditsioonid tekkisid 6. saj eKr. 1. arhailine e vanaaeg 600-480 eKr 2. klassikaline e õitseaeg 480-323 eKr 3. hiline e hellenistlik aeg 323eKr-30 pKr Arhitektuur Kõige rohkem ehitati templeid, mis olid ristküliku kujulise põhiplaaniga. Põhilised ehitusmaterjalid olid kivi ja marmor, mida kaunistati värvidega. Kivide sidumiseks kasutati mördi asemel klambreid. Kõik templi osad on vastastikku matemaatilises sõltuvuses ja põhjendatud. Kandvad ja kantavad osad on tasakaalus ja tekib harmooniline tervik. Hooned mõjuvad pidulikult ja suursuguselt. Arhitektuurile on omane kuldsekesktee otsimine- ä...
17.12.2013 Vana-Kreeka arhitektuur Referaat Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus Vana-Kreeka kunst on olnud erakordselt kõrgel tasemel ja mõjutanud paljuski tänapäeva kultuuri ja kunsti. Kui tahetakse leida harmoonilist ja täiusliku kunsti, on selleks ideaalseks eeskujuks Antiik-Kreeka kunst. Meie oma kodumaal, Eestis on ehtsateks näideteks mõisad, mida on raske ette kujutada ilma sammasteta, kuid mis pärinevad just Vana-Kreeka arhitektuurist. Teiseks heaks näiteks on spordiareenid, mille eelkäijateks saab lugeda Antiik- Kreeka teatreid. (kunstiabi.weebly.com) Kogu kreeka arhitektuuri väisilme määrasid kaks tegurit: kreeklaste loomupärane mõõdukus ja proportsioonitunne ning ehituste püstitamine suurtest kiviplokkidest, mis püsisid koos metallklambrite abil. Seepärast koosneb tempelgi põhiliselt kaht liiki osadest kandvatest ja kantavatest osadest. (Remmel, 1989) Tõsiasi on ...
Kunstiajaloo konspekt 1.Esiaja kunst. Paleoliitikum - 30 000-80 000 a eKr (e vanem kiviaeg) · Statuetid - Väikesed naise kujutised/skulptuurid. (Willendorfi Veenus) · Koopamaalid - Altamira, Lascaux. Korrrapärased, tõetruud, iseloomuliku poosiga.Figuurid suured (ca 4-5 m), tugev kontuur, värvid, loomad. Mesoliitikum - 8000-6000 eKr (keskmine kiviaeg) · Inimese kujutamine - Addadura koobas. Looma kujutamine pole enam nii tähtis. · Tööriistad välja kujunenud. · Inimese sõltuvus loodusest väheneb. Neoliitikum - 6000-2000 eKr (noorem kiviaeg) · Ornamentika, keraamika areng. · Põlluharimine · Menhir - Haudehitiste vorm. Hauatähised, u 20 m. Üksikud kivid. nt: P.-Prantsusmaal Carnac'i kiviallee. · Dolmen Haudehitise vorm. Kolmest püstisest ja neid katvast rõhtsast kiviplaadist moodustatud ruum, mis on ühest küljest avatud. · Kromlehh - ringi...
Mõisted Madlääni kultuur- 15 000 aastat tagasi Lääne- Euroopas ürginimeste tehnilisi ja kunstilisi saavutusi hakati sellel ajal Madeleine järgi nimetama madlääni kultuuriks. Tsikuraat- Templikompleksi tähtsaim osa oli tsikuraat. Kõrge massiivne torn, mis ahanes astangutena üles poole. Torni ülemisel tasandil paiknes pikk ja kitsas tempel jumala kujuga. Selleni ei viinud sirge trepp, vaid sakmeliste käänakutega tee. Kõige paremini on säilinud tsikuraat sumerite linnas Uris. Piiblis räägitakse Paabeli tornist. See oli Babüloni jumala Marduki tempeli tsikuraat, mille nelinurkse aluse külg oli üle 90 m pikk. Marduki tsikuraat Babülonis. Püramiidid- Haudehitised vaaraodele. Püramiide ehitati kivi plokkidest. On olemas ka astmikpüramiidid (nt. Vaarao Dzoseri püramiid Sakkaras). Egiptuse püramiidid kuuluvad antiikaja seitsme maailmaime hulka. Giza püramiidid pärinevad nn. Vana riigi 4. dünastia ajast, aastatest 2...
Vana-Kreeka kultuur keskendus inimesele Üheks tähtsaimaks kreeklaste maailmavaate aspektiks oli see, et nad asetasid inimkonna universumi keskpunkti. See tol ajal uudne ja ainulaadne inimesele keskenduv mõtteviis muutus püsivaks ja on säilinud tänapäevani. Seda iseloomutab kõige paremini fakt, et kreeklased lõid oma jumalad iseeneste näo järgi. Varasemas ajaloos polnud ükski teine kultuur selleni jõudnud. Vanas Egiptuses ja Mesopotaamias olid mitmed jumalused kui sulamid erinevatest olenditest: naise keha ja kassi peaga või härja pea ja lõvi kehaga. Nad olid olendid, kes erinesid drastiliselt kõigest elusolevat, kellel polnud midagi ühist reaalsusega. Kreeka jumalad olid inimese sarnased nii välimuselt kui ka iseloomult. Nad ei olnud kõikvõimsad ja kõiketeadvad, vaid oma vigade ja nõrkustega nagu kõik inimolendidki. Näiteks Zeusi, peajumalat, kujutatakse armumas ühesse naisesse teise järel ja kasutamas kõi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
