Tubakas (0)

Tubakas

ookeani saared kasvatatakse lavades ja avamaa peenardes, nii kõetavatel, kui ka mittekõetavatel lavadel. Parim kasvutingimuse temperatuur on 22-28°C juures ja hiljem 18-25 °C juures. Kasvab tavaliselt troopilises ja subtroopilises vöötmes. Aastas annab ainult ühe saagi, kuna lehed ja õied kuivatatakse ja töödeldakse, kui taim on piisavalt suur.  Kodumaa Tubaks on saanud oma ladinakeelse nime Nicotiana Jean Nicot' järgi. Jean nicot oli Prantsusmaa saadik Portugalis ning tubakas pärineb algselt Portugalist. Kuid arvatakse ka, et tubakas on tulnud Yucatan peninsula, Mexicost. 1559. aastal saadeti tubakataimi raviotstarbel Prantsusmaale ja Inglismaale ning sealt edasi üle maailma. Peamised kasvukohad Kasutus võimalused Tubakataime kuivatatud lehtedest tehakse sigareid, sigarette, piibutubakat, vesipiibutubakat, närimistubakat, nuusktubakat.  Huvitavat tubaka kohta Algselt arvati, et tubakas on tervisele kasulik Tubakas sisaldab suures koguses nikotiini, mis

Tubakatooted

sigarite või piipudega. Suitsetamisest tekib tubaka ­ sõltuvus, millest on raske loobuda ­ sellest saab harjumus.  SUITSETAMISE AJALUGU Suitsetamine on ilmselt sama vana tegevus kui tule kasutamine. Kiviaja inimesed õppisid tundma tule imelisi kasutusvõimalusi ja märkasid, et mõnede taimede põletamisel tekkiv suits avaldab neile erilist mõju. Algul suitsetati mitmesuguseid eeterlikke õlisid sisaldavaid taimi: lavendlit, paiselehte jt. Tubakas oli Ameerika mandri asukas ja teda Vanas Maailmas ei tuntud. 1492. avastati Ameerika ja õige pea jõudsid Euroopasse kaks taime, mis määrasid Vana Maailma ajaloos ettearvamatult palju: tubakas ja kartul.  ÕNN JA ÕNNETUS Kartulist sai inimkonna õnnistus, tema kasutuselevõtuga põllumajanduses kadusid sagedased näljahädad. Tubakast sai aga inimkonna nuhtlus, mis on hävitanud rohkem inimelusid kui kõik maailma sõjad kokku. Eestis on ca 355 000

Suitsetamine

Arenenud riikides on tubaka tarbimine jõudsalt vähenemas, arengumaades, sh endistes sotsialismimaades, ja ka Eestis, on aga järjest suurenenud alates 1990 aastatest. Tööstuslikul otstarbel Eestis tubakat ei kasvatata, kuid on oluline teada, et tubakataime hektarisaak on suurem ükskõik millise teise põllukultuuri omast. Sellest on tingitud suur ärihuvi tubakakasvatamise vastu ning otsene huvitatus suitsetamise võimalikult laialdasest levikust. Igal aastal tapab tubakas 4 miljonit inimest. Aastaks 2020 prognoositakse selle arvu tõusu 8,4 miljonini aastas. Öeldakse, et religioon, uudishimu, raha ja sõjad on neli olulist liikumapanevat jõudu. Kõik nad on otseselt või kaudselt kaasa aidanud ka tubaka võidukäigule saamaks popu-laarseimaks inimesetapjaks maailmas. On teada, et maailma elanikkonna täiskasvanud meestest suitsetab 47% ja naistest 12%. Eestis suitsetas 1997.a. 42,3% meestest ja 19,6% naistest (Statistika 2001,Tln). 1

Suitsetamine noores eas

kuni teadvuse kaotuseni. Sellest taimest peavad nad suurt lugu, istutades teda oma aedadesse ning põldudele.” (Turunen, M., Suuri Piippukirja). (1) Suitsetamine on ilmselt peaaegu sama vana kui tule kasutamine. Seega umbes 150 000 aastat. Kiviaja inimesed õppisid tundma tule imelisi kasutusvõimalusi ja märkasid, et mõnede taimede põletamisel tekkiv suits avaldab neile erilist mõju. (1) Kui Euroopa lääneosas oli tubakas ja piibusuitsetamise komme levinud juba 16. sajandi keskel, siis peale Kolmekümneaastast sõda (1618-1648) sai tubakas sõdurite, kaupmeeste, üliõpilaste ja meremeeste vahendusel tuntuks terves Euroopas. Umbes sellel ajal jõudis piip ja tubakasuitsetamise komme ka Eestisse. Eesti talupojad hakkasid varakult ise tubakat kasvatama. Osteti üksnes ninatubakat. Kasvatati peaasjalikult kanget mahorka (Nicotiana

Suitsetamine

Kiviaja inimesed õppisid tundma tule imelisi kasutusvõimalusi ja märkasid, et mõnede taimede põletamisel tekkiv suits avaldab neile erilist mõju. Kurb saatus tabas oletatavasti esimest eurooplast, kes suitsetamisega Vanas maailmas algust tegi. Rodrigo de Jerez püüdis indiaanlasi jäljendades suitsetada Barcelona tänavatel, kuid äratas kahtlust inkvisitsioonis ning ta heideti "saatanast pärineva käitumise" tõttu vanglasse. Esialgu sai tubakas Euroopas tuntuks kui ilu-ja ravimtaimena. Kui 1559. aastal tuli prantsuse kuninga saadik Jean Nicot printsessi kätt paluma Portugali, tutvus ta Lissabonis tubakaga. Nicot tutvustas seda ka prantsuse kuninganna Katariina de Medicile. Too leidis tubakast abi oma krooniliste peavalude vastu. Ka euroopa teistesse õukondadesse levis tubakas kõigepealt arstirohu ja nuusktubakana. Algul suitsetati mitmesuguseid eeterlikke õlisid sisaldavaid taimi, nt lavendlit ja paiselehte. Rootsi loodusteadlane K

Uurimustöö Meelemürgid

· Loomkatsetes on näidatud, et kanep võib põhjustada sõltuvust, kuigi sõltuvust tekitav potentsiaal avaldub väiksema tõenäosusega kui muude narkootikumide puhul. Kanepit tarvitanutest kujuneb sõltuvus 9% võrreldes 32% tubaka ja 15% alkoholi tarvitajate juures. Kanepi sõltuvus on psüühiline, ning sellest on võimalik tahtejõu abil kergesti vabaneda. 10  TUBAKAS Tubakas on Põhja- ja Lõuna-Ameerika päritoluga laialeheliste taimede perekond maavitsaliste sugukonnas. Tubakaks nimetatakse ka nende taimede kuivatatud ja töödeldud lehti. Tubaka tõi Europasse Kolumbus 15. sajandi lõpul Ladina-Ameerikast. Tubakalehti suitsetatakse sigari või sigaretina või piibuga. Tubakat saab tarvitada ka närimis- ja nuusktubakana. Tubakas sisaldab alkaloid nikotiini. Tubakas kasvab enamikes maades. Tubakast tehakse sigarette, vesipiibutubakat, nuusktubakat jne

Suits

Sellest on tingitud suur ärihuvi tubakakasvatamise vastu ning otsene huvitatus suitsetamise võimalikult laialdasest levikust. Iga suitsetaja peaks teadma, et tema pärast võetakse maha üks elujõuline puu iga kahe nädala järel, et rajada uusi tubakaistandusi. Mida tuleks ette võtta tootega, mis tapab poole tema tarbijatest? Kuidas esitletakse surmapakis lokkavat elu; haigustepakis tervist ja surmavat sõltuvust tekitavas pakendis vabadust ning elu ülistamist? Igal aastal tapab tubakas 4 miljonit inimest. Aastaks 2020 prognoositakse selle arvu tõusu 8,4 miljonini aastas Maailma Tervishoiu Organisatsiooni (WHO - World Health Organisation, ka Eesti on selle liige) andmetel suitsetab maailmas keskmiselt iga kolmas üle 15 aasta vanune (47% mehi ja 12% naisi). Eestis suitsetas 1998. aastal regulaarselt 42% meestest ja 20% naistest, lisaks neile oli veel 8% juhusuitsetajaid. 1993/94 läbiviidud rahvusvahelise küsitlusuuringu andmetel suitsetas Eesti

Jakob Westholmi gümnaasium TUBAKAS Autor: Eliise Jõgi 7.d klass Juhendaja: Marge Ensling Tallinn 2018 1.Mis on tubakas? Tubakas on tubaka taimeperekonna lehtedest saadud aine. Tubaka ladinakeelne nimetus on Nicotiana. Tubakas on ainus looduslik alkaloid, mis sisaldab sõltuvust tekitavat ainet- nikotiini. Tubaka taim kasvab enamikes maailmajagudes. Pilt nr 1. Tubakataim. 2.Miks tarvitatakse tubakat? Tubaka tarvitamisel võib olla mitmeid põhjuseid. Noortel on peamiseks põhjuseks just uudishimu ja sõprade, tuttavate, perekonnaliikmete või iidolite eeskuju. Levinud on ka arvamus, et kui tarvitada tubakat, siis ollakse iseseisvam ja täiskasvalikum. Tihti tahetakse