Retsensioon Käisin vaatamas Maris Ojasuu fotonäitust Ajamajas, mis on avatud 28. septembrist kuni 15. detsembrini. Näituse autorile on fotograafia nii töö kui ka hobi. Tööd olid jaotatud kolmeks, igal korrusel erinev teema. Esimene korrus oli pühendatud balletile, teine maastikule ning kolmas portreedele. Pildistamisel oli kasutatud erinevaid "tehnikaid", näiteks ava liiga kaua lahti hoitud, säri liiga madalale sätitud jms. Esines ka fotomanipulatsioone. Balletti kujutavad fotod olid kõik sarnased: alasäris (tumedad), ühes kohas tehtud ning sarnase miljööga. Ühel fotol oli veel ka kokku pandud mitu võtet ning kujutas nelja ühesugust baleriini kõrvuti erinevates asendites. Tulemuseks oli väga omapärane töö. Oli esindatud ka üks liiga kauaks lahti jäetud avaga foto
Katariina II ja Aleksander I ajal. Klassitsism arhitektuuris Arhitektuuris kasutati rohkesti sambaid, kupleid ja kolmnurkseid viile. Ehitati suuri harmoonilisi ansambleid. Perioodi 177090 ndate aastateni võib Eestis pidada varaklassitsismiks. Parioodi ca 180030 võib pidada kõrgklassitsismi ajastuks, mil baroksed vormid olid enamikes osades juba hüljatud. Klassitsism maali- ja raidkunstis Maali- ja raidkunstis eelistati mütoloogilist või ajaloolist ainestikku. Portreedele oli omane idealiseeriv laad. Kompositsioonis taotleti selgust ja rahulikkust. Klassitsism muusikas Klassikalise stiili kujunemine muusikas avaldus kõigepealt prantsuse ja itaalia oopereis ja ballettides. Nende ainestik pärineb peamiselt mütoloogiast. Klassitsism kirjanduses Kirjanduses oli klassitsism peasuund 17. sajandi Prantsusmaal. Tippteosed kuuluvad näitekirjandusse. Luulekunstis on kokku võetud klassitsismi põhimõtted: rangelt lahus hoida kõrget ja madalat stiili,
van Beethoven. Arhitektuuris kasutati rohkesti sambaid, kupleid ja kolmnurkseid viile. Vastukaaluna barokile rõhutati ehituskuntstis tervikidee selgust, ansamblikujunduse teljelist rütmi ja ehituskehandi ranget liigendust. Ehitati suuri harmoonilisi ansambleid (näit. Peterburis). Eestis esindavad klassitsismi Tartu Ülikooli peahoone (18031809, arhitekt J. W. Krause), Toompea haldushooned ja hulk mõisaansambleid. Maali- ja raidkunstis eelistati mütoloogilist või ajaloolist ainestikku. Portreedele oli omane idealiseeriv laad. Kompositsioonis taotleti selgust ja rahulikkust. Maalikunstis paistavad silma N.Poussin ja C. Lorain, nende loomingus tipneb heroiline maastikumaal. Kasutatud kirjandus: www.neti.ee vikipeedia, Eesti Nõukogude Entsüklopeedia
kiriku autoriteeti ja inimeste seisustest tulenevat prioriteeti, seega vähenes sakraalehitiste osatähtsus. Hakati väärtustama ratsionaalset mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust, mis viis Suure Prantsuse Revolutsioonini. Arhitektuuris kasutati rohkesti sambaid, kupleid ja kolmnurkseid viile. Eestis esindavad klassitsismi Tartu Ülikooli peahoone, Toompea haldushooned ja paljud mõisaansamblid. Maali- ja raidkunstis eelistati mütoloogilist või ajaloolist ainestikku. Portreedele oli omane idealiseeriv laad. Kompositsioonis taotleti selgust ja rahulikkust. Kunst oli muutunud avalikuks ja kättesaadavaks. Mairo Koov 12 B 2
kujunemine inspiratsiooni nii Vene kui ka Saksa allikatest. Klassitsismi varasel perioodil domineerib Saksi (Dresdeni ja Weimari) päritoluga kunstisuund, mille puhul on küllalt oluline osa baroksel vormikeelel. Selgelt klassitsistlikud lahendused pääsevad Eesti oludes maksvusele alles 19. sajandi algul. Klassitsism maali- ja raidkunstis Maali- ja raidkunstis eelistati mütoloogilist või ajaloolist ainestikku. Portreedele oli omane idealiseeriv laad. Kompositsioonis taotleti selgust ja rahulikkust. Maalikunst Eestimaa kunstielu oli 18.-19. sajandi vahetuseni üsna loid. Teatud elavnemine toimus alles siis, kui siia saabusid sakslased. Skulptuur Eestist ei võrsunud vaadeldaval ajal ühtki mainimisväärset skulptorit. Selle ala harrastamine piirdus hauamonumentide tegemisega. Vähegi paremad tööd on sisse toodud, peamiselt Peterburist. Paraku on nende autorid teadmata
sonaat-3 osaline sonaaditsükkel mida esitab soolopill või saatega soolopill -Muutused kammermuusikas: improviseeritud saateharmooniat asendati klaveeriduoga koos mõne meloodiapilliga. -Muutused orkestrimuusikas-Neljahäälne puupuhkpillirühm(flööt, oboe, klanret, fagott) opera buffa-itaalia stiilis koomiline ooper opera seria itaalia stiilus tõsine ooper Kunst:-selge ja reeglipärane vormitäius -Maali- ja raidkunstis eelistati mütoloogilist või ajaloolist ainestikku. -Portreedele oli omane idealiseeriv laad. -Kompositsioonis taotleti selgust ja rahulikkust. Arhitektuur:-kasutati rohkesti sambaid, kupleid ja kolmnurkseid viile(nt tartu ülikooli peahoone) Franz Joseph Haydn -Tänu ilusale lauluhäälele võeti ta 8-aastaselt Viini Toomkirikusse kooripoisiks -Sai algselt õukonna kapellmeistriks aja möödudes sai 1.kapellmeistriks. -töötas õukonna orkestriga -aastaid teenis elatist klaveritundide andmisega ja viiulimängimisega orkestrites ja ansamblites.
Paruka pealael olid õrnemad tihedad lokid. Sajandivahetuseks käis, aga enamus mehi ringi juba oma juustega, sest muidu poleks olnud võimalik kanda viimase moe järgi kübarat, milleks oli kolmnurkkübar EHTED Sulgedega peaehted, päikesevari, lehvikud MUSTRID VÄRVID TÜPOGRAAFIA MÖÖBEL MAALIKUNST Eeskuju antiigist, kujutati kangelaslikke stseene antiikajast, mida seostati tollal juhtunuga Eelistati mütoloogilist või ajaloolist ainestikku. Portreedele oli omane idealiseeriv laad. Kompositsioonis taotleti selgust ja rahulikkust Tuntumad maalikunstnikud: David, Ingres, Cabanel, Bougureau ARHITEKTUUR Levis Euroopas ja ka väljaspool Kasutati rohkesti sambaid, kupleid ja kolmnurkseid viile Ehitused olid sümmeetrilised, suurte siledate seinapindadega, fassaadi keskosa meenutab kreeka templi otsaseina, sammastik, üleval kolmnurk SKULPTUUR Eeskujud antiigist
Sellele järgneb nn järelklassitsismi periood, mil valitsenud historitsismis kasutati sageli veel endiselt klassitsismi elemente või (harvemini) ehitati endiselt klassitsismi reeglitest lähtuvalt. Alates 20. sajandi algusest räägitakse nn neo- ehk pseudoklassitsismist, mille kõrgaeg oli Eestis 194050ndatel aastatel (vahel nimetatud ka nn stalinistlikuks arhitektuuriks). Klassitsism maali- ja raidkunstis Maali- ja raidkunstis eelistati mütoloogilist või ajaloolist ainestikku. Portreedele oli omane idealiseeriv laad. Kompositsioonis taotleti selgust ja rahulikkust. Klassitsism Eesti kirjanduses Eesti kirjanduses on klassitsismi mõju märgata K. J. Petersoni luules. Klassitsism muusikas Klassikalise stiili kujunemine muusikas avaldus kõigepealt prantsuse ja itaalia oopereis ja ballettides (J. B. Lully, G. F. Händeli, Chr. W. von Glucki ja A. Scarlatti loomingus). Nende ainestik pärineb peamiselt mütoloogiast. 18. sajandi II poolel hakati klassitsismi põhimõtteil looma
sümbolistid ning Baudelaire'i ja Rimbaud' luule. 1914. aastal puhkes Esimene maailmasõda nind Modigliani oli üks neist, kes oli nõus vabatahtlikult esirindele minema, kuid nõrga tervise tõttu lükati ta tagasi. Ta jäi sõja ajaks Pariisi. Just siis vähenesid teiste kunstnike mõjud ning välja hakkas kujunema talle omane isikupärane stiil. Kui välja arvata üksikud maastikud ja aktiseeria, pühendas kunstnik end täielikult portreedele. Ta on palju kujutanud tolleaegseid kuulsaid kunstnikke ja luuletajaid (nt Chaim Soutine'i, Jacques Lipchitzi, Max Jacobit, Jean Cocteau'd, Picassot jt). 1918. aastal oli elu Pariisis keeruline. Toitu oli piiratut kogustes, gaasi ja elektri tarbimine vaid minimaalselt lubatud, pidevalt toimusid õhurünnakud. Pärast 30. jaanuari ööd, mil saksa lennukid Pariisi pommitasid, algas massiline evakueerumine linnast välja, lõunasse
Eriti palju loodi teoseid koduseks musitseerimiseks ning salongis mängimiseks. Tähtsamad heliloojad sel ajal olid Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven. Kunsti puhul aga eelistati mütoloogilist ja ajaloolist ainestikku. Portreedele oli omane idealiseeriv laad, kompositsioonis taotleti selgust ja rahulikkust. Romantism Romantism tuli 1820-1830 klassitsismi asemele, olles uus kunsti suund ja sotsiaal-poliitiline ideoloogia. Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest, individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik. Romantikud rõhutasid just tunnete ja instinktide tähtsust
Juugendlike maalide temaatika on poeetiline ja sümbolistlik. Klimti looming on mitmekesine, sinna kuuluvad algusperioodil koos vennaga tehtud seinamaalingud; joonistused; maalilaadki on varieeruv tema erinevate eluperioodide vahel. Klimt armastas mängida poeetiliste sümbolitega, segas värvidele kulda ja hõbedat, stiliseeris naisekeha kumerusi ning kuhjas bütsantsi mosaiikidelt laenatud motiive. Selles referaadis keskendun Klimti ,,kuldsele faasile" ning daamide portreedele. ,,Suudlus" Teos asub praegu Austria Galeriis Viinis ning Klimti kuulsaima maalina on enim reprodutseeritud. Teoses on kasutatud nii kuldseid toone kui ka lehtkulda. Selle
Eestis on Michel Sittowile omistatud Püha Jüri värviline puuskulptuur ja Antoniuse altari väliskülje ülemaaling; Püha Adrian ja Püha Antonius (arvatavasti portreelised) ning Maarja ja Püha Jaakobus vanem (umbes 1517-1518). Michel Sittowile on omistatud u. 30 teost, kuid üksnes kolm neist on saanud dokumentaalse kinnituse. Tema maalidest moodustavad enamiku portreed või portreelise lahendusega madonnapildid, on ka figuurkompositsioone. Portreedele on iseloomulikud modellide jahe reserveeritud hoiak ning täpne tabav karaktiseering, peen tehniline teostus ja varjundirikas koloriit. · P.Brueghel Pieter Brueghel vanem (u. 1525 1569), madalmaade maalija, renessansikunstnik. Ta maalis ausaid tõetruid pilte talupoegade elust. Isegi piiblisündmused paigutas ta omaaegsesse Madalmaade küla ümbrusse. Sellepärast
Pawelsi kenotaaf. Eestist pärit kuulsaim maalija sellest ajast on? Michel Sittow-(1469-1525) Michel Sittowile omistatakse umbes 30 teost, kuid üksnes kolm neist on saanud dokumentaalse kinnituse. Tema maalidest moodustavad enamiku portreed või portreelise lahendusega madonnapildid, on ka figuurkompositsioone. Nende väikesemõõtmeliste teoste juures on Sittow järginud 15. sajandi Madalmaade maalikunsti tavasid, märgatav on Hans Memlingi mõju. Portreedele on iseloomulikud modelli jahe reserveeritud hoiak ning täpne tabav karakteriseering, peen tehniline teostus ja varjundirikas koloriit.Ta oli mitmetes Euroopa kuningakodades hinnatud portreemeister.Eestis on Michel Sittowile omistatud Püha Jüri värviline puuskupltuur ja Antoniuse altari väliskülje ülemaaling,Püha Adrian ja Püha Antonius (arvatavasti portreelised) ning Maarja ja Püha Jaakobus vanem (umbes 15171518).Tema kavandi järgi on raiutud renessanslik dr. J. Ballivi
maaliliselt pehmem. Üks tema kunsti voorusi on õrn värviharmoonia, mille ta veneetslastelt omandas, ta portreekäsitlus võlub oma suursugususe ja psühholoogilise sügavusega; paiguti kaldub ta koketsusesse ja sentimentaalsusesse Kuid tema kompositsioonidel puuduvad dramaatiline jõud ja originaalsus, joonistusel selgus ja pregnantsus, liikuva tegevuse kujutamisel on abitum ning ilmetum. Kuna ta ei suutnud omantada oma õpetaja jõulisust. Van Dycki portreedele on ette heidetud kergemeelset, tühist elegantsi, mittemidagiütlevat pilku, võimukandjate ees lipitsemist, loomulikkuse asendamist poosiga. Van Dycki tuntakse siiski peamiselt portretistina, tema lõi uue alaliigi portreemaalis, nn. paraadportree. Paraadportree näitab inimest tähtsa ja võimukana, kel on suursugune poos, toretsev riietus ja aumärgid ning keda ümbritseb luksuslikkus. Inimest püütakse esitada võimalikult meeldiva, suursuguse ja väärikana
Üksteisest läbikumavad toonid loovad mitmevärvilise fooni. Kaasahaarava meeleolukusega näitab Laikmaa Lääne-Eesti looduse lihtsat ja omapärast ilu. Selle kõrval elab edasi ka impressionistlik, hoogne ning skitseeriv laad. See on südamlik ja arhailine lehekülg meie maastikumaalis. Zanrilist vaheldust Laikmaa loomingusse toovad lillemaalid. Nendesse aastatesse kuuluvad ka arvukad meistrikäega loodud portreed. Värvikäsitlus on neid Laikmaa portreedele omaselt impressionistlikult liikuv, üldmulje maaliline, kohati aga värvikam, kontrastsem ja dekoratiivsem (Tiik, 1975, 12-13). Ka Laikmaa taasavatud ateljeekooli tegevus sai suure ulatuse. Õpilaste arv kasvas pidevalt. Endiselt toimusid ateljeekooli näitused, korraldati ekskursioone Peterburi, Moskvasse, Helsingisse. Suviti koguti innukalt vanavara (Tiik, 1975, 13). Kodumaises kunstielus seadis Laikmaa eesmärgiks Eesti Kunstiseltsi juhatuse asendamise võimekate inimestega
kolm neist on saanud dokumentaalse kinnituse. Tema maalidest moodustavad enamiku portreed või portreelise lahendusega madonnapildid, on ka figuurkompositsioone. Nende väikesemõõtmeliste teoste juures on Sittow järginud 15. sajandi Madalmaade maalikunsti tavasid, märgatav on Hans Memlingi mõju. Portreedele on iseloomulikud modelli jahe reserveeritud hoiak ning täpne tabav karakteriseering, peen tehniline teostus ja varjundirikas koloriit. Aastatel 1518-1529 teostas ta figuurid Niguliste kiriku Püha Antooniuse tiibaltari tiibade välisküljele. Sten Karling on lugenud Michel Sittowi tööks Tallinnas Mustpääde vennaskonna Püha Luutsia legendi
jooksul edukalt viljelda peaaegu kõiki alasid tolleaegses maalikunstis. Ta altarimaalid on pidulikud, suurejoonelised, rikkalikud ülesehitusega ja samal ajal ikkagi maiselt, isegi nagu kehaliselt tajutavate tegelastega. Portreed andis ta oskuslikult edasi inimeste iseloomu, tema seisundit ühiskonnas, tema suurust ja väärikust. Tizianist peeti väga lugu Euroopa õukandades ning mitmete valitsejate ja tuntud isikute välismust teame just tänu tema maalitud portreedele. Tizian oli suur värvimeister, värvid hakkasid tema maalidel soojalt ja elavalt hõõguma, tolle aja kohta väga kerge, vaba ning hoogne oli Tiziani pintslitöö.
viljelda peaaegu kõiki alasid tolleaegses maalikunstis. Ta altarimaalid on pidulikud, suurejoonelised, rikkaliku ülesehitusega ja samal ajal ikkagi maiselt, isegi nagu kehaliselt tajutavate tegelastega. Portreedes andis ta oskuslikult edasi inimese iseloomu, tema seisundit ühiskonnas, tema suurust ja väärikust. Tizianist peeti väga lugu Euroopa õukondades ning mitmete valitsejate ja tuntud isikute välimust teame just tänu tema maalitud portreedele. Tizian oli suur värvimeister, värvid hakkasid tema maalidel soojalt ja elavalt hõõguma, tolle aja kohta väga kerge, vaba ning hoogne oli Tiziani pintslitöö. KASUTATUD KIRJANDUS http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/renessanss/ Google pildiotsing Miksike http://www.miksike.ee/en/glefos.html?spage=http%253A%252F%252Fwww.miksike.ee %252Fdocs%252Freferaadid2006%252Frenessanss_2006_liinametskula.htm
Tüüpiline hollandi maastikumaal- tühjavõitu maastik, silmapiir all, taevas oli ähvardav, tormieelne meelolu. Tüüpiline Hollandi natüürmort- luksuslikud ja idamaised asjad, eksootilised puuviljad, elumõnude näitamine. Portreemaal: Hals kujutas tav in, kes olid mingi asja puhul huvitavad, nt nõiad, joodikud, sõjaohvitserid, modellid naeratasid tema piltidel, sest naerdes paljastub in tegelik olemuse kõige paremini, kas õlivärve, hoogsad pintslitõmbed ja Rembrandt lisaks portreedele ka.. N:" öine vahtkond" mis tellijale ei meeldinud kuna mõned in ei tundnud end seal ära, kadunud poja tagasitulek- liigutavama sisuga, Õukonna ROKOKOO pr 18saj Mänglev, kergemeelne, lõbujanuline kunst, Kunsti eesmärk: ilus, elumõnud ja nende rõhutamine ( veini joomas, erootilised, kergemeelsed stseenid) Ingl rokokoo: range kunst, eeskuju Dyke paraadportree stiilis KLASSITSISM Tekkimise põhjused: õpetlik, range, moraliseeriv, eetilisi väärtusi mõjutav, ei tahetud
Klassitsismi õitseng oli nendel maadel, kus valitses absoluutne monarhia, näiteks prantsuse kirjanduses Louis XIV ajal, Venemaal Katariina II ja Aleksander I ajal. Suure Prantsuse revolutsiooni päevil muutus klassitsism tõusva kodanluse kunstiks ning sai Napoleon I ajastul taas valitsevaks kunstisuunaks. Tollal nimetati klassitsismi ampiirstiiliks (prantsuse sõnast empire 'impeerium'). Maali- ja raidkunstis eelistati mütoloogilist või ajaloolist ainestikku. Portreedele oli omane idealiseeriv laad. Kompositsioonis taotleti selgust ja rahulikkust. Arhitektuuris kasutati rohkesti sambaid, kupleid ja kolmnurkseid viile. Ehitati suuri harmoonilisi ansambleid (näit. Peterburis). Eestis esindavad klassitsismi Tartu Ülikooli peahoone Barokk 17.saj - Maalikunstis valitsevad tumedamad toonid, kujutatava ümarus ja keerukus. Kompositsioon on sageli ristuvate diagonaalide abil kujutatud. Maalisid sujuvate värviüleminekutega. Ilma kindlate piirjoonteta
õukonnas Milanos. Enamik tema portreesid kujutavad naisi, kes on jõukate ja kuulsate aadlite abikaasad. Nad näivad noored, ilusad ja muretud. Ositi on need portreed ehk ilustatud, kuid samas on Leonardol õnnestunud tabada erinevate modellide iseloomu. Leonardo maale tõstab esile tema võime kujutada kõike nii, et see näib ruumilise, kolmemõõtmelisena. Seda suutis ta tänu täpsele varjude uurimisele ning hoolikale värvikasutusele. Leonardo lisab oma portreedele mõjukust, kasutades lihtsaid tumedaid taustu. Need muudavad modelli siledale nahale langevale valgusele mõju veelgi silmatorkavamaks. Seitsmeteistkümne Milanos veedetud aasta jooksul valmis Leonardol lugematu hulk joonistusi arhitektuurist, taimedest, inimestest, anatoomiast, mehhaanikast, matemaatikast- õieti peaaegu kõigest, mis talle huvi pakkus. Mõned neist on üksnes kiired visandid, teised aga väga üksikasjalikud joonistused. Umbes 7000 lehekülge
näod kõhnad ja piinatud. Ekstaasis pööratud näod taeva poole. Inimihu kujutas sinakas varjundis nagu hauatagusest elust pärit.Tuntuimad tööd: ,,Laokoon", ,,Toledo äikeses" Teine Hispaania kunstnik, kes leidis tööd õukonna kunstnikuna, on Diego Velazquez (1599- 1660). Pärit Sevillast, kus omandas kunstihariduse. Õppis Madriidis, kus tema talent leidis kuninga poolt tunnustust. Tuntud eelkõige portreemaalijana.On maalinud ka loodust, mütoloogiat.Vahelduseks õukondlaste portreedele on maalinud ka lihtrahvast. Aastatega muutus maali koloriit heledamaks ja soojemaks. Tuntud tööd: ,,Felipe IV", ,,Breda alistamine" Omaette nähtuse 17. sajandi kunstis moodustab flaami, s.t. Flandria maalikunstnike looming. 16. ja 17. sajandi vahetusel toimus Madalmaadel suur poliitiline muutus - Holland sai iseseisvaks, Flandria jäi aga edasi katoliikliku Hispaania võimu alla. Nüüdsest peale läks eri suundades ka mõlema maa kunst. Flandrias muutus see toredust taotlevaks
Giorgio da Castelfranco) - sund. 1477 - surnud 1510.a.; kõrgrenessansi perioodi maalikunstnik. Tema elust ja loomingust on vähe teda. Harvu vihjeid leidub varaste biograafide Vasari ja Michieli kunstnike-elulugudest. Giorgione õpetajaks nimetatakse G. Bellinit. Et ükski tema töödest ei ole signeeritud ega dateeritud, siis tegelevad kunstiteadlased siiani tema loomingu atribueerimisega(teose omistamine). Tema omakäeliselt loodud teiste arv kõigub 5 ja 40 vahel. Lisaks altarimaalidele ja portreedele lõi Giorgione tahvelmaale, millel on kujutatud inimest ja loodust harmoonilises kooskõlas. Pärast kunstniku surma lõpetas osa tema teostest ta õpilane Tizian, seetõttu on väga raske Giorgione loomingut Tiziani töödest eristada. looming: Kolm filosoofi Äike Puhkav Veenus 8 Kontsert looduses Hilisrenessansi maalikunstnikud: 1. Veronese (teg. P. Caliari) - 1528-1588.a.; Itaalia maalikunstnik üleminekuperioodil renessansilt barokkile
Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, zanri- ja stiilipuhtust. Klassitsismi õitseng oli nendel maadel, kus valitses absoluutne monarhia, Arhitektuuris kasutati rohkesti sambaid, kupleid ja kolmnurkseid viile. Ehitati suuri harmoonilisi ansambleid (näit. Peterburis). Eestis esindavad klassitsismi Tartu Ülikooli peahoone (18031809, arhitekt J. W. Krause), Toompea haldushooned ja hulk mõisaansambleid. Maali- ja raidkunstis eelistati mütoloogilist või ajaloolist ainestikku. Portreedele oli omane idealiseeriv laad. Kompositsioonis taotleti selgust ja rahulikkust. Romantism on kunsti (arhitektuur, kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater, kino) suund, sotsiaal-poliitiline ideoloogia ning stiiliperiood, mis tuli 1820.1830. aastail klassitsismi asemele. Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest, individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik. Kujutavas kunstis on romantism suund, mis tekkis 19
stipendium enesetäiendamiseks Pariisis. Sõit saab teoks sama aasta sügisel. 8.novembril jõuab Viiralt linna, mis saab alle kiiresti nii omaseks, et siit lahkuma sunnib teda ainult sõda. Ei heidutanud Viiraltit kodumaalt saabuvad keelitused ,,Pallases" oodati teda graafikaateljee juhataja kohale ega ka peale stipendiumi lõppemist jälitav leivamure. Tuli maalida nukke ja siidrätikuid, vastu võtta kunstiliselt vähenõudlikke tellimusi portreedele ja illustratsioonidele. Viiralti teine personaalnäitus Pariisis, mis toimus 1928. aasta aprillis A.-G. Fabre'i galeriis, koosnes põhiliselt monotüüpiaist. Esimene personaalnäitus leidis aset poolaka Jan Slivinsky galeriis ,,Au Sacre du printemps" 1927. aasta mais. Ühtlasi valiti Viiralt Sügissalongi liikmeks, kus ta hakkas regulaarselt esinema 1927. aastast peale. 1926.-1927. aasta looming kõneleb kohandumisest Pariisi kunstikliimaga. Neid aastaid
Jansen(ning skulptor Koort).Konrad Mägi(1878-1925)-loomingut iseloomustab erksate toonide rakendamine ja stiliseeriv tendents.Tema kunsti lähtekohaks olid impressionism ja neoimpressionism,kuid hiljem hakkas tema töödes domineerima ekspressionistlik käsitlusviis.Mägi maalis peamiselt maastkke(Soomastik). Stiliseerimispüüd ja kontuuride ilmekuse taotus oli iseloomulik Nikolai Triigi(1884-1940) varasema perioodi portreedele ja maastikele.(Ants Laikmaa portree)Triigi maalidel on kindel joonistuslik alus,tema meisterlikkus avaldub ka graafilises loomingus.Triigiga samasse suunda kuulub August Jansen(1881-1935),kes on eepilisem ja dekoratiivsem,ühtlasi realistlikum. Iseseisvusajaga algab Eesti kunsti arengus uus periood,kunstnike arv on märgatavalt kasvanud.Selleks ajaks on eesti kunstini ulatunud radikaalsed moodsad kunstivoolud- kubism,futurism,ekspressionism.Nende teerajajaks oli Ado Vabbe(1892-1962)-on andnud
Keelpillikvartetid ja klaveritriod Töötas Ungaris Esterházy õukonnas Klassitsism Pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid. Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, žanri- ja stiilipuhtust. Arhitektuuris kasutati rohkesti sambaid, kupleid ja kolmnurkseid viile. Maali- ja raidkunstis eelistati mütoloogilist või ajaloolist ainestikku. Portreedele oli omane idealiseeriv laad. Klassitsism – muusika, mis kestab üle oma aja ning, mida järgmised põlvkonnad eeskujuks võtavad. 1720-1760 tekkisid uued muusikavormid ja žanrid, muutusid tüüpilised ansambli- ja orkestrikoosesisud. Toimusid muutused, mis sidusid heliloojad uute publikukihtide ja nende muusikalise maitsega. Õukond ja kirik ei olnud enam määraval kohal. Muusikaõpikuid anti välja suurtes tiraažides ja trükiti tohutult noote. 1760-1780 varaklassitsism
kirgedele, inimeste võitlusele iseenda ja teistega ning ka kannatuste ja piinade kujutamisele. (Kriisitundest joobumusse pääsu otsides sai kujurite üheks lemmikmotiiviks veinijumal Dionysos, kes peab koos kaaslastega meeletut prassingut. Nii Dionysose kui tema saatjate kujud rabavad sageli suurte mõõtmete ja naturalismiga.) Jumalate, kangelaste ning "vaprate ja imeilusate" kodanike idealiseeritud üldistavad kujud loovutasid koha naturalistlikele figuuridele ja portreedele, milles rõhutati kujutatava isiku individuaalsust. Loodi kujusid ja reljeefe igas vanuses inimestest, imikutest nõtrade raukadeni; meisterlikult anti edasi etnilisi iseärasusi. Kui Rooma riik vallutas Kreeka, Kreeka kunst alistas omakorda Rooma. Rooma toodi laevadega Kreekast tuhandeid skulptuure, kui need otsa lõppesid, hakati tegelema kopeerimisega. Siiski arenesid Roomas välja kaks iseseisvat ja kõrgetasemelist ala: portreed ja ajaloolised reljeefid. (Nt. Cicero büst
võitlusele iseenda ja teistega ning ka kannatuste ja piinade kujutamisele. (Kriisitundest joobumusse pääsu otsides sai kujurite üheks lemmikmotiiviks veinijumal Dionysos, kes peab koos kaaslastega meeletut prassingut. Nii Dionysose kui tema saatjate kujud rabavad sageli suurte mõõtmete ja naturalismiga.) Jumalate, kangelaste ning "vaprate ja imeilusate" kodanike idealiseeritud üldistavad kujud loovutasid koha naturalistlikele figuuridele ja portreedele, milles rõhutati kujutatava isiku individuaalsust. Loodi kujusid ja reljeefe igas vanuses inimestest, imikutest nõtrade raukadeni; meisterlikult anti edasi etnilisi iseärasusi. Pergamoni koolkonna kuulsaim ja suurepäraseim teos oli Zeusi altar, mida ümbritses 2,3 meetrit kõrge ja 130 meetrit pikk friis. Sellel on kujutatud jumalate võitlust gigantidega. Pergamoni altaris on ilmekalt näha hellenistliku plastika üldised tunnused püüe tohutute
annaabi.ee 
