.....16 II. Koristustehnoloogia .............................................................................................25 2.1 Põrandakatted .................................................................................................25 2.1.1 Puitpõrandad...........................................................................................25 2.1.2 Laminaat.................................................................................................27 2.1.3 Linoleum ................................................................................................27 2.1.4 Korkkatted ..............................................................................................29 2.1.5 Kumm.....................................................................................................30 2.1.6 Looduslikud kivipõrandad.......................................................................31 Graniit.....................................
TALLINNA TEENINDUSKOOL Geidy Metson 011K Köögi pinnad ja nende puhastamine Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2008 Sisukord: o Plastikkatted 3 o Linoleum 3 o Korkkatted 4 o Tekstiilkatted 4 o Marmor Pinnad 5 o Graniit 5 o Keraamilised plaadid 5 o Roostevaba teras 6 o Alumiinium 6 o Klaas pinnad 7 o Kasutatud kirjandus 8 2 Linoleum Linoleum on looduslikest ainetest põrandakattematerjal, mille tootmist tuntakse juba üle saja aasta. Esimesed linoleumid sisaldasid palju korki, kuivasid kokku ja olid raskesti
lakitud pinnad ei talu: tugevaid happeid ja aluseid pikaajalist vee mõju pinnale tugevaid lahusteid Värvitud ja lakitud pindade suurpuhastamine: pestakse neutraalse või nõrgalt aluselise ainega kasutades heledat värvi hõõritsat, sobivat koristuslappi või pehmete harjastega harja tavaliselt pinnad hiljem loputatakse, eemaldunud mustuse tõttu Igapäevane hooldus: väheniiske ja niiske meetod neutraalne puhastusaine pinnale tekkinud plekid eemaldatakse kiiresti seinte äärde tekivad sageli mustad triibud, kui neid koheselt ei eemaldata peale tekkimist, siis aja möödudes on neid võimatu ära saada. Plastmass Plastmassist valmistatakse valamuid, dusialuseid, mööblit jne. Pindade hooldamine: neutraalne või nõrgalt aluseline puhastusaine pindade valgendamiseks võib kasutada valgendeid sisaldavaid pesupulbreid või kloori sisaldavaid puhastusaineid reljeefseid pindu pestakse harjaga
Sellisel juhul tuleb pind puhastada nõrgalt aluselise või lahusteid sisaldava puhastusainega, loputada ja kuivatada. Edasisel hooduskoristusel kasutada mikrokiust lappi/moppi ja vett. Laminaatpõranda kaitsmiseks kasutatakse spetsiaalseid hooldusaineid. Pinna vahatamine ei ole soovitatav, sest hilisem vaha eemaldamine võib seda rikkuda. Airo Vainjärv PINNAKATTEMATERJALID Marmor Marmor on poorne kivim, millesse mustus imendub hõlpsasti. Seepärast peab marmorpinda kohe paigaldamise järel kaitsma. Marmorist kivipõrandat tuleb pühkida piisavalt tihti, et liiv, tolm ja mustus ei kulutaks ega kriimustaks põranda pinda. Marmorpinnale tekkinud plekid tuleb kiiresti eemaldada. Pind ei talu happelisi ega tugevalt aluselisi puhastusaineid. Kui happelist ainet kasutatakse võimalike setete eemaldamiseks, siis tuleb pind seejärel kindlasti neutraliseerida. Valida
fuajeed, koridorid, trepid näit. hotellides, pankades ja teatrites, kaubamajad. 2. Millega saab takistada looduslikust kivist põrandate tolmlemist? Niiske puhastusega 3. Mis kahjustab graniit -, lubjakivi- ja marmorpõrandat? Marmor ei talu happelisi ja kangeid leeliselisi puhastusvahendeid. Marmor on peeneteraline ja tihe lubjakivi Kui rasvane mustus või värviline mustus seisavad pinnal pikka aega, siis võib tekkida jääv plekk. Graniidi puhul 4. Kuidas puhastad looduslikust kivist põrandaid? Vastavalt määrdumisele( valitakse puhastuses kasutatav vee hulk) puhastatakse põrandat kas väheniiskelt või niiskelt pühkides. Kasutatakse neutraalseid ja nõrgalt leeliselisi puhastusaineid. Seda võib pesta ka kombineeritud masinaga, hoolduseks võib kasutada piserduspuhastust või puhastusvaha, kuid tuleb olla ettevaatlik, et põrand ei muutuks libedaks. Kordamisküsimused PVC plastik põrandakatted 1
või –masinatega. Eritise plekk Kuiv või märg mustus, mis ei ole pinnale kinnitunud, imbunud või sööbinud.
satub ruumidesse jalatsitega jne (80%), vaid 20% olmeruumides olevast mustusest annab inimene ja tema tegutsemine seal ruumis. Mustuse tüübid Praht eraldi tükkidena, eemaldatav käsitsi või kuivade meetoditega Lahtine mustus kuiv või märg, ei ole kinnistunud. Eemaldatav kuivade, väheniiskete või niiskete meetoditega. Kinnistunud mustus kergelt kinnistunud, kuivanud või kergelt kleepunud mustus. Eemaldatav niiskete või märgade meetoditega. Plekid üksikud kinnistunud plekid, eemaldatav erimeetoditel. Vastavalt mustuse tüübile ja pinnakattematerjalile valitakse koristamisel kasutatavad meetodid, ained ja töövahendid. Soovitusi: Pühkige tolmu hoolikalt ja võimalikult sageli. Tehke koostööd kliendiga, et oleks võimalik lauad, aknalauad jms hoida puhtana ja seeläbi siseõhk puhtana. Umbes kord kuus puhastage tolmust ülemised tasapinnad. Parim tolmu eemaldamise viis on rahul pühkimine mikrokiudlapiga, - mopiga või
2 MUSTUS OHTLIK MUSTUS KAHJULIK MUSTUS HÄIRIV MUSTUS SALLITAV MUSTUS Mustuse eemaldamise vajaduse kiirus Mustuse tüübid: Ø praht Ø lahtine mustus - kuiv mustus - märg mustus Ø kinnitunud mustus Ø plekid Ø pinda imbunud mustus Ø mikroobiline mustus Vastavalt mustuse tüübile (ja pinnakattematerjalile) valitakse koristamisel kasutatava vee hulk. 3 VESI Vee osa puhastusprotsessis: Ø niisutab puhastatava pinna Ø leotab ja transpordib ära mustuse Ø eemaldab mustust mehhaaniliselt Ø toimib soojusenergia toojana, samuti puhastusainete lahendaja Ø loputab mustuse pinnalt
TALLINNA TEENINDUSKOOL TÖ11K Tiina Ruven Puhastustööd köögis Erinevate pindade puhastamine Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2010 2 Sisukord Cillit Bang Power Cleaner ......................................................................................................... 4 Santehnika puhastamine..........................................................................................................5 Vinyl and Linoleum Cleaner.......................................................................................................6 Linoleumi puhastus ja hooldus .................................................................................................................................................6 Tõstetud põrand ......................................................................................................................8 Masinpuhastus ja hooldus.......................................
jne 7. Mikrokiud lappe pestakse pesumasinas, eraldi pesukotis, nende kasutamisel ei või kasutada kloori sisaldavaid puhastusaineid. 8. Koristamise suund liigub puhtamalt mustema poole. ( mustemalt puhtamale tuleb vahetada puhastuslappi või vett vms ) 9. Puhastuslapi voltimine- enamasti pikuti pooleks ja lõõtsakujuliselt kokku voltida 10.Erinevad töövahendid- a) Ühekordse kasutusega puhastuslapid on töövahendid kuivade pindade puhastamiseks. Head omadused: kasutamine on lihtne ja mugav, ei vaja pesemist, sobivad kõikidele kuivadele pindadele Halb omadus: tekitavad palju prügi b) Korduvkasutusega puhastuslapid valmistatakse erinevatest tekstiilkiudusest või nende segudest. c) Mikrokiudlapid on kaasaegsed töövahendid, eritehnoloogiaga lõhestatud sünteetilise niidiga
Ammoniaak ja amiinid on kasutusel õrna ja tundlike pindade puhastusainetes, tõhustavad puhastamist Na- ja K-hüdroksiidid on tugevad alused, mida kasutatakse masinpesuainetes. 3. Happed ja happelised ained (eemaldab erinevad setted) Kasutatakse fosfor-, sulfoon-, glükoon-, sidrun-, oksaal-, äädik-, sulfamiin-, soolhapet e vesinikkloriidhapet. lõhustuvad setteid (katlakivi, rooste, vase-ja lubjaseebi setteid ning värviliste metallide soolasid) omavad desinfitseerivat toimet ärritavad ja söövitavad nahka loodust säästva võimalusena tuntud veiniäädikas 4. Lahustid (tõhustamaks mustuse eemaldamist) parandavad tensiidide ja aluste rasva lahundusvõimet lahustavad rasvu, vaha, õli ja värvained enimkasutatud lahustid: etanool, isopropanool, glükoolid, estrid, bensüülalkoholid, 2-
kontrollida tulemust (aknapesur või tahvlimopp) 2. laudade väheniiske/niiske pühkimine (lapp) 3. prügikorvide tühjendamine 4. kraanikausi puhastamine (nõudepesuhari, lapp) -1- 5. pritsmete, plekkide pühkimine seintelt(lapp) 6. kui on seebidosaator, kätepaber, siis kontrollitakse nende täitvust 7. ukse pühkimine, kui on plekke 8. põranda niiske pühkimine (mopp või lapp+põrandakuivataja) 9. kontrolli tahvli puhutust ja klassi üldilmet, vajadusel parandused 10. vajadusel akende sulgemine, tulede kustutamine, ukse sulgemine Kord nädalas: -ukse niiske pühkimine -toolide pühkimine -seinte niiske pühkimine -hooldusainete kasutamine põranda puhastamisel Koolivaheaegadel teha suurpuhastust, mis hõlmab: -akende pesu -ukse pesu -seinte pesemine
omab erilist tähtsust treppide ja põrandate puhul. Kuluvus on materjali massikadu hõõrde ja löökide koosmõjul. Kulumiskindlus on eriti tähtis teekattematerjalide puhul. Löögitugevus (löögisitkus) iseloomustab materjali vastupidavust dünaamilistele koormistele. Elastsus on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist võtta tagasi oma esialgne kuju. Elastsuspiiri ületamisel tekivad juba jääv-deformatsioonid. Suure elastsusega on kumm, paljud plastmassid, puit jne. Plastsus on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist säilitada deformeerunud kuju. Ehitusmaterjalide plastsus võib olla lühiajaline või püsiv. Lühiajalise plastsusega on kõik ehitussegud (savi, mört, pahtelsegu jne).Püsiva plastsusega on mitmed metallid (vask, alumiinium jne). Haprus on materjali omadus puruneda järsku ilma nimetamisväärsete eelnevate deformatsioonideta
· ei vaja mingeid tehnilisi seadmeid, · kõige odavam kuivatusviis. Õhkkuivatamise puudused: · pikk kuivatamise aeg (keskmise paksusega laudadel 20...40p), · kuivamine sõltub aastaajast, · niiskusesisaldust ei saa viia alla 15%, · suured puiduvarud seisavad (majanduslikult kahjulik). Kamberkuivatamine toimub spetsiaalses ruumis 80...1000C juures. Kuivatis peab olema tõhus õhuvahetus, et eraldunud veeauru eemaldada. Kamberkuivatamise eelised: · kuivatamine on tunduvalt kiirem kui õhkkuivatamine(5...10p), · puitu saab kuivatada vajaliku niiskuseni (tavaliselt 5...10%), · kuum õhk hävitab kõik putukad ja seente eosed. Kamberkuivatamise puudused: · kuivati on küllalt kallis ehitis, · kütuse kulu on üsna suur. Elektriline kuivatamine seisneb selles, et puit asetatakse kahe plaat- või võrkelektroodi vahele, milledesse juhitakse kõrgsageduslik vahelduvvool. Voolutakistuse tõttu puit
Katse tulemusena leitakse materjali massikadu %des mahakulutatud tolmu näol. Löögitugevus iseloomustab materjali vastupidavust dünaamilistele koormistele. Standardne proovikeha purustatakse löögiga ja leitakse selleks kulutatud töö hulk. Elastsus on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist võtta tagasi oma esialgne kuju. Suure elastsusega on kumm, paljud plastmassid, puit jne. Plastsus on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist säilitada deformeerunud kuju. (lühiajaline savi, mört või püsiv vask, aluminium plastsus) Haprus on materjali omadus puruneda järsku ilma nimetamisväärsete eelnevate deformatsioonideta. Haprad on materjalid, millede tõmbetugevus on tunduvalt väiksem nende survetugevusest (enamik kivimaterjale, malm jne). 4
· koostisosade loetelu ja kogus · netokogus · säilimisaeg ja säilitamisjuhis · valmistaja, müüja või pakendaja nimi ja aadress · päritolumaa · toitumisalane teavePakendi märgistus ei tohi tarbijat eksitada! Toidu nimetus peab olema piisavalt täpne toidu iseloomustamiseks, vajadusel on esitatud nimetuse lähedal ka toidu kirjeldus. Nimetuses või selle juures antakse teavet toidu oleku ja kasutatud töötlemisviiside kohta (nt kuivatamine, külmutamine, jne). Teatud toidu nimetusi võib kasutada ainult tingimusel, et selle koostis vastab teatud kindlatele koostisnõuetele (nt mahl, moos, sokolaad jne).oidu koostisosade loetelu Koostisosade loetelus on märgitud kõik toidu koostisosad nende sisalduse alanevas järjekorras s.t põhikoostisosa märgitakse loetelus esikohale. Lisaained tähistatakse rühmanimetusega, millele järgneb lisaaine nimetus või numbriline tunnus, näiteks
Kivimaterjalide puhul on proovikeha silindri või kuubi kujuline, mis purustatakse langeva lööknuia all. Metallide proovikeha on väikese tala kujuline, mis lüüakse pooleks vastava pendelseadme abil. · Elastsus on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist võtta tagasi oma esialgne kuju. Elastsuspiiri ületamisel tekkivad juba jääv-deformatsioonid. Suure elastsusega on kumm, paljud plastmassid, puit jne. · Plastsus on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist säilitada deformeerunud kuju. Plastsed materjalid on hästi vormitavad. Ehitusmaterjalide plastsus võib olla lühiajaline või püsiv. Lühiajalise plastsusega on kõik ehitussegud (savi, mört, pahtelsegu jne). Kuivamise või kivistumise järel nad kaotavad oma plastsuse. Püsiva plastsusega on mitmed metallid
Hõõrduvus:mat mahu ja massi vähenemine hõõrde toimel.Omab suurt tähtsust materjalidel, millest tehakse treppe ja põrandaid. Kuluvus:materjali massikadu hõõrde ja löökide koosmõjul. Tähtis teekattematerjalide puhul. Löögitugevus:iseloomustab materjali vastupiavust dünaamilistele koormustele. Proovikeha purustatakse lööbi abil. Elastsus:omadus koormuse mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormuse kõrvaldamist võtta tagasi esialgne kuju. Suure elastsusega on kumm, paljud plastmassid, puit. Plastsus:kormuse mõjul deformeeruda ilma pragunemata ja koormuse kõrvaldamisel säilitama deformeeritud kuju. Need materjalid on hästi vormitavad. EM plastsus võib olla lühiajaline( savi, mört, pahtelsegu) või püsiv( vask, alumiinium). Haprus: omadus puruneda järsku ilma nimetamisväärsete eelnevate deformatsioonideta. Ataõmbetugevus on tunduvalt väiksem kui survetugevus( kivimaterjalid, malm). Muud EM omadused:
............ 22 3.2. Puidu siseehitus ............. 23 3.3. Tähtsamad puiduliigid ............. 26 3.4. Puidu omadused ............. 28 3.5. Puidu vead ............. 32 3.6. Puidu kaitse mädanemise vastu ............. 36 3.7. Puidu tulekaitse ............. 38 3.8. Puidu kuivatamine ............. 39 3.9. Puidust ehitusmaterjalid ............. 41 4. Metallmaterjalid ............. 46 4.1. Üldmõisteid metallist ............. 46 4.2. Malmid ............. 46 4.3. Terased ............. 47 4.4. Alumiinium ja tema sulamid ............. 48 4.5
erinevusi. Võib ärritada silmi, hingamisteid ja nahka. Vältida tolmu sissehingamist. Vältida toote silma sattumist. Silma sattumise korral loputada rohke veega ja pöörduda vajadusel arsti poole. Eksamipilet Nr.10 1. Metall pindade värvimine. Puhastage metallpinnad rasvainetest, kasutades puhastuvahendit , väikseid pindu võib puhastada ka lakibensiiniga. Varem värvitud pindadelt eemaldage lahtine värv ja rooste kasutades terasharja või lihvi. Puhastusainete kasutamise järgselt loputage pinda hoolikalt veega ning kuivatage korralikult. Läikivad värvipinnad on soovitav nakke parandamiseks matiks hõõruda, peale lihvimist eemaldage lihvimistolm. Metallpinnad on soovitav korrosiooni tekke vältimiseks kruntida 1-2 kihis metallikruntvärviga ning enne pinnavärvimist lasta krundil põhjalikult kuivada, vastavalt tootekirjeldusele. Ilma
Kulumiskindlust kontrollitakse pöörlevas trumlis, kuhu asetatakse uuritava materjali tükid. Eriti oluline teekattematerjalide puhul. 5. LÖÖGITUGEVUS (löögisitkus) iseloomustab materjali vastupidavust dünaamilistele koormistele. Proovikeha purustatakse löögiga ja leitakse selleks kulutatud töö hulk. 6. ELASTSUS materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise eemaldamist võtta tagasi oma esialgne kuju. Suure elastsusega on kumm, paljud plastmassid, puit jms. 7. PLASTSUS materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist säilitada deformeerunud kuju. Plastsed materjalid on hästi vormitavad. Plastsus võib olla lühiajaline (savi, mört) või püsiv (vask, alumiinium). 8. HAPRUS materjali omadus puruneda järsku ilma eelnevate deformatsioonideta. Haprad on materjalid, mille tõmbetugevus on tunduvalt väiksem nende survetugevusest (kivimaterjalid, malm jms) 4
7. Malmid- tootmine, eriliigid, kasutamine Malme toodetakse kõrgahjudes ja tema tooraineteks on rauamaak, koks ja räbustaja. Rauamaak kujutab endast looduslikku rauahapendite ja mineraalainete segu. Maakide rauasisaldus võib ulatuda kuni 75 %-ni. Kõrgahju kütuseks kasutatakse kivisöe kuivdestillatsioonil saadavat koksi (tuhka). Koks on samal ajal ka aktiivne lisand, mis võtab osa raua väljataandamise keemilistest protsessidest. Räbustaja on mingi mineraalaine (lubjakivi, dolomiit jne), mis tekitab räbu ja seob endaga maagis ja koksis olevad mineraalained. Kõrgahi on sahtikujuline ehitis, mida täidetakse ülalt. Kõrgahjus tekkiv sulamalm kui kõige raskem aine ahjus, vajub ahju põhja, kust ta aeg-ajalt välja lastakse. Sulamalmi peale tekib räbukiht, mis lastakse välja veidi kõrgemal asuva ava kaudu. Ka räbu leiab kasutamist ehitusmaterjalide tootmisel. Kõrgahjust saadav malm sisaldab 93...95% rauda, 2...4% süsinikku ja vähemal määral räni, mangaani,
Kulumiskindlust pöörlevas trumlis kuhu asetatakse uuritava materjali tükid (nt. killustik). 8)Löögitugevus-isel. mtrjli vastupidavust dünaamilistele koormistele. Löögitugevust kontrollitakse sel teel, et standardne proovikeha purustatakse löögiga ja leitakse selleks kulutatud töö hulk. 9)Elastsus-mtrjli omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist võtta tagasi oma esialgne kuju.Suure elastsusega: kumm, plastmassid, puit. 10)Plastsus-mtrjli omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist säilitada deformeerunud kuju. Plasted materjalid on hästi vormitavad. Püsiva plastsusega on nt. vask, alumiinium. 11)Haprus-mtrjli omadus puruneda järsku ilma nimetamisväärsete eelnevate deformatsioonideta. Haprad materjalid on kivimaterjalid ja malm. 4.Puidu omadused-niiskus, erinevad määratavad tugevuse liigid
Termotöötlemine toimub auruga temperatuuridel 185 kuni 2300C. Selline käitlemine modifitseerib puitu. Materjaliks sobivad peaaegu kõik puiduliigid, ja töödeldav puit võib olla toores või eelkuivatatud. Lisaks on see peamiselt tervete okstega A- või B-klassi kvaliteediga puitmaterjal. Tavalisemad puiduliigid on okaspuudest mänd ja kuusk ning lehtpuudest kask ja haab. Termotöödeldud puidu tootmine valmistusprotsessis sisaldab endas kolme etappi. · Temperatuuri tõstmine ja puidu kuivatamine, mille puhul puidu temperatuur tõstetakse kiiesti ligemale 1000C-ni ja seejärel aeglasemalt kuni 1300Cni. Puidu niiskusprotsent langeb nulli lähedale. · Tegelik termotöötlus, mille ajal temperatuuri tõstetakse olenevalt töötlusastmest 185...2300C-ni. Eesmärgikohast temperatuuri hoitakse 2...3 tundi. · Temperatuuri alandamine ja niiskuse tasakaalustamine veeudu abil. Puidu niiskus tasakaalustatakse tavaliselt 4...7 protsendilise niikusesisalduseni.
LIIMPUIT liimpuiduks nimetatakse vähemalt 4 lamellist pakettristlõikeks liimitud elementi. Lamellide kiudude suunad on paralleelsed. Valmistatakse põhiliselt kuusest ja männist. Liimpuidust võib teha nii sirgeid kui kõveraid detaile, millel on kas muutuv või ka konstantne ristlõige. Liimpuidust kandekonstruktsioone kasutatakse nii suurte avadega hoonete katusekonstruktsioonides, kui ka seinakarkasside ehitamiseks. Liimpuid valmistamise etapid on: puidu kuivatamine, tugevussortimine, lamellide jätkamine hammastapiga, lamellide hööveldamine, liimimine, talade hööveldamine, pinnatöötlus, pakkimine. SPOONLIIMPUIT Spoonliimpuit ehk vineerikihtpuit on kihiline materjal, mida valmistatakse spoonide kokku liimimise teel. Spoonide kiudude orientatsioon võib olla erinev. Väikesem põlevus kui saematerjalil või lamellliimpuit. Püsib hästi mõõdus. Valmistatakse mitmesuguseid tala-, raam-, kaar-, ja sõrestikkonstruktsioone. TERMOTÖÖDELDUD PUIT
.................................................................... 5 2.3 Puidu vead...........................................................................................................................6 2.4 Puidu kaitse.......................................................................................................................7 2.5 Puidu tulekaitse .................................................................................................................8 2.6 Puidu kuivatamine .............................................................................................................8 2.7 Puidust ehitusmaterjalid......................................................................................................9 3 Kivimaterjalid...........................................................................................................................10 3.1 Looduskivimaterjalid.......................................................................................
Võõrkehad- ebaloomulike kehade esinem puidus (kivid, naelad, traat, liiv jt) Raskendavad puidu töötlemist, sageli avarii põhjuseks. Mehaanilised vigastused- metsa varumisel, vaigutamisel, trantsportimisel, sorteerimisel, töötlemisel instrumendi või mehanismi tekitatud puidu vigastus. Karr- puude vaigutamisel lõikeinstrumendiga tüve vigastamine.Karri piirkonnas puit tugevasti vaigustub. Saematerjali kaardumine keerdumine- vale ladustamine või kuivatamine Poomkandid- ümarmaterjali saagimisel, eristatakse tömp- ja teravkanti. Viirushaigus- maarjakask. 3.Liimpuit- koosneb üksteise peale liimitud pikkisüüga lamellist. Laiupidi võib lamell koosneda ühest või mitmest lauast. Tooraineks peamiselt okaspuu (kuusk, mänd). Tunnuseks tähis L. Kihtliimpuit e spoonpuit- valmistatakse 3 mm kuusespoonist ilmastikukindla liimiga katkematuks plaadiks liimides (jätkatakse kaldjätkuga). Spoontarindeid on 2 sorti:
Materjaliõpetus . 90h loenguid, 30h iseseisvat huinjaad Materjaliõpetus jaguneb kaheks: Puiduteadus, materjaliõpetus Puiduteadus Puiduteadus on teadusharu, mis uurib puidu omadusi, nende omaduste määramismeetodit ja kasutamist. Aine eesmärk on anda ülevaade: 1) Puidu ehitusest ja omadustest 2) Enimkasutatavatest puiduliikidest 3) Puiduriketest I Puidu tähtsus Puit on tähtis tooraine väga mitmetel elualadel. Puidu tähtsamad kasutusalad: *Ehitus *Paberi- ja tselluloositööstus *Keemiatööstus *Mööblitööstus Puidu omadused, mis soodustavad tema kasutamist nii laialdaselt: *Suured looduslikud varad *Isetaastuv ressurss *Kergesti töödeldav *Head mehhaanilised näitajad *Keskkonnasõbralikkus II Puidu ressurss Kolmandik maismaast on kaetud metsadega, üks kolmandik okaspuumetsad ja teine kolmandik lehtpuumetsad. Maailmas üle 70000 erineva puuliigi. Eestis metsamaa osakaal 44,4% - 1938750 hektarit kokku. 1st hekta
Keemia ja materjaliõpetus Kordamisküsimused 2014/2015 õppeaastal 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria – kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Aine – mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (kuld, hapnik). Keemia uurib ainete omadusi, nende koostist ja ehitust ning reaktsioone ainete vahel. 2. Keemilise elemendi mõiste. Keemiline element – Ühesuguse aatominumbriga aatomite kogum, kuulub kas liht- või liitainete koostisse. Perioodilisussüsteemis on 118 elementi. 3. Keemiline ühend. Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast erinevast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega. Keemilist ühendit iseloomustab alljärgnev: homogeenne molekulis olevate koostiselementide suhteline sisaldus on muutumatu molekulis on aatomid seotud kindlas järjestuses ja kindlate keemiliste sidemete kaudu, aatomite ruumiline
katted on värvid, plastid, fosfaadid jt. Elektrokeemiline korrosioon tekib metallidel nende kokkupuutel voolu juhtivate vedelikega (elektrolüütidega). See korrosioon sarnaneb oma olemuselt galvaanielemendi protsessiga. Terase pinnal moodustub elektrolüüdiga kokkupuutel galvaanielement, mille anoodiks on ferriit ja katoodiks süsinik. Anoodi- ja katoodireaktsioonide tulemusena ferriit lahustub ning moodustab elektrolüüdi ainetega korrosiooniprodukti rooste. Elektrokeemiline korrosioon tekib õhus, vedelikes ja pinnases. Mullad sisaldavad orgaanilisi happeid, mis kahjustavad terast, vaske, tsinki, pliid. Väga agressiivsed on leetemullad ja soomullad. Biokorrosioon tekib bakterite, seente ja vetikate poolt eritatavate ainete toimel. Bakterite elutegevusest tekkivad orgaanilised happed ja sulfolipiidid kahjustavad isegi roostevabu teraseid. Bakterid ja seened kahjustavad ka maa sees olevaid torustikke. Kõige parem elukeskkond on
katted on värvid, plastid, fosfaadid jt. Elektrokeemiline korrosioon tekib metallidel nende kokkupuutel voolu juhtivate vedelikega (elektrolüütidega). See korrosioon sarnaneb oma olemuselt galvaanielemendi protsessiga. Terase pinnal moodustub elektrolüüdiga kokkupuutel galvaanielement, mille anoodiks on ferriit ja katoodiks süsinik. Anoodi- ja katoodireaktsioonide tulemusena ferriit lahustub ning moodustab elektrolüüdi ainetega korrosiooniprodukti rooste. Elektrokeemiline korrosioon tekib õhus, vedelikes ja pinnases. Mullad sisaldavad orgaanilisi happeid, mis kahjustavad terast, vaske, tsinki, pliid. Väga agressiivsed on leetemullad ja soomullad. Biokorrosioon tekib bakterite, seente ja vetikate poolt eritatavate ainete toimel. Bakterite elutegevusest tekkivad orgaanilised happed ja sulfolipiidid kahjustavad isegi roostevabu teraseid. Bakterid ja seened kahjustavad ka maa sees olevaid torustikke. Kõige parem elukeskkond on
Materjaliõpetuse kursus. Tekstiilkiud. 1. Sissejuhatus. Kaasaegse tsivilisatsiooni arenguga on kaasnenud uute tekstiilimaterjalide loomine. Enamikku kasutatakse rõivaste valmistamiseks, kuid kõrvuti nendega areneb ka tehniliste ja tööstustekstiilide arendamine, erirõivastuseks ettenähtud tekstiilikiudude areng (kosmonaudi riietus, kuulikindlad riided isegi lapsevankrid nagu näha ajakirjandusest Kõikide erinevate eluvaldkondade riietusele esitatakse erinevaid nõudeid. Päästeteenistuse riide (rebenemiskindlad, vee- ja süttimiskindlad), artisti esinemiskleit peab olema kaunites toonides ja mugav kanda, sõjaväelase riietus peab aitama teda kaitsta ka maastikul (peab jääma märkamatuks), olema ka kaitseks keskkonnatingimuste eest. Eelöeldust järeldub, et neid kiude tuleb töödelda (värvida, muuta ilmastiku ja muude kahjustavate tegurite kindlaks). Sellega tegelebki tekstiilikeemia. Riide värvimise algusaeg ulatud üle 2500 aasta tagasi Indiasse, sealt levis see t
ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
