Popkunstniku plakat Popkunst oli 1950ndatel Inglismaal ja USAs tekkinud ning Mandri- Euroopasse levinud moodne kunstivool. Nimetus on pärit Inglismaalt (popular art), kus sellega hakati tähistama massikunsti, peagi laienes see kõigile, kes kasutasid kaasaegse suurlinna keskkonnast pärinevaid visuaalseid kujundeid. Popkunsti motiivid ei olnud traditsioonilised, vaid kaasaegset tarbijalikku ühiskonda kujukalt iseloomustavad produktid ja industriaalse kultuuri objektid. Popkunst kasutas kõige argisemaid, banaalsemaid ja iseenesest tühisemaid esemeid ja nähtusi, mille keskel tavainimene argipäevas viibib, tihti kistes need tavapärasest keskkonnast välja ja tõstes mingil kunstilisel viisil eriliselt esile. Popkunsti teosed on sageli ülisuurtes mõõtmetes ja väga erksavärvilised
Ameerika Popkunsti esindajad... Jasper Johns. Sündis 1930, lõi maaliseeriaid standartsetest ja üldtuntud motiividest nagu lipud ,märgid ja numbrid. Askeetlusteni napp aga rafineeritud ja elegantne. Robert Rauchenberg. Sündis 1925, looming kuhjatud ja barokne, pildi pinda liigendasid kokkukägardatud ja osalt värviga kaetud ajalehed,nõnda asendus maalikunst assamblaaziga,nagu rauschenbergi "voodi". Ta lisas teostesse ka muid reaalseid esemeid või banaalset reaalsust peegeldavaid fotosid. Loomingu üheks allikaks olid helilooja John Cage ja tantsija Merce Cunningham. Claes Oldenburg. Sündinud 1929, kuulsuse võitis kolmemõõtmeliste teostega, mis jäljendasid tavalisi objekte- standarttoite või kodumajapidamis esemeid, materjaliks oli erksate emailvärvidega kaetud kile ja madratsitäidis, tähtsaks pidas suurust,asetas näitusesaali meetripaksuse hamburgeri või paarimeetrise viineri salatiga. Kunst peab kujutama kõike...
hakkas kuju võtma 1950. aastate teisel poolel samaaegselt nii USA-s kui Inglismaal. Väidetavasti tärkas popkunst kõigepealt inglise maalikunstis, ent ometi on vaadeldav kunstivool kõige ameerikalikum kogu II maailmasõja järgses avangardismis. Selge eelmäng popkunstile, mida võib ka neodadaks klassifitseerida, toimus aga ennekõike prantsuse ja ameerika kunstis. Kuid kõigepealt veidi kultuuritaustast 20. sajandi 50.-60. aastatel, mis on ühine nii popkunstile kui neodadale. Popkunsti keskseks teemaks on tarbimisühiskonna argipäev. Popkunsti motiivid pole traditsioonilised, vaid kaasaegset tarbijalikku ühiskonda kujukalt iseloomustavad produktid ja industriaalse (tööstusliku) kultuuri objektid. Järsku hakati kunstis kasutama kõige argisemaid, banaalsemaid ja iseenesest tühisemaid esemeid ja nähtusi - ent just nimelt neid, mille keskel tavainimene hommikust õhtuni on, tahab ta seda või ei taha. Õlimaalidel, graafikas ja
POPKUNS T FOREVER! Tallinna Tehnikagümnaasium Grete-Maria Hanson 11c klass Eesti popkunst 1960. ja 1970 aastate vahetusel Kuraator: Sirje Helme Kujundaja: Andres Tolts Graafiline kujundaja: Martin Pedanik Näituse muusika: ansambel Optimistid (1965-1969) Kumu kunstimuuseumi suures saalis olev näitus "POPkunst Forever!" annab ülevaate Eesti popkunsti algusaastatest. Näitusele on kogutud töid ja muud informatiivset materjali nii muuseumi- kui erakogudest alates aastast 1966. Näitus on jagatud neljaks osaks: "Rõõmus pop" erksavärvilis guassmaalid. "Unionpop" esitab kahe rühmituse Visarid ja SOUP 69 kunstnike loomingut. "Linnautoopia" räägib põlvkonna utoopiatest, igatsusest dünaamilise kaasaegse keskkonna järele. "Avantpop" Kiwa näituseks valminud maalisari vildikamaalid . 1969
vormituks. Kõhedusttekitavate kujundite koloriit on tihtipeale aga silmapaitavalt kaunis. Francis Baconi maal (Head VI) Skulptorid Ben Nicholson(1894-1982) Barbara Hepworth(1903-1975) - abstraktne looming. Hakkas avasid kasutama. Henry Moore(1898-1986) - loodus ja arhailine kunst. Suuremõõtmelised looduspaigad. Anthony Caro(1924-...) Muutis skultptuurikunsti. Junk art - tehiskeskkonnast leitud elemendid. Inglise popkunsti algus 20 saj keskpaigas oli inglise kunsti ilme eriti traditsiooniline. Noored kunstnikud proovisid seda muuta. "Elu ja kunsti paralleel", "Inimene, masin ja liikumine" ning "See on homne päev" Näitusel "See on homne päev" oli trükitud väike kollaaz pealkirjaga "Mis teeb tänapäevased kodud nii eriliseks, nii meeldivaks?"(autoriks R. Hamilton). Pildil tol ajal massikaubaks muutunud objektid. Inglise popkunsti algus Hamiltoni kollaaz ja Peter Blake'i teos "Palkonil" tähistavadki
1955-1970. Stiil kujutab endast tarbimisühiskonna (stereotüübid, staarid, toidud jne.) lihtsat väljendust. Hõlpsasti äratuntav popkunst muudab isikliku eneseväljenduse minimaalseks, kaasab kunsti ümbruskonna ning hõlmab kujutava kunsti, muusika ja tantsu. Popkunst on tõeline ühiskondlik nähtus. Lootes kunsti lähendada laiadele rahvahulkadele, kaugeneb ta hermeetilisest kujundistikust ning abstraktse ekspressionismi rõhuasetusest. Popkunsti leviku algus Inglismaa kunst oli sõjajärgseil aastail säilitanud oma saareliku iseloomu ja seisnud kõrval USA ja Mandri- Euroopa kunstis toimunud murrangutest. Sõjaeelsed voolud jätkusid lahjendatud ja romantiseeritud kujul ning ka nn. sotsiaalne realism oli vanamoeline ega kajastanud elukeskkonnas toimunud tormilisi muutusi. Seda tajusid puudujäägina ja püüdsid ületada mõned noored kunstnikud näituses ,,Elu ja kunsti paralleel" (1953),
sõjaväele mootorrattaid. Harley Davidsoni Easy Rider on esimese Harley Davidsoni järeltulija. On tehtud ka film nimega Easy Rider. Vähemalt nii sain mina sellest aru. 8. Tutvu popkunstnikega, neti vahendusel. Kes kunstnikest avaldas sulle enim muljet, põhjenda! Kindlasti Andy Warhol, kuna ta on saanud kuulsaks üksiainult juba täiesti tavalise tomatisupi joonistamisega. Lisaks sellele on ta ka joonistanud väga palju Marilyn Monroe'd. 9. Mis oli sinu arvates popkunsti sõnum? Popkunstiga üritati välja tuua igapäeva elu ja kujutati erinevaid probleeme. Edastati ka poliitilisi sõnumeid.
Popkunst Poppkunst tekkis 1950ndate alguses Inglismaal, mis levis 1950ndate lõpus ka Ameerikasse. Hiljem jõudis see ka Mandri-Euroopasse. Tol ajal oli just sõdade vaheline periood ja tarbimine tõusis aina rohkem ning popkunst tõi ainult sellesse optimismi. Popkunsti motiivid on erilised, kuna neil on aspekte massi kultuurist nagu nt reklaamid, koomiksid, ebahuvitavad kultuuri objektid. Popkunsti teosed on sageli ülisuurtes mõõtmetes ja väga erksavärvilised. Popkunst levis USAS ja UKs erinevalt: UK kunstnikud kujutasid Ameerikat, kui vabade inimeste maad. Just vaba käitumisnormidest, mis UK klassisüsteemis veel selgelt olemas olid. See kõik ähvardas UK kunstnikke mõtteid uuest stiilist ja kultuurist, mis oli kõikehõlmav, nooruslik kultuur, millel oleks sotsiaalsed mõjud massi meediast. Ning nad janunesid selle järele tohutult. Popkunst saigi nende
Popkust Eestis Eestis tekkis popkunst 1960. aastatel Eesti oli suletud riik ning seetõttu ei otseselt kõrvutada USA või briti popkunsti põhjuseid ja väljendusviise sellega, mis toimus kohalikul kunstimaastikul. Eesti popkunsti sõnum oli mäss valitseva kunstilaadi suhtes. Rühmitus "ANK" loodi 1964. aastal. Nende kunstiotsingud olid seotud noortekultuuriga ja vabameelse jazziga. "SOUP 69" tõeline popkunsti rühmitus, kasutas puhtaid popkujundeid. Ta tõi endaga kaasa veidi hilinenud popkunsti vaimustuse. Eesti popkunstnikud lõid nõukogude "madalast" massikultuurist elitaarset ja vaimukat "liit-poppi". Eesti popkunst Kohalik keskkond Kohalik materjal Kohalik narratiiv Kujutati absurdi ja unelmaid Teemad ja kujutusviis erinevad tugevalt Inglismaa ja USA popkunstist Click to edit Master text styles Second level
INGLISE KUNST. POPKUNSTI TEKKIMINE Riina Tamm 12.B Sisukord Inglise popkunst algus Skulptuurikunst Eduardo Paolozzi ja Peter Phillips Ronald B. Kitay ja Richard Smith David Hockney INGLISE POPKUNSTI ALGUS Ekspressiivse kallakuga realism Lucien Freud Francis Bacon Allen Jones Richard Hamilton ja Peter Blake Francis Bacon Liikuv figuur Allen Jones Justkui õied Richard Hamilton Mis teeb tänapäevased.. Peter Blake Rõdul Kollaaz. SKULPTUURIKUNST Barbara Hepworth ja Henry Moore Mehhiko, sumeri kunst Anthony Caro Junk art Henry Moore Toetuv figuur
Roy Lichtenstein oli USA popkunsti esindaja. Popkunst on nimetuse saanud inglisekeelsetest sõnades popular art(populaarne kunst). Popkunst sündis 20. Sajandi keskel Londonis ja New- Yorgis. Popkunsti põhimõte on ,,Mida tavalisem, seda popilikum" Keskseks teemaks on tarbimisühiskonna argipäev. Kunst on suunatud tavainimestele. Ei idealiseeritud, pigem populariseeriti. Väga sõjavastane. Erksad värvid ja kontrastid. Kasutati koomikseid ,kaubamärke, reklaami, poptähti, kuulsaid filminäitlejaid. Roy Lichtenstein sündis 27. Oktoobril 1923 ja suri 29. Septembril 1997. Roy Lichtensteini teosed kujutavad endast mõne üksiku kujundi suurendust. Tema maal säilitab
kogukonda. TV, koomiksid, kuulutused - kõik on selge ja laie kuulajaskonnale tuttav. Isik,kes kuulub kahekümnendal sajandil massi ühiskonnale on juba ammu ostja, tarbija, kes soovib omandada nii vajalikku kui ka mõttetu iseenesest asju. Ta on pidevalt täiendab ja kogub oma materiaalse maailma. Sotsioloogid on iseloomustanud selle industriaalühiskonda nagu "massilise tarbimise ühiskond". See on ohutu öelda, et popkunsti ekspressiooni väljendusrikkuse viisid leidub praegu erinevates graafilises kujutises: plakatid, stendid ja isegi sisekujunduse ja kaunistamiseks tehtud aparteamendid, inimestena, kes nüüdiskunsti mõistab ja austab. Nüüd saame tihti kohtuda tänaval inimestega keda riideid tehtud pop arti väljatrükkidega. Mida popkunsti ei võta, see on stiil. Kuna tootjatele ja müüjale on vaja
Robert Bechtle Charles Bell Jacques Bodin Popkunst Popkunst oli 1950ndatel Inglismaal ja USA tekkinud ning Mandri- Euroopasse levinud moodne kunstivool. Nimetus on pärit Inglismaalt (popular art), kus sellega hakati tähistama massikunsti, peagi laienes see kõigile, kes kasutasid kaasaegse suurlinna keskkonnast pärinevaid visuaalseid kujundeid. Mõiste võttis kasutusele kriitik Lawrence Alloway. Popkunsti tekkele on mõju avaldanud neodada. Popkunsti tunnused Popkunsti motiivid ei olnud traditsioonilised, vaid kaasaegset tarbijalikku ühiskonda kujukalt iseloomustavad produktid ja industriaalse kultuuri objektid. Popkunst kasutas kõige argisemaid, banaalsemaid ja iseenesest tühisemaid esemeid ja nähtusi, mille keskel tavainimene argipäevas viibib, tihti kistes need tavapärasest keskkonnast välja ja tõstes mingil kunstilisel viisil eriliselt esile
Kunstiajaloo uurimustöö Juhendaja: Aimar Rolf Autor: Kadri Ilves 12.klass Avinurme Gümnaasium 2010 Sisukord: lk.1 tiiteleleht lk.35-38Tom Wesselmann lk2.sisukord lk.39Skulptuur popkunstis lk3.Mis on popkunst? lk.40-43Claes Oldenburg lk4.Richard Hamiltoni maal lk44.Kokkuvõte lk5-6Popkunsti tunnused lk7.Popkunsti eelkäijad lk8-13Jasper Johns lk.14-18Robert Rauschenberg lk.19-22Larry Rivers lk.23Kuulsad USA popkunstnikud lk.24-26Roy Lichtenstein lk.27-30Andy Warhol lk.31-34James Rosenquist Mis on popkunst? ,,Pop" sõnas ,,popkunst" tähendab ,,populaarset", kuid ka säravaid ja eredaid värve. Kunstivool tekkis 1960.aastal Mõju avaldas neodada. Sai alguse briti kunstniku Richard Hamiltoni maalist.
naised surusid publiku ja orkestri saatel enda kehi vastu lõuendeid Kosmogooniad- lasi veel kuivamata värvi loodusjõududel mõjutada Tulemaalingud- põletas lõuendeid leegiheitjaga Yves Klein Käsna reljeef(1958) Robert Rauschenberg Ameerika maalikunstnik ja graafik Valged, mustad ja punased lõuendid Kasutas oma teostes rikkalikult reaalseid esemeid ja neid õlivärvidega täiendades Monogrammi-nimeline lammase topis on saanud kogu popkunsti üheks tunnuslikuks teoseks Robert Rauschen " Coca-Cola Plan" (1958) Jasper Johns Ameerika maalikunstnik ja graafik Tegi terveid seeriaid maalitud lippudest, numbritest või märklaudadest Tegi igapäevastest tarbeesemetest kunsti Tema maalitud USA lipp on saanud Ameerika popkunsti üheks sümboliks Valmistas skulptuuri, millel seisab kaks elusuuruses õllepurki, millele on sildid peale maalitud. Jasper Johns, "Lipp" 1954-1955
kuna see eeldab kultuuriühiskonna tolerantsust. Teisalt on avangard kui uuenduse, mässu ja teisitimõtlemise pesa modernismi üks olulisemaid indikaatoreid. Oluline on käsitleda sõjajärgset kunsti kõigist modernismi kliseedest kõrvalekaldumisest hoolimata just sõjajärgse modernismi kontekstis. See avangard milllest sel juhul räägitakse onn aga teistsugune, erinev vaba ühiskonna avangardist. Ei abstraktset kunsti ega popkunsti ei ole kerge seostada avangardiga selles tähenduses, nagu sõjajärgset modernismi on kontseptualiseeritud pärast 1968 aasta revolutsiooni. Need kaks kunstinähtust erinevad nii esteetika, sotsiaalise positsiooni kui ka tähjenduse pooelst eesti kunsti hilisemale arengule. 3. Kui palju oli üldse võimalik mõelda kunstis piiride ületamisest ja arusaamade muutmisest ideoloogilise ja poliitilise surve tingimustes?
sama pildi välimust üheksas erinevas värvigammas. Tänapäeval viljeletakse sellist värvidevahtust kunstis tihti ning iga inimene saab oma arvutis piltidega sarnast korda saata. Enne kuuekümnendaid polnud keegi midagi sellist kas julgenud teha või polnud selline mõte lihtsalt kunstimaailma jõudnud. Warholi geniaalsus peitubki tema andes teha igapäevastest ja lihtsatest asjadest kunsti, mis on popkunsti lahutamatuks osaks ja peamiseks tunnuseks. Näiteks minu lemmikus "Marilyni diptühhonis" tekitab iga pilt üheksast erineva tunde ning emotsiooni ja paneb mõtlema Marilyn Monroe erinevatele külgedele. Kui mitte mõelda pildi valmistamise tagamaadele, siis arvan, et lihtsalt selle vaatamine mõjub värskendavalt. See on midagi sellist mida tahaks just oma toa seinal näha ning iga teine tavainimene suudaks kunstitööd omaks võtta.
Nituse kui sellise panid kokku Kumu kuraatorid Eha Komissarov ja Maria-Kristiina Soomre. Nad valisid vlja 49 kunstniku ja rhmituse loomingut , kes on kaasaegse kunsti suurkujud ja philised mjutajad. Nitus ise on jaotatud viieks alateemaks : "Phjavalgus" , "Lavastused ruumis" , "Vimuta vormid " , "Popihiskond" , "Punane tuba" , "PS - vimuvormid". Esimesena hakkas mulle silma Bo Hulteni topis Rootsi tiiger, mis valmis 1976. aastal . See on kindlasti ks popkunsti ks srvamaid teoseid, kuna tiigri pea, mis oli inimkeha otsa asetatud ngi sna reaalne vlja nagu olekski selliseid tiigreid maailma. Ma arvan ,et autor tahtis selle inimtiigriga kujutada inimesi ,kes vastaksid sellistele iseloomujoontel nagu tiigrid on- salakavalad, nutikad , agressiivseid (kui neid hiritakse) . Veel meeldis mulle Magnus Thierfelder - "Kes meist usub veel valikuvabadusse?". Teos ise kujutab reaalselt erinevaid toole ,mis olid kik
Joosep Lall , 12c POPkunst forever! Niisiis, käisin KUMU's vaatamas näitust ,,POPkunst forever." Tegemist on Kumu kunstimuuseumi suures saalis oleva näitusega, mis annab ülevaate Eesti popkunsti algusaastatele. Näitusele on kogutud töid ja muud informatiivset materjali nii muuseumi- kui erakogudest alates aastast 1966. Selle näituse kuraatoriks on Sirje Helme, kes on lõpetanud Tartu Ülikooli kunstiajaloo erialal ning alates 2005. a on ta ka Kumu kunstimuuseumi direktor. Näituse kujundajaks on Andres Tolts, kes on eesti maalikunstnik ja graafik. 1973. aastal lõpetas ta ERKI tööstuskunstnikuna.
prügimäelt leitud vanametalli skluptuurideks kokku, luues humoorikaid figuure (kalad, linnud, lutikad jne.) 1960. aastail hakkas ta valmistama skulptuure kokkupressitud autodest ning autoosadest. Kuigi neodada tekkis Prantsusmaal oli see vool New Yorgis mõjuvam ning visuaalselt efektsem ja suurimad nimed on ameeriklased Jasper Johns ja Robert Rauschenberg. Jasper Johns (sünd 1930) on Ameerika maalikunstnik ja graafik, kes lõi koos Raudchenbergiga eeldused popkunsti arenguks Ameerikas. Ta tegi terveid seeriaid lõuendile maalitud standartsetest ja ülituntud motiividest, nagu lipud, numbrid või märklauad, tema tähelipp on saanud tema loomingu kui ka ameerika popkunsti sümboliks. 1960. aastal valmistas Johns skulptuuri alusel olevad kaks pronksi valatud õllepurki, millel on sildid õlivärvidga peale maalitud. Hiljem hakkas ta kinnitama ma maalidele igapävaseid tarbeesemeid (lauanõud, toiduainete pakendid jms), mis olid
· Mark Rothko · Jackson Pollock · Franz Kline · Willem de Kooning · Arshile Gorky · Helen Frankenthaler POPKUNST Popkunst oli 1950ndatel Inglismaal ja USA tekkinud ning Mandri Euroopasse levinud moodne kunstivool. Nimetus on pärit Inglismaalt (popular art), kus sellega hakati tähistama massikunsti, peagi laienes see kõigile, kes kasutasid kaasaegse suurlinna keskkonnast pärinevaid visuaalseid kujundeid. Mõiste võttis kasutusele kriitik Lawrence Alloway.[1] Popkunsti tekkele on mõju avaldanud neodada. Popkunsti motiivid ei olnud traditsioonilised, vaid kaasaegset tarbijalikku ühiskonda kujukalt iseloomustavad produktid ja industriaalse kultuuri objektid. Popkunst kasutas kõige argisemaid, banaalsemaid ja iseenesest tühisemaid esemeid ja nähtusi, mille keskel tavainimene argipäevas viibib, tihti kistes need tavapärasest keskkonnast välja ja tõstes mingil kunstilisel viisil eriliselt esile.
Betoon pakkus arhitektuurile uusi ahvatlevaid skulptuurseid võimalusi Fotorealism 1970. aastal USA-s tekkinud kunstiliikumine, mis taotles foto "hüperreaalsuse" edastamist; maaliti fotode järgi ja rõhutatult "fotolikult". Fotorealism on popkunstist eraldiseisev ¾anr, selle kõregaeg oli aastatel 1965-1975, ning seisnes reaalsuse jäädvustamises täpselt nagu kaamera, tihti veel täpsemaltki. Oma täpsusega soovisidki fotorealistid kritiseerida popkunsti. Popkunst 1960. aastatel tõusis Läänes popkunst jõuliselt esile. Popkunstnikud kes- kendusid igapäevase eluolu ja tarbekaupade detailsele kujutamisele. Popkunsti karakteristikutest rahvaomane (kujundatud massitarbimiseks), põgus, ärakulutatav, odav, masstoodetav, noor, teravmeelne, seksikas, pettev, glamuurne ja ärieduline.
POPKUNST Teke nimetuse saanud ingliskeelsetest sõnadest popular art (populaarne kunst) Neodada avaldas popkunsti tekkele mõju 1950. aastate teisel poolel ja 60. alguses hakati kujundama 20. sajandile olemuslikult paremini vastavat kultuuri ja kunsti Popkunst sündiski sel ajavahemikul Londonis ja New Yorgis Tekkis põhimõte "mida tavalisem, seda popilikum" Tunnused Keskne teema tarbimisühiskonna argipäev Motiivid: produktid, tööstusliku kultuuri objektid Enamasti tehti hiiglaslikke õlimaale Suunatud tavainimesele Ei idealiseeritud, pigem populariseeriti Väga sõjavastane
järjest rohkem auke pähe,Kindlasti tähendas mingisugust mõtte kokkujooksmist või midagi. Rühmitus Visarid Kaljo Põllult oli palju maale esindatud aga mulle kõige silmapaistvam oli pilt ,,Kaks mõtet" ,see oli seepärast ,et olin kunstiajaloo õpikus näinud Andy Warholi kunsti ja see meenutas mulle kohe seda ja mulle meeldis see.See on pilt kus on 6 inimese pead ja siis ned on erinevate värvidega. Rein Tammik ,,Maasikad piimaga" oli Popkunsti kohta üsna reaalselt maalitud ja detaild olid üsnagi reaalsed, jätsid mulje nagu need oleksid päris.Kuna ma tean ,et Popkunst pole just täpne maalimine ja mingisuguste korrektuuride tagaajamine. Avantgarde-POP See oli minu lemmik osa sellest näitusest ,sest sellisena ma kujutasin enne näitust Popkunsti ette ja kujutan ka nüüd ,kuigi arusaamad tänu mu toredale giidile muutusid.Siin osakonnas oli enda maalid välja pannud uueajakunstnik KIWA
Dadaism · 1916. aastaks kogunes Zürichisse seltskond eri maadest pärit anarhistlikuvõitu kirjamehi ja kunstnikke. · Rühmituse nimi " dada " päritolu on senini segane. · Rühmituse kuulusid sakslased Peale Tzara ja Janco, Hans Ricter, Max Oppenheimer, Richard Hülsenbeck, Parantsusmaalt pärit Hans Arp. Hiljem lisandusid veel Max Ernst ja Kurt Schwitters. · Kurt Schwitters (1887-1948) lõi kommertstrükistest kollaaze, Merzbild. · Samalaadne liikumine sündis peaaegu samaaegselt ka New Yorgis ja selle eesotsas olid Marcel Duchamp, Francis Piabia ja Man Ray. · Dadaiste on suuresti mõjutanud esimene maailmasõda ja dadaiste ühendas viha sõja vastu. · Elu tajutakse kui midagi hetkelist ja mõistetamatut, kaob ambitsioon luua midagi uut tulevaste põlvede jaoks. · Dadaistid leiavad, et kunsti enda tähendus ja eesmärk on muutunud küsitavaks. · Dada ainuke programm on p...
NEODADA Mis on neodada? Tõlkes uus realism Tekkis 1950ndate lõpus Pariisis Dadaismi vaimne järeltulija Levis Euroopas, USA’s Nouveau Réalisme 1960. a Pariisis kunstiliikumine Esindajad: Yves Klein, Jean Tinguely, Arman Üritasid uuendada dadaismi Nende teosed on kolmemõõtmelised visuaalse kunsti teosed Yves Klein Tegi ultramariinses toonis monokroomseid pilte Sinist värvi nimetas International Klein Blue’ks Kinnitas lõuendile esemeid ja kattis sinise värviga „Kleini sinist“ kasutas ta veel antropomeetriates Klein lõi ka kosmogooniaid Yves Klein ‘’Käsna reljeef’’ Yves Klein ‘’Marianna Riley’’ Yves Klein ‘’Reisi tuul’’ Jean Tinguely 1952. aastal hakkas ta tegema meta- mehhaanilisi skulptuure, mõeldes ise välja nimetuse – beyond the machine Metamehhaanilised skulptuurid võivad olla hiigelsuured traadist, plekist, minemavisatud masinadetailidest,mis on varustatud mootoriga „Tsivilisatisooni jäätmete ...
Järva-Jaani Gümnaasium POPKUNST uurimstöö Kristina Kasemägi Maris vanna Järva-Jaani 2014 POPKUNST AJALUGU Popkunsti on õigusega peetud kõige ameerikalikumaks osaks II maailmasõja järgses avangardismis. Siiski tärkas popkunst kõigepealt Inglise maalikunstis ja Inglismaalt on pärit ka selle kunstivoolu nimi. 50-ndate aastate keskpaigas hakkas Inglise kunstikriitik Lawrence Alloway kasutama sõna ,,popkunst", esialgu küll ainult nn. massikunsti kohta. Varsti aga tähistas termin ,,popkunst" selliseid teoseid, mis kasutasid massikunstist või laiemalt võttes
keskel tavainimene argipäevas viibib, tihti kistes need tavapärasest keskkonnast välja ja tõstes mingil kunstilisel viisil eriliselt esile. 1950.aastate lõpus ja 1960.aastate alguses mitmed Ameerika kunstnikud (nt. Andy Warhol) hakkasid kasutama „koomiksi tehnikat“, Lichtenstein ka nendega koos. Roy Lichtensteini jaoks oli töö „Look Mickey“ sild abstraktse ekspressionismi ja popkunsti vahel, see oli tema esimene katsetus sellises stiilis töö valmistamisel. Eelnvalt oli ta viljelenud „comic stip“ popkunsti, selline „Look Mickey“ katsetus oli jällegi väike samm eelnevast tööst edasi. „Look Mickey“ nagu ka mõned teised Roy Lichtensteini teosed olid põhimõttelised koopiad mõnest teiste valmistatud asjast (nt koomiks, nätsupaber, teise kunstniku maal), kuid tema muutis neid värvidega ning tõi sisu
olnud üleval mitmetel grupinäitustel nii siin kui välisriikides. Lapin ise leiab, et antud seeria on tema isiklikuim ning ta ei lähtu siin niivõrd teadlikest valikutest, kuivõrd tajust. Teoste aluseks on erinevad pakendid, mille Lapin on laiali lammutanud ning kombineerib neid nüüd nii omavahel kui ka ajakirjanduses ilmunud reprodega ja reprodega kunstiklassikast (nt Köler, Botticelli, Dali, Warhol jt). Sel moel tekivad omapärased kompositsioonid, mis vahel meenutavad popkunsti, vahel konstruktivismi, vahel kubismi. Samuti annab Lapin lisatähendusi ning tõlgendusi, liites argisest keskkonnast leitud pakendeid maaliklassikaga või meediareprodega. Seerias võib soovi korral näha ka iroonilist seisukohavõttu kaasaegse tarbimiskultuuri suhtes, kuid samas on selgelt näha ka autori soov luua kummalisi, kuid esteetiliselt kokkusobivaid objekte. Anu Liivak on märkinud, et Lapini kunsti iseloomustab emotsionaalse ning ratsionaalse
Kumu jaoks tuleb aega varuda sest kui sinna minna, siis lihtsalt tunnist ei piisa. Kumus on väga paljude erinevate kunstnike töösid ja mis on väga ilusad. Kumus ei ole ainult maalid seal on ka skulptuure ja vanu kunstnike esemeid millega on teatud kunstnik oma maale joonistanud. Kumus on palju erinevaid näituseid. 2009 aastal on : Eduard Wiiralti pärand Eesti Komitee kingitus Ülo Õun. Kunstnik katkeval avastusrajal I Love Malmö HARRO! Soome popkunsti klassik Normandia maalijad POPkunst Forever! Kumu on väga hea koht neile kellele meeldib kunst ja kes tahavad sellest rohkem teada. Kui ma nüüd viimati kumus käisin oli mul väga kahju vaadata seda kuidas noored on sellise kunstiga käitunud, kuna ühele pildile oli pastakaga mingi mehe pildile sigarett joonistatud. Tänapäeval hindavad vähesed noored seda kunsti, noored ei viitsi ise sellega tegeledagi ning ei oska seda hinnata et need vähesetki seda teevad.
Richard Hamilton on 20 sajandi üks mõjukamaid briti kunstnike.Ta suri 89 aasta vanuselt ning oma pika ja produktiivse elu ajal lõi ta ühed olusisemad teosed briti kaasaegses kunstis. Francis Bacon,Lucian Freudi ega ka Damien Hirst ei ole kujundanud kaasaegset kunsti nii nagu Hamilton seda tegi. Tema kollaazid olid visionäärlikud ja iroonilised. Sõjajärgses rangetest meetmetest kammitsetud Inglismaal oli pop kunst utoopiline ideaal,kud hammilton suutis hoolimata sellest popkunsti kehtestada.Tema kunst on mõtlik, murelik, isegi kui see tähistab tarbimiskultuuri võimu.Ta uuris ka kuidas tänavamood,elustiil ja tarbimine muudab inimese kujutlusvõimet.Selline mõttemaailm kajastub ka tema iroonilises kollaazis ,,Mis teeb tänapäevased kodud nii eriliseks ja meeldivaks" (1965a) millele kuhjatud esemete hulgas on valdavalt just sell ajal massikaubaks muutunud kaubad (telekas,makk,tolmuimeja,singikonserv jne).Esiplaanil poseerib atleetvõimleja
«keskmise inimese» iidoleid kujutatakse ülisuurtes mõõtmetes ja erksates värvides nende tavapärasest keskkonnast eraldatuna ja esiletõstetuna. Juhtides vaataja tähelepanu talle tüütuseni tuttavatele kaasaegset tsivilisatsiooni iseloomustavatele esemetele, olukordadele ja isikutele, kritiseerisid popkunstnikud nii vaimselt kui materiaalselt tarbimisele orienteeritud väikekodanlikku oleskelu. Kuigi popkunst tekkis juba 1950- ndate keskel (2.), toimus tõeline popkunsti läbimurre 1964. aasta Veneetsia biennaalil (2.) iga kahe aasta tagant peetaval suurel rahvusvahelisel kunstinäitusel. Popkunsti sünnimaa on Ameerika Ühendriigid ning seal tekkis ta peamiselt vastukaaluks Jackson Pollocki (3.) laadis töötavate abstraktsionistide loomingule. Seda viimast iseloomustas teatavasti täielik sideme puudumine millegi looduses nähtavaga. Abstraktsionismi hakati süüdistama selles, et ta muutub kõrgklassi meelelahutuseks, millel puudub side tegeliku eluga
2. Millised selles perioodis esile kerkinud märksõnad on olulised/tähenduslikud/olemuslikud ka tänapäeval? Postmodernismi tekkimisele aitasid kaasa sündmused ühiskonnas: nafta- ja energiakriis, globaalse majanduse kasv, külma sõja lõpp, Euroopa ümberkorraldamine, rassiküsimused, feminismi esiletõus ja kübertehnoloogia areng. Lisaks toimusid radikaalsed muutused kunstivaldkondades. Algas popkunsti, happening´ide, rokkmuusika ja filmikultuuri esiletõus. Üheks kõige tähtsamaks postmodernismi teooria loojaks peetakse Ihab Hassanit. Tema meelest ei ole postmodernism enam ainult kultuurinähtus, vaid sotsiaalne fenomen. Sellest on saanud meie maailma nägemise viis. Postmodernismi iseloomustab kõrgtehnoloogiline ja tarbimisele suunatud ühiskond. 3. Mida uut see periood tõi? Nii objektid kui mõtted, ideed, suundumused.
isiksus • Õppis Carnegie Tehnikaülikoolis reklaamikunsti • Oma töödes rõhutas masinlikkust, standartsust ja isikupärasust Andy Warhol Algusaastad • Kolis New Yorki ning oli edukas reklaaminduses ja ajakirjade illustreerimises • 1950ndatel kogus kuulsust imelike kingareklaamidega • Albumite kujundaja Andy Warhol • 1962 oli esimene popkunsti näitus New Yorgis • 100 Soup Cans, 100 Coke Bottles, 100 Dollar Bills • Marilyn Monroe, Elvys Presley, Elizabeth Taylor Cambelli supipurk 100 Dollar Bills 100 Coke Bottles Elvis Presley Marilyn Monroe Andy Warhol • Asutas “The Factory” stuudio ning kogus enda
Nietzsche teooriatest, kujutab Jones naise ja mehe kooslust loomisakti vastandlike metafooridena.» Mitmed Jonesi teosed uurivad pingeid meeste ja naise vahel. Need kaks seoud kuju väljendavad Jungilikku arusaama, et tõeliselt loominguline kunst vajab nii mehelikust kui ka naiselikust. Seega saab seda teost lugeda kui metaforiilist autoportreed Jonesi enda kunstilisest eesmärgist? http://www.liverpoolmuseums.org.uk/walker/collections/20c/jones.aspx ,,Hatstand, Chair and Table" Popkunsti täies hiilguses esindab tema fiiberklaasist skulptuur «Chair» (1969, London, Tate), mis kujutab elusuuruses naist mööblina, seksuaalselt provokatiivses poosis ja vürtsitatuna fetishistlike ja sadomaso vihjetega. 1969 ilmunud teosed, mis on natukene suuremad kui pärissuurus ilmusid teosed blaaa. Nende kujude joksei kasutanud ta modelle vaid joonistas mälu järgi. Seejärel skulptor Dick Beech tegi Jonesi juhendamisel nendest savi kujud ning neid kujusid muudeti vastavalt vajadusele
Külma sõja põhirelv on tuumarelv ning hirm tuumakatastroofi ees ei lasknud vastasseisul otseseks konfliktiks paisuda. Külma sõda avaldus mitmel erineval vormil: ideoloogiliselt, kultuuriliselt, propagandistlikult, majanduslikult ja sõjaliste konfliktidega. Külma sõjaga kaasnesid muutused kõigis ühiskonna valdkondades kuid millised olid peamised muutused kultuuris ? Legendaarseks oli muutunud popkunst, millele pani aluse reklaamikunstnik Andy Warhol. Tänu reklaami ja popkunsti heaolu suurenemisel kasvas plahvatuslikult meelelahutustööstuse turg. Hoogsalt hakkas arenema televisioon 1953a. Saadeti USAs eetrisse esimesed värvilised telesaated. Televisioon muudeti mandritevaheliseks, mis oli võimalik tänu satelliitsidemele. Televisiooni võidukäik aga mõjutas spordi arengut. Sport jõudis ülemaailma kõigile koju kätte ja seega saadi massilisel osa suurvõistlustest. Jalgpall oli kujunenud enamus inimeste lemmikuks
Dadaism Esimene maailmasõda (1914-1918) vapustas vaimuinimesi tõsiselt. Moodsa sõja õudused panid paljusid tõsiselt mõtlema kehtiva ühiskonnakorra mõistuspärasuse üle. Nii kogunes 1916. aastaks neutraalse Sveitsi linna Zürichisse seltskond eri maadest pärit anarhistlikuvõitu kirjamehi ja kunstnikke, kes plaanisid ühiskonna tahtlikku sokeerimist ja absurdi. Nimi " dada " leiti juhuslikult. 1) Lapselalin 2) Tristan Tzara ja Marcel Janco dialoog, kus kordus sõna da (jah) 3) aafrika hõimu keelest. Isenesest pole päritolul mingit tähtsust - mida mõttetumalt sõna kõlab seda parem. Peale Tzara ja Janco kuulusid rühmituse tuumikusse sakslased Hans Ricter, Max Oppenheimer, Richard Hülsenbeck, Parantsusmaalt pärit Hans Arp. Hiljem lisandusid veel Max Ernst ja Kurt Schwitters. Voltaire'i kabaree Koostati mitmeid manifeste, milles jõuti järeldusele et dada ainuke programm on programmi puudumine ja...
Esimesena suundusin SOUP 69 poole, mille tõmbenumbriks (minujaoks) oli Lapini teos SOUP 69. Esimese asjana tuli mulle silme ette Campbelli tomatipasta purk. Kui õigesti mäletan, siis 1969. aasta detsembrikuus toimus Tallinnas kohvikus Pegasus näitus, mille plakatil oli Leonhard Lapin kujutanud seda sama supipurki, millest tuli näituse nimi ,,SOUP 69". Selle näituse eestvedajad Leonhard Lapin, Ando Keskküla ja Andres Tolts said popkunsti märgiks ja sünonüümiks aastateks. Selle näituseosa ilmekaim teos oligi vast järeletehtud supipurk. Ülejäänud maalid olid küll huvitavad enda värvide ja tegelaste kompositsioonidega, kuid nad ei tekitanud minus piisavalt emotsioone, et pikemalt peatuda. Järgmisena suundusin päripäeva mööda labürinti edasi Rõõmsa Popi näitust kaema. Seintel möödusid minust kordamööda värvilised guassmaalid. Nad ei suutnud minus piisavalt
Kõige enam meeldejäävam on abstraktsionism, mis tähendab millegi mitte äratuntava kujutamist kunstis. (Powerpoint: Kunstiajalugu, 20. sajand). Eelmise sajandi teine pool ei erine suuresti 21. sajandi kunstist ja veel on raske erinevaid kunstivoogusid sildistada. Peale Teist maailmasõda muutus maailm ning sellega koos ka kunst. Peale sõda tärkas popkunst, mis on ameerikalik, kuid sai alguse ja nime Inglismaalt. (Õppematerjal: 20. Sajandi kunst). Popkunsti on inimestel kergem mõista, sest see on lihtne ja kujutab ühiskonda. Fantaasiale jääb vaatamata lihtsusele siiski palju ruumi- iga üks saab pildil kujutatust isemoodi aru. Kujutatud esemed ning situatsioonid olid tolle aja kiirelt muutuva ühiskonna jaoks tavalised ja tekitasid inimestes emotsioone neid ära tundes. Popkunstist rääkides võib öelda, et lihtsuses peitubki geniaalsus. Popkunstist uuem kunstivool kannab nime op-kunst. Optilised efektid ja illusioonid on
nikeldatud osadel või vaateakende klaasidel täiendab pisut fotot joonte korrastamiseks Robert Cottingham tema omapära on terava nurga all nähtud rõhutatult juhuslikud fragmendid kõrghoonete fassaadidest ja valgusreklaami neoontorudest suur huvi sõnaosade ja kirjatähtede vastu näib olevat popkunsti pärandus Jörg Immendorf kuulus USA- vastasesse põlvkonda otsis idast oma ideaalidele kosutust käsitleb Saksamaa ajaloo traagilisi vastuolusid piltide aineks on allegooriad ja paljusõnalised jutustused ja vihjed Anselm Kiefer püüdis kombata neid Saksa ajaloo lõike, mida kaasmaalased tahtsid unustada ja tõrjuda
· Marcel Duchamp (1887-1968) nt: ,,Trepist alla tulev akt" · Kurt Schwitters (1887-1948) - lõi kommertstrükistest kollaaze, mida ta nimetas Merzbild 'ideks. Nt: ,,Merzbild nr. 29a" · John Heartfieldi (1891-1968) nt: ,,Adolf supermees" Dada jäi suhteliselt lühiajaliseks nähtuseks. Paljud dadaistid liitusid sürrealistidega. Kuid dada ühiskonnavastane mässumeelsus mõjutas mitmeid hilisemaid kunstivoole, eriti 1960- ndate aastate neodadaismi ja popkunsti. Sürrealism Sürrealism on 20. sajandi kunsti- ja kirjanduse vool, milles on olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid, patoloogiliste seisundite jms. Sürrealism sündis Esimese maailmasõja järgses Pariisis. Selle loomise juures olid sõjas ja ühiskonnas pettunud kirjanikud ja kunstnikud, kelle sekka kuulusid ka Sveitsist naasnud dadaistid. Kesksed sürrealistid
Arenesid välja ka veel kaks täiesti erinevat kunsti liiki, milleks on siis opkunst ning popkunst. Opkunst keskendub peamiselt ainult optiliste efektide loomisele, mis on ka tänapäeval väga populaanre kasutus arhidektuuris. Lihtsate geomeeriliste kujundite ja värvi- või valguskontrastide abil püütakse edasi anda ruumilist muljet või siis erinevate suunade liikumisi. Opkunsti suuna eestvedajaks võime nimetada Victor Vasarely ning hilisematest esindajatest näiteks Bridget Railey. Popkunsti võime nimetada ka massikunstiks, puuduvad kindlad maalimis traditsioonid. Seda iseloomustavad vaid kaasaegset ühiskonda kujundavad produktid ja industriaalse kultuuri objektid. Kasutatakse kõige aegisemaid ja iseenesest tühiseid esemeid,mille keskel inimene igapäevaselt viibib. Täid teostatakse ülisuurtes mõõtmetes ning väga erksates värvides. Üks kõige shokeerivam uue ajastu liike minu jaoks on kehakunst. Kus puuduvad igasugused piirid. Põhiliselt tehakse
Julio de Parc, Frank Malina, Nam June Paik. Tsivilisatsiooniproduktide kasutamine kunstiainena, häppeningid, popkunsti põhimõtted rakendatud kuumemalt, moesolevate poliitiliste meeleolud väljendamine, Mel Ramos, Öyvind Fahlström, Wolf Vostell, päevakajalisus
Franz Kline 1910 - 1962). (Weebly 2013) 5.3.2. Popkunst Järgmine üle maailma tuntud suund on popkunst. 1950ndatel Inglismaal ja USA tekkinud ning Mandri-Euroopasse levinud moodne kunstivool. Nimetus on pärit Inglismaalt (popular art), kus sellega hakati tähistama massikunsti, peagi laienes see kõigile, kes kasutasid kaasaegse suurlinna keskkonnast pärinevaid visuaalseid kujundeid. Mõiste võttis kasutusele kriitik Lawrence Alloway. Popkunsti tekkele on mõju avaldanud neodada. Popkunsti motiivid ei olnud traditsioonilised, vaid kaasaegset tarbijalikku ühiskonda kujukalt iseloomustavad produktid ja industriaalse kultuuri objektid. Popkunst kasutas kõige argisemaid, banaalsemaid ja iseenesest tühisemaid esemeid ja nähtusi, mille keskel tavainimene argipäevas viibib, tihti kistes need tavapärasest keskkonnast välja ja tõstes mingil kunstilisel viisil eriliselt esile. Popkunsti teosed on sageli ülisuurtes mõõtmetes ja väga erksavärvilised
Eriti levisid mässumeeleolud pärast sõja lõppu. Siis omandas dada raevuka vasakäärmusliku propagandakunsti maine. Sellelt pinnalt võrsusid pisut hiljem, 1920-ndail sakslase John Heartfieldi (1891-1968) sapised fotomontaazid, mis olid suunatud juba tärkava fasismi vastu. Dada jäi suhteliselt lühiajaliseks nähtuseks. Paljud dadaistid liitusid sürrealistidega. Kuid dada ühiskonnavastane mässumeelsus mõjutas mitmeid hilisemaid kunstivoole, eriti 1960-ndate aastate neodadaismi ja popkunsti. SÜRREALISM Sürrealism sündis sündis Esimese maailmasõja järgses Pariisis. Selle loomise juures olid sõjas ja ühiskonnas pettunud kirjanikud ja kunstnikud, kelle sekka kuulusid ka Sveitsist naasnud dadaistid. Sürrealistide mässumeelse seltskonna eesotsas oli kirjanik ja ideoloog Andre Breton. Sürrealistid pidasid ühiskonda ja kultuuri inimese vabadust ja tegelikke vajadust mahasuruvaiks nähtusteks ja üritasid vabastada
aastatel peamiselt USA-s ja Lääne-Euroopas. Kunstisuund keskendub peamiselt optiliste efektide loomisele. Lihtsate geomeetriliste kujundite ja värvi- või valguskontrastide abil püütakse edasi anda ruumilist muljet või liikumist. Opkunsti tähtsaim esindaja ja n-ö kunstisuuna isa on Victor Vasarely. Teised tuntud esindajad on näiteks J. Le Parci, Bridget Riley ja J. R. Soto. Opkunst on tugevalt mõjutanud tänapäeva moe-, tarbe- ja eriti reklaamikunsti. POP Kunst - Popkunsti motiivid pole traditsioonilised, vaid kaasaegset tarbijalikku ühiskonda kujukalt iseloomustavad produktid ja industriaalse kultuuri objektid. Popkunst kasutab kõige argisemaid, banaalsemaid ja iseenesest tühisemaid esemeid ja nähtusi mille keskel tavainimene argipäevas viibib. Tihti kistes need tavapärasest keskkonnast välja ja tõstes mingil kunstilisel viisil eriliselt esile. Näiteks teostatud tööd võivad olla ülisuurtes mõõtmetes ja väga erksavärvilised
varjendit propageerival plakatil seisis kiri: ,,Nad võivad ellu jääda. Kaitse oma perekonda." Ekspressionismi lainetuse järel hakkas kunstis domineerima popkunst, mille üks loojatest oli Andy Warhol. Kui ennem ülistati kunsti linnana Pariisi, siis nüüd sai selleks New York. Popkunstis ironiseeriti üsna teravalt keskklassi üle, kuid samas mõisteti seda kunsti suunda, kui agressiivse reklaami, koomiksite ja tarbegraafika ülistusena. Üks kuulsaim teos popkunsti ajal on ,,Campbelli supp", mille autoriks on Andy Warhol. 1950. aastail hakkas plahvatuslikult tõusma televiisorite arv, 1960. aastatel nägid inimesed esmakordselt värvilist pilti ja televisioon muutus mandritevaheliseks, mis sai teoks tänu satelliitsidemele. Inimkond õppis kosmosesse saatma satelliite, mis tiirlevad Maa ümber sama kiiresti kui Maa ise, jäädes planeedi suhtes koguaeg samale kohale. Televisioonis hakati
kaheksa aastat. 1942. aastal avaldas Dalí oma autobiograafia "Salvador Dalí salajane elu". Alates 1949. aastast oli Dalí elupaigaks taas Kataloonia. Oma karjääri hilisemas faasis ei piirdunud Dalí vaid maalimisega vaid eksperimenteeris mitmete uudsete tehnikatega. Näiteks oli ta üks esimesi, kes kasutas kunstis hologramme ning mitmetes tema töödes võib näha optilisi illusioone. Paljud noored kunstnikud eesotsas Andy Warholiga, pidasid Dalíd oluliseks popkunsti mõjutajaks. Dalí oli huvitatud ka loodusteadustest ning matemaatikast ning mitmetes tema teostes võib näha geomeetrilisi vorme. Lisaks optilistele illusioonidele ning teadusele mõjutas Dalí hilisemat loomingut ka religioon. Tema pühendumus katoliiklusele kasvas. 1980. aastal halvenes Dalí tervis järsult. Väidetavalt andis Dalí peaaegu seniilne naine Gala mehele kokkusobimatuid ravimeid, mis kahjustasid Dalí närvisüsteemi
pinnad., Lamekatused, mittefunktsionaalse kaunistuse vältimine. Mies van der Rohe, Walter Gropius, Internatsionaliseerumine- lihtsus, klaas, hajus paigutus Orgaaniline funktsionalism põhjamaades- loodusega kooskõla, puit, SÕJAJÄRGNE LÄÄNE EUROOPA KUNST Pariisis, näitus Picasso ja Matisse 1944, pluralism, ekspressionism, modernism Itaalias neorealism, levis abstraktne kunst/ Spatsialism- ruumiskunst mis kaotas piiri skulptuuri ja maalikunsti vahel INGLISE KUNSTI JA POPKUNSTI TEKKIMINE, KUIDAS TUNDA ÄRA REKLAAMI 1956 Vähem ekspressiivset abstraktsionismi kui USA-s ja Mandri-Euroopas, Ekspressiivse kallakuga realism Lucien Freud-Inglismaa, Detailitäpne, hiljem maalilisem, Porised koloriidid, räpakad pintslitõmbed Francis Bacon- Omapäraseim, lähtekohaks on tavalised fotod või reproduktsioonid, kehad on moondunud vormituks, humanismi kriisi ja sõja järgset ebakindlust., kauge sugulus sürrealismiga
..................................................... 27 20. Arhitektuur pärast II maailmasõda. Internatsionaalne stiil. ............................................................. 28 21.Lääne-Euroopa kunst pärast II maailmasõda................................................................................... 30 22.Neodada........................................................................................................................................... 31 23.Inglise kunst. Popkunsti tekkimine.................................................................................................. 32 24.Popkunst USA-s.............................................................................................................................. 33 25.Abstraktsionism 1960. aastatel. Minimalism. OP-kunst. Kineetiline kunst..................................... 35 26.Sündmused ja etendused....................................................................................................
annaabi.ee 
