Algloomad Aivo Jääger Hõimkond: Kulendviburloomad Viburloomad Kulendloomad Taimviburloomad Loomviburloomad Kulendloomad erineva kehakujuga roomavad kulendite abil toituvad kulendite abil kõik on heterotroofid paljunevad pooldudes veekogude põhjas või hõljuvad osa on parasiidid enamasti meres Kulendlooma pilt Viburloomad püsiva ovaalse kehakujuga viburid (1-palju) liikumiseks toituvad viburite abil ujuvad aktiivselt osa on autotroofid (neil on kloroplastid) osa on parasiidid paljunevad pooldudes, üksikud paljunevad suguliselt Ripsloomad Ripsloomad ehk tsiliaadid (Ciliophora ehk Ciliata) on üks tähtsamaid protistide rühmi, mis kuulub alveolaatide superhõimkonda
Kulendviburloomad Jagunevad kaheks alamhõimkonnaks kulendloomad viburloomad ningi viburloomad veel eraldi taimviburloomad loomviburloomad Kulendviburloomad erineva kehakujuga roomavad kulendite abil toituvad kulendite abil kõik on heterotroofid paljunevad pooldudes veekogude põhjas või hõljuvad osa on parasiidid enamasti meres Nägleeria Elab niiskes pinnases, veekogudes ja levib ka tolmuga õhus. Inimorganismi sattudes põhjustab ta rasket, sageli surmaga lõppevat kesknärvisüsteemi haigust. Eestis õnneks viimast ei leidu. Harilik amööb Düsenteeria siseamööb Harilik amööb on üks suuremaid looduses vabalt elavaid amööbe, kelle läbimõõt on 0,25mm. Ta elutseb lompide ja
Muutuvad Puudub rakuline ehitus Elus: pärilikkusaine olemasolu, võime muutuda ning aja jooksul areneda. Eluta: puudub viirustel rakuline ehitus ja ainevahetus ning nad pole võimelised iseseisvalt paljunema · Viirushaigusi ravitakse antibiootikumiga. Vale · Viirustel puudub pärilikkuse aine. Vale · Viirused ja bakterid on eeltuumsed organismid. Vale · Pastöriseerimisel hävivad bakteri spoorid. Vale · Bakterid paljunevad pooldudes. Õige · Bakterid on kõik rakusisesed parasiidid. Vale · Viirused võivad elada sümbioosis loomaga. Vale · Viirused paljunevad pooldudes. Vale · Bakteritel puudub iseseisev ainevahetus. Vale · Bakterid on väiksemad kui viirused. Vale
Bakterid Bakterid on: ● Kõige väiksemad teadaolevad elusorganismid; ● Üherakulised; ● Eeltuumsed (nende rakkudes pole tuuma) Bakterite toitumine ja hingamine Hingamine jaotatakse aeroobid ja anaeroobid. Aeroobsed bakterid vajavad eluks hapnikku. Anaeroobid aga mitte. Toitumine jaotatakse fotosünteesijateks ja (orgaaniliste ainete) tarbijateks. Bakterite paljunemine: Bakterid paljunevad pooldudes. St, et üks bakter teeb end kaheks osaks. Bakterite liikumine: Bakterid liiguvad ● Viburi ● Karvakeste abil
kaotanud ül. Esimesed elusolendid olid ainuraksed prokarüoodid: arhed ja bakterid.Kemosüntees-vesinikust ja süsihappegaasist saadi süsivesikuid.Fotosünteesi eelduseks oli bakterirakkudes moodustunud rohelise pigmendi olemasolu, mis võimaldas siduda päikese valgusenergiat.Eukarüootne rakk e päristuumne-DNA hulk kasvas ja selle ümber moodustus tuumamembraan.Endosümbioosi teooria-mitokonder ja kloroplast olid iseseisvad algelised organismid.Nad suudavad paljuneda pooldudes ja neis on pärilikkusaine.Kambriumi plahvatus-kiire hulkraksete loomade ehitustüüpide areng. esimesed välise skeletiga loomad.tekkisid ka esimesed keelikloomad.muidu oli skelett väline ja piiras loomade suurust, hiljem sisemine ja moodustas ise isendi.Karboni e kivisöeajastu niiske ja soe kliima soodustasid maismaataimestiku kiiret arengut, selle tulemusena tõusis atmosfääris hapnikusisaldus.selle ajastu taimestik pärineb suurem osa tänapäeval kasutavatast maavarast kivisöest.
Looduses on aeroobseid baktereid rohkem, sest hapnikulist keskkonda on rohkem. Bakteri omadused : · Väikesed mõõtmed, · Kiire paljunemine · Vastupidavus. Nad kuuluvad eeltuumsete hulka, sest neil puudub selgelt välja arenenud tuum, pärilikkusaine on neil rõngakujulises kromosoomis. Spoor on bakter mitteaktiivses olekus. Bakterid moodustavad spoore siis kui keskkonnatingimused muutuvad väga ebasoodsaks, spooridega saavad bakterid levida ühest elukeskkonnast teise. Bakterid paljunevad pooldudes! Bakterite arenguks on vaja niiskust, soodsat temperatuuri, toitainete olemasolu, väikest jääkainete hulka, hapniku (aeroobidel) ja happelisust teatud bakteritel. Bakterid liiguvad keskkonnas erinevalt, mõned kasutavad viburit, mõned liiguvad endast lima välja surudes, mõni aga keerleb pöörleb taoliselt. Sõna " viirus " tuleneb ladinakeelsest sõnast " virus ", mis tähendab mürki. See on õigustatud, kuna viirused põhjustasid raskeid haiguseid, mis sageli lõppesid surmaga.
organismid, kellel on kõik elu tunnused · Baktereid leidub looduses kõikjal! Bakterite laialdast Bakterite paljunemine levikut soodustavad: a. Väikesed mõõtmed b. Kiire paljunemine c. Vastupidavus välistingimustele · EHITUS Koosnevad ainult ühest rakust Puudub tuum- eeltuumne organism; Paljudel limakapsel säilitab niiskust seob baktereid kolooniaks Rakukest- annab kuju Rakumembraan- ainete liikumine ja vahetus · Paljunemine Pooldudes Tingimused paljunemiseks: niiskus soodne tº(3637º) toitainete olemasolu(veeslahustununa) keskkonna happelisus õhuhapniku olemasolu (aeroobid ja anaeroobid) mõned bakterid moodustavad spoore
Kordamine Bioloogia Algloom Rakutuumaga üherakuline organism, kes toitumistüübilt sarnaneb enamasti loomadega. Nad kuuluvad Protistide hulka ja toituvad bakteritest ja üherakulistest vetikatest. Elavad vees või niisketes pinnastes. Paljunevad pooldudes. Toitub valmis orgaanilisest ainest , hingamisel tarbivad hapnikku ja nad moodustavad tsüste. Pelliikul Tsütoplasma tihenenud väliskiht, mis ümbritseb alglooma. Tsüst Tugeva kesta ja vähese veesisaldusega moodustis, mis tekib paljudel ainuraksetel puhkeperioodiks või ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks. Kulendid Tsütoplasma väljasopistused amööbidel liikumiseks ja toidu haaramiseks.
o Kõik taoimed ja osa baktereid(tsüanobakterid) Hapniku tarbimise järgi · Aeroob - vajavad elutegevuseks happnikku o Lõhustumis protsess täielik o Energeetiliselt tulemislikum ja kiire o Soodustavad kõdunemist. · Anaeroob o Ei vaja elutegevuseks hapniku o Lõhustumine osaline, mitte täielik. o Kulutatakse elutegevuseks suhteliselt vähe energiat. o Tekitavad käärimist, mädanemist, roiskumist. Bakterid paljunevad pooldudes. Ebasoodsad tingimused elab üle spoorina. Pastöörimine - lühiajaline kuumutamine. Kuni 60sek. Temp 40-60 kraadi. Toiduained. Toidu maitse omadused ei muutu. Bakter sureb, hävib, kuid spoor jääb alles. PIIM. Steriilimine - pikaajaline kuumutamine. Kuni 2h. Kuni 120 kraadi(rõhk)
Bakter Bakter on üherakuline eeltuumne ehk prokarütootne organism, kes paljuneb pooldudes( bakterid ei kuulu loomariiki) Tsüanobakter on ainurakne , kes teostab fotosünteesi ning seob lämmastikku, keda nimetatakse ka sinikuks. Bakteri iseloomulikud organellid: · Viburid- aitavad bakteril edasi liikuda · Piilid ehk karvakesed- vajalikud pindadele kinnitumiseks · Spoor- bakter moodustub spooriks, kui keskkonnatingimused on ebasobivad Bakteri peamised ülesanded looduses: 1. Orgaanilise aine segu ehk destruendid 2
Plastiid- nendes toimub orgaaniliste ainete esmane süntees. Seal lahustuvad liitsuhkrud, millest kujuneb assimilatsiooni tärklis. Plastiidid paljunevad pooldudes. Plastiidid jagunevad kolmeks: kloroplastid, kromoplastid ja leukoplastid. Fagotsütoos- ümbritsevast keskkonnast tahkete ainete aktiivne omastamine teatud tüüpi rakkude poolt rakumembraani sissesopistumise teel. LOOMARAKK Mitokonder-tekitab energiat; 2 membraanne Tsütoplasma-seob raku tervikuks Golgi kompleks- jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedi põiekestesse ja lüsosoomidesse.
Seene kasutamine inimeste poolt · Seened on inimestele toiduks · Kasutatakse tööstuses: 1. toiduainetööstuses pärmid 2. ravimitööstuses penitsilliin Seente negatiivne mõju · Sisaldavad mürgitust tekitavaid mükotoksiine · Rikuvad toitu · Tekitavad haigusi · Kahjulikud kõrrelistele taimedele · Kahjustavad puuehitisi Bakterite tunnused: · Ainurakne · Puudub rakutuum · Paljunevad pooldudes · Kiire paljunemine, vähenõudlikud, moodustavad spoore Bakteriraku ehitus joonis õp.lk.75 Bakterite pooldumine joonis õp.lk.74 Bakterite tähtsus looduses: · Lagundajad · Osalevad aineringetes · Seovad õhulämmastikku mulda Bakterite kasutamine inimese poolt: · Piimatoodete valmistamine jogurt · Hapukurgi, hapukapsa valmistamisel · Biotõrje · Biogaas · Kasulikud bakterid: 1
1. bakteriraku ehitus 2. def. bakter üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada ja kes paljunevad pooldudes 3. arhed on prokarüootsete organismide rühm, millese kuuluvad organismid on omadustelt rakutuumata organismide ja rakutuumaga organismide vahepealsed. 4. bakterite kujud ja tüübid A. batsill (bacillus) pulkjad, ka niitjad B. kokk (coccus) kerakujulised C. kerakujulised - parv D. kerakujulised - paaris E. spirill (spirillum) nõrgalt keerdunud F. vibrioon (vibrio) komajad Vibrioonid, spirillid ja spiroheedid kokku on kruvibakterid
Kloroplastid Rakuneel Fotosünteesib toitained ise, sest tal on Toiduks on bakterid. TOITUMINE kloroplastid. Liigub viburi abil. Liigub ripsmete abil ja kasutab LIIKUMINE silmtäppi valguse leidmiseks. PALJUNEMINE Paljuneb pikipooldudes. Paljuneb pooldudes. ELUPAIK Elab mageveekogudes. Elab mageveekogudes. 5. Mis on rohelisel silmviburlasel sarnast a) taimedega, b) loomadega? a) Tal on kloroplastid ja võime fotosünteesida valguse käes. b) Pimedas toitub ta valmis orgaanilisest ainest. 6. Kuidas amööb paljuneb ja levib? Ta paljuneb pooldudes ja levib kulenditega. 7. Millises keskkonnas elavad algloomad? Põhjenda. Algloomad elavad mageveekogudes, kus on piisavalt toitaineid
Aitab lagundada ümbritsevas keskonnas leiduvaid orgaanilisi aineid. Vajalik toitumiseks. Viburid: nende abil liiguvad. Karvakesed: nende abil kinnituvad bakterid kasvuks sobivatele pindadele ja seostuvad üksteisega. Rakumembraan: koosned valkudest ja lipiididest. Kaitseb rakku ja transpordib aineid. Rakukest: koosneb polüsahhariididest, kuid on ka valke ja liitlipiide. Täidab kaitsefunktsiooni. 2) Bakteriraku paljunemine – Paljunevad pooldudes. Rakk pikeneb ja toimub rõngaskromosoomi kahekordistumine. Rakukest ja rakumembraan hakkavad sisse sopistuma. Moodustavad kahte tütarrakku eraldavad rakumembraanid ja kestad. Tütarrakud eralduvad. 3) Miks ei saa bakterid lõputult paljuneda? – Ruum ja ressurssid saavad otsa. 4) Antibiootikumidega ravitakse bakterihaigusi. Antibiootikume peab võtma täpselt nii ja nii kaua kuidas arst ütleb, sest muidu enam rohud ei mõju ja tekib renestantsus.
Bakterid Bakterid on prokarüoodid ehk eeltuumsed, mille rakus puuduvad membraansed organellid. Bakterid jagunevad pooldudes. NB! Gaasimullid, rakumembraan, rakukest, DNA (nukleoid), plasmiidid (lisageenid rõngasmolekulid), piilid (et kinnituda toidulaua külge), limakest, vibur, ribosoomid. Liikumine Aktiivne Passiivne Viburi abil Vee, tuule abil Lima abil libisedes Loomade abil
ja väävli). Bakterite elutegevus muudab mulla viljakaks Varustavad taimi hapnikuga Elavad sümbioosis taimedega Bakterite tähtsus inimese elus: Biotehnoloogia- heitveede puhastamine Toit-kurkide hapendamine, juust, hapukoor Komposti ja silo valmistamisel Seedekulglas aitavad toitu seedida Moodustavad normaalse mikroflora Kasutatakse antibiootikumide tootmisel Seente ja bakterite võrdlus Paljunemine: Seened paljunevad eostega, bakterid pooldudes. Seened on eukarüoodid Seened ja bakterid on heterotroofid Mõlemad elavad taimedega sümbioosis Bakterid ei ole silmaga nähtavad Kasutatud allikad: http://miksike.ee/documents/main/lisa/8klass/1teema/loo dus/3seened.htm http://www2.hariduskeskus.ee/opiobjektid/loodusained /?RAKU%D5PETUS https://www.slideshare.net/helina20/seened-41112904 http://www2.hariduskeskus.ee/opiobjektid/loodusaine d/?RAKU%D5PETUS:BAKTERID:Bakterite_t%E4htsus
aastaid. Kui satub headesse tundimustesse ja hakkab elama oma tavapärast elu. N: loomad, kes on surnud, siis nende nahale jääb bakterispoore. Sinikud(tsüanobakterid) - üks rühm baktereid, erinevad sellepoolest, et neil on olemas klorofüll ja võimelised fotosünteesima. Paljunevad augustis, siis kui vesi on soe(lahtedes nt). Selline vesi on ohtlik, kuna seal on sinikute doksiinid. DNAd on leitud ka plasmiidides. Osaleb valgusünteesis(ja võib vahetada asukohta). Bakterid paljunevad pooldudes ja mõned (sinikud) paljunevad nii, et spiraal läheb katki. Mõnel on võime ka punguda(sarnaselt pärmseentele). Paljunemisekiirus - looduses enamast kord ööpäevas, soodsates tingimustes, kord tunnis.. ja mõned ka kord 20/30 minuti jooksul. Antibiootikumid tapavad ka ära kasulikud bakterid oma mikrofloora. Nahapinnal elavad ka bakterid, kes aitavad kaitsta paha bakteri sissetungi ees(ka suuõõnes on ka neid). Peale seda on soovitatav taastata oma mikrofloora.
BAKTERIRAKK · Ümbritseb jäik rakukest, mis annab ka kuju. Kaitseb välistingimuste mõjude eest. · Rakumembraan reguleerib ainete liikumist. · Raku sees on tsütoplasma. · Pärilikkusaine, mis on tsütoplasmas vabalt, sisaldab elutegevuse juhtimiseks vajalikku infot. · Viburite abil nad liiguvad. · Jätkete abil kinnituvad erinevatele pindadele. BAKTERITE PALJUNEMINE · Bakterid paljunevad pooldudes ehk rakk jaguneb ha moodustyb kaks uut tütarrakku. · Pooldumine on baktertel kiire, tavaliselt näteiks 20-30 minuti järel. PALJUNEMISE TINNGIMUSED · Vajavad niiskust · Soodne temperatuur · Toitainete olemasolu · Jääkainete hulk ei tohi olla suur · Eri happelisusega keskkonnad · Õhu hapnikusisaldus · Mõjutavad ka teised bakterid · Fotosünteesivad bakterid vajavad ka valgust SPOORID
Rakku katab õhuke kest. Tsütoplasma on pidevas liikumises. Kui see valgub kehapinna mingisse punkti, siis tekib selles kohas väljasopistus- kulend. Kulendid on amööbil vajalikud ka toidupalade haaramiseks ning kehasse suunamiseks. Toituks on talle bakterid, teiste ainuraksed ja üherakulised vetikad. Toitekublikus toimub seedimine. Hingamiseks kasutab amööb vees lahustunud hapnikku. Mis tungib läbi rakukesta kehasse. Tuiekubliku abil eritab amööb kahjulikud ained. Amööb paljuneb pooldudes. Silmviburlane . Silmviburlased on väikesed, umbes 0,05 mm. Pikkused algloomad. Nad elavad lompides ja tiikides, kus on kõdunevaid lehti. Silmtäpi abil tajub silmviburlane valgust, mille poole ta ujub. Viburit keerutades ta kruvib ennast vees edasi. Erinevalt amööbist on silmviburlasel kest, milletõttu saab ta kehakuju vähe muuta. Rohelise värvuse annavad silmviburlasele tsütoplasmas olevad kloroplastid. Silmviburlane toitub valgusekäes nagu taim, pimeduses aga nagu loom
Kuidas algloomad liiguvad? Algloomad on enamasti liikumisvõimelised Amööb liigub oma keha kuju muutes Silmviburlane vibureid kasutades Kingloom liigub ripsmetega Rakkudes parasiteerivad loomad ei liigu Kuidas algloomad paljunevad ja elavad üle ebasoodsad ajad? Algloomad ei sure elukeskkonna muutudes Nad moodustavad tsüsti mis sisaldab vähem vett ja aeglustab elutegevust Algloomad paljunevad mittesuguliselt pooldudes või pungudes Kinglooma pooldumine http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/1mikroskoopilinemaailm/images/8-2-13-4-2.jpg Algloomade osalemine toiduahelas ja aineringis Nad lagundavad surnud organisme On tähtis lüli toiduahelates Osa algloomi toitub ka vees lahustunud orgaanilisest ainest, neid kasutatakse ka heitvee puhastajates Lagundades ained väiksemateks ündideks kiirendavad nad vees ainete ringlust
Suguline Mittesuguline Osalus 2(naise ja mehe sugurakk) Osalus 1 Sugurakud Sugurakud puuduvad Pärilikkused erinevad Identsed Mittesuguline paljunemine Vegetatiivne Eoseline Pooldudes(bakterid) Seened, protistid, osa taimedest (samblikud, sõnajalad) Pungudes(käsnad, pärmseened) Rakise tükk (samblikud) SÜGOOT viljastunud munarakk SPERM mehe seemnerakk SPERMATOGOON spermi eellane SPERMATOGENEES seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini OVOGOON munaraku eellane OVOGENEES munaraku areng
3. Viiruse ehitus: vt. Vihikut. 4. Paljunemine-ei suuda iseseivsalt, vajab peremeesrakku, rakusisene parasiit N: bakter-, taime-, looma-, seeneviirused. 5.Loomulikud kaitsetõkked ei suuda kõiki viiruseid takistada.Tuleb peiteaeg.Antikehad hakkavad haiguse vastu võitlema ja õgirakud aitavad ka kaasa. 6.Ehitus vt õp 67, Kuuluvus:Eeltuumsed, sest neil puudub selgelt välja kujunenud tuum, pärilikkusaine on neil rõngakujulises kromosoomis otse tsüstoplasmas. 7.Bakterid paljunevad pooldudes: rakk jaguneb ja moodustab kaks uut tütarrakku. Bakterite pooldumine on lihtsam ja toimub soodsates oludes tunduvalt kiiremini u. 20-30 min. 8.Aeroobid: elavad hapnikuga keskkonnas ja kasutavad hapnikku toitainete lagundamiseks. Anaeroobid: ainevahetus on aeglane, energeetiliselt vähem tõhus, vähem elupaiku, lagundavad aeglaselt ja elavad hapnikuvabas keskkonnas. 9.Bakterite toitumine: orgaanilistest ainetest ja moodustavad ise orgaanilisi aineid(FS) 10
lüsosoomid, mitokonder, tsütoskelett. Rakukest - Kaitse ja toestus - Peamiselt tselluloosist Vakuool - Vee reservuaar - Hoiab raku siserõhku Plastiidid - Leukoplastiidid (varuaine säilitamine) - Kloroplastid (fotosünteesi funktsioon) - Kromoplastid (värvilised, taluvad madalamaid temperatuure kui roheline, ül:nt tolmeldajate ligimeelitamine) BAKTERIRAKK Bakter on eeltuumne, paljunevad pooldudes. Rakukest, membraan, tsütoplasma, ribosoom, plasmiid, vibur, pärilikkusaine(nukleoid). Jätked - kinnitumiseks Kapsel - Kaitse, et vastu seista loomse organismi kaitsemehhanismidele Spoorid - moodustavad osad bakterid ebasoodsates tingimustes Ribosoomid - varustavad rakku energiaga Bakterite kuju: - kerakujulised - kokid - pulgakujulised - patsillid - spiraalikujulised - spirillid Bakterite toitumine: - toituvad valmis orgaanilisest ainest
Seenerakk Heterotroofne - kasutavad elutegevuseks teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilist ainet Saprotroofid - toituvad surnud orgaanilisest ainest Biotroofid - toituvad elus orgaanilisest ainest HÜÜFID ehk seeneniidid sõltuvalt liigist kokku pakitud seeneniidistikuks ehk MÜTSEELIKS Üherakulised seened on nt: ümarad pärmseened KOTTSEENED(pärmseened), IKKESSEENED(täpphallikud), KANDSEENED(pilvikud) Bakterid Üherakulised eeltuumsed organismid, kes paljunevad pooldudes Vibur: selle abil bakterid liiguvad Jätked: selle abil bakterirakk kinnitub Kapsel: kaitsebarjäär Spoorid: moodustavad osad bakterid ebasoodsates keskkonnatingimustes BAKTERITE KUJU: pulkbakterid, kerabakterid, spiraalsed bakterid, jätketega bakterid RAKUORGANELL MILLISTES RAKKUDES PEAMINE ÜL rakutuum T, L, S Säilitab pärilikku infot
Raku Teooria: 1) Kõik organismid koosnevad rakkudest. 2) Uued rakud tekivad ainult olemasolevate rakkude jagunemisel 3) Rakul on olemas kõik elu tunnused 4) Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas ● Eeltuumsed ehk prokarüoodid - rakud, millel ei ole rakutuuma ning mille pärilikkusaine asub tsütoplasmas (bakterid [arhebakterid ehk ürgid ja pärisbakterid] ning on ainuraksed), paljunevad pooldudes või pungudes ● Päristuumsed ehk eukarüoodid - rakud, mille pärilikkusaine asub membraaniga ümbritsetud rakutuumas (protistid, taimed, seened ja loomad) Esimesena võttis mõiste “rakk” kasutusele Inglise füüsik Robert Hooke 17. Saj Iga raku ehitus on vastavuses tema ülesandega organismis. Sarnase ehituse ja elutugevusega rakud moodustavad koe. EPITEELKUDE Iseloomustus: katab keha ja elundite pinda. On kiire taastumisvõimega ja seetõttu paranevad haavad ruttu.
kogumid muutuvad vees nähtavaks(vee õitseng).Sügisel kui vetikate fotosüntees aeglustub,võib vees tekkida hapniku nälg(kalad surevad siis). Ränivetikad- neid on ligikaudu 16000 liiki,elavad mereveedes ja mageveekogudes,võivad hõljuda või elada veekogu põhjas.,on tähtsad fütoplanktoni koostisosad.Ränivetikate iseloomulikuks tunnuseks on neid ümbritsev ränipantser,mis koosneb kahest poolmest.Ränipantserid on väga erineva välimusega ning nad paljunevad pooldudes. Pruunvetikad-neid on teada 1500 liiki,enamus neist elavad merevees,nende seas on nii mikro- kui ka makroskoopilisi organisme. Pruunvetikad on võimelised fotosünteesima 20-30 m sügavusel vee all. Eestis on levinud harilik põisadru. Punavetikad põhiliselt kasvavad nad soolases vees ja sügavamal kui teised vetikad,s.o 200m sügavusel. Punavetikaid on ligi 5000 liiki,neist elab maismaal ja magevees ainult 150 liiki
takson ning rühmitamis põhimõtetel välja töötamise arendamisega. Takson-süstemaatika üksus mis ühendab organisme minngite sarnaste omaduste alusel.Iga takson kuulub ainult ühte temast vahetuvalt kõrgemat järku taksonisse Liik,perekond,sugukond,selts,klass,hõimkond,riik(Eluslooduse süsteem) Mida madalam süstemaatiline üksus ehk takson seda suuurem on organismide sarnasus. Eluslooduses eristatakse kuut liiki Eeltuumne- -Puudub tuum -Ahelbakterid · Paljunevad pooldudes · Üherakulised · Aeroob -Bakterid · Erineva kujuga · Sisaldavad ribosoome · Moodustavad poore · Omavad rakukesta Päristuumne -Tuum olemas ----- Päristuumsed -Protistid · Üherakulised · Autotroofid · Vetikad · Hetrotroofid · Limaseened · algloomad -Seened · Paljunevad eostega · Liikumisvõimeta · Sarnane loomarakuga · Omab rakukesta -Taimed · Piiratud liikumisvõime · Paljunevad vegetatiivselt,suguliselt Loomad · Liikumisvõimelised · Ei oma rakukesta
Rakumembraan on rakukesta all. Koos rakukestaga reguleerib ainete liikumist rakku ja rakust välja. Tsütoplasma asub raku sees, milles paiknevad ribosoomid ja pärilikkusaine. Pärilikkusaine on rõngakujulise kromosoomina vabalt tsütoplasmas. Sisaldab bakteri elutegevuse juhtimiseks vajalikku infot. Viburi pöörlemine aitab bakteril keskkonnas liikuda. Jätked ulatuvad rakukestast välja, mille abil bakterid kinnituvad pindadele. Bakterid paljunevad pooldudes. Rakk jaguneb ja moodustab kaks uut tütarrakku. Erinevalt päristuumsetest rakkudest on bakterite pooldumine lihtsam ja toimub soodsates oludes tunduvalt kiiremini. Et paljuneda kiirelt on vaja sobivad tingumusi. Peamine on, et oleks piisavalt niiskust. Sellele järgneb bakteritele soodne temperatuur. Mõned bakterid paljunevad väga madalal temperatuuril, mõned väga kõrgel. Inimkehas paiknevad bakterid 36-37 kraadi juures
Ränipantser koosneb kahest poolmest: välimisest suuremast epitheekast ja sisemisest väiksemast hüpotheekast. Kummalgi panteri poolmel on omakorda kaks osa: lame kaas ja ümbritsev vöö. Kõik pantseri osad on kindla struktuuriga, neid läbivad poorid ja kanalid. Iseloomulikeks pigmentideks on koratiin, ksantofüll, diatomiin ning klorofüll A ja C. Varuaine on enamasti õlitilgakestena. Paljunemine: Ränivetikad paljunevad pooldudes ja suguliselt. Pooldumisel saab kumbki tütarrakk endale pantseri ühe poolme. Alati moodustub juurde pantseri väiksem pool. Seega need rakud, mis saavad endale sisemise poole, vähenevad pidevalt. Niisugune rakkude vähenemine lakkab, kui tütarraku maht on ainult pool kuni kolmandik omaraku esialgsest mahust (suurusest). Siis tekib rakust auksospoor, millega kaasneb raku esialgse suuruse taastumine. Sageli kaasneb aukspooride tekkega suguline protsess.
rakuhingamine, teistel aga ei tekkinud seega nad surid välja ja see oli maa esimene suur väljasuremine. Tekib tuumaga rakk ● 1,6-2,1 miljardit aastat tagasi tekkis päristuumne rakk e. eukarüootne rakk ● Endosümbioos-vastastikku kasulik kooselu vorm, kus üks organism elab teise kehas või rakus ● Teooriat kinnitab see , et mitokondrid ja kloroplastid erinevad teistest rakuorganellidest ● Paljunetakse pooldudes ja neis on bakteriga sarnanev pärilikusaine Ainuraksest hulkrakseks organismiks ● Tekkisid hulkraksed rakud kuna rakud ei saanud üksteiseta enam hakkama rakkudevahelises tööjaotuses ● Esimesed hulkraksed loomad olid käsnad kes koosnesid paljudest erinevatest raku tüüpidest ● Radiaalsümeetriline loom ja bilateraalsümmeetriline ● Esimesed hulkraksed viljastusid kehaväliselt,hiljemjuba kehasiseselt
Tänapäevaks on neid avastatud umbes 1500 liiki. Pärmid on ainuraksed. Kuju Paljunemine Pärmseened sigivad nii suguliselt kui ka mitte suguliselt. Toimub, kas pungumine või pooldumine. Algloomad Enamik algloomi on üherakulised organismid. Algloomade keha latab õhuke elastne kiht. Algloomadel toimub ainevahetus pellikulli kaudu. Kogu elutegevus toimub neil ühes rakus. Tsüstina elavad nad üle ebasoodsad tingimused. Algloomad toituvad bakteritest. Algloomade paljunemine Nad paljunevad pooldudes. Alglooma kuju Kujult jaguneb viieks: Kingloom Amööb Roheline silmviburlane Lambia Eosloomad Kingloom Amööb Roheline silmviburlane Lambia Eosloomad Vetikad Toiduahela esimene lüli. Toodavad hapnikku. Seovad CO. Kuuluvad protistide hulka. Vetikate paljunemine Suguta paljunemine Suguline paljunemine · Ainuraksed poolduvad. · Hulkraksed moodustavad eoseid. · Moodustuvad sugurakud. Kuju Munakujuline (koppvetikas) Keraja kujuga (klorella) Ümar (pleurokokk). Ehitus Viirused
Konspekt. Kuidas selgrootud paljunevad. Kuidas selgrootud paljunevad? Suurem osa neis paljuneb suguliselt,aga osa mittesuguliselt. Mittesuguline paljunemine : Selgrootutel on paljunemisviise,mida keerulisema ehitusega selgroogsetel pole.Niteks meriroosidel on loomade kohta erakordne vime paljuneda ka pooldudes,mis on tavaline herakuliste organismide paljunemisviis.Mitmesugused lihtsa ehitusega loomad vivad paljuneda mitmeks osaks jagunedes.Nad suudavad taastada suuri kaotsilinud vi vigastatud kehaosi. Osa selgrootute,nt ksnade,hdrade ja korallide tavaline paljunemisviis on pungumine. Miks on mittesuguline paljunemine kasulik? Mittesugulise paljunemise korral on jreltulija vaid ks vanem ning jrglased on kikk hetaolised,samasuguste omadustega,sealhulgas ka puudustega.Samas on
kahelt vanemalt rist viljastumine. 17. Mitte suguline paljunemine. Mitte sugulisel paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast. Mitte suguline paljunemine võib toimuda, kas eoste abil näiteks sõnajalgtaimed, protistid, seened, sammaltaimed või vegetatiivselt näiteks bakterid, seened, protistid, mõned selgrootud loomad ja paljud taimeliigid. Bakterid paljunevad pooldudes, pärmseened pungudes. 18. Mitoos on päristuumsete rakkude paljunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes. 19. Kas kõik rakud poolduvad ? Evolutsiooni käigus on kaotanud pooldumisvõime närvirakud ja vöötlihaskoe rakud. Samuti ei ole pooldumis võimelised tuumata rakud punased verelibled.
Nimeta kaks viisi, kuidas kaitsed end nakatumise eest. Bakterid bakterid on kõige väiksemad üherakulised organismis, kellel on kõik elu tunnused bakterid elavad väga erinevates keskkondades: mullas, vees, õhus, teistes organismides. bakteritel puudub tuum – nad on eeltuumsed võrreldes päristuumse rakuga on bakteriraku ehitus tunduvalt lihtsam ja mõõtmetelt palju väiksemadbakterid paljunevad pooldudes bakterite paljunemise kiirus sõltub niiskusest, toitainete olemasolust, soodsast temperatuurist, keskkonna reaktsioonist ning jääkainete hulgast neid ümbritsevas keskkonnas ebasobivate tingimuste üleelamiseks moodustavad bakterid spoore. Spprid on vastupidavad äärmuslikele keskkonnatingimustele eluks vajalikke orgaanilisi aineid saavad bakterid kas valmiskujul keskkonnast või sünteesivad neid lihtsatest lähteühenditest ise
Vaktsineerimine (kasutatakse kapsiidivalke mitte viiruse genoomi) → nn “mälurakud”, mis oskavad toota kindlat antikeha (riiklik vaktsineerimisloend 44) Bakterid - Ainuraksed - Eeltuumsed (raku sees pole tuuma, prokarüoodid) - DNA asub tsütoplasmas, 1 kromosoom (järelikult haploidne, 1n): rõngakujuline - Plasmiidid (väikesed rõngakujulised DNA molekulid) - Kiire evolutsioon Paljunemine: - Paljunevad pooldudes - enne seda DNA replikatsioon (õp. lk. 56) - Ideaalsetes tingimustes võib toimuda iga 20-30 minuti järel, vajalikud tingimused on: - Sobiv temperatuur - Niiskus - Sobiv pH (inimnahk kergelt happeline, et ei sobiks) - Toitained (piimhappebakter armastab piimasuhkrut) - Osadele bakteritele vajalik hapnik (O2) - aeroobsed - Osad bakterid ei vaja hapniku - anaeroobsed
Vaktsineerimine (kasutatakse kapsiidivalke mitte viiruse genoomi) → nn “mälurakud”, mis oskavad toota kindlat antikeha (riiklik vaktsineerimisloend 44) Bakterid - Ainuraksed - Eeltuumsed (raku sees pole tuuma, prokarüoodid) - DNA asub tsütoplasmas, 1 kromosoom (järelikult haploidne, 1n): rõngakujuline - Plasmiidid (väikesed rõngakujulised DNA molekulid) - Kiire evolutsioon Paljunemine: - Paljunevad pooldudes - enne seda DNA replikatsioon (õp. lk. 56) - Ideaalsetes tingimustes võib toimuda iga 20-30 minuti järel, vajalikud tingimused on: - Sobiv temperatuur - Niiskus - Sobiv pH (inimnahk kergelt happeline, et ei sobiks) - Toitained (piimhappebakter armastab piimasuhkrut) - Osadele bakteritele vajalik hapnik (O2) - aeroobsed - Osad bakterid ei vaja hapniku - anaeroobsed
Osaleb rakumembraani taastumises. Osaleb taimerakkudes rakukesta moodustamisel. MITOKONDER Raku varustamine energiaga. Nad paljunevad pooldudes. SEKUNDAARNE Membraaniga ümbritsetud Rakus mittevajalike ainete ja LÜSOSOOM põiekesed,mis sisaldavad rakustruktuuride lagunemine lagundavaid aineid ja neid lõhestavaid ensüüme PRIMAARNE LÜSOSOOM 16.Tsütoskeleti ehitus ja ül. Tsütoskelett on rakutugi- ja liikumissüsteem. See koosneb erineva jämedusega valguniidikestest
hulkraksed Tuuma olemasolu + + + + + - Eeltuumne/pärist P P P P P E uumne seeneniidistik - - + - - - Kasutab CO2 ja + - - - + +- H2O Kasutab valmis - + + + - +- orgaanilisi aineid Paljuneb - - - + - + pooldudes Paljuneb + - + - - +- eoseliselt/niidid Paljuneb + + - - - - suguliselt Paljuneb + - + + + + vegetiivselt Juur,vars,lehed,õi + - + - - - s,viljad Ebasootsa aja - - - - - + elab üle spooriga Autotroofid + - - - + +-
Aeroob elab hapnikuga keskkonnas ja kasutab hapniku toitainete lagundamisel. · Bakterid on kõige väiksemad üherakulised organismid, kellel on kõik elu tunnused. · Bakterid elavad väga erinevates keskkondades: mullas, vees, õhus, teistes organismides. · Bakteritel puudub tuum nad on eeltuumsed organismid. · Võrreldes päristuumse rakuga on bakteriraku ehitus tunduvalt lihtsam ja mõõtmed palju väiksemad. · Bakterid paljunevad pooldudes. · Bakterite paljunemise kiirus sõltub niiskusest, toitainete olemaolust, soodsast temperatuurist, keskkonna reaktsioonist ning jääkainete hulgast neid ümbritsevas keskkonnas. · Ebasobivate tingimuste üleelamiseks moodustavad bakterid spoore. Spoorid on vastupidavad äärmuslikele keskkonnatingimustele. · Eluks vajalikke orgaanilisi aineid saavad bakterid kas valmiskujul keskkonnast või sünteesivad neid lihtsatest lähteühenditest ise.
Sellepärast muutub puhas vesi äkki roheliseks.) Pleurokokk · On kohastunud eluks õhu käes. · Elab puutüvedel, kivimüüridel, moodustades rohelise kirme. · Elutegevuseks piisab talle õhuniiskusest, vees ta hukkub. · Umbes sama suur kui klorella. · Suurus sõltub raku vanusest ja keskkonnatingimustest. · Kujult on selle rakud ümarad, paksu tselluloosse kestaga (kaitseb kuivamise eest). · Paljuneb ainult pooldudes e. vegetatiivselt (Aprillikuus, kui puud pole veel lehtinud, lähevad tüved roheliseks, st., et pleurokokid paljunevad intensiivselt. Kerasviburlane · Elab koloonias, mis on umbes nööpnõela suurune st. palja silmaga nähtav. · Keraja koloonia moodustavad kümned tuhanded pirnikujulised kahe viburiga rakud, mis sarnanevad koppvetikatele. · Kerasviburlased paiknevad kolooniate välispinnal, sest sees on poolvedel sültjas aine.
ja ligniini, sellega põhjustavad taimehaigusi 24. Too näiteid seente olulisusest inimestele! Tähtsad toiduaine- ja farmaatsiatööstuses(hapupiima ja sinihallitusjuustu valmistamisel nt), kasutatakse meditsiinis, loomakasvatuses, keskkonnakaitses. 25. Kirjelda bakteriraku ehitust! Puudub rakutuum,puuduvad kõik rakuorganellid, mis on ümbritsetud kahe rakumembraaniga. 26. Kuidas bakterid ja seened paljunevad? Bakterid paljunevad pooldudes, seened eostega. 27. Millest bakterid toituvad? Nad on heterotrofiilid, kasutavad teiste organismide poold sünteesitud orgaanilisi aineid. 28. Too näiteid bakterite kasulikkusest ja kahjulikkusest looduses ja inimese elus! Looduses:Mitmesuguste jääkainete ja surnud organismide lagundajad, seetõttu osalevad mulla kujundamises, Keemiliste elementide koostises. Inimeste elus: Kasut toiduainete hapendamiseks, seenhaiguste tõrjeks, keskkonnakaitses
Rakukest all on kilejas rakumembraan. Nii rakukest kui ka see reguleerivad ainete liikuist rakku ja rakust välja. Batkeriraku sees on liikumatu tsütoplasma, kus paiknevad ribosoomid, membraaniga ümbritsetud organelle bakteritel ei ole. Osa baktereid on varustatud kas ühe või mitme viburiga, mille pöörlemine aitab neil vees liikuda. Osa batkereid liigub lima endast välja surudes või kruvitaoliselt pööreldes. Bakterid paljunevad pooldudes, küllaltki kiiresti, kuid pooldumiseks on vaja teatud tingimusi: Piisavalt niiskust, mis oleks batkeritele omastatav; soodsat temperatuuri; vees lahustunud toitainete olemasoli; seda, et batkerite elutegevusel tekkivata jääkainete hulk ümbritsevas keskkonnas oleks väike; sobiv keskkonna happelisus; osa vajab õhuhapnikku, osa ei vaja. Kui keskkonnatingumused muutuvad ebasoodsaiks, moodustab osa batkereid spoore. Spoor
või elavad veekogu põhjas. Arvatavasti tuleb nende arvele ¼ fotosünteesi käigus kogu maakeral sünteesitud orgaanilisest ainest. Neid iseloomustab vetikarakku kattev ränipantser, mis koosneb kahest eri suurusega poolmest, mis sarnaselt Petri tassiga sulguvad teineteise sisse. Pantseritel on väga omapärane pooridest ja kanalitest moodustuv muster, mida kasutatakse liikide eristamiseks. Paljunevad põhiliselt pooldudes. Pruunvetikaid on 1500 liiki, peaaegu kõik merevees. Nii mikro- kui makroskoopilisi. Kõige suuremad kuni 60m, 300kg. Tänu pigmendile(fukoksantiin) saavad fotosünteesida veel 20-30 m sügavusel. Eestis tuntuim põisadru, kasutatakse väetisena. Hiinas ja Jaapani köögis kasutatakse lehtadrut(merikapsas) köögiviljana. Sisaldavad ka teisi pigmente ja joodi. Suguline paljunemine, esineb ka sugude eristumist. Esineb kudede diferentseeumise algeid.
PÕHIKOOLI BIOLOOGIA LÕPUEKSAM KONSPEKT 7.KLASS Organismide e elusolendite tunnused: · Koosnevad rakkudest · Iseloomustab kasvamine · Arenemine · Paljunemine · Ainevahetus · Reageerimine keskkonna muutustel Bakterid Koosnevad ühest lihtsa ehitusega rakust, millel ei ole tuuma. Bakterid toituvad enamasti valmis orgaanilistest ainetest. Rakud paljunevad pooldudes. Algloomad Koosnevad samuti ainult ühest rakust. Suurem osa algloomadest toitub nagu loomad, teistest organismidest (bakteritest, ja väiksematest ainurakstetest). Algloomad paljunevad pooldudes. Seened Enamik seeneriigi esindajaid on hulkraksed. Nad ei fotosünteesi, vaid hangivad seeneniidistiku abil teiste organismide toodetud toitaineid. Paljunevad eostega. Taimed Taimed on hulkraksed organismid. Taimed toodavad endale vajalikud toitained ise fotosünteesides
Seened on heterotroof kasutab energiaallikana orgaanilisi aineid , mida sünteesib (lagundab toitaineid rakuväliselt) on nii päris kui ka eeltuumseid rakke mbritseb membraan ja kitiin (polüsahhariid-tselluloos) paljuneb suguliselt,eostega -surnud organismide lagundaja -sümbiondid (kooselu , nt. samblikud, mänd-männiriisikas) Bakterid Eeltuumsed (prokarüootsed) 1 rõngaskromosoom Osalevad aineringluses Kasutatakse biotehnoloogilistes protsessides (bio-jogurt) Paljunevad pooldudes , koloniseeruvad Kasvuks vajalik : temp , niiskus, toitained, jääkainete vähesus , happelisus, hapnik/vaakum a)aeroobsed vajavad hapniku b)anaaeroobsed ei vaja hapniku Plasmiid DNA (1 rõngaskromosoom) , ainevahetus ül Piilid kinnitumiseks (nt hammastele) , geneetilise info vahetamiseks Membraan Limakapsel kaitse , kinnitumine, koos hoidmine Tsütoplasma ja ribosoomid energia toomine, valgu süntees Vee tähtusus : · Kaitse (silmad, sülg, loode, liigesed)
Ainevahetuslike ja biokeemiliste protsesside regulatsiooniga kindlustatakse organismi stabiilne sisekeskkonda pH, vee ja mineraalsoolade kontsentratsioon. Aine- ja energiavahetusest tulenevalt on loomaorganismid püsisoojased (imetajad, linnud) või kõigusoojased (kalad, kahepaiksed, roomajad). Kõik organismid paljunevad. Sugulisel paljunemisel moodustuvad sugurakud e gameedid, uus organism areneb viljastatud munarakust e sügoodist. Mittesuguline paljunemine toimub vegetatiivselt (nt pooldudes, pungudes, sibulatega) või eostega. Paljunemisega kaasneva pärilikkuse tõttu on järglased vanematega sarnased. Samas on organismidele omane muutlikkus, s.t milleski eellastest erineda. Kõik organismid arenevad. Arenemine algab sugulisel paljunemisel viljastumisega, mittesugulisel mingi osa eraldumisega vanemorganismist ja lõpeb surmaga. Areng on otsene (roomajad, imetajad, linnud) ja moondega (kahepaiksed, kalad, putukad). Kõik organismid kasvavad.
polüsoon- lüsosoom- (pisikesed põiekesed) membraan -ensüümid(valgud) nt amülaas -jagunemine (erinevate ainete, vanade rakuosakeste) Golgi kompleks-põiekeste ja tsisternide süsteem -valkude ümbertöötlemine Golgi kompleksi ja lüsosoomi seos- Mitokonder: sisemine membraan on sisse sopistunud DNA (mitokondri enda DNA) ribosoomid toodavad talle vajalikke aineid joonis:paljunevad pooldudes toodavad energiat e orgaaniliste ainete lagundamine e rakuhingamine e jõujaamad e rakuaku millest sõltub mitokondrite arv rakus? miks vajavad mitokondrid hapnikku? Kus tekib väljahingatav C02? Tsütoskeleti koostis: valgulised niidid, torukesed, akterite/spermatosoidide viburid jne müofibrill – lihaste niidid, lihaste tsütoskelett teostamine liikumine (raku enda liikumine, raku organellide liikumine) tsentrosoom- tsentriool- kääviniidid- TAIMERAKK: taimed- autotroofid
Püsisoojased imetajad, linnud Kõrge organiseerituse tase Elusorganismi erinevad osad on vastastikuses sõltuvuses, koostöös. Väljendub molekulaarsel, rakulisel, organismilisel, populatsioonilisel, liigilisel, ökosüsteemsel ja biosfäärilisel tasandil. Paljunemisvõime Võime taastoota endasarnaseid järglasi. Suguline paljunemine moodustuvad sugurakud, uus organism areneb viljastatud munarakust. Mittesuguline paljunemine toimub vegetatiivselt ( pooldudes, pungudes, sibulatega ) või eostega. Pärilikkus Pärilikkus on tunnuste pärandamise võime järeltulevastele põlvedele. Pärilikkuse tõttu on järglased vanematega sarnased. Samas on organismidele omane muutlikkus, s.t milleski eellastest erineda. Pärilikkuse kandjateks on kromosoomides paiknevad geenid. ( DNA lõigud ). Kasv ja areng Kasv on millegi mahu ja mõõtmete suurenemine, areng, millegi uue, teistsuguse teke.
tehnoloogia,mis on kasutusel olnud nii toiduainete kui ka ravimite valmistamisel. Biotehnoloogias kasutatakse seeni,baktereid ja algloomi. Bakterid on ühe rakulised,ilma tuumata,sisaldavad rõngas kromasoome pärilikuse ainet,seal on üks DNA molekul seal on ka väiksemaid rõngas molekule plasmiide misa on kasulikud kui bakterile mõjuvad väliskeskkonna tegurid.Plasmiid võib muutuda mis raskendab meditsiinis bakterjaalsete haiguste ravimisel. Bakterid paljunevad pooldudes eelnevalt kahekordistub kromosoomide arv DNAs ja sünteesitakse pooldumiseks vajalik valk. Inimene võitleb töödeldes toiduaineid: *kuumutamine *viimistlemine *külmutamine *töötlemine toiduainetena *definitseerimine Bakteriaalsed haigused on: *angiin *boturismkõike ohtlikum toksiin,kui bakteri mürk *süüfius *tripper *poolera *teetanus Bakterikatted aitavad keskkonna teguritel vastu pidada kui need halvenevad keskkonna tingimused siis moodustuvad
annaabi.ee 
