Island Asub 63N 20W, idas Norra ( u. 1000 km kaugusel ) ja läänes Gröönimaa. Asub Euraasia ja Põhja-Ameerika laamade lahknemisalal. Asub lähisarktika võõtmes, tundra alal. Islandit ümbritseb meri ja valdav on mereline kliima. Kliimat mõjutab Põhja-Atlandi soe hoovus. Pindala on 103 000 km2. Peamiselt on merep. Kõrgemal asuv maakoor. Rahvaarv on 309 000 inimest ja 1inimene elab 25km2 peale ( see on umbes, arvutustega võetud ). Öeldakse, et Island tekkis väga aktiivsete, tõusvate vulkaanide tagajärjel. Maavaraks on vulkaanikivi. Pealinn Reykjavik. Islandi suvi on jahe, talv soe.
h) Istandus – ekstensiivne põllumajanus (vähetootlik) i) Euroopa kolooniates ii) Taimede kasvatamine i) Hiigelfarm (loomavabrik) – Intensiivne põllumajandus (tootlik) j) Mahepõllumajandus – Intensiivne ja ekstensiivne põllumajandus 5) Tea olulisemate kultuurtaimede kasvupiirkondi ja maakera (agro)kliimavöötmeid. a) Arktika ja antarktikavööde i) Kogu aasta külm, põllumajandusega tegelemine võimatu b) Lähisarktika ja lähisantarktikavööde i) Lühike vegetatsiooniperiood ja kasin soojushulk ii) Kiirekasvulised ja lühiajalis öökülma taluvad kultuurid (paremas mullastikus) iii) Tundrakarjamaadel kasvatatakse põhjapõtru c) Parasvööde i) Saagi saab 1 kord aastas (4 aastaaega) ii) Kliima on niiske ja jahe d) Lähistroopikavööde i) Talv jahe ja sajune, suvi palav ja kuiv
Köppen) D ·Õhumasside alusel (nt. Strahler) U ·Mullavee bilansi alusel (nt. Thornthwaite) S Maakera piirkondade jaotumine soojusreziimi järgi M troopiline parasniiske, W-rannik ekvatoriaalne mereline A A T E troopiline paras kontinentaalne kontinentaalne lähisarktika arktika jääkate A D U S Maakera sademete piirkonnad M · Niiske ekvatoriaalne 10°N-10°S, mE, A üle 2000 mm A · Passaatide tuulepealne rannik 5-30°NS, mT, T üle 1500 mm E · Troopilised kõrbed 10-35°NS, cT, alla 250 mm
suurveega, arvukalt H-elektrijaamu. Kesk-Euroopa mäestikes rohkelt järvi, suuremad liustikuorgudes, paisutatud moreenivallide taha (Garda, Como, Genfi). Lõuna-Euroopa lähistroopikavöötmes on vetevõrk märksa hõredam, peamiselt vihma- või põhjaveelise toitumisega jõed, talvel veerikkad, suvel jäävad peaaegu kuivaks (kastmiseks, aurumine). Lubjakivide avamusaladel on arvukalt karstijärvi. Peamised jäätumiskeskused asuvad arktika- ja lähisarktika vöötmes ning kõrgmäestikes. Tähtsamad mägijäätumise alad on Skandinaavia mäestik (5000 km² jää ja igilume all) ning Alpid (400 km²). Suuremal osal Euroopal kujunes mullastik ja taimestik pärast viimast jääaega (taimestik liigivaesem ja mullastik noorem kui mujal). Nii muld- kui taimkattes on jälgitav laius- (Ida-Euroopa lauskmaal) ja kõrgvöödilisus. Põhjast lõunasse eristatakse
Kesk-Euroopa mäestikes rohkelt järvi, suuremad liustikuorgudes, paisutatud moreenivallide taha (Garda, Como, Genfi). Lõuna-Euroopa lähistroopikavöötmes on vetevõrk märksa hõredam, peamiselt vihma- või põhjaveelise toitumisega jõed, talvel veerikkad, suvel jäävad peaaegu kuivaks (kastmiseks, aurumine). Lubjakivide avamusaladel on arvukalt karstijärvi. Peamised jäätumiskeskused asuvad arktika- ja lähisarktika vöötmes ning kõrgmäestikes. Tähtsamad mägijäätumise alad on Skandinaavia mäestik (5000 km² jää ja igilume all) ning Alpid (400 km²). Suuremal osal Euroopal kujunes mullastik ja taimestik pärast viimast jääaega (taimestik liigivaesem ja mullastik noorem kui mujal). Nii muld- kui taimkattes on jälgitav laius- (Ida-Euroopa lauskmaal) ja kõrgvöödilisus. Põhjast lõunasse eristatakse jää- [ajutistes järvedes, liustike sulakutes ja
Venemaa suurimateks järvedeks on Kaspia meri, Baikal, Laadoga, Oneega, Taimõr, Hanka jne. Peale järvede on ka suur hulk veehoidlaid. ( 7 lk 302, 299) Suuremad ja tähtsamad linnad on Arhangelsk Dvina jõe suudmes, Vologda, pealinn Moskva ja soise Neeva jõe suudmes asetsev Venemaa suuremaid kauba- ja sadamalinnu Peterburg (see linn kandis vahepeal Leningradi nime). ( 30) Venemaa paikneb peamiselt parasvöötmes, ainult äärmine põhjaosa lähisarktika- ja artikavöötmes ning Kaukaasia Musta mere rannik lähistroopikas. Valdavas osas valitseb Venemaal mandriline kliima. Ida- Siberis on äärmiselt mandriline kliima. Ookeanilähedase lääne- ja idaosa kliima on merelise ja mandrilise vahepealne, Kaug- Ida lõunapiirkonnas on mussoonkliima. Jaanuari keskmine temperatuur on Musta mere lähistroopilisel rannikul mõni kraad üle 0 ºC, lääneosas merelisematel aladel 3 kuni 6 ºC, Kirde- Siberis 35 kuni 50 ºC, Kaug- Ida
õhumasside alusel mullavee bilansi alusel Maakera piirkondade jaotumine soojusrežiimi järgi: maksimum- ja miinimumtemperatuurid vegetatsiooniperioodi pikkus ja temperatuurid aastane kõikumine ööpäevane kõikumine ekvatoriaalne troopiline-mereline parasniiske W-rannik troopiline-kontinentaalne parasvöötme kontinentaalne lähisarktika arktika jääkate Maakera sademete piirkonnad: sademete kogusumma (mm) aastane kõikumine ja perioodilisus ööpäevane kõikumine sademete/aurumise vahekord niiskusdefitsiit/suhteline niiskus niiske ekvatoriaalne – 10 °N-10 °S; mE; üle 2000 mm passaatide tuulepealne rannik – 5-30 °NS; mT; üle 1500 mm troopilised kõrbed – 10-35 °NS; cT; alla 250 mm
annaabi.ee 
