hankiv majandussektor) kuulub: Põllumajandus, metsandus, kalandus, jahindus Esmasektor rahuldab inimeste esmaseid vajadusi. Primary või providing sector Sisemajanduslikust kogutoodangust (SKT-st) annab: põllumajandus 4 % Eestis 3.2 % tööstus 32 % 29,1 % teenindus 64 % 67,8% Maailmas jaotub tööjõud: põllumajanduses on hõivatud 40,9 % Eesti 11 % tööstuses on hõivatud 20.6 % 20 % teeninduses on hõivatud 38,5% 69 % Maa kasutamise struktuur ja mis riigis on seda liiki maad kõige rohkem: 39% Harimiskõlbmatu maa (ka siseveekogud) - Aasias 31% põllumajanduslik maa:
OKEAANIAS – 5% KOOS ROHUMAADEGA ON PÕLLU-MAJANDUSLIKKU MAAD AUSTRAALIAS-OKEAANIAS ~ 60% PALJUDES AAFRIKA RIIKIDES ON PÕLLUMAAD ALLA 5% EUROOPA RIIKIDEST ON PÕLLUMAAD VÄHIM NORRAS - ~ 3%; ROOTSIS - ~ 7%; SOOMES - ~ 7% PÕLLUMAAD SAADAKSE METSADE MAHARAIUMISEL LIIGNIISKETE ALADE KUIVENDAMISEL KUIVADE ALADE NIISUTAMISEL MERE, VEEKOGUDE ARVELT – POLDRID (HOLLANDIS – 40% ON ALLPOOL MERE-PINDA, PÕHJA-SAKSAMAAL, VÕRTSJÄRVE MADALIKUL) PÕLLUMAJANDUSHARUD TAIMEKASVATUS LOOMAKASVATUS TERAVILJAD VEISEKASVATUS MUGULKULTUURID SEAKASVATUS TEHNILISED LAMBAKASVATUS KULTUURID LINNUKASVATUS SÖÖDAKULTUURID HOBUSEKASVATUS KÖÖGIVILJAD KALAKASVATUS PUUVILJAD MESINDUS ISTANDUSKULTUURID SIIDIUSSIKASVATUS LILLED KARUSLOOMAD TEHNILISED KULTUURID KIUDKULTUURID – puuvill, lina, kanep, agaav, džuut ÕLIKULTUURID – päevalill, raps, sojauba,
Loodusvarad ja nende kasutamine 1. Põllumajandus ja toiduainetööstus Põllumajandust mõjutavad suurel määral looduslikud tegurid (kliima, mullastik, reljeef). Raske prognoosida lõpptulemust. Pikk tootmisperiood investeeringute ja kasumi vahel on suur ajavahe. Tootmispind keeruline kontrollida tootmisprotsessi. Peamine ressurss ja tootmisvahend on maa. Põllumajanduslik maa: 1) Haritav maa · Põld · Istandus, aiand 2) Rohumaa Haritava maa hulk piirkonniti õp lk. 86 PÕLLUMAJANDUSLIKUD TEGURID: 1) Looduslikud tegurid · Kliima määrab vegetatsiooniperioodi ehk kasvuperioodi. Eestis on vegetatsiooniperiood kuni neli kuud. Vegetatsiooniperioodi saab kiirendada kasvuhoone abil. Soojushulk hinnatakse aktiivsete temperatuuride summaga. Ööpäevane temp. peab olema üle 10 kraadi. Niiskusolud loevad palju. Vähese
kliimatingimused ja väheviljakad leetmullad ei soodusta põllumajandusega tegelemist. Sellistes olukordades saab kasvatada mitmeid teravilju, nagu rukist, kaera ja otra, kartulit ja köögivilja, lina ja rapsi. · Mõõdukas parasvöötmes, kus vegetatsiooniperiood pikkus on viis kuud või enamgi, eristatakse omakorda kolme valdkonda. Merelises pehme ja niiske talvega valdkonnas kasvavad peale teraviljade hästi ka istanduste põhikultuurid (sõstrad ja õunapuud). Mullad on keskmise viljakusega, üsna hästi haritavad, kuid kohati vajavad kuivendamist. Arvukad rohumaad on eelduseks piimakarjakasvatusele. Mandrilises valdkonnas piirab kultuuride valikut külm talv, mõnikord kahjustab saaki põud. Lühikese vegetatsiooniperioodi tõttu (lühike kevad ja varane sügis) peab kõik tööd tegema väga kiiresti. Kaug-Ida mussoonvaldkonnas kannatavad põllukultuurid põua käes vegetatsiooniperioodi alguses
Geograafia konspekt PÕLLUMAJANDUS Põllumajanduse peamine resurss on põllumajandusmaa, mis hõlmab peaaegu kolmandiku kogu maismaast ning jaguneb: 1. Haritavaks maaks- põllud, istandused 2. Looduslikuks rohumaaks- niidud, karjamaad Põllumajanduse struktuur sõltub peamiselt looduslikest tingimustest, ajaloolise arengu iseärasustest, sotsiaal-majanduslikest suhetest, rahvuslikest traditsioonidest. Looduslikud tegurid- kliima (temperatuur, niiskusolud, kasvuperiood), mullad (viljakus, põuakindlus, paksus, lõimus), reljeef (tasane/mägine, nõlva kalle) Majanduslikud tegurid- kapital (hooned, masinad/seadmed, väetised, seemned/tõuloomad), tööjõud (kvaliteet, traditsioonid), valitsuse poliitika (toetused, tollipoliitika) Põllumajanduse tähtsust mingis riigis iseloomustatakse tavaliselt põllumajanduses hõivatud inimeste osatähtsusega SKT-s. Arenenud riikides (kõrgtehnoloogilistes) on põllumajanduse sektoris hõivatud vaid 2-3% töötajaist
Põllumajandu slik maa(1/3 maast) Haritava maa hulgast sõltubki Haritav maa looduslik millise tootmisvormi valime ja rohumaa Kui odav või kallis tuleb see tootmine. õp lk 86 diagramm. Kui maad on vähe tuleb valida intensiivne põllumaj. aga kui on palju siis võib mõelda ekstensiivsele põllumaj. Istandus Põllumaa ehk põld(iga aasta tootmisele. (mitmeaastane) Majanduslik künname ja külvame) Looduslikud ud 2.põllumajanduse eeldused ehk põllumajandust mõjutavad tegurid. Kliima [taimekasvu periood ehk Kapital (ressurss, mis on loodud teiste vegetatsiooni pikkus(temp üle väärtuste tootmiseks)
...............7 Tehnika ja tehnoloogia taseme mõju põllumajandusele........................................................ 7 Põllumajanduspoliitika...............................................................................................................8 Põllumajandusliku toomise vormid maailmas........................................................................... 8 Peamiste põllumajandussaaduste tootmise ja töötlemise geograafia.........................................9 Taimekasvatuse geograafia.................................................................................................... 9 Loomakasvatus.....................................................................................................................10 Toiduainete tööstuse ja kaubanduse geograafia.................................................................11 Kokkuvõte.........................................................................................................................
Geograafia riigieksam / 4 PÕLLUMAJANDUS JA TOIDUAINETÖÖSTUS 47. oskab analüüsida looduslike ja majanduslike tegurite mõju põllumajandusele; Looduslikud tingimused: reljeef, kliima (temperatuurid, sademete hulk ja aastane jaotus, vegetatsiooniperioodi pikkus), mullad (viljakus). Majanduslikud tegurid: kapitali olemasolu, tööjõud (hulk ja kvaliteet), turg toodangule, valitsuse poliitika (toetused, laenude võimalus, soodustused jne) · Pead oskama selgitada, kas on põllumajandus võimalik või mitte, kui on ette antud kaart, kliimadiagrammid, reljeefikaardid jne. · Võrdle Saksamaa ja Jaapani looduslikke eeldusi põllumajanduse arenguks ja sellest tulenevat põllumajanduse spetsialiseerumist ja paiknemist. (6 punkti) · Anna hinnang Eesti põllumajandussaaduste turustamisvõimalustele. ...
...................................................................................... 13 2 3 Sissejuhatus Põllumajandus on majandusharu, mis tegeleb maa harimise ning toidu, loomasöögi ja muude looduslike toodete (toiduainetööstusele, tekstiiltööstusele, naha- ja jalatsitööstusele, farmaatsiatööstusele jt. tooraine) tootmisega teatud kultuurtaimede ja koduloomade kasvatamise teel. Põllumajandusharude rühmad on taimekasvatus ja loomakasvatus. Eestis on põhiliseks loomakasvatus. Iga aastaga väheneb, aga põllumajanduse tähtsus inimestele töö andmises. 4 Põllumajandus üldiselt Põllumajandus on majandusharu, mis maad kui loodusvara kasutades toodab toiduaineid ja mitmesugust tööstustoorainet Põllumajanduses toodetakse : · Toiduaineid inimestele vahetuks tarbimiseks · Loomasööta
kasutatakse. Majandusliku arengutaseme järgi võib maailma jagada kaheks: Põhjaks ja Lõunaks. Seoses maailma polariseerumisega arenenud ja arenevateks riikideks (Põhjaks ja Lõunaks) on tänapäeva majanduses järgmised iseloomulikud jooned: 1. Abiprogrammide väga suur vajadus Lõunariikides. 2. Looduskasutus on paljudes maailmariikides ebaotstarbekas (globaalsed keskkonnaprobleemid). 3. Elatakse võlgu, dendents on aga nende suurenemisele. 4. Tööjõud liigub Lõunariikdiest põhjariikidesse, sell kuid madal arengutase ei võimalda seda tööjõudu kasutada. 5. Tehnoloogiad, spetsialistid ja kapital Lõunariikides on sageli Põhjariikidest ning selle kaudu mõjutatakse Lõunariikide poliitikat. Majandustegevuse vormid: 1. Primaarsed majandusharud--looduskeskkonda kasutavad toorainet hankivad harud. 2. Sekundaarsed majandusharud--tooraine töötlemine (tööstus). 3
Jahe parasvööde. Vegetatsiooniperiood kestab 35 kuud, levib looduslik okasmets. Põllumajanduslikku maad on vähe, karmid kliimatingimused ja väheviljakad leetmullad ei soodusta põllundusega tegelemist. Kasvatada saab mitmeid teravilju, kartulit, köögivilja, lina ja rapsi. 2. Mõõdukas parasvööde. Vegetatsiooniperioodi pikkus viis kuud või enam. Eristatakse: 1) Merelises pehme ja niiske talvega valdkonnas kasvavad ka istanduse põhikultuurid. Mullad keskmise viljakusega, hästi haritavad, kohati kuivendamist vajavad. Rohumaad on eelduseks piimakarja kasvatamisele. 2) Mandrilises piirab kultuuride valikut külm talv, vahel ka põud. 3) KaugIda mussoonvaldkonnas kannatavad põllukultuurid põua käes vegetatsiooniperioodi alguses; saagikoristust raskendavad suve lõpu ja sügise rohked sademed. 3. Soe parasvööde. Vegetatsiooniperioodi pikkus kuus kuud või enam
enda territooriumil mingi ajavahemiku (Tavaliselt aasta ) jooksul toodetud kaupade ja osutatud teenuste kogumahtu rahalises väljenduses . See käib nii : 1. aasta / 1 el /USA dollarites teenintud tururiigis . 11) TOO KOLM NÄIDET RIIKIDEST MIS KUULUVAD ERINEVATESSE ARENGUTASEMEGRUPPIDESSE SKT ALUSEL . Vähim arenenud riigis on : Lõuna riigis ( Aafrika , Aasia ja Lõuna Ameerika ) Kõrgelt arenenud riigid on : Peaaegu kõik Euroopa riigis , Austraalia , Iisreal , Jaapan , Kanada , Usa ja Uus Meremaa ning Istandusriigid . 12) MIS ON SUURRIIK ? ( TOO NÄIDE ) Riik, kelle majandus , territoriaalne suurus ja sõjaline võimsus sunnib teisi maid arvestama tema huvide , ambitsioonide ja poliitikaga . (Suur territoorium , rahvaarv , sõjaline , poliitiline ja majanduslikult suur ) Näited : Hiina , Jaapan, Prantsusmaa , Saksamaa , Venemaa jne . 13) MIS ON KÄÄBUSRIIK ? (TOO NÄIDE )
PÕLD! looduslike ja majanduslike tegurite mõju põllumajandusele Looduslikud tingimused: reljeef (mägise pinnamoega piirkonnad on ebasobivad põllumajanduse arenguks, tasased alad soodsamad), kliima (temperatuurid, sademete hulk ja aastane jaotus, vegetatsiooniperioodi pikkus), mullad (viljakus). Majanduslikud tegurid: kapitali olemasolu, tööjõud (hulk ja kvaliteet), turg toodangule, valitsuse poliitika (toetused, laenude võimalus, soodustused jne) Segatalud põllumajandustalu, kus kasvatatakse erinevaid põllukultuure ja peetakse loomi oma tarbeks, kuid toodangu ülejäägid (mõni toode) lähevad müügiks. Iseloomulikud arengumaadele, kus viiakse läbi agraarreforme. Spetsialiseeritud suurtalu moodne kõrgtootlik taluvorm, kus on spetsialiseerutud enamasti vaid ühele
I Põllumajandus o Siseturule või ekspordiks Maakasutus (õp lk 85) o Värkeslt turule või tööstusele tooraineks Põllumajanduslik maa jaguneb: Valitsuse poliitika o Haritav maa o Tollipoliitika Põllumaa (viljapõld) Impordil tav. maksud, maavarade Istandus (õunaaed) puhul ka ekspordil o Looduslik rohumaa (hooldatakse nt. o EL teraviljal liikuv tollimaks (sõltub karjamaa) maailmaturu hinnast) Haritavat maad vähe inimese kohta Ida- o Toetused e. subsiidiumid Kagu-Lõuna-Aasias (Hiina ja India) Agrokliimavöötmed Palju: Okeaania (pole praktiline) Lähisarktiline – ainult tähtis põhjapõtrade
· Kamardumine on iseloomulik rohtla vööndile. Seal on aurumine ja sademed tasakaalus ning väga palju on rohttaimede jäänuseid, kus toimub aktiivne mullaelustik. Tekivad vägaviljakad mustmullad. Huumuskiht võib olla isegi kuni meeter paks. · Punamullad on vihmametsades. Seal on üldse kõige kiirem mullaelustik, kõik mis maha kukub haaratakse kohe taimede poolt kasutusse. Väga väheviljakad mullad jasealsed mullad ei sobi maa harimiseks, kui võtta maha puud tekib suur erosioon. Sealsed mullad on vanimad, kuni 10m. Murenemise valdava iseloomu järgi eristatakse: · füüsikalist murenemist e rabenemist, · keemilist murenemist e porsumist. Füüsikaline murenemine ehk rabenemine Keemiline murenemine ehk porsumine -on kivimite mehaaniline peenendumine ilma -kivimis olevate keemiliste elementide keemilis-mineraloogilise koostise reageerimine vee,
Samuti muutuvad rikkad veelgi rikkamaks. Arengumaade jaoks tähendab see raskusi konkureerida RV ettevõtetega, kiiremat mahajäämist arenenud maadest, tülisi kultuuride vahel ning suuremat keskkonna saastet (need maad hakkavad loodusvarasi odavalt müüma, et mingit sissetulekut saaada. Mitmel pool on levinud globaliseerumise vastased liikumised, mis on põhjustatud murest, et globaliseerumisega hakkab riigist kapital ning haritud tööjõud välja voolama. Globaliseerumist saab riikide vahel võrrelda järgmiste asjadega: poliitiline tegevus (RV organisatsioonide liige jne); tehnoloogia (interneti ühendus); kontaktid (RV kõned jne); majanduslik integratsioon. RV firmade tütarettevõttete rajamine Eestisse: +uued töökohad +hariduse ja tehnoloogia areng - kapitali väljavool 8. Maailma rahvaarv on hakanud kasvama, sest inimeste suremus on vähenenud.
aktiivsus. 3. Reljeef tasandikul on mullatekke tingimused ühtlasemad kui künklikul reljeefil, seetõttu on mägiste piirkondade muldkate märgatavalt mitmekesisem kui tasandikel. Raskusjõu mõjul toimub murendmaterjali, mullaosakeste ja toiteelementide ümberjaotumine kõrgemalt madalamale, s.t nõlvalt jalamile. Päikese kiirgusenergia jaotub künkliku reljeefi eri osadel ebaühtlaselt: päikesepaistele rohkem avatud mullad kuivavad kiiremini, varju jäävad mullad püsivad jahedate ja niisketena 4. Veereziim sademete ja aurumise vahekord põhjustab vee ja lahustunud aine liikumist mullas ja seetõttu tekivad mullahorisondid. Sademete ülekaal põhjustab leetumist, aurustumise ülekaal sooldumist. Veega küllastunud madalsoo või igikeltsmullal toimub gleistumine ja turvastumine. Parasniisketes rohttaimedega kaetud alal on ülekaalus kamardumine, huumuse kogunemine 5
3) Suur osa teenitud rahast saadetakse kodumaale. Negatiivne külg lähteriigile: 1) Väheneb tööealiste osakaal, väheneb maksumaksjate arv. 2) Lahkuvad haritumad, seega väheneb haritud inimeste osakaal. 3) Lahkuvad peamiselt mehed, riigis tekivad soolised disproportsioonid. 4) Tagasi tullakse pensionieas, siis suureneb pensionäride osatähtsus. 5) Kaotatakse haridusinvesteeringud. Positiivne külg siirderiigile: 1) Mitmekesistub tööjõuturg, saadakse vajalik tööjõud. 2) Migrandid on nõus töötama raskematel töödel. 3) Odav tööjõud - nõus töötama odava tasu eest. Negatiivne külg siirderiigile: 1) Suureneb tööpuudus oma riigi elanike hulgas. 2) Sisserändajad ei kohane kohaliku kultuuri ja tavadega, sellel tasandil tekivad konfliktid. 3) Suurem surve sotsiaalsfäärile 4) Sageli on tegemist illegaalsete migrantitega, mis tekitab palju probleeme.
Näiteks moodustab Islandil geotermiline energia olulise osa riigi elektritoodangust. Maavärinad põhjustavad ulatuslikku kahju põhjustades mägede piirkondades varinguid ning kahjustades hooneid. Maavärina tagajärel tekkinud tsunamid tekitavad igal aastal rannikualadele suuri kahjustusi ning nõuavad elusid. Sellega tuleb maavärinate piirkondades arvestada ning ehitada vastupidavamaid hooneid ja organiseerida tsunamivalvet, et vähendada inimohvrite arvu. *Vulkaan ja kasulik ? 1. Viljakad mullad vulkaanilistel aladel (mineraalid, vulkaaniline tuhk). 2. Geotermiline energia- saab kasutada vulkaanilistel aladel. 3. Kivimid, mida saab kasutada ehitusmaterjaliks. 4. Vulkaanilised alad on turismi objektid. *Tsunami mõju inimesele ja keskkonnale. 1. Infrastruktuur -Mõju kogu majandusele. 2. Turism 3. Import -Palju hukkunuid ja muid
3. Infoajastu - postindustriaalne tootmisviis PÕLLUMAJANDUS - ehk AGRAARÜHISKOND Varaagraarne tootmisviis tekkis koduloomade kodustamise või põlluharimise tekkimisega. Rändkarjandus ja alepõllundus. Esineb mäestikualadel, kõrbes ja tundrates. Umbes 300 mln inimest. Hilisagraarne tootmisviis taime-ja loomakasvatuse ühendamine ühes majapidamises. Väikesed suhteliselt isoleeritud kogukonnad Seisuslik ühiskond Enda ja loomade tööjõud, kohalikud loodusvarad mets, vesi ja maa Peamine põllumajandus. Vähesel määral käsitöö ja kaubandus Elatus- e. naturaalmajandus. Kõik tarbiti ise või vahetati naabriga Puudus maailmamajandus. Vahetati kaugemate piirkondadega vaid luksuskaupu kujunemas maailmamajanduse ja kaubanduse alge Linnu vähe ja need on väikesed. Riigikassa vähene- ülikute, käsitööliste, teenrite, sõdurite ülalpidamiseks
3. Infoajastu - postindustriaalne tootmisviis PÕLLUMAJANDUS - ehk AGRAARÜHISKOND Varaagraarne tootmisviis tekkis koduloomade kodustamise või põlluharimise tekkimisega. Rändkarjandus ja alepõllundus. Esineb mäestikualadel, kõrbes ja tundrates. Umbes 300 mln inimest. Hilisagraarne tootmisviis taime-ja loomakasvatuse ühendamine ühes majapidamises. Väikesed suhteliselt isoleeritud kogukonnad Seisuslik ühiskond Enda ja loomade tööjõud, kohalikud loodusvarad mets, vesi ja maa Peamine põllumajandus. Vähesel määral käsitöö ja kaubandus Elatus- e. naturaalmajandus. Kõik tarbiti ise või vahetati naabriga Puudus maailmamajandus. Vahetati kaugemate piirkondadega vaid luksuskaupu kujunemas maailmamajanduse ja kaubanduse alge Linnu vähe ja need on väikesed. Riigikassa vähene- ülikute, käsitööliste, teenrite, sõdurite ülalpidamiseks
Mullaorganismid. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. Aeg. Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Inimtegevus. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt. Ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon, pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne. 16. kirjeldab peamisi mullas toimuvaid protsesse: leetumine, kamardumine, soostumine, gleistumine, sooldumine ja teab millistes tingimustes need protsessid toimuvad;
Mullaorganismid. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. Aeg. Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Inimtegevus. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt. Ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon, pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne. 16. kirjeldab peamisi mullas toimuvaid protsesse: leetumine, kamardumine, soostumine, gleistumine, sooldumine ja teab millistes tingimustes need protsessid toimuvad;
Mullaorganismid. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. Aeg. Ajajooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Inimtegevus. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt. Ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon, pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne. Märgi skeemile puuduvad mullatekketegurid. Selgita ühe mullatekketeguri (vabal valikul või antakse ette) mõju mulla kujunemisele. Piltjoonis, kus eri tingimused mullatekkeks.
.................................................................................. 53 52. analüüsib infoallikate abil looduslike ja majanduslike tegurite mõju põllumajandusele etteantud kohas/riigis; ....................................................................................................................................................... 53 53. iseloomustab põllumajandusliku tootmise vorme: segatalu, hiigelfarm, ekstensiivne teraviljatalu, rantso, istandus ja teab nende levikut; ......................................................................................................................... 54 54. teab oluliste kultuurtaimede: nisu, mais, riis, kohv, tee, suhkruroog ja puuvill peamisi kasvatuspiirkondi ja eksportijaid; ...................................................................................................................................................... 55 55
Majanduse arengule on kaasa aidanud väliskapitali kaasamine (2005.a. 62 miljardit USD). Elektrienergiat toodetakse 65,5% soojus- (sellest 80% pruunsöe), 31,2% tuuma- ja 3,1% hüdroelektrijaamades. Tsehhi on Euroopa 3. uraanimaagi, 4. kivisöe ja 5. pruunsöetootja. Tööstuses domineerib traditsiooniline rasketööstus, 26,8% moodustab masinatööstus, 13% metallurgia ja 13% metallitööstus. Põllumajanduslikus kasutamises on 54,1% territooriumist. Üle poole toodangust annab taimekasvatus, kusjuures kasvatatakse teravilja, suhkrupeeti, kartulit, rapsi, viinamarju ja humalat. Teenindavas majanduses on tähtsaimad kaubandus (sh. isikuteenuste osutamine) ja transport ning side. Töötuse määr oli 2009.a. 6,7%. 2005.a. oli kaupade ekspordi koguväärtus 63% ja impordi koguväärtus 58,9% SKT-st. SKP oli 2008.a. 20 200 PPS-i. SKT-st põllumajandus 3,4%, tööstus 39,3% ja teenindus 57,3% (2004). Türgi
Järelikult oleneb vastus eelkõige labidate, meeste ja ekskavaatori olemasolust ja nende hindadest. Kui meil on piisavalt suhteliselt odavat ja kraavikaevamises kvalifitseeritud tööjõudu, siis pole mõtet rakendada kõrgtehnoloogiat ja roboteid. See läheks odava inimtööga võrreldes liiga kalliks. Kui aga olemasolev tööjõud on haritud ja seega ka kallis, samal ajal kui suhteliselt odav tehnika on käepärast, on mõtet valida teine variant. See on ka paljude arengumaade probleem. Odav tööjõud ei stimuleeri ettevõtjaid kasutama eesrindlikku tehnikat. 1.2.4 Kellele toota? Küsimus kellele toota? haakub esimese küsimusega mida toota?. See küsimus alles hakkab Eesti tingimustes tähendust omandama. Ettevõtjal peab alati olema silme ees tarbija; see tähendab, et peab alati teadma, kellele toode on mõeldud. Kui toodetakse kaupa või pakutakse mingit teenust umbisikuliselt, s.t.
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
