mõjutavate tegurite nagu maismaa ja ookeanide paigutus, hoovuste mõju, mäed jms. 1. Ekvatoriaalne vööde temperatuur ühtlane.Väga niiske kliima, vihmad uhuvad mullast toitained ära huumusevaesed. Põllumaad vähe. Rohumaid ei ole. On kasutuses kakao-, kohvipuu, õlipalmi istanduste all. Põllumajandus põhiliselt mägedes. 2. Lähisekvatoriaalne vööde õhutemperatuur kõrge, ühtlane.sademeteperiood vaheldub kuivusega. Kaugemal ekvaatorist pikemad põuad. Mullad ei ole eriti viljakad. Põhiliselt savannid. Kasvat. hirssi, maapähklit, kus niisutatakse seal puuvilla, riisi (Aasias). Karjatatakse veiseid. 3. Troopiline vööde kõige vähem sademeid, kõige rohkem päikest. Siin on maailma suuremad kõrbed. Ööpäevane temperatuurikõikumine suur. Kasvat. kunstliku niisutamisega datlit, kohvi, suhkrut. Põllundus ainult oaasides, kus põhjavesi ulatub maapinna lähedale. Kõrbekarjamaadel kasvatatakse kaamleid ja lambaid. 4
Geograafia riigieksam / 4 PÕLLUMAJANDUS JA TOIDUAINETÖÖSTUS 47. oskab analüüsida looduslike ja majanduslike tegurite mõju põllumajandusele; Looduslikud tingimused: reljeef, kliima (temperatuurid, sademete hulk ja aastane jaotus, vegetatsiooniperioodi pikkus), mullad (viljakus). Majanduslikud tegurid: kapitali olemasolu, tööjõud (hulk ja kvaliteet), turg toodangule, valitsuse poliitika (toetused, laenude võimalus, soodustused jne) · Pead oskama selgitada, kas on põllumajandus võimalik või mitte, kui on ette antud kaart, kliimadiagrammid, reljeefikaardid jne. · Võrdle Saksamaa ja Jaapani looduslikke eeldusi põllumajanduse arenguks ja sellest tulenevat põllumajanduse spetsialiseerumist ja paiknemist. (6 punkti)
niiskusolud - taimede veevajadus on erinev. Oluline pole mitte ainult sademete hulk vaid ka nende ajaline jaotus. (N: hirss vajab 3 vihmast ja 3 kuivemat kuud. Riis pidevat niiskust. Maapähkel 3 vihmast, kuid vaid 1 kuivemat kuud. Enamikele kultuurtaimedele ei sobi, et pikad kuivaperioodid vahelduvad üksikute sademeterikaste päevadega. Kunstlikku niisutust kasutatakse ka sademeterikastes maades (n. Norra, Rootsi, Soome, Eesti) 2. Mullad viljakus - viljakaimad mullad on mustmullad soojas parasvöötmes ja pruunmullad mõõdukas parasvöötme merelises. paksus, lõimis parima lõimisega on saviliiv- või liivsavimullad 3. Reljeef tasane, mägine tasased alad soodsamad, mägisemates piirkondades on ülekaalus käsitsitöö ja seal tegeldakse peamiselt loomakasvatusega. Masinaid kasutada ei saa. Ka loodusolud vahelduvad vastavalt kõrgusele. Mida lähemale ekvaatorile, seda kõrgemal mägedes saab põllumajandusega tegelda.
ajaloolistest iseärasustest, sotsiaalmajanduslikest suhetest ja rahvuslikest traditsioonidest. Põllumajanduse allharud: Taimekasvatus: teraviljad, mugulviljad, õlikultuurid, suhkrukultuurid, söödakultuurid, köögiviljad, puuviljad, marjad Loomakasvatus: veised, sead, lambad, linnud, karusloomad, mesindus. Põllumajandust mõjutavad looduslikud tegurid: Kliima: temperatuur, niiskusolud, kasvuperiood Mullad: viljakus, põuakindlus, paksus, lõimis Reljeef: tasane või mägine, nõlva kalle Põllumajandust mõjutavad majanduslikud tegurid: Kapital: hooned, masinad, seadmed, väetised, seemned, tõuloomad Tööjõud: kvaliteet, traditsioonid Valitsuse poliitika: toetused, tollipoliitika Kõige üldisemalt võib põllumajanduse jaotada kaheks: Elatus- ehk naturaalmajandus ehk omatarbeline oma pere toitmiseks Turumajandus ehk kaubaline esmane eesmärk on toodangu müük
o väheviljakad leetmullad o kasvatada saab teravilju. Nt rukkis, kaer, oder, kartul, köögivili, lina, raps · Mõõdukas parasvööde o vegetatsiooniperiood pikkus 5 kuud või rohkem o jaguneb kaheks mereline · pehme ja niiske talvega piirkond · peale teraviljade kasvavad hästi ka istanduste põhikultuurid. Nt sõstrad, õunapuud · mullad keskmise viljakusega · arvukad rohumaad on eelduseks piimakarjakasvatusele mandriline · kultuuride valikut piirab külm talv · mõnikord kahjustab saaki põud · lühikese vegetatsiooniperioodi tõttu peab kõik tööd tegema väga ruttu · Soe parasvööde o kuuekuuline või pikem vegetatsiooniperiood o võimalus kasvatada soojalembelisi kultuurtaimi
pehme; sademeid suvel vähe, talvel möödukalt; nisu, mais, mitmed puuviljad, oliivid Lähisekvatoriaalne: savannid; talvel soe, suvel kuum; sademeid suvel palju, talvel vähe; riis, hirss, puuvill, maapähkel, kohv Ekvatoriaalne: vihmamets; aasta läbi kuum; sademeid aasta läbi palju; õlipalm, kohv, kakao 2. Põllumajandusliku tootmise vormid - kogukondlik, talu ja mõis, segatalud, erinevad spetsialiseerunud talud (ekstensiivne teraviljatalu, rantso, loomavabrik), nende muutumine ühiskonna arenedes ning esinemine maailmas. Kogukondlik: varaagraarses; Lõuna-Ameerikas Amazonase vihmametsades, Aafrikas ja Aasias; kõik toodeti ühiselt Talu ja mõis: esinevad paralleelselt, talud on tootjad, kasum läheb mõisale; arengumaades Segatalud: varaindustriaalne; arengumaades, Mustas Aafrikas; spetsialiseerumine, talude liitumine, agrotööstusekomplekside moodustumine
peetakse loomi oma tarbeks, kuid toodangu ülejäägid (mõni toode) lähevad müügiks. Iseloomulikud arengumaadele, kus viiakse läbi agraarreforme Hiigelfarm loomad koondatakse mitmekorruselistesse hiigelfarmidesse, mis paiknevad turu läheduses (sadamad, linnaäärne odav maa) ja kasutavad sisseostetud sööta. Kõige rohkem on rajatud linnu-, loomaliha- ja piimavabrikuid, seda eriti Jaapanis ja USA-s, kuid viimasel ajal ka arengumaades. Rantso on suur loomakasvatusmajand, kus peetakse tuhandepealisi lihaveise- või lambakarju, keda söödetakse aastaringselt looduslikel karjamaadel Rantsod on levinud USA kuivas lääneosas,Austraalias, Argentinas, Lõuna-Aafrikas jm. Istandus on suur taimekasvatusmajand, mis toodab saadusi (kohvi, suhkruroog, puuviljad jms) müügiks ja tegeleb nende esmase töötlemisega. Istandus saab töötada vaid odava tööjõuga. Muldade erosioon on üheks oluliseks muldade omadusi halvendavaks ja viljakust
võimalusi neid probleeme vähendada. Põhjus Tagajärjed Abinõud Kuivendamin Kemikaalide Üleväetamise e kandumine vette vältimine, kuivendusvee biopuhastus Niisutamine Muldade Koos niisutusega sooldumine, kuivendamine, mageveevarude võimalusel vähenemine kuivendusvee puhastamine sooladest Üleväetamine Saagi keemilise Mullaanalüüsid koostise muutused, üleväetamise
Kuidas kaitstakse muldi erosiooni eest · Istutatakse puid tuulele ette · Küntakse nõlvaga risti, järsematele nõlvadele rajatakse terasse · Rajatakse ribapõlde · Ühel põllul kasvatatakse eri kultuure · Uus seeme külvatakse kündmata põllule Põldude niisutamine põhjustab sooldumist · Muldade looduslik sooldamine esineb kuivades piirkondades, kus auramine ületab sademete hulga. · Muldade korrapäratu niisutamise korrar võib toimuda nende sekundaarne sooldumine. Üleliigse niisutamise puhul tõuseb põhjavee tase ning intensiivse aurumise tõttu tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad. Vesi aurustub ja soolad jäävad maapinnale. · Sooldumise vältimiseks tuleb mulda korrapäraselt niisutada ja see suure koguse veega läbi pesta. · Muldade sooldumist esineb peamiselt Ungaris, Rumeenias, Kreekas, Itaalias ja Pürenee poolsaarel Maade kuivendamine · Sademeterikastes piirkondades ja tasastel aladel võib probleemiks saada maade kuivendamine
kiiresti. • Palju maad võetakse ehitiste, teede jmt alla. • Osa põllumajanduslikku maad lihtsalt hävib (erosioon, pinnase reostus, sooldumine jmt). Analüüsige, kuidas on haritava maa pindala inimese kohta erinevates riikides muutunud. http://www.businessinsider.com/chart-of-the-day-arable-land-per-capita-2011-2 Maakasutus mõnedes riikides Haritav Haritavat maad Elanike Riik maa elaniku kohta arv mln mln ha mln/ha Belgia 0,8 10,2 0,07 Taani 2,5 5,2 0,4
kiiresti. · Palju maad võetakse ehitiste, teede jmt alla. · Osa põllumajanduslikku maad lihtsalt hävib (erosioon, pinnase reostus, sooldumine jmt). Analüüsige, kuidas on haritava maa pindala inimese kohta erinevates riikides muutunud. http://www.businessinsider.com/chart-of-the-day-arable-land-per-capita-2011-2 Maakasutus mõnedes riikides Haritav Haritavat maad Elanike Riik maa elaniku kohta arv mln mln ha mln/ha Belgia 0,8 10,2 0,07 Taani 2,5 5,2 0,4
Põllumajandus 1.Põllumajanduse arengut mõjutavad tegurid (looduslikud ja majanduslikud). -looduslikud : *kliima(temp. niiskus) , *mullad(kõige vilj. mustmullad) *reljeef -majanduslikud: *kapital e raha. *tööjõud *valitsuse poliitika 2.Põllumajandusliku tootmise vormide iseloomustus (segatalu, ekstensiivne teraviljatalu, rantso, istandus, loomavabrik). SEGATALU-*väike, *tööjõu vajadus väike, *kasvatatakse loomad: lambaid,kanu,veiseid,sigu, taimed:kartul, peet, kapsas, porgand, *tootmise eesmärk omatarbeks, *ekstensiivne *levik: arengumaades EKSTENIIVNE TERAVILJA TALU - *väga suur *tööjõud vajalik *kasvatatakse: loomi ei kasvatata. taimed:nisu, *eesmärk: müügiks *ekstensiivne *levik: hõredasti asustatud. kuiva kliimaga piirk. põhja-am, austraalia
PÕLD! looduslike ja majanduslike tegurite mõju põllumajandusele Looduslikud tingimused: reljeef (mägise pinnamoega piirkonnad on ebasobivad põllumajanduse arenguks, tasased alad soodsamad), kliima (temperatuurid, sademete hulk ja aastane jaotus, vegetatsiooniperioodi pikkus), mullad (viljakus). Majanduslikud tegurid: kapitali olemasolu, tööjõud (hulk ja kvaliteet), turg toodangule, valitsuse poliitika (toetused, laenude võimalus, soodustused jne) Segatalud põllumajandustalu, kus kasvatatakse erinevaid põllukultuure ja peetakse loomi oma tarbeks, kuid toodangu ülejäägid (mõni toode) lähevad müügiks. Iseloomulikud arengumaadele, kus viiakse läbi agraarreforme.
ESMASEKTOR Esmasesse ehk hankivasse sektorisse kuuluvad põllumajandus, metsandus, kalandus ja jahindus. Põllumajandus Looduslikud tegurid kliima: mullad: reljeef: * temperatuur * viljakus * tasane, mägine * niiskusolud * põuakindlus * nõlva kalle * kasvuperiood * paksus, lõimis Majanduslikud tegurid kapital: tööjõud: valitsuse poliitika: * hooned * tööjõu kvaliteet * toetused
Enam kasutavad riigid: Saksamaa,Holland,Hispaania,Jaapan,Suur-Britannia Põllu majandus Mõjutavad tegurid: · Looduslikud tingimused :kliima Vegetatsiooni periood-on periood,mil ööpäeva keskmiste temperatuuride summa on +5 kraadi.Aktiivsete temperatuuride summa on +10 kraadi,taimekasvukskõige sobivam. · Pinnamood:Reljeef Mõjutab nii otsest kui ka kaudset mõju. · Mullad Majanduslikud tegurid · Kapital · Tööjõud · Turgude kättesaadavus · Valitsuse poliitika Maa kasutus maailmas Euroopas-sega ja laialehelised metsad Austraalia idarannik Aafrika lõunaosa 28% liigne kuivus 23% mineraalainete puudus 22% õhukemuldkate 11% mud põhjused 10% soostumine 6% igikeltsa esinemine Kas teate,et ... *Põllumajanduses on hõivatud ligi 42% maailma tööealisest
vahemereline kuud ja enam. rikkalikult niiske 8-11 kuud Kuni 8000 Ühtlaselt jaotund Viljakad Troopiline 1-3 saaki aastas 11 000 Kunstlik niisutus Vähe viljakad Lähis Aastaringi soe 8000 + Sad. ebaühtlaselt Keskm. Viljakus ekvatoria. Ekvatoriaalne Niiske aastaringi 8000 + Väga niiske Viljatud mullad Põllumajanduse eeldused Looduslikud eeldused: Kliima: vegetatsiooniperiood (päevades/kuudes), soojushulk (mõõdetakse aktiivsete temperatuuride summaga), niiskusolud Muld (oleneb kliimast, millised mullatekkeprotsessid on ülekaalus): mulla viljakus Reljeef (oleneb mulla soojus-ja niiskusreziimist ja millist tehnikat saab kasutada) Majanduslikud eeldused: Kapital Tööjõud Kohalikule või välisturule; värskelt tarbimisele või töötlemiseks
· ajaloolise arengu iseärasustest · rahvuslikest traditsioonidest Põllumajanduse tähtsust mingis riigis iseloom. põllumajanduses hõivatud inimeste osatähtsusega ja põllumajanduse osatähtsusega SKT-st. Arenenud riikides on hõivatuid 2-3% töötajaist. Arengumaades on see osa valdav. Põllumajandus: · elatus- ehk naturaalmajandus · turumajandus Looduslikud tegurid: kliima (temp., niiskusolud, kasvuperiood), mullad ( viljakus, paksus, lõimis, põuakindlus), reljeef (tasane/mägine, nõlva kalle). Majanduslikud tegurid: kapital (hooned, masinad, seadmed, väetised, seemned, tõuloomad), tööjõud (tööjõu kvaliteet, traditsioonid), valitsuse poliitika (toetused, tollipoliitika). Agrokliimavöötmed Eristatakse kasvuperioodi aktiivsete temperatuuride summa alusel. · Polaarkliima: aasta läbi külm. Põllumajandusega tegelemine võimatu.
4.1 Põllumajandus. Maakera agrokliimavöötmed *Põllumajandusmaa, mis hõlmab peaaegu kolmandiku kogu maismaast, jaguneb haritavaks maaks ja looduslikuks rohumaaks. *Põllumajanduse võib kaheks jagada: naturaalmajandus (omatarbeline) ja turumajanduslik (kaubaline) PÕLLUMAJANDUS MÕJUTAVAD: LOODUSLIKUD TEGURID MAJANDUSLIKUD TEGURID Kliima Mullad Reljeef Kapital Tööjõud Valitsusepoliitik a *temperatuur *viljakus *tasane, mägine *hooned,masina *tööjõu kvaliteet *toetused *niiskusolud *põuakindlus *nõlva kalle d, seadmed, *traditsioonid *tollipoliitika *kasvuperiood *paksus, lõimis väetised,seemned , tõuloomad
· rahvuslikest traditsioonidest · · Põllumajanduse tähtsust mingis riigis iseloom. põllumajanduses hõivatud inimeste osatähtsusega ja põllumajanduse osatähtsusega SKT-st. · Arenenud riikides on hõivatuid 2-3% töötajaist. Arengumaades on see osa valdav. · Põllumajandus: · 2 elatus- ehk natu raalmajandus · turumajandus · Looduslikud tegurid: kliima (temp., niiskusolud, kasvuperiood), mullad ( viljakus, paksus, lõimis, põuakindlus), reljeef (tasane/mägine, nõlva kalle). · Majanduslikud tegurid: kapital (hooned, masinad, seadmed, väetised, seemned, tõuloomad), tööjõud (tööjõu kvaliteet, traditsioonid), 3 valitsuse poliitika (toetused, tollipoliitika). · · Agrokliimavöötmed · Eristatakse kasvuperioodi aktiivsete temperatuuride summa alusel. · Polaarkliima : aasta
probleeme. 15. iseloomustab kaardi abil rahvastiku paiknemist mõnes etteantud piirkonnas ja selgitab taolise paiknemise põhjusi; Rahvastiku paiknemine ja tihedus Rootsis LOODUSLIKUD TEGURID Rootsi rahvastiku keskmine tihedus on ligi 20 inimest km2 (tuleks alati arvutada, sest atlase lõpus on andmed rahvaarvu ja pindala kohta). PINNAMOOD KLIIMA TAIMESTIK MULLAD LOODUSVARAD Võrreldes teiste Euroopa riikidega on rahvastiku tihedus võrdlemisi väike. Riigi siseselt paikneb rahvastik väga ebaühtlaselt. Kõige tihedamini RAHVASTIKU PAIKNEMINE on asustatud Rootsi lõunaosa 10-50 in/ km , kus on pehmem kliima ja 2 tasandikuline reljeeef (soodne eelkõige põllumajanduse ja asustuse AJALOOLISED MAJANDUSLIKUD SOTSIAALSED POLIITILISED arenguks)
TARDUMINE sulamine marmor MAGMA 12. oskab analüüsida maavarade kaevandamisega (karjäärides ja allmaakaevandustes) kaasnevaid sotsiaalseid ja keskkonnaprobleeme; sotsiaalsed probleemid: suurtes kaevanduspiirkondades võib esineda ühekülgne tööhõive, soolised disproportsioonid, tervishoiuprobleemid, struktuurne tööpuudus jne. keskkonnaprobleemid: muldade hävimine, põhjavee taseme alanemine, põhjavee reostumine, tuuleerosioon, pinnase reostumine, õhusaaste, maapinna sissevarisemine, maapinna soostumine jne. 13. teab maalihete tekkepõhjusi ja võimalikke tagajärgi; maalihe 1) puude mahavõtmine nõlval. Tekib erosioon ja pinnas võib hakata liikuma, varisema, libisema. 2) ehitiste rajamine nõlvale Liigne raskus nõlvale viib selle tasakaalust välja. Võib toimuda libisemine (maalihe) eriti kui
Määravaks see ressurss, mis on selle ettevõtte tootmise juures kõige olulisem Tooraine /hulk, riknevus/ · maagirikastuskombinaat · suhkrutööstus · alumiiniumitööstus energiamahukas metallurgia · raskemasinaehitus tööjõud /hulk, kvaliteet/ · palju odavat tekstiili- ja õmblustööstus, jalatsitööstus · palju - elektroonikatööstus tarbija · toiduainetööstus koostöö teiste ettevõtetega teadusmahukus · kõrgtehnoloogilised masinad kapital 3 39. Riikide arengutaset iseloomustavad näitajad, võrdle riike arengutaseme näitajate põhjal ja analüüsi erineva arengutaseme põhjusi, Näitaja Afganistan Austria SKT sisemajanduse 800 dollarit 32500 $ kogutoodang IAI inimarengu indeks 0, 0,944
Määravaks see ressurss, mis on selle ettevõtte tootmise juures kõige olulisem Tooraine /hulk, riknevus/ · maagirikastuskombinaat · suhkrutööstus · alumiiniumitööstus energiamahukas metallurgia · raskemasinaehitus tööjõud /hulk, kvaliteet/ · palju odavat tekstiili- ja õmblustööstus, jalatsitööstus · palju - elektroonikatööstus tarbija · toiduainetööstus koostöö teiste ettevõtetega teadusmahukus · kõrgtehnoloogilised masinad kapital 3 39. Riikide arengutaset iseloomustavad näitajad, võrdle riike arengutaseme näitajate põhjal ja analüüsi erineva arengutaseme põhjusi, Näitaja Afganistan Austria SKT sisemajanduse 800 dollarit 32500 $ kogutoodang IAI inimarengu indeks 0, 0,944
Geograafia kontrolltöö PÕLLUMAJANDUS 1.Selgita, milliste näitajate alusel iseloomustatakse põllumajanduslikku tootmist? Talud/mõisad 1.Segatalu seal tegeletakse nii taime-kui ka loomakasvatusega 2.Spetsialiseeritud talud talu tegeleb mingi kindla asjaga kas taimekasvatuse vms. Spetsialiseeritud talud jagunevad omakorda: a) rantso loomakasvatusfarm, mis kasvatab suurtel rohumaadel kas hobuseid, lihaveiseid, lambaid, vahel ka piisoneid ja jaanalinde. Intensiivse loomakasvatuse tunnuseks rantsos on veterinaarteenistus, tõuaretus, mehhaniseeritud loomade turustamine. Rantsod on levinud suurtel looduslikel rohumaadel Austraalias, USA kuivas lääneosas, Argentiinas, Lõuna- Aafrikas. b) istandused istandustes kasvatatakse monokultuure (ühe kindla kultuuri kasvatamine pika aja jooksul ühel ja samal maa-alal)
TARDUMINE sulamine marmor MAGMA 12. oskab analüüsida maavarade kaevandamisega (karjäärides ja allmaakaevandustes) kaasnevaid sotsiaalseid ja keskkonnaprobleeme; sotsiaalsed probleemid: suurtes kaevanduspiirkondades võib esineda ühekülgne tööhõive, soolised disproportsioonid, tervishoiuprobleemid, struktuurne tööpuudus jne. keskkonnaprobleemid: muldade hävimine, põhjavee taseme alanemine, põhjavee reostumine, tuuleerosioon, pinnase reostumine, õhusaaste, maapinna sissevarisemine, maapinna soostumine jne. 13. teab maalihete tekkepõhjusi ja võimalikke tagajärgi; maalihe 1) puude mahavõtmine nõlval. Tekib erosioon ja pinnas võib hakata liikuma, varisema, libisema. 2) ehitiste rajamine nõlvale Liigne raskus nõlvale viib selle tasakaalust välja. Võib toimuda libisemine (maalihe) eriti kui
vegetatsiooni perioodi . Soojushulga alusel eristatakse jahe, mõõdukas ja soe parasvööde. 4)Jahedas parasvöötmes kestab vegetatsiooniperiood vaid 3-5 kuud. Suvi on lühike ja jahe ja talv külm ja pikk. Põllumajanduslikku maad on vähe, karmid kliimatingimused ja väheviljakad leetmullad ei soodusta põllundusega tegelemist. 5)Mõõdukas parasvöötmes,kus vegetatsiooniperiood on 5 kuud või enam, eristatakse kolme valdkonda: *Mereline pehme ja niiske talvega keskkond. Mullad on keskmise viljakusega. Arvukad rohumaad on eelduseks piimakarjakasvatusele *Mandrilises valdkonnas piirab kultuuride valikut külm talv, mõnikord kahjustab saaki põud. *Kaud-Ida mussoonvaldkonnas kannatavad põllukultuurid põua käes vegetatsiooniperioodi alguses. 6)Soojas parasvöötmes vegetatsiooniperiood 6 kuud või rohkem. Võimalik kasvatada soojalembeseid kultuurtaimi. *Parasniiske valdkond üsna viljakate ja püsivate muldadega on agroklimaatiliselt maailma hinnatumaid piirkondi
aktiivsus. 3. Reljeef tasandikul on mullatekke tingimused ühtlasemad kui künklikul reljeefil, seetõttu on mägiste piirkondade muldkate märgatavalt mitmekesisem kui tasandikel. Raskusjõu mõjul toimub murendmaterjali, mullaosakeste ja toiteelementide ümberjaotumine kõrgemalt madalamale, s.t nõlvalt jalamile. Päikese kiirgusenergia jaotub künkliku reljeefi eri osadel ebaühtlaselt: päikesepaistele rohkem avatud mullad kuivavad kiiremini, varju jäävad mullad püsivad jahedate ja niisketena 4. Veereziim sademete ja aurumise vahekord põhjustab vee ja lahustunud aine liikumist mullas ja seetõttu tekivad mullahorisondid. Sademete ülekaal põhjustab leetumist, aurustumise ülekaal sooldumist. Veega küllastunud madalsoo või igikeltsmullal toimub gleistumine ja turvastumine. Parasniisketes rohttaimedega kaetud alal on ülekaalus kamardumine, huumuse kogunemine 5
Jahe parasvööde. Vegetatsiooniperiood kestab 35 kuud, levib looduslik okasmets. Põllumajanduslikku maad on vähe, karmid kliimatingimused ja väheviljakad leetmullad ei soodusta põllundusega tegelemist. Kasvatada saab mitmeid teravilju, kartulit, köögivilja, lina ja rapsi. 2. Mõõdukas parasvööde. Vegetatsiooniperioodi pikkus viis kuud või enam. Eristatakse: 1) Merelises pehme ja niiske talvega valdkonnas kasvavad ka istanduse põhikultuurid. Mullad keskmise viljakusega, hästi haritavad, kohati kuivendamist vajavad. Rohumaad on eelduseks piimakarja kasvatamisele. 2) Mandrilises piirab kultuuride valikut külm talv, vahel ka põud. 3) KaugIda mussoonvaldkonnas kannatavad põllukultuurid põua käes vegetatsiooniperioodi alguses; saagikoristust raskendavad suve lõpu ja sügise rohked sademed. 3. Soe parasvööde. Vegetatsiooniperioodi pikkus kuus kuud või enam
Muldade viljakus ei ole eriti hea, kuid muldi niisutatakse kunstlikult. Põllumajandulikult head tingimused. Troopiline Haritatav maa paikneb niisketes savannides või oaasides, seal on väga viljakas põllumajanduslik maa. Seevastu on kuivades kõrbetes väga viljatud rohumaad, mis ei sobi millekski. Lähistroopiline Mandrite idarannikutel ja oaasides on niiske kliima, seal on hea põllumajanduslikult kasuatatv maa. Kõrbetes on aga väheviljakad mullad (siiski aga paremad kui troopilises) ja need ei anna saaki. Parasvööde Okasmetsavööndis on halvad mullad (vahel igikelts) ja seega põllumajandusliku maad vähe. Lehtmetsade ja rohtlate vööndis on aga soojem ja niiskem, samuti paremad mullad. Seal on suurimad põllumajanduslikult kasutatavad maa-alad. Lähispolaarne Seal on ainult põhjapõtradekarjamaad ja niidud, igikelts. Polaarne Igasugune põllumajanduslik tegevus on võiamatu. Põllumajandusliku tootmise vormid
Koosta lihtne skeem kivimite ringest ja lisa skeemile vajalikud selgitused. 12. oskab analüüsida maavarade kaevandamisega (karjäärides ja allmaakaevandustes) kaasnevaid sotsiaalseid ja keskkonnaprobleeme; sotsiaalsed probleemid: suurtes kaevanduspiirkondades võib esineda ühekülgne tööhõive, soolised disproportsioonid, tervishoiuprobleemid, struktuurne tööpuudus jne. keskkonnaprobleemid: muldade hävimine, põhjavee taseme alanemine, põhjavee reostumine, tuuleerosioon, pinnase reostumine, õhusaaste, maapinna sissevarisemine, maapinna soostumine jne. 13. teab maalihete tekkepõhjusi ja võimalikke tagajärgi; Mõisted: litosfäär, astenosfäär, Maa tuum, vahevöö, mandriline ja ookeaniline maakoor, kurrutus, murrang, magma, laava, kiht ja kilpvulkaan, maavärin, epitsenter, mineraal, kivim, maak, kivimiteringe, tardkivim, settekivim, moondekivim, basalt, graniit, laamtektoonika,
õlikultuurid riik näide päevalill Ukraina päevalilleõli maapähkel Hiina õli, halvaa sojauba USA sojapiim õlipalm Malaisia kosmeetika, biokütus 6. Kuidas mõjutavad põllumajanduse arengut riigis: a. Looduslikud tegurid – kliima, mullad, reljeef? Kliima: temperatuuri, vegetatsiooniperioodi, sademeid ja nende reziimi. Mullad: viljakust, Reljeef: põldude suurust, tehnika kasutamist, tasased alad soodsamad põllumajanduse arenguks. b. Majanduslikud tegurid – kapital, tööjõud, turg? Kapital: hooned, masinad, väetised, sordi- ja tõuaretus, seemned Tööjõud: kvaliteet, oskused, hind, traditsioonid
KÜSIMUSED | GEOGRAAFIA 2 KURSUS 1. kuidas jagatakse maakasutus? (põllumajanduslik maa ja haritav maa) 2. kuidas jagatakse haritav maa? (põld ja istandus, aiand) 3. millist kahte sorti on põllumajandust mõjutavad tegurid? (looduslikud ja majanduslikud) 4. millised on looduslikud põllumajan. mõjutavad tegurid (+näited)? (KLIIMA - taimekasvatus per. pikkus nt; RELJEEF - mägine, tasane; SOOJUSHULK; SADEMED - hulk, jaotus; MULLAD - viljakus, põuakindlus, mullaosakeste suurus) 5. millised on majanduslikud põllumajan. mõjutavad tegurid (+näited)? (KAPITAL - hooned, seadmed, väetised; TÖÖJÕUD - tootmisvorm, kas ajutine/koguaeg; TURG - siseturule, ekspordiks; VALITSUSE POLIITIKA - toetused, tollipoliitika) 6. mis on 'agrokliimavöötmed'? (kliima hinnatuna põllumajanduse tegevuse seisukohalt.) 7. Kus on kõige rohkem põllumajandusliku maad?
ekstensiivne põllumajandus (vajatakse palju maad või suurt hulka kariloomi, toodang pindalaühikult on madal, aga kogutoodang on suur) intensiivne põllumajandus (toodang väikeselt maa-alalt, suur kapitalimahukus, tööjõu ja väetiste kasutus. Toodang pindalaühikult kõrge.) põllumajandust mõjutavad tegurid: ÕP.LK. 86 skeem looduslikud: kliima -vegetatsiooniperiood -soojushulk arvestades aktiivsete temp. summaga - niiskusolud mullad - viljakus - paksus reljeef -tasane, mägine -kalle majanduslikud: -traditsioonid vaja on kapitali turg -hooned - otse turule, vajab töötlemist või ekspordiks -masinad, seadmed valitsuse poliitika
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
