Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Põllumajandus ja toiduainetööstus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
maaühiku, eksportija, sooldumine, riis, kapital, aasia, väetisi, pestitsiide, hiigelfarm, rantso, istandus, suhkruroog, puuviljad, erosioon, degradeerumine, niisutamise, soolad, toiduainetööstus, taimekasvatus, puuvill, loomakasvatus, lambad, maailmajaos, indoneesia, taimekasvuperiood, ajavahemik, haritav, põllumajandusmaa, omatarbelinesuletud nõiaringis. inimtegevusest tekkinud mulla vaesumine, maade järkjärguline kõrbestumine, mulla erosioon, eestis soostumine. Peamised toiduainete tootjad maailmas: Põhja-Ameerika, Kaug-Lõuna- ja Vahemeremaad (suur toiduainete ülejääk) Põllumajanduse arengut mõjutavad tegurid. 1.Looduslikud teguridKliima:temperatuur, sademed, kasvuperioodi pikkus. Reljeef: nõlva kalle ja avatus. Mullad. 2. Majanduslikud tegurid Kapital, tehnoloogia, valitsuse poliitika, turud jmt 3. Sotsiaal-kultuurilised tegurid Maaomand, pärimine, talu suurus jmt Pikk tootmisperiood investeeringute ja kasumi vahel on suur ajavahe. Tootmispind keeruline kontrollida tootmisprotsessi. Peamine ressurss ja tootmisvahend on maa. Põllumajanduse spetsialiseerumine. *soojem ja niiskem-taimekasvatus, *külmem, kuivemloomakasvatus, *troopikas oaasipõllumajandus ja rändkarjakasvatus,
worldmapcenter.com/tag/blank-outline-map-of-the-world/ Homer Simpsoni päevane toidukogus Maailma rahvaarv kasvab. Kas tulevikus suudetakse toota rohkem toiduaineid kui praegu? http://www.infographicslibrary.com/wp-content/uploads/funny/2011/11/diet-of-homer- simpson-funny-infographic-575x431.png Mis harudeks jaguneb põllumajandus? TAIMEKASVATUS LOOMAKASVATUS · Teraviljad: nisu, riis, mais, oder hirss, · Veised piimakari, lihakari, rukis jt tööloomad · Mugulviljad: kartul, bataat, maniokk, jamss jt · Sead · Õlikultuurid: sojauba, päevalill, puuvill · Lambad villa- ja · raps, õlipalm, maapähkel jt lihalambad · Suhkrukultuurid: suhkruroog, suhkrupeet · Linnud kanad, kalkunid,
worldmapcenter.com/tag/blank-outline-map-of-the-world/ Homer Simpsoni päevane toidukogus Maailma rahvaarv kasvab. Kas tulevikus suudetakse toota rohkem toiduaineid kui praegu? http://www.infographicslibrary.com/wp-content/uploads/funny/2011/11/diet-of-homer- simpson-funny-infographic-575x431.png Mis harudeks jaguneb põllumajandus? TAIMEKASVATUS LOOMAKASVATUS • Teraviljad: nisu, riis, mais, oder hirss, • Veised piimakari, lihakari, rukis jt tööloomad • Mugulviljad: kartul, bataat, maniokk, • Sead jamss jt • Lambad villa- ja lihalambad • Õlikultuurid: sojauba, päevalill, puuvill • raps, õlipalm, maapähkel jt • Linnud kanad, kalkunid, pardid, haned jt
· Siidiussikasvatus · Mesindus Mis näitajatega iseloomustatakse riigi põllumajanduset? · Põllumajanduses on hõivatud inimeste osatähtsus; · põllumajandusliku maa osatähtsus; · põllumajanduses osas SKP-s; · põllumajandustoodete osa ekspordis ja impordis; · põllumajanduse spetsialiseerumine · põllumajandusliku tootmise efektiivsus(saagikus, tootlikus). 12.09 Põllumajandus jaguneb: 1) Ekstensiivne põllumajandus · põllumajanduslikkum aad on palju, · maaühiku kohta kasutatakse vähe tööjõudu, kapitali, väetisi, pestitsiide jne, · toodang on maaühiku kohta väike 2) Intensiivne põllumajandus · põllumajanduslikku maad on vähe, · maaühiku kohta kasutatakse palju kapitaali, tööjõudu, väetisi, pestitsiide jmt, · toodang on maaühiku kohta suur Ekstensiivne Intensiivne Omatarbeline Rändkarjandus Aafrikas Riisikasvatus Kagu-Aasias
PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS JA TOIDUAINETETÖÖSTUS 52. analüüsib infoallikate abil looduslike ja majanduslike tegurite mõju põllumajandusele etteantud kohas/riigis; 53. iseloomustab põllumajandusliku tootmise vorme: segatalu, hiigelfarm, ekstensiivne teraviljatalu, rantšo, istandus ja teab nende levikut; Segatalud – põllumajandustalu, kus kasvatatakse erinevaid põllukultuure ja peetakse loomi oma tarbeks, kuid toodangu ülejäägid (mõni toode) lähevad müügiks. Iseloomulikud arengumaadele, kus viiakse läbi agraarreforme. Hiigelfarm loomad koondatakse mitmekorruselistesse hiigelfarmidesse, mis paiknevad turu läheduses (sadamad, linnaäärne odav maa) ja kasutavad
Siseturu kaitsemeetmed: tollimaksud, impordipiirangud. Miks on otstarbekas jätta põlde sööti? Kus seda tehakse, seal makstakse preemiaid söötijätmise eest. Ülejääke on raske müüa. Sageli ei jäksa need nälgivad piirkonnad osta. Kuidas jaotatakse põllumajandus sõltuvalt tootmise intensiivsusest? INTENSIIVNE PÕLLUMAJANDUS - Toodangu kasv saavutatakse raha paigutamisega väikesele maa-alale (ei laiendata), kasutatakse vähe tööjõudu ja palju väetisi. (sama maa pea)l Põhiliselt loomakasvatus. Tehnika on arenenud. Nii Põhja riigid.. EKSTENSIIVNE PÕLLUMAJANDUS Toodangu kasv saavutatakse põllumajandusmaade laiendamisega (võetakse maad juurde). Ale- ja rändpõllundus. Peamiselt käsitsi. Nii Lõuna riigid (põhil. Aafrika) Kaart 2 raamat lk. 17 Joon: Ekstensiivse ja intensiivse maaviljeluse erinevusi Intensiivne Põhja riigid Ekstensiivne Lõuna riigid
inimesi on pool miljonit. 2. Põllumajandust mõjutavad looduslikud tegurid. Selgita ka Eesti näitel. Looduslikud tegurid Kliima: temperatuur, sademed, kasvuperioodi pikkus. Reljeef: nõlva kalle ja avatus. Mullad 3. Vegetatsiooniperiood. Parimad mullad. Parimad mustmullad rohtlates ja pruunmullad leht- ja segametsavööndis Inimtegevuse tagajärg- erosioon, sooldumine (Liigne kastmine, suurte põldude rajamine, ühe kultuuri kasvatamine ) 4. Põllumajandust mõjutavad majanduslikud tegurid. . Majanduslikud tegurid Kapital, tehnoloogia, valitsuse poliitika, turud jmt 5. Tööjõu hõivatus põllumajanduses. Riigi arengutase ja põllumajanduse osatähtsus. põllumajanduses on hõivatud ligi 42% maailma tööealisest elanikkonnast, kuid põllumajandus annab vähem kui 5% maailma SKP- st; 6
jook,maskid,ennustamine, maitsestamine. TEE- piirkond: Lõuna-Hiina,Kirde- India,Aafrika,Ameerika Kasutus:jook,ravi SUHKRUROOG- piirkond: Kasutus: loomasööt PUUVILL- piirkond: Hiina,Usa, India,Pakistan, Kasutus: riie 8.Põllumajandusega kaasnevad keskkonnaprobleemid. KUIVENDAMINE-palju niiskust, väike aurumine, tagajärg-kemikaalide kandumine vette, abi:üleväetamise vältimine, kuivendusvee puhastus. NIISUTAMINE-tagajärg: muldade sooldumine, abi:muldade läbipesemine, et pinnale kerkinud soolad läheksid madalamale tagasi. ÜLEVÄETAMINE- saagi kvaliteedi halvenemine, abi:teha mulla analüüsid täpse koguse määramiseks. MÜRKKEMIKAALIDE KASUT- saaagi kvaliteet, kemikaalide kandumine vette, abi:mahepõllumaj, haiguskindlamad sordid, viljavaheldus(ühte kultuuri ei kasv ühel maal kaua). MONOKULTUURIDE KASV-1 maalapil 1 kultuuri kasvatamine. tagajärg:haigused, kahjurid, mulla viljakuse väh, abi:viljavaheld
Põllumajandus ja toiduainetööstus 1.Maailma rahvastiku toitlustamise probleemid 2.Põllumajandust mõjutavad looduslikud tegurid 3.Põllumajandust mõjutavad majanduslikud ja poliitilised tegurid 4.Mullaviljakuse hävimist ja muldade hävimist mõjutavad tegurid 5.Ekstensiivne ja intensiivne põllumajandus 6.Põllumajandusliku tootmise tüübid: segatalu, hiigelfarm, ekstensiivne teraviljatalu, rantso, istandus 7.Ökoloogiline ehk mahepõllumajandus 8.Põllumajandusega kaasnevad keskkonnaprobleemid (muldade erosioon,sooldumine,degradeerumine) 1) Põhja riikides elab veerand maailma rahvastikust, seal tarbitakse pool maailma toidust. Probleemiks on toiduainete ebaefektiivne kasutamine-sageli visatakse minema söögiks kõlblikku toitu; teravilja võiks kasutada efektiivsemalt-märkimisväärne osa kogu maailma
1. Maailma toiduprobleemid toiduprobleemide tekkepõhjused: vaesus, ebavõrdne juurdepääs toidule, suur rahvaarv,haritava maa puudus, halvad loodusolud, põud, osoonikihi hõrenemine, traditsiooniliste tootmisviiside säilitamine, madal haridustase toiduprobleem esineb peamiselt arengumaades (LõunaAasia, Aafrikas, Andid), alatoitumuse alla kannatab umbes pool maakera elanikkonnast. Arengumaad ei jõua arenenud riikidelt toodangut sisse osta, sest see on iiga kallis. Arenenud maad seevastu kannatavad ületootmise all, toitu visatakse ära, satub prügimäele, saastab keskkonda. võimalikuks lahenduseks on toitumisharjumuste muutmine bakterite, pärmseente kasutamine toidu tootmiseks, maaharimisviiside ja tehnoloogia täiustamine, haridustaseme tõstmine, pere planeerimine 2. Põllumajanduse arengut mõjutavad looduslikud ja majanduslikud t
Põllu majandus Mõjutavad tegurid: · Looduslikud tingimused :kliima Vegetatsiooni periood-on periood,mil ööpäeva keskmiste temperatuuride summa on +5 kraadi.Aktiivsete temperatuuride summa on +10 kraadi,taimekasvukskõige sobivam. · Pinnamood:Reljeef Mõjutab nii otsest kui ka kaudset mõju. · Mullad Majanduslikud tegurid · Kapital · Tööjõud · Turgude kättesaadavus · Valitsuse poliitika Maa kasutus maailmas Euroopas-sega ja laialehelised metsad Austraalia idarannik Aafrika lõunaosa 28% liigne kuivus 23% mineraalainete puudus 22% õhukemuldkate 11% mud põhjused 10% soostumine 6% igikeltsa esinemine Kas teate,et ... *Põllumajanduses on hõivatud ligi 42% maailma tööealisest elanikkonnast,kuid põllumajandus annab vähem kui 5% maailma SKP-st.
mustmullad, mis kannatavad vee-ja tuuleerosiooni, kuivematel aladel ka sooldumise tõttu. Kultuurtaimede valikut piirab lühike, kuid võrdlemisi külm talv ja vähene sademete hulk. Niisutus on kuivematel suvedel hädavajalik. Sellesse piirkonda jäävad USA nn nisuvööde ja Ukraina viljakad alad. Väga kuivades piirkondades saab sademete vähesuse tõttu põldu harida vaid oaasides või kunstliku niisutuse abil. Väheviljakaid muldi ohustavad tuuleerosioon ja sooldumine. Vähetootlikel karjamaadel kasvatakse lambaid ja kitsi. · Lähistroopilises vöötmes lühendab vegetatsiooniperioodi kuiv kliima. Niisutamise abil on võimalik põllukultuure siiski kogu aasta jooksul kasvatada ja kaks saaki saada. Haritavat maad on umbes 300 miljonit hektarit, kuid selle kasutamine sõltub sademete hulgast ja aastaajalisest jaotusest. Läänerannikute vahemerelises valdkonnas on pehme ja vihmane talv, kuid kuum ja põuane suvi.
Taani on üks maailma põllustatumaid riike (60% haritavat maad). Arutlege, mis on selle põhjus. * Looduslikud tingimused Reljeef- tasane, madal 0-100m Kliima- parasvööde 0 -8 (talvel), +16 (suvel), sademeid piisavalt (500-1000mm) Mullad- viljakad * Majanduslikud tegurid: Kapital- piisavalt raha masinaid, seadmeid ja tõuloomi soetada Tööjõud- heade oskuste ja haridustasemega tööjõud Turg toodangule- Euroopa turg lähedal Põllumajanduse allharud Taimekasvatus: Teraviljad- nisu, riis, mais, oder, hirss, rukis jt Mugulviljad- kartul, bataat, maniokk, jamss jt Õlikultuurid- sojauba, päevalill, puuvill, raps, õlipalm, maapähkel jt Suhkrukultuurid- suhkruroog, suhkrupeet jt Mõnukultuurid- kohv, tee, koka, kakao jt Söödakultuurid- juurviljad, põldhein Kiukultuurid- puuvill, lina, kanep jt. Köögiviljad- tomat, kurk, kapsas, salat jt Puuviljad, marjad- apelsin, õun, viinamari jt Loomakasvatus: Veised- piimakari, lihakari, tööloomad Sead Lambad- villa- ja lihalambad
Arenenud riikides, kus põllumajanduses kasutatakse kõrgtehnoloogia saavutusi, on selles sektoris hõivatud vaid 2-3% töötajaist (Suurbritannia 1%, Rootsi 2%). Arengumaades leiab põllumajanduses rakendust valdav osa tööealistest elanikest, tööd tehakse endiselt käsitsi või loomade abil algeliste põllutööriistadega (Angola 85%, Etioopia 80%) 2. Põllumajandus ja selle jagumine taime- ja loomakasvatuseks Taimekasvatus: teraviljad (nisu, riis, maid, oder, hirss, rukis jt) mugulviljad (krtul, bataat, maniokk, jamss jt) õlikultuurid (sojauba, päevalill, puuvill, raps, õlipalm, maapähkel jt) suhkrukultuurid (suhkruroog, suhkrupeet) mõnukultuurid (kohv, tee, koka, kakao jt) söödakultuurid (juurviljad, põldhein) kiukultuurid (puuvill, lina, kanep jt) köögiviljad (tomat, kurk, kapsas, salat jt)
aga kui on palju siis võib mõelda ekstensiivsele põllumaj. Istandus Põllumaa ehk põld(iga aasta tootmisele. (mitmeaastane) Majanduslik künname ja külvame) Looduslikud ud 2.põllumajanduse eeldused ehk põllumajandust mõjutavad tegurid. Kliima [taimekasvu periood ehk Kapital (ressurss, mis on loodud teiste vegetatsiooni pikkus(temp üle väärtuste tootmiseks) 5C);Soojushulk, mida mõõdetakse aktiivsete(üle 10C ööpäev) temperatuuride summaga; sademed]<<(metsam. sõltub ka Tööjõud (pole vaja kvalifitseeritud kliimast) tööjõudu) Muld[(kliima määrab ära mulla Turg (siseturule või välisturule);(Kas
aktiivsete temperatuuride summa - s.o temperatuur, mis saadakse, kui kasvuperioodi algusest summeeritakse kõik ööpäeva keskmised temperatuurid, mis ületavad + 10 kraadi. (Eestis kõigub 1650o 2000o vahel) Aktiivsete temperatuuride summa alusel eristatakse agrokliimavöötmed. niiskusolud - taimede veevajadus on erinev. Oluline pole mitte ainult sademete hulk vaid ka nende ajaline jaotus. (N: hirss vajab 3 vihmast ja 3 kuivemat kuud. Riis pidevat niiskust. Maapähkel 3 vihmast, kuid vaid 1 kuivemat kuud. Enamikele kultuurtaimedele ei sobi, et pikad kuivaperioodid vahelduvad üksikute sademeterikaste päevadega. Kunstlikku niisutust kasutatakse ka sademeterikastes maades (n. Norra, Rootsi, Soome, Eesti) 2. Mullad viljakus - viljakaimad mullad on mustmullad soojas parasvöötmes ja pruunmullad mõõdukas parasvöötme merelises. paksus, lõimis parima lõimisega on saviliiv- või liivsavimullad 3. Reljeef
kliimaga piirkondades Põhja-Ameerikas ja Austraalias, Venemaa ja Kasahstani steppides jm rohtlaaladel. 6. Mille poolest erineb loomakasvatussaaduste tootmine loomavabrikus ja rantsos? Loomavabrikus toodetakse saadusi tööstuslikult. Loomad paigutatakse hiigelfarmidesse, mis paiknevad turu läheduses (sadamad, linnaäärne odav maa). Rantsos peetakse tuhandepealisi loomakarju, neid söödetakse aastaringselt looduslikel karjamaadel. Rantso annab odavat toodangut, kuid see nõuab kümneid tuhandeid hetktareid karjamaad. 7. Millistele maailma piirkondadele on iseloomulikud loomavabrikud? Loomavabrikud on iseloomulikud USA-s, Jaapanis ja ka arengumaades. 8. Millistele maailma piirkondadele on iseloomulikud rantsod? Rantsod on iseloomulikud kuivas USA lääneosas, Austraalias, Argentinas, Lõuna- Aafrikas. 9. Märgi õpetaja antud kontuurkaardile peamised kasvatuspiirkonnad ning
Põllumajanduse allharud: Taimekasvatus: teraviljad, mugulviljad, õlikultuurid, suhkrukultuurid, söödakultuurid, köögiviljad, puuviljad, marjad Loomakasvatus: veised, sead, lambad, linnud, karusloomad, mesindus. Põllumajandust mõjutavad looduslikud tegurid: Kliima: temperatuur, niiskusolud, kasvuperiood Mullad: viljakus, põuakindlus, paksus, lõimis Reljeef: tasane või mägine, nõlva kalle Põllumajandust mõjutavad majanduslikud tegurid: Kapital: hooned, masinad, seadmed, väetised, seemned, tõuloomad Tööjõud: kvaliteet, traditsioonid Valitsuse poliitika: toetused, tollipoliitika Kõige üldisemalt võib põllumajanduse jaotada kaheks: Elatus- ehk naturaalmajandus ehk omatarbeline oma pere toitmiseks Turumajandus ehk kaubaline esmane eesmärk on toodangu müük. Agrokliimavöötmed Polaarkliima , lähispolaarkliima Parasvööde, jahe parasvööde, mõõdukas parasvööde, soe parasvööde
Ööpäevane temp. peab olema üle 10 kraadi. Niiskusolud loevad palju. Vähese niiskusega ei lähe kasvama. Niiskusolusid mõjutavad kohalikud tegurid · Mullad. Huumuskihi tüsedus, lõimis, põuakindlus, viljakus, veereziim. · Reljeef. Pinnamood, maapinna kallakus. Lõunapoolsel nõlval saab nt. varem saaki kui põhjapoolsel nõlvaalal. Terrasspõllud, erinevatel astmetel väikesed põllulapid. 2) Majanduslikud tegurid. · Kapital. Hooned, masinad, seadmed, väetised, seemned, tõuloomad, maaparandus. Selle alla mõeldakse füüsilist kapitali või raha. Erandlik · Tööjõud. Teatud kultuurtaimede kasvatamine on väga mahukas. Nt riisikasvatuses on palju tööjõudu vaja. Oskusi on samuti vaja, eriti masinate käsitlemisel. · Valitsuse poliitika. Tollipoliitika. Euroopa Liidus mitte asuvad riigid peavad suurt tollimaksu maksma ja ka nende asjad on kallimad
ISTANDUSKULTUURID SIIDIUSSIKASVATUS LILLED KARUSLOOMAD TEHNILISED KULTUURID KIUDKULTUURID – puuvill, lina, kanep, agaav, džuut ÕLIKULTUURID – päevalill, raps, sojauba, õlipalm, õlipuu (oliiv), arahhiis (maapähkel), puuvill SUHKRUKULTUURID – suhkruroog, suhkrupeet MÕNUKULTUURID – kohv, tee, kakao, koka, mate, koola PÕLLUMAJANDUST MÕJUTAVAD TEGURID LOODUSLIKUD MAJANDUSLIKUD • KLIIMA (tº, vegetatsiooni- • KAPITAL (hooned, masinad, periood, sademed ja nende väetised, sordi- ja tõuaretus, režiim – kasvatatavad seemned) kultuurid) • TÖÖJÕUD (kvaliteet, • MULLAD (viljakus, lõimis oskused, hind, traditsioonid) – maailma viljakaimad on • VALITSUSE POLIITIKA rohtlate mustmullad ja (toetused, kindlustus, lehtmetsade pruunmullad) tollipoliitika) • RELJEEF (tasane, mägine, • TURG (ostujõud, nõudlus, nõlva kalle
· Võrdle Saksamaa ja Jaapani looduslikke eeldusi põllumajanduse arenguks ja sellest tulenevat põllumajanduse spetsialiseerumist ja paiknemist. (6 punkti) · Anna hinnang Eesti põllumajandussaaduste turustamisvõimalustele. ............ · Vali skeemilt üks tegur ja too näide selle mõjust Eesti põllumajandusele. 48. oskab iseloomustada põllumajandusliku tootmise vorme: segatalu, spetsialiseeritud suurtalu, ekstensiivne teraviljatalu, rantso, uusistandus, loomavabrik ja teab nende levikut; Segatalud põllumajandustalu, kus kasvatatakse erinevaid põllukultuure ja peetakse loomi oma tarbeks, kuid toodangu ülejäägid (mõni toode) lähevad müügiks. Kõrgeltarenenud riikides on segatalude arengujärk enamasti läbitud. Arengumaades, kus viiakse läbi agraarreforme, on need aga vägagi iseloomulikud. Spetsialiseeritud suurtalu moodne kõrgtootlik taluvorm, kus on spetsialiseerutud enamasti vaid ühele
Varud, kus paiknevad Suurimad tootjad Suurimad eksportijad AmeerikaLähis-Ida, Ida-Euro. Aafrika, Kesk-Lõuna- Saudi-Araabia, Venemaa, USA ,IraanMehhikoSaudi-Araabia, Venemaa , Iraan, SRÜ, Lähis-Ida, Aasia, Põhja-Ameerika Venemaa, Iraan, USA, Kanada KanadaAraabia ÜE, Venemaa, Mehhiko, Aasia, Ameerika, Euroopa Hiina, USA, India, Austraalia, LAV, Venemaa Austraalia, Hiina, Indoneesia, Colombia Uraanivarud Austraalia, kanada, LAV, Namiibia, USA, Prantsusmaa, Jaapan, Saksamaa, Venemaa Kambol, Nigeeria, Hiina, India, Brasiilia Kiirevooluliste ja veerohkete jõgede piirkonnad Kanada, USA, Brasiilia, Hiina, Venemaa
põllumajanduse osatähtsus SKT-s 2. Iseloomusta looduslike ja majanduslike tegurite mõju põllumajandusele. LOODUSLIKUD TEGURID: KLIIMA: MULLAD: RELJEEF: * temperatuur * viljakus * tasane, mägine. * niiskusolud * põuakindlus * nõlva kalle. * kasvuperiood * paksus, lõimis MAJANDUSLIKUD TEGURID: KAPITAL: TÖÖJÕUD: VALITSUSE POLIITIKA: * hooned *tööjõu kvaliteet * toetused * masinad, seadmed * traditsioonid * tollipoliitika * väetised *seemned, tõuloomad. 3. Selgita kaubalise (turumajanduslik) ja omatarbelise (naturaalmajanduslik) põllumajanduse erinevust? Omatarbelises majanduses kasvatatakse põllusaadusi või peetakse loomi ainult oma pere toimimiseks.
läbi mõõdukalt; rukis, oder, kaer, nisu Soe parasvööde: mereline-lehtmets, sisemaa-rohtlad; suvel soe, talvel jahe; sademeid aasta läbi möödukalt; nisu, mais, sojauba, päevalill Vahemereline lähistroopiline: vahemerlised hõrendikud; suvel soe, talvel pehme; sademeid suvel vähe, talvel möödukalt; nisu, mais, mitmed puuviljad, oliivid Lähisekvatoriaalne: savannid; talvel soe, suvel kuum; sademeid suvel palju, talvel vähe; riis, hirss, puuvill, maapähkel, kohv Ekvatoriaalne: vihmamets; aasta läbi kuum; sademeid aasta läbi palju; õlipalm, kohv, kakao 2. Põllumajandusliku tootmise vormid - kogukondlik, talu ja mõis, segatalud, erinevad spetsialiseerunud talud (ekstensiivne teraviljatalu, rantso, loomavabrik), nende muutumine ühiskonna arenedes ning esinemine maailmas. Kogukondlik: varaagraarses; Lõuna-Ameerikas Amazonase vihmametsades, Aafrikas ja Aasias; kõik toodeti ühiselt
Kogu töö tehakse ära paari nädalaga, vili müüakse kohe elevaatorisse, seejärel sõidab omanik tagasi alalisse elukohta, sulased aga lähevad uuele tööle. Madala hektarisaagi kompenseerivad väikesed tootmiskulud, kuid vajatakse mitmesuguseid agraartööstuskompleksi poolt pakutavaid äriteenuseid (elevaatorid, masinhoole, valveteenistus, jms). Rantso on suur loomakasvatusmajand, kus peetakse tuhandepealisi lihaveise- või lambakarju, keda söödetakse aastaringselt looduslikel karjamaadel. Söödatagavarasid varutakse erakordseteks juhtudeks (pikaajaline põud vmt). Karjased kaitsevad karja röövloomade eest ja jälgivad karjamaade ühtlast kasutamist. Rantso annab väga odavat toodangut, kuid selleks peab olema kümneid tuhandeid hektareid karjamaid.
Põllumajandusliku toomise erinevad vormid Sõltuvalt tootmise intensiivsusest INTENSIIVNE PÕLLUMAJANDUS toodangu kasv väikesel maa-alal, mahutades sinna palju kapitali, väetisi või tööjõudu EKSTENSIIVNE PÕLLUMAJANDUS tagatakse toodangu kasv laiendades põllumaad või suurendades kariloomade arvu Põllumajandus võib üldiselt jaotada OMATARBELINE PÕLLUMAJANDUS toodetakse peamiselt oma pere tarbeks KAUBANDUSLIK PÕLLUMAJANDUS kogu toodang või suurem osa sellest läheb müügiks Omatarbeline põllumajandus Ekstensiivne omatarbeline põllumajandus alepõllundus - kasutatakse laialdast maa-ala
huumos, mis on kõdunenud orgaanilised aineid ja seda rohkem seda on, seda paremad mullad on, põuakindlus - muldade lõimis ehk muldade võimalus omadus hoida vett, paksus, lõimis seda rohkem on huumost seda paksemad on mullad. Kõige paremad kohad on stepid), reljeef (tasane, mägine, tasane on loomulikult parem, nõlvakalle astmeti on parem, kapital ( hooned,masinad,seadmed,väetised forsfor, kaalium, arengumaades on väetiste kasutamine palju suurem ,seemned, tõuloomad), tööjõud (tööjõu kvaliteet,traditsioonid) ja valitsuse poliitika (toetused, tollipoliitika). Vähe on maad elaniku kohta I-da Aasias, Kagu- Aasias, Lõuna-Aasias, Lääne-Euroopa ja Ida-Aafrikas. Palju on Okeaanias, Põhja- Ameerikas, Ida-Europas, Lõuna Aafrikas ja Lõuna Ameerika. Kokkuvõtteks on
Sageli tuleb farmer tallu ainult külvi ja -lõikuse ajaks ning palkab selleks perioodiks sulased. Kogu töö tehakse ära paari nädalaga, vili müüakse kohe elevaatorisse, seejärel sõidab omanik tagasi alalisse elukohta, sulased aga lähevad uuele tööle. Madala hektarisaagi kompenseerivad väikesed tootmiskulud, kuid vajatakse mitmesuguseid agraartööstuskompleksi poolt pakutavaid äriteenuseid (elevaatorid, masinhoole, valveteenistus, jms). Rantso on suur loomakasvatusmajand, kus peetakse tuhandepealisi lihaveise- või lambakarju, keda söödetakse aastaringselt looduslikel karjamaadel. Söödatagavarasid varutakse erakordseteks juhtudeks (pikaajaline põud vmt). Karjased kaitsevad karja röövloomade eest ja jälgivad karjamaade ühtlast kasutamist. Rantso annab väga odavat toodangut, kuid selleks peab olema kümneid tuhandeid hektareid karjamaid. Suuremaid kulutusi tehakse vaid tõuaretusele ja
4.1 Põllumajandus. Maakera agrokliimavöötmed *Põllumajandusmaa, mis hõlmab peaaegu kolmandiku kogu maismaast, jaguneb haritavaks maaks ja looduslikuks rohumaaks. *Põllumajanduse võib kaheks jagada: naturaalmajandus (omatarbeline) ja turumajanduslik (kaubaline) PÕLLUMAJANDUS MÕJUTAVAD: LOODUSLIKUD TEGURID MAJANDUSLIKUD TEGURID Kliima Mullad Reljeef Kapital Tööjõud Valitsusepoliitik a *temperatuur *viljakus *tasane, mägine *hooned,masina *tööjõu kvaliteet *toetused *niiskusolud *põuakindlus *nõlva kalle d, seadmed, *traditsioonid *tollipoliitika *kasvuperiood *paksus, lõimis väetised,seemned , tõuloomad
(nisu, mais, tubakas, tsitruselised, õlitaimi) 8)Troopiline vööde- seal maailma suurimad kõrbed, põllumajandusega saab tegeleda vaid oaasides (puuvill suhkruroog, datlipalmid,kohvipuud), kõrbekarjamaa- del tegeletakse kaameli-ja lambakasvatusega. 9)Lähisekvatoriaalses vöötmes on aastaringi soe. Savannides põua tõttu ikaldusi, savannikarjamaadel veisekasvatus, mullad pole kuigi viljakad, kultuurtaimede mitmekesisus on suur: mais, banaan, puuvill, kohvipuud, teepõõsas, Aasias ka riis 10)Ekvatoriaalses vöötmes on väga niiske kliima ning peaaegu viljatud mullad on põlluharimiseks vähesobivad. Haritavat maad vähe, taimekasvatuses on ülekaalus õlipalm, kautsuki-, lohvi, ja kakaopuu. Maad haritakse ja loomi peetakse ka mägedes. 3. Nimeta kõik põllumajanudsliku tootmise vormid ja iseloomusta neid. 1)Segatalud- esialgu säilis neis täielikult naturaalmajandus, aja jooksul muutusid segatalusd aina
Lähemal ekvaatorile – lühem o Mullaviljakus kuivaperiood. o Põuakindlus Põllumajandusliku tootmise vormid o Mullalõimis (osade suurus) Omatarbeline põllumajandus Relieef o toodetakse peamiselt oma pere o Tasasel saab tehnikat hästi kasutada tarbeks nt hiinas riis o Mäenõlvadel pigem istandus, et hoida Kaubanduslik põllumajandus mulda kinni o kogu toodang või suurem osa Majanduslikud: sellest läheb müügiks Kapital (finantskapital ja füüsiline kapital) Sõltuvalt maa hulgast: o Füüsiline: istikud, väetised, tõuloomad, hooned Tööjõud – tavaliselt suur vajadus o nt kohvi, riisi kasv vaja palju
(kliima hinnatuna põllumajanduse tegevuse seisukohalt.) 7. Kus on kõige rohkem põllumajandusliku maad? (lähisvöötmes ja ekvatoriaalses kliimas.) 8. Kuidas jagunevad põllumajanduslikud tootmisvormid? (omatarbeline põllumajandustootmine ja kaubanduslik p.m.t) 9. Kuidas jagatakse p.m.t sõltuvalt maa hulgast? (ekstensiivne ja intensiivne.) 10. Selgita intensiivset p.m.t'd! (maad VÄHE; toodang KÕRGE ja KALLIS; palju tööjõudu, kapitali ja väetisi jne vaja.) 11. Selgita ekstensiivset p.m.t'd! (maad PALJU; toodang MADAL (aga KOGUTOODANG KÕRGE); maksumus madal.) 12. Too näiteid omatarbelisest ekstensiivsest p.m.t'st! (ALEPÕLLUNDUS (agraalühiskond) *teravili, mugulad; RÄNDKARJAKASVATUS *kartulid, mugulad; INTENSIIVSED RIISIKASVATUSTALUD [Hiina, India, Kagu- Aasia].) 13. Miks rajatakse terasspõlde? (põllumajandusmaa puudus; erosiooni vältimiseks; rohkem päikesele avatud; vihmavee kogumiseks)
Inimtegevus. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt. Ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon, pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne. 16. kirjeldab peamisi mullas toimuvaid protsesse: leetumine, kamardumine, soostumine, gleistumine, sooldumine ja teab millistes tingimustes need protsessid toimuvad; leetumine protsess, kus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa laguneb lahustuvatest ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel uhutakse sügavamale. Huumushorisondi alla kujuneb hele leethorisont. Väheneb mulla viljakus. kamardumine - mullatekkeprotsess, mille käigus orgaaniline aine, eeskätt huumus ja koos sellega ka mineraalsed ühendid
annaabi.ee 
