vaheseinte tegemiseks ning sideaineid, liiva ja vett mörtide valmistamiseks, millega üksikuid kive ühtseks tervikuks müüritiseks saab liita. Kasutatakse veel soojusisoleermaterjale seinte soojapidavuse suurendamiseks, hüdroisoleermaterjale seinte kaitsmiseks niiskuse eest ning metalltooteid seinte ja postide püsivuse garanteerimiseks ning tugevuse ( kandevõime) suurendamiseks. Müürimaterjalide olulisemateks iseloomustajateks on nende tugevus, külmakindlus, mahumass, soojajuhtivus, veeimavus ja tulekindlus. Füüsikalised omadused Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Materjali poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Teraliste materjalide puhul kasutatakse veel tühilikkuse mõistet, mis näitab teradevaheliste tühemete mahtu %-es kogu materjali mahust. Poorsusest sõltuvad paljud teised materjali omadused ( tugevus, veeimavus, soojajuhtivus jne).
TALLINNA TAHNIKAKÕRGKOOL Marko Pettai EHITUSMATERJALID REFERAAT Õppeaines. EHITUSMATERJALID Mehaanikateaduskond Õpperühm: KTI-21 Juhendaja: Sirle Künnapas Tallinn 2010 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS................................................................................................................................. 3 2. NIISKUSE MÕJU PUIDULE JA PUIDU KUIVATAMINE..........................................................4 2.1. Niiskuse mõju puidule................................................................................................................ 4 2.2. Puidu kuivatamine......................................................................................................................6 2.3. Teisi kuivatamise variante......................................................................................................... 7 3
jahtumisel c)Sõmerad tardkivimid - on tekkinud vulkaanipursete juures gaaside poolt pihustatud magmast. Nad on teralise või poorse ehitusega ja kerged. Näiteks pimsskivi d)Tsementeerunud tardkivimid - on tekkinud sõmeratest lademetest aja jooksul nende kokkukleepumise tagajärjel. *Graniit on kristalliline kivim, kristallide läbimõõduga 1…30 mm. Ta on peamine Eestis esinev tardkivim.. suur survetugevus, väike tõmbetugevus, suur tihedus, väike veeimavus, suur külmakindlus, suur soojajuhtivus, suur kõvadus, suur kulumiskindlus, hästi poleeritav, väga dekoratiivne. Peamised graniidist valmistatud ehitusmaterjalid on: -killustik, mis on väga tugev, kulumiskindel ja ilmastikukindel; -sillutuskivid (klombitud, kiviparketina või munakividena); -äärekivid (väga vastupidavad); -välistrepiastmed; -plaadid põrandateks või seinte vooderduseks; -skulptuursed detailid jne. 2.SETTEKIVIMID
Erimass:materjali mahuühiku mass tihedas olekus( ilma poorideta). Org materj em 0,9..1,6 ja kividel 2,2..3,3, metall 2,7.. 7,8. Mahumass: ( tihedus) mahuühiku mass looduslikus olekus( koos pooridega). Poorsus:näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud on materjalis kinnised mullid, avatud on korrapäratud ja teistega ühendatud tühimid. Poorid on täidetud õhu, vee või veeauruga. Poorsusest sõltub mat tugevus, veeimavus, soojajuhtivus, külmakindlus, jne. Veeimavus:omadus imada vett.mat veeimavust võib vähendada kaalu või mahu järgi.Kaaluline näitab mitu % kuiv mat muutub raskemaks, kui vett täis imab. Mahuline näit mitu %moodustab sisse imetud vesi materjali kogumahust. Tavaliselt mat poorid täielikult veega ei täitu. Seda iseloom pooride täituvus aste. Hügroskoopsus: mat omadus imada õhust niiskust.mat niiskub siis kui auru rõhk õhus on suurem kui materjali pinnal. Vastupidiselt mat kuivab
Moondekivimid - tekkinud tard- või settekivimitest nende ümberkristalliseerumisel kõrge temperatuuri või rohu mõjul Eestis leiduv settekivim? Eestis leiduv settekivim - paekivi Eestis leiduv tardkivim? graniit Kas eestis leidub ehitusel kasutatavaid moondekivimeid? Ei leidu Kuidas toodetakse looduskivist müürikive? Murdes Mis meetodil toodetakse killustikku? Purustades Millised on eestis leiduvad sõmeradehitusmaterjalid? Liiv , Kruus , Savi Mis on keraamilised materjalid? Kermaamilised materjalid on põletatud savitooted Millised on keraamiliste ehitusmaterjalide head omadused? Suur tugevus , Pikk eluiga, võimalik kasutada erinevates hooneosades Millised on keraamiliste ehitusmaterjalide halvad omadused? materjalide haprus, suhteliselt suur kaal, tootmise energiamahukus Miks lisatakse savile tootmisprotsessis liiva? savile lisatakse liiva , mis teatud koguses on kasulik . moodustab skeleti mis takistab savi kahanemist ja pragunemist kuivatamiseni
y0=G/V0=... (g/cm³). Puistetiheduse mõiste - teraliste ja pulbriliste materjalide puhul. Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud veega, õhuga või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu. p=(y-y0/y)x100% Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väjendada kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. Bk=(Gm-Gk/Gk)x100%; Bm=(Gm-Gk/V0)x100%. Materjali poorid täies ulatuses tavaliselt veega ei täitu. 80% pooridest täitub veega.
TALLINNA TEHNIKAKRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING REFERAAT ppeaines: EHITUSMATERJALID I Ehitusteaduskond pperhm: KEI 12 Juhendaja: lektor Sirle Knnapas Tallinn 2008 SISUKORD. 1. Niiskuse mõju puidule ja puidu kuivatamine.................................. 3 1.1. Puidu niiskussisaldusest........................................................................................................3 1.2. Kuivatite klassifikatsioon..................................................................................................... 4 1.3. Projekteerimisest...................................................................................................................4 1.4. Kokkuvõtteks.............................
Värvus on enamvähem valge. Silikaattellised ei sobi küttekollete ja korstende ehitamiseks, kuna nende kuumakindlus pole selleks piisav. Reatellis on õõneteta. Tugevusklass 25 ja külmakindlus vähemalt 50 tsüklit ning veeimavus 10%. Ühe tellise mass on 3,8 või 5,2 kg. Kasutatakse krohvitavate seinte ja sammaste ladumiseks. Vääriktellis võib olla massiivne või 14 tühikuga. Ühe tellise mass 3,6 kg. Kasutatakse puhasvuugimüüritise ladumiseks. Lõhestatud tellis Saadakse tavalise tellise lõhestamisel. Üks tellise pind on murtud(krobeline). Ühe tellise mass on 1,9 või 2,6 kg. Kasutatakse fassaadi kattematerjalina. Klombitud tellis saadakse täistellise ühe külje või külje ja otsa klompimisel. Kasutatakse soklite ja fassaadide kattematerjalina ning aiapostide ladumiseks. Täisblokk kasutatakse seinte ladumiseks. Betoontellised Valmistatakse peeneteralisest betoonist, millele võib olla lisatud pigmente
EHITUSKERAAMIKA EHITUSKERAAMIKA TOORAINE Üldjuhul savist või savi sisaldavatest segudest põletatud tooted Peamine tooraine on savikad Na2O·Al2O·6SiO2+CO2+2H2O materjalid, mis koosnevad Na2CO3+Al2O3·SiO2 · 2H2O+4SiO2 Keraamiline toode valmib paakumisprotsessi tulemusena, mille plastsest saviainest ja Lisandid -
sisaldavatest sulatatakse ja polüstüreengraanulitest. muudetakse kiududeks ning liidetakse hiljem vaikudest sideainega. Edasise töötlemisega saadakse matid, plaadid, puistematerjal. Koostis polüstüreengraanulid Kivi, vaik, õli Tihedus 15-40 kg/m3 140 kg/m3 Soojapidavus 0,037 - 0,041 W/mK 0,03-0,05 W/mK Tugevus Kasutusala Soojustusmaterjal Soojustusmaterjal vundament, seinad, laed seinad, laed f puit vs betoon
· Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). · Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu. · Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väljendada kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. · Hügroskoopsus on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Hügroskoopsuse vastandmõiste on kuivavus
Müüritööde Materjalid Telliste tahkude nimetused on: Ots Serv e. külg Sängpind Nende külgede mõõtmed on sobitatud nii, et võimalikud on erinevad telliseseotised. Üsna sageli kui tähele panna müüri tegemisel kasutatavad mördi vuuki katab iga järgmine kivi kihi eelmise kihi püstvuuki. Tellise Tüübid Täistellis e. umbtellis Auktellis Profiiltellis Murdtellis Õnartellis Soontellis Moodultellis Enamlevinud Tellised Normaaltelllis NT 65*120*250 Moodul silikaattellis 88*120*250 Moodul kärgtellis 65*80*250 Ahjutellis 50*100*200 Tellise Valmistamise Liigid Põletatud tellis-Vamistatakse selleks otstarbeks sovivast savist. Põletatakse ahjus umbes 1000ºC juures. Kasutatakse kvaliteetset savi vanusega umbes 5 miljonit aastat
Poorideks nim. materjalis olevaid väikseid tühimikke, mis on täidetud õhu, vee või veeauruga. Poorsusest sõltub vee imavus. 4) VEE IMAVUSEKS nim. Materjali omadust imeda endasse vet, kui materjal ise asub vees. Iseloomustatakse veehulgaga mida kuiv materjal suudab endasse imeda. Eristatakse kahte sorti imavust kaaluline ja mahuline. Nt. Graniit 0,5 0,7 % (vee imavus) Tihebetoon 2 8 % Tellised 8 20 % 5) HÜGROSKOOPSUSEKS nim. Materjali võimet imeda endasse niiskust õhust. Vastand mõiste on kuivavus kui palju on materjal võimeline niiskust ära andma. Hügroskoopsete materjalide põhiomadus: nende niiskus sõltub ümbritsevast materjalist/keskkonnast. TERMILISED OMADUSED: 1) KÜLMAKINDLUSEKS nim. Materjali omadust veega küllastunud olekus taluda
............ 22 3.2. Puidu siseehitus ............. 23 3.3. Tähtsamad puiduliigid ............. 26 3.4. Puidu omadused ............. 28 3.5. Puidu vead ............. 32 3.6. Puidu kaitse mädanemise vastu ............. 36 3.7. Puidu tulekaitse ............. 38 3.8. Puidu kuivatamine ............. 39 3.9. Puidust ehitusmaterjalid ............. 41 4. Metallmaterjalid ............. 46 4.1. Üldmõisteid metallist ............. 46 4.2. Malmid ............. 46 4.3. Terased ............. 47 4.4. Alumiinium ja tema sulamid ............. 48 4.5
.................................................................... 5 2.3 Puidu vead...........................................................................................................................6 2.4 Puidu kaitse.......................................................................................................................7 2.5 Puidu tulekaitse .................................................................................................................8 2.6 Puidu kuivatamine .............................................................................................................8 2.7 Puidust ehitusmaterjalid......................................................................................................9 3 Kivimaterjalid...........................................................................................................................10 3.1 Looduskivimaterjalid.......................................................................................
Mille järgi jagatakse looduskivimaterjalid markidesse? Looduskivimaterjalid jagatakse markidesse KÜLMAKINDLUSE JA TUGEVUSE JÄRGI. 4. Kuidas jagunevad kivimid geoloogilise päritolu järgi? TARD-, MOONDE- JA SETTEKIVIMID. 5. Milline vahe on süvakivimite ja purskekivimite vahel? Süvakivimid on hästi tugeva struktuuriga ja sügavates kihtides tardunud kivimiteks. Purskekivimid on nõrga struktuuriga ja tarduvad maapinnale lähemates kihtides. 6. Graniidi veeimavus ja külmakindlus? Veeimavus on väga väike 0,5 0,8% mahust. Külmakindlus on üle 200 tsükli. 7. Eestis leiduvad settekivimid. Dolomiit(lääne-eesti), lubjakivi(mandri-eesti), liivakivi, pruunikad savid (lõuna-eesti), hallikad savid (põhja-eesti). 8. Milline vahe on lubjakivil ja dolomiidil? Lubjakivi orgaaniline ühend. Dolomiit keemiline ühend. 9. Milline mineraal on liiva peamine koostisosa? KVARTSIIT ON LIIVA PEAMINE KOOSTISOSA. 10
G 0= V 0 , 0=materjali tihedus; G-materjali mass, V0- materjali ruumala koos pooridega Poorsus - näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Veeimavus Materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Väljendatakse kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta endasse vett imeb; mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust Hügroskoopsus on materjali omadus endasse imeda niiskust õhust. Materjal niiskuv siis kui auru rõhk õhus on suurem auru rõhust materjali pinnal
2) TIHEDUS materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega) 0=G/V0 (g/cm3) 0 materjali tihedus, G-materjali mass, V0-ruumala koos pooridega 3) POORSUS näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla nii avatud kui suletud. Suletud poorid on materjalis olevad kinnised mullid, avatud poorid on korrapäratud üksteisega ühendatud tühimikud. Poorid on täidetud õhu, vee või veeauruga. 4) VEEIMAVUS materjali võime endasse vett imeda, olles vahetus kokkupuutes veega. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks kui ta end vett täis imeb. Mahuline veeimavus näitab, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. Tavaliselt materjali poorid 100% veega ei täitu. 5) HÜGROSKOOPSUS materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Materjal niiskub siis kui auru rõhk õhus on suurem aururõhust materjali pinnal. Vastasel juhul materjal kuivab
· põrandakatte (keraamiline plaat ,parkett) · hüdroisolatsioon (kiled, mastiksid, vahud) · viimistlus (lakid, värvid, krohvisüsteem) TOORMATERJALIST LÄHTUVALT · päritolu järgi: looduslikud, tehislikud (looduskiviplokk, silikaatkivi) · keemilise koostise järgi: mineraalsid, orgaanilised (polüstüreen, portlandtement) · lähtematerjali algupära järgi: puit-, MATERJALIDE KUJU JÄRGI · kujusad tükkmaterjalid (silikaatkivid, keraamilised tellise, plaadid) · rullmaterjalid (katusekatte-, põrandakattematerjalid, tapeedid) · puistematerjalid (täitematerjalid, puistematerjalid) · vedelad materjalid (värvid, lakid) · pulbrilised materjalid (kips) MATERJALIDE OMADUSTE JÄRGI · mahukaalu järgi · tulekindluse järgi · akustiliste omaduste järgi FÜÜSIKALISED OMADUSED ERIMASS · erimass (või absoluutne tihedus) on materjali mahuühiku mass tihedas
1)Erimass-materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poorideta). erimass = mtrjli mass(kuiv)/ mtrjli ruumala(poorideta). 2)Tihedus-materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (pooridega). tihedus = mtrjli mass/ mtrjli ruumala(pooridega). 3)Poorsus-näitab kui suure % mtrjlist moodustavad poorid. Pooris on täidetud vee, õhu või niiskusega. 4)Veeimavus-mtrjli võime endasse vett imada, kui ta on kokkupuutes veega. Poorid täies ulatuses veega ei täitu. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv mtrjl muutub raskemaks, mahuline veeimavus näitab mitu % moodustavad sisseimetud vesi mtrjli kogumahust. 5)Hüdroskoopsus-mtrjli omadus imeda endasse õhust niiskust. 6)Veeläbilaskvus-mtrjli omadus endast vett läbi lasta. Sõltub mtrjli poorsusest ja pooride kujust. 7)Veetihedad mtrjlid ehk hüdroisolatsioonimaterjalid, neid kasut. vett pidavate kihtide loomiseks. 8)Gaasitihedus-mtrjli omadus endast gaasi läbi lasta. Mõõtühik-Pascal/ mm/Hg
Tootmistehnoloogia: looduslike materjalide puhul saab teavet töötlemis protsesside ja seadmete kohta, tehismaterjalide puhul tootmiseks vajalike tehnoloogiliste protsesside ja seadmete kohta. Kuju: kujusad tükk-, rull-, puiste-, vedelad-, pulbrilised materjalid. Ainete olek: kristalsed- (ehituskips, betoon), amorfsed materjalid (aknaklaas) Omadused: tihedus, tulekindlus, akustilised omadused, vastupidavus survele/paindele, tugevus veeimavus jne. Tootmise põhiprotsessid: tootmisprotsess on tooraine(te)st mingi uue materjali tootmine või toodete valmistamine. Peenestamine: protsess, kus toimub mingi suuretükilise materjali lähtetera suuruse vähendamine seadmete abil (jaotatakse purustamiseks tera läbimõõtude suhe i = 3...20 ja jahvatamiseks i = 500...1000). Kuivatamine: protsess, kus toimub vaba vee eemaldamine materjalist.
.........................4 2. SAVITELLISE TOORMATERJAL, TOOTMINE, OMADUSED JA KASUTAMINE...................... 8 3. ISETIHENEV BETOON.................................................................................................................... 12 4. SILIKAATTOODETE TOORAINE, TOOTMINE, OMADUSED JA KASUTAMINE...................17 Kasutatud kirjandus:................................................................................................................................21 Lisa 1: Puidu kuivatamine vabas õhus.................................................................................................... 22 Lisa 2: Õõnestellis...................................................................................................................................22 3 1. NIISKUSE MÕJU PUIDULE JA PUIDU KUIVAMINE 1.1. Niiskuse mõju puidule
Räni tootmine Tsement Savi koostis Savi koosneb peamiselt savimineraalidest, mis keemiliselt kuuluvad hüdroalumosilikaatide hulka. Savi kaevandamine Enamus savi leiukohti asuvad pinnakatte lähedal ja nii on neid lihtne kaevandada. Kaevandatud savi tuleb esmalt tükeldada ja puhastada suuremast prahist. Siis savi kuivatatakse ja peenestatakse. Kuiv puru valatakse üle veega ja jäetakse ligunema vähemalt ööpäevaks, kuni savist ja veest on tekkinud püdel mass. See mass segatakse ühtlaseks lobriks (kui võimalik siis kuulveskis või labadega segumasinas) ja sõelutakse läbi erineva tihedusega sõelte. Sõelale jääb kruus ja liiv, lobri valgub läbi. Seejärel lobri taas kuivatatakse, kaalutakse, peenestatakse ja saadud savile lisatakse juurde vajalikke lisaaineid ja vesi, et saada sobivat savimassi. Eelnev kuivatamine on vajalik, et teada saada savi täpset kaalu. Savi segatakse lisaainetega
1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). [g/cm3] Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). [g/cm3, kg/m3] Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. Hügroskoopsus on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Materjal niiskub siis kui auru rõhk õhus on suurem aururõhust materjali pinnal. Kui materjal seisab kaua püsivas keskkonnas, siis saavutab ta nn tasakaaluniiskuse. Veeläbilaskvus on materjali omadus vett läbi lasta
Liis Kullamaa TELLISED TELLISTE TÜÜBID Savitellised Silikaattellised Tsement tellised SAVITELLISE TOOTMINE Savi kaevandamine ja laagerdamine Ühtlaseks massiks segamine Vormimine- lintpressil Kuivatamine- kamber- või tunnelkuivatites 80-90°C juures 1-3 päeva Põletamine- tunnelahjus 900-1000 °C juures, 1,5-2 ööpäeva (saavutab vastupidavuse) SAVITELLISTE TÜÜBID Auktellis (kandvad või mittekandvad sise ja välisseinad, ahjude ja kaminate välisviimistlus Nurktellis (sambad, aiapostid, karniisid) Ümar-nurktellis (sambad, aiapostid, karniisid) Täistellis (kandvad ja mittekandvad siseseinad, küttekollete seinad, lõõrid) Kärgtellis (siseseinad, fassaad) Klombitud tellis (fassaad, küttekolde välisviimistlus) SILIKAATTELLISE TOOTMINE Liiva- lubja segu pressitakse
Pinnatöötlemise järgi eristatakse raid- ja abrasiivtöötlemist: Looduskivide kasutamisel arvestatakse nende: Väliseid omadusi 2.Tugevusomadused: 3.Kuluvus 4.Ilmastiku mõju(vt . ka 1.5.3.8.Ilmastikukindlus, weather-resistance): - A.niiskuse mõju - B. Õhu-, gaasi- ja õhusaastest tulenevad mõjutused · Õhusaaste · Soolad .Soojatehnilised omadused 2.5.2.1. Markeerimise6 alused Looduskivist toorplokid Vundamendiplokid. Sise- ja välisseinamaterjalid Plaadid. VoodriplaadidPõrandaplaadid Trepiastmed Teematerjalid .Looduskividest toodete kaitsemine ilmastiku mõjude eest. . Eelöeldu põhjal tuleb tõdeda, et kõikide looduskivide omadusi mõjutab eelkõige vesi. Seega on vaja kaitsta vee otsese pealevoolu ja materjali veega läbiimbumise eest. Selleks kasutatakse: a.Konstruktsioonilised võtted: kaldpindu jms., b.Mehaanilised võtted, pinna siledus ( poleerimine). karedused ja konarused soodustavad vee pikaajalisemat säilumist pinnal c
*Fibo Termi kergbetooni tugevus 4 MPa Silikaatkivid SILIKAATKIVID - JA PLOKID Silikaattooted on liiva ja lubja segust pressitud ning veeauru toimel autoklaavis kõvastatud tehiskivid. Ehitajate poolt hinnatud kui ilmastiku- ja tulekindel, heliisoleeriv ning väga vastupidav ehitusmaterjal. Samas projekteerijatele piiramatuid võimalusi osutades isikupäraste fantaasiate teostamisel. Silikaatkivi vastab kõikidele tänasel päeval temale esitatud ehitusnormidele. Reakivid Täiendavat viimistlust vajavate sise- ja välisseinte ning müüride ladumiseks. Väärikkivid Täiendavat viimistlust mittevajavate puhasvuukseinte ja müüride ladumiseks. Lõhestatud ja klombitud silikaatkivid ning -plokid Välisfassaadide, müüride ja postide ladumiseks. Eesti oludes ideaalseim ehitusmaterjal. pikkus (a)+- 3mm laius (b) +- 3mm paksus (c) +- 2mm Mördi
nendevahelised vuugid täidetakse mördiga. Tellismüüritise vuukide normaalpaksus on 10 ... 1 mm. Müüritise kivid peavad asetsema risti neile mõjuvate jõududega. Naaberkihtide püstvuugid ei tohi kokku langeda, s.o. peab kinni pidama vuukide seotisest. Joonis 7.1 Ehituskivid: a ehituspaekivi, b tahutud või hööveldatud servadega soklikivi, c klombitud soklikivi, d normaalmõõtmetega tellis, e moodultellis, f pilutellis, g - kärgtellis Joonis 7.2 Müüritise struktuur: a kivide toetumine mördita müüritises, b kivide toetumine mördiga müüritises, c ebakorrapärastest looduskividest müüritis, d seotiseta müüritis, e seotisega müüritis 1 Mördi mark ja koostis valitakse sõltuvalt müüritise nõutavast tugevusest, tööde ajast (suvi või talv),
materjalidega; • puidu immutamine antipüreenidega (tuld tõkestavate ainetega), mis muudab puidu raskeltsüttivaks. Antipüreenidena kasutatakse mitmeid ammooniumi- ühendeid; • puidu värvimine tulekaitsevärvidega, mis koosnevad vesiklaasist (sideaine), mingist mineraalpulbrist (täiteaine), ja pigmendist. Värv tekitab puidule mineraalse kooriku, mis eraldab ta õhuhapnikust; • puidu võõpamine tulekaitsevõõbaga, mis koosneb tavaliselt savist, lubjast, vesiklaasist, kaltsiumkloriidist, veest jne. Võõp on pastataoline mass, mis võõbatakse 2-3mm kihina puidu pinnale. 11. Nimeta puidust saematerjalid Saematerjalid saadakse palkide pikisaagimisel. Tähtsamad saematerjalid: • poolpalgid (ümarpalk lõhki saetud), • servatud palgid (kahest küljest saetud); • servamata lauad, paksus 13…100mm; • servatud lauad (neljast küljest saetud), paksus 13-100mm, laiuse ja paksuse suhe on üle 2;
ÜLDOMADUSED............................................................................................................... 4 1. MIDA LOETAKSE MATERJALI TIHEDUSEKS- TIHEDUSE VALEM JA MÕÕTÜHIK.....................4 2. MATERJALI POORSUS JA MATERJALIS ESINEVATE POORIDE LIIGITUS................................4 3. MILLISEID OMADUSI MÕJUTAB POORSUS NING KUIDAS?.................................................4 4. MIDA TÄHENDAB VEEIMAVUS NING SELLE LIIGITUS?......................................................4 5. MIDA VÄLJENDAB MATERJALI KÜLMAKINDLUS JA KUIDAS SEDA HINNATAKSE?.................4 6. SOOJAJUHTIVUS NING SELLE MÕJUTAJAD?.....................................................................5 7. SOOJAMAHTUVUS, HEAD JA HALVAD MATERJALID SOOJAMAHTUVUSELE?........................5 8. SURVETUGEVUS, TÕMBETUGEVUS, PAINDETUGEVUS- MÄÄRAMINE, VALEM, MÕÕTÜHIK?. 5 9
*betooni paigaldamine, *betooni tihendamine, *toote pealispinna silumine. Betoon valatakse vormi harilikult betoonilaoturi abil, mis kujutab endast vormi kohal liikuvat betoonipunkrit. Betooni tihendatakse peamiselt vibreerimisega. Voolumeetodi puhul asub vorm vibrolaual. Kassettvormidel on vibraatorid kinnitatud väljapoole vormi. Stendimeetodi puhul toimub tihendamine teisaldatavate vibraatoritega. Välisseinapaneelide vormimisel lisandub veel viimistlustöö (pesukrohv, pritskrohv, keraamilised plaadid jne). 3 8.7. TOODETE KIVISTAMINE Et kiirendada toote valmimist, selleks kiirendatakse betooni kivistumist aurutamise teel. Aurutamine toimub normaalrõhu juures, temperatuuril ca 80...900C. Detalide vormist väljavõtmise ajaks peab betoon olema saavutanud vähemalt 50...70% normtugevusest (sõltuvalt detaili massiivsusest)
Ehitustarind ja konstruktsioonid Materjaliõpetus Ehitusmaterjalide klassifikatsioonid Kasutuse järgi > Seinamaterjalid (puit, tellis, silikaatkivi) > Katusekatte ( rullmaterjalid, keraamiline katusekivi, plekk) > Soojusisolatsioonid (kivivill-plaat, vahtplast) > Akustilised materjalid > Põrandakatte ( keraamiline plaat, parkett) > Hürdoisolatsiooni ( kiled, mastiksid, vahud) > Viimistlus (lakid, värvid, krohvisüsteemid) Toormaterjalist lähtuvalt > Päritolu järgi: looduslikud, tehislikud (Looduskiviplokk , silikaatkivi); > Keemilise koostise järgi: mineraalsed, orgaanilised ( polüstreen)
4Vajumiserinevused liikumise tõttu..........................................................7 4.5Külmakindlus.......................................................................................... 7 4.6Soolade kristalliseerumine.....................................................................8 4.7Sulfaatkorrosioon................................................................................... 8 1 1 Sissejuhatus Sõna tellis kasutatakse kirjeldamaks väikest põletatud savist plokki, mis on selliste mõõtmetega, et seda saab hõlpsasti hoida ühes käes ning on umbes kaks korda pikem kui tellise laius. Telliseid hakati ehituses kasutama arvatavasti 3.-2. aastatuhandel eKr. Egiptuses ja Mesopotaamias. Eestis hakati telliseid valmistama 13. sajandil, eeskätt Lõuna-Eestis, kus puudus kättesaadav paekivi. Tänapäeval on enimkasutatud tellised tehtud savist, liivast-lubjast ja betoonist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
