poiste pealik. · Ta oli kõigi vastu väga aus. · Ta oli päris pikk, tumedate juustega ja väga korralik. Feri Ats · Feri Ats oli Punasärklaste pealik. · Ta ei olnud just kõige ausam poiss aga ta pidas lugu Nemecsekist. Gereb Dezsö · Gereb oli alguses Pal-tänava poiste hulgas. · Siis oli ta Punasärklaste hulgas · Ta tahtis tagasi Pal-tänav poiste juurde. · Ta jäi üldse mängust välja. Sündmused · Kool · Paztorid varastasid poistelt mängukuulid. · Nemecseki kohtumine Feri Atsiga. · Punasärklaste luuramine. · Pal-tänava poisid jäid õpetajale kitiga vahele. · Punasärklaste koosolek. · Nemecseki veeskäik punasärklaste koosolekul. · Nemecsek jäi haigeks. · Üleskutse sõjale. · Sõjaplaan. · Sõda. · Nemecseki surm. Katkendid raamatust AU ANDA! Sõda Sõda Sõda Sõda Sõda Tegelased joonistas ja koostas Hendrik Ratasep Tallinna Nõmme Põhikool 6. A klass
poiste pealik. • Ta oli kõigi vastu väga aus. • Ta oli päris pikk, tumedate juustega ja väga korralik. Feri Ats • Feri Ats oli Punasärklaste pealik. • Ta ei olnud just kõige ausam poiss aga ta pidas lugu Nemecsekist. Gereb Dezsö • Gereb oli alguses Pal-tänava poiste hulgas. • Siis oli ta Punasärklaste hulgas • Ta tahtis tagasi Pal-tänav poiste juurde. • Ta jäi üldse mängust välja. Sündmused • Kool • Paztorid varastasid poistelt mängukuulid. • Nemecseki kohtumine Feri Atsiga. • Punasärklaste luuramine. • Pal-tänava poisid jäid õpetajale kitiga vahele. • Punasärklaste koosolek. • Nemecseki veeskäik punasärklaste koosolekul. • Nemecsek jäi haigeks. • Üleskutse sõjale. • Sõjaplaan. • Sõda. • Nemecseki surm. Katkendid raamatust AU ANDA! Sõda Sõda Sõda Sõda Sõda Tegelased joonistas ja koostas Hendrik Ratasep Tallinna Nõmme Põhikool 6
poiste pealik. · Ta oli kõigi vastu väga aus. · Ta oli päris pikk, tumedate juustega ja väga korralik. Feri Ats · Feri Ats oli Punasärklaste pealik. · Ta ei olnud just kõige ausam poiss aga ta pidas lugu Nemecsekist. Gereb Dezsö · Gereb oli alguses Pal-tänava poiste hulgas. · Siis oli ta Punasärklaste hulgas · Ta tahtis tagasi Pal-tänav poiste juurde. · Ta jäi üldse mängust välja. Sündmused · Kool · Paztorid varastasid poistelt mängukuulid. · Nemecseki kohtumine Feri Atsiga. · Punasärklaste luuramine. · Pal-tänava poisid jäid õpetajale kitiga vahele. · Punasärklaste koosolek. · Nemecseki veeskäik punasärklaste koosolekul. · Nemecsek jäi haigeks. · Üleskutse sõjale. · Sõjaplaan. · Sõda. · Nemecseki surm. Katkendid raamatust AU ANDA! Sõda Sõda Sõda Sõda Sõda Tegelased joonistas ja koostas Hendrik Ratasep Tallinna Nõmme Põhikool 6. A klass
Laterna võis süüdata saarel siis kui pealik oli kohal. Süüdatud latern tähendas, et Feri Ants on kohal. Miks tuli Nemecsek keset punasärkalste nõupidamist puu otsast alla, kuigi ta oli istunud seal kella poole neljast saadik? Nemetcsek tuli keset punasärklaste nõupidamist puu otsast alla, sest ta tahtis Gerebi-le näitata, et tema teda ei karda. Miks käskis Feri Ats Pasztoritel kaelast saati järve minna? Feri Ats käskis Pasztoritel kaelast saati vette minna, sest nad võtsid poistelt muuseumi aias kuulid ära. Millistes võitlusviisides (3) lepiti kokku punasärklaste saadikutega, kui, nood tulid sõda kuulutama? Punasärklaste saadikuga lepiti kokku, et kolm võitlusviisi on liivapommid, harilik maadlus ning odavise. Kes ning kuidas otsustas lõpliku lahingu käigu? Lõplikult otsustas lahingu käigu Nemecsek, kes tuli haigena ja lõi Feri Atsi pikali. Nemecsek tahtis enne surma veel krundile minna. Mida tähendas talle krunt?
Statistikatöö Arutame selle üle, mitu raamatut loeb läbi kooliõpilane aasta jooksul. Küsisime poistelt ja tüdrukutelt eraldi (10). 1. Kogume andmed: Küsisime kümnelt poisilt ja kümnelt tüdrukult mitu raamatut loevad nad aasta jooksul läbi? Tüdrukud 0; 1; 2; 2; 0; 30; 20; 3; 5; 50 Poisid 0; 3; 7; 1; 5; 2; 8; 4; 1; 4 2. Variatsioonirida ehk arvud kasvavas järjekorras Tüdrukud 0; 0; 1; 2; 2; 3; 5; 20; 30; 50 Poisid 0; 1; 1; 2; 3; 4; 4; 5; 7; 8 3. Sagedustabel ja graafik poiste ja tüdrukute andmete kohta eraldi
maksimarketis, kui tavalist politsei patrulli tegevad politseinikud sattusid peale poe uksest väljunud mr X-le ja tema parimale sõbrale Renele. Ametnikele tundusid need kaks isikut kahtlasena ja nad otsustasi poistelt ostutsekki küsida, et kindlaks teha kas ühe poisi käes olevad sokolaadid on ikka ostetud. Küsitledes tuli välja, et mr X-il puudub tsekk ja kuna noormees oli nähtavalt närviline oli alust arvata , et tegemist on vargusega, mis hilisema uurimise käigus ka tõestust leidis. Varguse väärtus ulatus 25
kehastuseks. Emad seevastu pesevad pesu, teevad süüa, koristavad kodu, lohutavad, hoolitsevad pere eest. Seetõttu tekivadki sellised mõisted nagu ,,meeste ja naiste tööd". Lapsepõlves aleteadvusesse juurdunud, võtame need ellu loomuliku osana kaasa. Sama jätkub koolielus. Ka õpilasi ei kohelda sooliselt võrdõiguslikena. Toon mõned asjakohased näited: kui õpetajad ei saa tunnis arvutist mingit programmi käima, kutsutakse alati mõni ,,taibukam" poiss appi. Poistelt ei nõuta nii palju, neile antakse andeks ulakused ja tegemata tööd väljendiga : ,,Ah, ta on ju poiss, poisid ei ole nii hoolsad nagu tüdrukud." Miskipärast on tüdrukud alati need, kes klasse kaunistavad ja poisid need, kes toole tõstma peavad. Erialade õppimise puhul ei määra sugu Eestis rolli. Naised saavad õppida politseinikuks, ehitajaks, elektrikuks, automehaanikuks. Neil on võimalus omandada meestega võrdsed teadmised
Autorist Ferenc Molnar sündis Ungaris 1878 aastal ja suri 1952 aastal. Sisukokkuvõte Oli kord Pal- tänava poiste kamp ja punasärkide kamp. Punasärkide kambas olid palju vanemad ja tugevamad posid, nad võtsid pidevalt Pal- tänava poistelt kuulikesi ära millega nad mängisid. Punasärgid õppisid Jozsefvarosi reaalkoolis, aga Pal- tänava poisid gümnaasiumis. Kampadel olid omad krundid, punasärkide krunt asus botaanika aia juures, Pal- tänava poiste krunt asus saeveski juuresl. Pal- tänava poiste krunti oli kaks sisse pääsu, üks Maria tänavalt, teine Pal tänavalt. Punasärkide krunt asus saare peal, kuhu sai kas üle silla minnes või paadiga sõudes. Pal- tänava poistekampa kuulusid: Boka,
Siis kuulsid naad mingit hlt ja metsast tulid vlja vanapaar koos koeraga hakkasi omavahel jagelema ja poisid said plehku panna dvd-kaamera said naad ka kaas vta kuna see oli jnud selle hoone klge rippuma kust Bendik alla kukkus poisid pgenesid rolleriga mis oli noakamba oma judes kodu panid naad vastu seina kuna Bendik polnud hea sitja ja masin oli ka katki.Tommy ema jooksis vlja vaatama koos Frederikuga pstsid poisid rolleri alt ja poistelt saadud lindistustega tuli vlja kogu vljapressimine.Frederik ja Tommy ema nitasid ka teistele vanematele nende laste tegusid.Joel ja Vits said mitu sdistust Notsu ja Lydia kisid kll koolis edasi,aga hiilides mda nurki.Emilya kll jtis Tommy maha kuna ei soovinud peale piltide jagamist hegi poisiga suhet.Ka Kribu sai oma pruudi tagasi kui to kuulis miks oli Kribu viimasel ajal imelik olnud.Hanna kes oli noakamba ohver tuli ja tnas poisse ning kallistas
Tüdrukud läsid juba maarjapäevast alates välja magama. Et siis veel küllaltki külm oli, tõid poisid neile kasukaid ja sellest peale algas ka ehalkäimine. Et saada õigust ehal käia, selleks pidi poiss olema leeris käinud. Kui keegi noorem poiss seda üritas, toppisid teised talle karistuseks nõgeseid püksi. Ka jälgisid külapoisid kiivalt, et nende tüdrukute juurde ei tuleks võõraid poisse. Kui võõras tabati, sai ta suure tõenäosusega selle küla poistelt peksa. Samal ajal oli jälle auasjaks võõra küla tüdrukute juurde minna, mis sageli lõppes lööminguga. Mõned peremehed püüdsid ehakäimise kombe vastu ka võidelda, kuid enamasti üksnes suusoojaks, üks pereisa õelnud: "Peab tänama kui keegi tuleb, sest kus sa selle häbiga lähed kui tütart põlatakse." Tüdrukuid kelle juures ehal ei käidud, pilgati ja püüti neile igasugu tempe mängida. Üks kõva unega vanatüdruk oli kantud
Käänded: 1. nimetav tark poiss kes? Targad poisid 2. omastav targa poisi, tarkade poiste 3. Osastav tarka poissi, tarku poisse Sisekoha käänded Sisseütlev targas poisis, tarkadesse poistesse Seesütlev targas poisis, tarkades poistes Seestütlev targast poisist, tarkadest poistest Väliskohakäänded Alaleütlev targale poisile, tarkadele poistele Alalütlev targal poisil, tarkadel poistel Alaltütlev targalt poisilt, tarkadelt poistelt Erikäänded Saav targaks poisiks, tarkadeks poisteks Rajav targa poisini, tarkade poisteni Olev targa poisina, tarkade poistena Ilmaütlev targa poisita, tarkade poisteta Kaasaütlev targa poisiga, tarkade poistega Tegusõna Pöördsõna ja verb. Tegusõnal on käändelised vormid, ja käändelisi vorme ei saa üksinda lauses olla öeldiseks. Mainfinitiiv(tegevusnimi) õppi/ma
· Müller, kes oli Tjadeni klassivend. Sai pärast Kemmerichi surma tema saapad endale. Sai valgusrakettiga kõhtu, mille tagajärjel suri. Sündmustik Teoses kirjeldatakse üht ajaperioodi, mil Paul, tema kuus klassivenda ja grupi juht Stanislaus Katczinsky sõdisid Läänerindel nende kodumaa, Saksamaa eest. Tingimused olid kehvad. Pidev toidupuudus, räpased riided, surm, täid ja rotid võtsid poistelt kohe, peale sõjaväkke astumist, tuju sõdida. Esimeses peatükk algab tüliga poiste ja nende koka vahel. Nimelt oleks kokal jagunud kõigi poiste jaoks topelt kogus toitu, kuid ta ei olnud nõus andma. Kui tülli sekkus Kat, andis kokk alla ning jagas kogu toidu ära. Hiljem läks Paul ja paar poissi veel haiglasse vaatama oma klassivenda Kemmerichi, kes oli saanud rindel viga. Müller tahtis tema saapaid, kuid haige ei tahtnud anda neid. Pärast seda mehed lahkusid.
Trump'ile oli siiamaani hüüdnimi andmata jäänud, kuid poisid sellest teda ilma ei jätnud. Trump määras ise oma saatuse, kui ütles ,, briljant " , see saigi tema hüüdnimeks. Ta oli pikk kõhn neljakümnene mees, tema samm oli kerglane ja ta kandis prille. Tema käsi oli väga täpne, kui ta joonistas tahvlile palju käega ringi ja laksas selle keskele punkti, mis silmaga vaataja jaoks asuski täpselt keskel. Hr. Trump ei saanud poistelt lõpumärki, kuna poisid olid temaga ainult ühe aasta ja nad ei tundnud, et nad peaksid selle talle andma. Härra Tiimus Härra Tiimus ehk Paul Paljaspea oli ajaloo-ja filosoofia õpetaja. Härra Tiimus oli boheemlane. Ta higistas koguaeg tunnis, kuivatas oma higist paljaspead taskurätiga. Sellest ka tema hüüdnimi. Prl Jakovleva Inglise keele õpetaja, keda kutsuti Viruskundraks oli 50aastane, sale ja sportlikult sirge daam. Hapu ja kiprasuise naeratusega
Kuid ühel tunnil, kui ta joonestas järjekordselt tahvlile, ei saanud ta kuidagi nii hakkama, et asi õieti välja tuleks. Selle peale vihjas Penn, et ta olevat näinud Trumpi eelmisel õhtul Tähe tänava nurgal ja mitte just kõige kainemas seisus. Briljant olevat seisnud seal kahe preiliga. Ta oli hoidnud ühe käega ühel ja teisega teisel ümber piha. Ja püsti oli ta seisnud tegelikult üksnes tänu daamidele. Hr. Trump ei saanud poistelt lõpumärk, kuna poisid olid temaga ainult ühe aasta ja nad ei tundnud, et nad peaksid selle talle andma. Hr. Tusam Ajaloo õpetaja, kellele kuulub tsitaat: ,,Ajalugu on vesi: kord pilv, kord lumi, kord oja, kord aur. Puhuge ta laiali või suruge kokku." 6 Härra Saul Härra Saul, hüüdnimega Kondiiter oli usuõpetuse õpetaja. Kes tuli Tooderi asemele.
Kuid ühel tunnil, kui ta joonestas järjekordselt tahvlile, ei saanud ta kuidagi nii hakkama, et asi õieti välja tuleks. Selle peale vihjas Penn, et ta olevat näinud Trumpi eelmisel õhtul Tähe tänava nurgal ja mitte just kõige kainemas seisus. Briljant olevat seisnud seal kahe preiliga. Ta oli hoidnud ühe käega ühel ja teisega teisel ümber piha. Ja püsti oli ta seisnud tegelikult üksnes tänu daamidele. Hr. Trump ei saanud poistelt lõpumärk, kuna poisid olid temaga ainult ühe aasta ja nad ei tundnud, et nad peaksid selle talle andma. 6. Armastuskolmnurk Jaak- Virve- Richard Wikmani poisid leppisid kokku, et nad aitavad Pukspuu Juhanit õppimises järgi, et ta saaks uuesti tagasi Wikmani gümnaasiumisse. Nimelt heideti Juhan Pukspuu koolis välja magneesiumiplahvatuse pärast. Juhan Pukspuul oli kaks õde. Üks vanem õde Aino ja teine kaksikõde Virve. Juhan Pukspuud pidi aitama klassi priimus Richard Laasik, ehk Riks
Kuigi tüdruku silmad olid kinni seotud, tundis ta lõpuks Krabati teiste poiste hulgast ära. See oli hirm lauluneiu pärast, mille järgi tüdruk ta ära tundis. 16. Millega lugu lõpeb? Lugu lõppes sellega, et poisid võtsid pööningult oma asjad ja läksid sealt minema, sest Meister uut aastat enam ei näinud. Keskööl pidi ta surema ja peale seda lahvatab veski leekidesse. Sel hetkel, kui Meister suri, kadus ka poistelt oskus nõiduda. 17. Mida tahad veel öelda selle loo kohta? .................................................................................... .................................................................................... .................................................................................... .................................................................................... ....................................................................................
kondoom lõhkeb). Need noormehed, kes olid vastu, tõid enamuses põhjenduseks selle, et pärast aborti ei pruugi enam kunagi lapsi saada tulevikus. Kuid võrdselt pakuti, et laps väärib elu ning see on ikkagi inimelu võtmine. (Vt. Tabeleid nr. 13 ja 14) Üle poole ehk 65% ei samastanud seda mõrvaga, ülejäänud ehk 35% aga samastasid. (Vt. Tabel nr. 15) Samuti vastasid 65% küsitlutest, et abordi tegemisel ei peaks olema vanusepiirangut. (Vt. Tabel nr. 16) Küsisime ka poistelt, kas nad laseksid oma kaaslasel aborti teha, siis 53% vastasid sellele küsimusele jaatavalt, kuid oli ka ei vastuseid, nimelt 43% ja ainult 3% vastasid, et oleneb olukorrast. (Vt. Tabel nr. 17) Meie küsitluse põhjal on poisid kuulnud abordist siiski internetist 85%, koolist 65% ning sõpradelt 58%. (Vt. Tabel nr. 18) Rohkem kui pooled poistest arvasid, et abordi üle peaksid otsustama vanemad, 50% arvasid, et mitte ning 10% arvates mõlemad nii tüdruk kui ka vanemad. (Vt. Tabel nr.19)
Krõõda Anni. Indrek lohutas Marit. Lapsed käisid talvel paljalt õues tuisku nautimas. Mari ja Andrese vestlus: Andres arvab, et Mari leinab ikka Jussi. Andres arvab, et on vaja eluga edasi minna. Jaagup oli Andrese uus sulane, kes ei tahtnud kroonu minna. Vaatamata sellele, et ta näljutas ennast, oli ta tubli töömees. Talle meeldis Roosi. Leenale meeldis Jaagup. Jaagup käis tihti Roosi juures nagu ka teised poisid. Ükskord sai Jaagup Roosi poolt tulles poistelt peksa. Siis andis Miina talle oma särgi ja Jaagup oli Miina asemel. Miina ootas Jaagupi last. Jaagup lasi end kroonu, kuna arvas, et peab Miina ära võtma. Lasi end välja heita, kuna see polnud tõsi. Miina läks ema juurde. Kui Miina ema suri, tuli ka Jaagup kroonust tagasi ning läks Miina juurde. Matu tuli tagasi Eesperre. Taas kohtuprotsessid maa pärast Pearu ja Andrese vahel. Andres nõudis ikka õigust, kuigi alati ei pruukinud see olla tõde, mida ta rääkis. Nõudis ka kodus
Andres jäi peale, kuna oli enne Tiidul käskinud raha koguda. Hiljem tuli kõrtsi Kassiaru Jaska, kes koos Oru Pearuga taha saksituppa kadus. Lasid kõrtsmikul teistele viina anda, nemad maksid. Kui Pearu järgmisel õhtul koju läks hoidsid kõik temast eemale. XXVI Naabrilapsed salaja suhtlesid. Andres tegi uut rehealust ja tuba ning vanemad tüdrukud tassisid naabripoistele saepuru ja laastusid, Üks õhtu jäid nad Marile vahele ning pidid kogu loo ära rääkima. Kuna tüdrukud olid poistelt kuulnud, et nende ema pole tegelikult Mari, pidi Mari neile sellest rääkima. Tüdrukud vedasid edasi ning poisid ehitasid sellest endale kindlused ja pidasid sõda. Salakivid põllul. XXVII Ants sündis . Mari ja Andrese vestlus kumb on tähtsam ehitada, kas karjalaut või aidad. Tulemas on Antsu vaarud ning lapsed peavad tööd tegema. Varrudel on palju külalisi, seekord ka terve naabripere. Pearu kempleb rätsepa ees ja viskab tema tehtud riided talle tagasi ning käib ringi püksteta
Olen üht last 1,5 tundi keelitanud, kuni ta soostus joonistama ja kirjutama. Rääkida ei suutnudki," tõdeb Tallinna perekeskuse lastepsühholoog Anni Vaher pressikonverentsil, kus Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus tutvustas kampaaniat, millega õhutatakse vanemaid laste veebitegemistel silma peal hoidma. Lisaks kõmu tekitanud "hispaanlanna" juhtumile, kus teismelise kaunitarina esinenud mees poistelt alastipilte ja -videoid välja pommis ning väidetavalt ühe nooruki enesetapuni viis, hüppas mõni päev tagasi Lasnamäe tornmajast surnuks koolitüdruk. Tragöödia ajend peitus tema ema sõnul internetis. Vaher siiski ei usu, et teismeliste enesetapu põhjusi tuleks üksnes internetist otsida. Pigem võib internetiterror osutuda n-ö päriseluski suhteprobleemide käes siplevale noorele viimaseks piisaks karikasse. Netikiusu ohvritega on Vaheril palju tegelda tulnud.
Just sellepärast püüavad poisid näidata oma mehelikku külge, mõnikord toob see kaasa agressiivsust suhetes. Meeste soorolli tähendus on iseenesest väga arusaamatu ja segane. Vanema klassi õpilane üritab tõestada nii endale kui ka teistele, et ta vastab kindlale stereotüübile. Samal ajal valgub aga tema individuaalsus raamidest välja ( . 1992). Kasvatussüsteem sunnib poissi oma halba mehelikku joont näitama (agressiivsust). Täiskasvanud inimesed ootavad poistelt mehelikku käitumist (nt: «Ära nuta nagu tüdruk»). Selline suhtumine viib selleni, et poisid kardavad paaniliselt teha midagi valesti ehk tüdrukute moodi. See, et poisid ei saa näidata oma mehisust alguses lasteaias, pärast koolis ja hiljem tööl, nõrgendab meeste staatust ühiskonnas ( ., . 1991). Meeste rollistruktuur moodustub kolmest faktorist. Esimene on seotud ootustega, et mehed võidavad staatuse ja austuse teiste hulgas. Teiseks faktoriks on kindlameelsus,
tegeleda meeldib. Õpilased tuleksid tundi hea meelega ega kurdaks selle üle, et tunnis tehakse harjutusi, mis talle huvi ei paku. Muidugi ei toimuks selline jaotus klassisiseselt. Korraga jaotatakse mitme klassi õpilased. Praegu on klass jaotatud poiste ja tüdrukute gruppi. Uued grupid peaksid olema segagrupid, mis tähendab seda, et ühes grupis on koos nii poisid kui ka tüdrukud. Sellise lähenemisega tahame rõhuda soolisele võrdõiguslikkusele. Me tahame, et poistelt ei nõutaks suuremaid saavutusi kui tüdrukutelt. Kõik inimesed on võrdsed ja kedagi ei tohi kohelda teistega ebavõrdselt. 3.3 Hindamine Hinnetest sõltub väga palju. Hinne peab õpilast motiveerima liikuma. Hea hinne muudab lapse rõõmsaks ja sisendab enesekindlust. Kehaline kasvatus ei peaks olema see õppeaine, kus õpilasi hinnatakse kindlate normide järgi. Kõik õpilased ei ole samade võimetega.
ja rõivastusse, siis sellest pärines märkimisväärne osa - puhuti ilmselt koguni enamus - vaenlaselt. Kuulsaks sai kapten Irve irooniline repliik pärast üht õnnestunud operatsiooni: «Pole hea nii väheste meestega venelaste peale minna, pärast ei jõua saaki ära vedada.» Kuid enese varustamine vaenlase kulul on omane tegelikult kõigile sõdadele. Episood moositünnidega, kaasa arvatud ühe moositünni «sõbralik» ülelöömine naaberrongi poistelt, on enam-vähem täpselt võetud Ilmar Raamoti suurepärastest ja haaravatest mälestustest, milles kirjeldatakse just õppursõdurite käekäiku soomusronglastena Vabadussõjas. Kuid seda, kui tähtis oli sõdurile soe supp või isegi kuum tee, ja kuidas viha katkilastud välikatla pärast mehed rünnakule viis, võib lugeda mis tahes autentsetest mälestustest, kaasa arvatud ühest stsenaristide käsutuses olnud trükis avaldamata sõduripäevikust.
hüppavad nad veidrasse suunda. Jõuti järeldusele, et Krafft on hinges Saksamaa ja Hitleri pooldaja ning Kraffti suhtes tuleks silmad lahti hoida. Direktor võttis neid isiklikult uksel vastu ning juhatas oma kabinetti. Ta oli liiga ära harjunud igasuguste märkidega, sest tal oli mitu karpi kõikvõimalikke teenetemärke täis. Ta oli viisakusest õnnelik. Et vestlust teha, küsis direktor poistelt, kuhu nad edasi õppima lähevad. Sirkel pidi ehk filosoofiateaduskonda minema ja Laasik üritas majandusse, kuid oli kahtlev, sest tema majanduslik seis polnud ju väga hea. Selle peale ütles direktor, et proovima peab ja tõi enda näite: ka tema oli kunagi vaese talumehe poeg ja siis üritas ja tegi ning sai lõpuks kõrged haridused ja kõrged positsioonid . Koju minnes jõudsid poisid üksmeelele, et direktor Tuhm näitas end väga narrist küljest, kui
Direktori poole kõndides arutasid poisid, miks oli Weseler öelnud, et Krafftiga hüpates hüppavad nad veidrasse suunda. Jõuti järeldusele, et Krafft on hinges Saksamaa ja Hitleri pooldaja ning Kraffti suhtes tuleks silmad lahti hoida. Direktor võttis neid isiklikult uksel vastu ning juhatas oma kabinetti. Ta oli liiga ära harjunud igasuguste märkidega, sest tal oli mitu karpi kõikvõimalikke teenetemärke täis. Ta oli viisakusest õnnelik. Et vestlust teha, küsis direktor poistelt, kuhu nad edasi õppima lähevad. Sirkel pidi ehk filosoofiateaduskonda minema ja Laasik üritas majandusse, kuid oli kahtlev, sest tema majanduslik seis polnud ju väga hea. Selle peale ütles direktor, et proovima peab ja tõi enda näite: ka tema oli kunagi vaese talumehe poeg ja siis üritas ja tegi ning sai lõpuks kõrged haridused ja kõrged positsioonid . Koju minnes jõudsid poisid üksmeelele, et direktor Tuhm näitas end väga narrist küljest, kui oma
Direktori poole kõndides arutasid poisid, miks oli Weseler öelnud, et Krafftiga hüpates hüppavad nad veidrasse suunda. Jõuti järeldusele, et Krafft on hinges Saksamaa ja Hitleri pooldaja ning Kraffti suhtes tuleks silmad lahti hoida. Direktor võttis neid isiklikult uksel vastu ning juhatas oma kabinetti. Ta oli liiga ära harjunud igasuguste märkidega, sest tal oli mitu karpi kõikvõimalikke teenetemärke täis. Ta oli viisakusest õnnelik. Et vestlust teha, küsis direktor poistelt, kuhu nad edasi õppima lähevad. Sirkel pidi ehk filosoofiateaduskonda minema ja Laasik üritas majandusse, kuid oli kahtlev, sest tema majanduslik seis polnud ju väga hea. Selle peale ütles direktor, et proovima peab ja tõi enda näite: ka tema oli kunagi vaese talumehe poeg ja siis üritas ja tegi ning sai lõpuks kõrged haridused ja kõrged positsioonid . Koju minnes jõudsid poisid üksmeelele, et direktor Tuhm näitas end väga narrist küljest, kui oma
tõstab inimese labidal kraavist välja käkki teona muidu on ta vaikne sell kes kõneleb alati teises isikus. Elda kes on muidu täitsa kena hallide juustega ja tedretähtedega tüdruk peab käima pealtvaatams mmeste tööd lootuses saada Alkesandri tähelepanu. Naljaks on saanud meesteseas öelda näed Aleksander sealt tuleb su pruut. Kuid ehki Aleksander on tugev kui karu ei ole ta hästi riietatud, ta kuube näiteks soviks hernehirmutisele ja iganädal reedel anub ta poistelt kraavihallidelt, et lähme linna juudi juurde kenamaid riideid talle ostma. Kuid alati juhitb nii, et teel ees olevas resotarnis panevad nad kogu raha eest maha peo naiste, muusika, joogi ja söögika ning siis ööl vastu esmaspäeva kõiguvad tagasi soose tulle juurde magama. Viimne reede juhtus just sama, väikse erandusega. Kui poisid hommikul töötasid ei näinud nad Eldat mis oli kummaline ja häiriv, kuid siis kõnetas neid lambine naine kes juhtus mööda
kassi pea käte vahel libises, sel hetkel kargas ka Muska kassi kallale, võttes ta oma lõugade vahele ja raputades teda, kass suri, tüdruk oli vihane ja kurb, nad matsid kassi maha, Indrek lubas talle isegi risti teha, kuid järgmiseks päevaks oli Muska kassi välja kaevanud ja selle talu juurde toonud, nii pidid lapsed ta uuesti matma, kuid kordus sama asi, lõpuks otsustasid pere poisid kassi ära põletada, et probleem lahendada, Riia tuli imeliku haisu kohta poistelt pärima, kuid need vaikisid, tüdruk hakkas oma kassist ilusaid asju rääkima ning selle peale murdus Indrek, kes neiule kõik ära rääkis XXXIV - naabrid ei käinud omavahel enam üldse läbi, isegi Tiiu ja Kadri ristimisele Pearut ei kutsutud, samuti ei kutsutud Mäe pere Jüri ristimisele, kuid lapsed suhtlesid salaja - Liisi andis Joosepile ükskord saia, noored istusid ja ajasid juttu - Kroonust oli Joosep pääsenud täna Liisi soovitusele, ta tõmbas liisku vasaku käega
lapsi kasvatada, piirduti algharidusega. Nõudis suurt pingutust, et anda kõrgem haridus. Õppimine sageli mis järgnes kihelkonnakoolile, nõudis ekstra pingutust. Toidumoon, õppemaks, rent elukohale linnas jt. Seetõttu ei saanud paljud pered lubada järjepidevat koolitust. Paljudel ärkastel poistel oleks jäänud seetõttu haridustee pooleli, Treffneris vanusepiirang puudus. Treffneril oli hea oskus välja selgitada vanemate rahaline seis ja vastavalt sellele oskas ta neilt poistelt raha küsida. Kui raha oli vähem võttis väiksemat tasu, leidis poistele tööd jms. Hugo Treffner oli vastuoluline tüüp. See oli tema suur teene eesti kult ja hariduse ees, et tema kaudu said paljud eesti poisid haridust. Samas oli ta väga võimudele kuulekas kuju. Lausa lipitsev ja truu alam. Ilmselt oleks kool pandud ka kinni, kui oleks ajanud sirgeseljalist rahvuslikku poliitikat. Tuleb hinnata Treffnerit, et suutis palju asju korda saata ja tegutseda eesti poiste ja tüdrukute huvides
- Leemetit huvitas külaelu ja ta jonnis, et nad emaga sinna elama läheks, kasvõi ajutiselt, teda huvitasid leib ja odrakört, ema aga pakkus poisile tema lemmiktoitu – öökullimune, mispeale poiss jonnimise lõpetas ja neid õega luristama hakkas 3. - järgmisel päeval hulkusid Pärtel ja Leemet koos metsaserval, et küla piiluda, Pärtel tahtis lähemale minna, nad liikusidki pelglikult, mõlemas suur hirm - ühest majast ilmus välja nende vanune tüdruk, kes uuris poistelt, kas nad tulid metsast, nimetas neid lollakateks nende riietuse pärast, milleks olid kottis loomanahad erinevalt tüdrukust, kes kandis ilusat särki, teatas, et see on kootud, poisid ei mõistnud seda sõna ja tüdruk kutsus neid tuppa vokki ja päris riiet vaatama - nad läksidki, olid imestunud sealsete asjade üle, tüdruk tutvustas neile vokki ja ketramist, leivalabidat, Leemet päris pildi kohta seinal, vastuse sai ta tüdruku isalt, et see olevat nende
kui tüdrukud. See väljendus paremas eneseusalduses ja soovis kasutada ning testida oma võimeid ja seetõttu osaletti vabatahtlikult kehalistes aktiivsustes. Tüdrukud ise soovivad jääda tahaplaanile ja aktsepteerivad seda, et poisid on kehaliselt eelistatumad (Harsbrook, 1993). Kehaline enesekontseptsioon on seotud sooga, sest paljud inimesed ootavad spordiga seotud oskuste taseme erinevusi tüdrukutelt ja poistelt. See ootus võib olla seotud sellega, et poisid mängivad sagedamini pallimänge algklassides ja tüdrukud osalevad väikeste gruppidena vähem jõulistes mängudes, mis sõltub nii õpetajast kui ka kultuurist (White jt, 1992). Eelnev kirjeldus andis ülevaate, kuidas sugu on seotud mitteformaalsete mängudes osalevate lastega (Lever, 1976, 1980) ja järgnevalt kirjeldame organiseeritud spordi seost sooga
feminiinseks kui sealsed naised. Enamiku majandusteadlaste arvates ei korreleeru masku- liinsus riigi majandusliku heaoluga: on rikkaid ja vaeseid maskuliinseid maid, nagu ka rikkaid ja vaeseid feminiinseid maid. Esimese kultuurikogemuse saab laps peres. Maskuliinses ühiskonnas õpivad nii poisid kui ka tüdrukud mõtlema mehelikult, st olema auahned ja võitlusvõimelised ning samas mõistma, millist käitumist oodatakse poistelt, millist tüdrukutelt. Lapsed hindavad julgust ja vaprust. 82 Feminiinses ühiskonnas õpivad poisid ja tüdrukud olema vaoshoitud ning vähenõud- likud, auahnust ei peeta vooruseks. Lapsed õpivad olema kaastundlikud endast nõrge- mate ja saamatumate vastu. Järgmise kultuurikogemuse saab laps koolis. Maskuliinses kultuuris püüavad õpilased silma paista, nad võistlevad avalikult üks- teisega. Püütakse olla klassi parim õpilane
,,Miks te andsite sellele lühikesele raha? Te olete ju pikk. Mis ütleb härra Maurus? Tema ütleb: ei kellegile tohi raha anda, kui aga härra Maurusele üksnes. Temale küll! Aga miks andsite sellele lühikesele, kui ise olete pikk? Vastake! Ruttu! Härra Maurusel pole aega. Miks?" ,,Ma ostsin temalt raamatu," vastas Indrek. ,,Kuidas julgete teie, koer, minu poiste käest raamatuid osta? Kas ma selleks teile rubla raha andsin, et teie hakkate oma pikkusega minu poistelt raamatuid üles ostma. Mis raamat see oli?" ,,Ladina keele õpiraamat." ,,Lible, miks sa müüsid selle raamatu?" küsis direktor. ,,See oli vana näru, mul põlnd temaga enam midagi teha," vastas Lible. ,,Kuidas põlnd teha?! Sina, sinder, tuled härra Maurusele palvel valetama. Ise istud juba kolmat aastat samas klassis ja sul põlnd ladina keele raamatuga midagi teha. Härra Maurusel on häbi sinu ausalt isalt raha vastu võtta, sest poeg ei õppind mullu, ei õppind tunamullu ega õpi ka
läksid inimesed kõik ära; ma läksin siis tuppa ja jutustasin talje, et mina ja Sid olime kära ja laskmise peale ärganud; ja uks oli lukus olnud; ja rne olime seda nalja näha tahtnud; ja olime siis piksevarrast mööda alla läinud ja mõlemad natuke haiget saanud; ja et me enam seda ei teeks. Siis rääkisin edasi ja jutustasin talle kõik, mis ma ennist onu Silasele olin jutustanud; ja ta ütles, et annab meile andeks ia et võib-olla nii on üsna õige ja et mida muud võis koertelt poistelt ikka oodata. Et ega need inimesele hingerahu ei anna. Ja kuna midagi paha polnud juhtunud, siis parem tänulik olla, et poisid olid elus ja ter- 485 ved. Ja ega maksnud selle üle enam pahandada, mis möödas oli. Siis ta andis mulle suud ja patsutas mu pead ja jäi sügavasse mõttesse; äkki ta hüppas üles ja ütles: «Aga taevake, varsti on õhtu käes ja Sid pole veel tulnud! Mis selle poisiga ometi on juhtunud?» Arvasin, et nüüd on paras aeg, kargasin püsti ja ütlesin:
annaabi.ee 
