Põhjasõda 1700-1721 Euroopa suurvõimuks oli saanud ka Venemaa eesotsas Peeter I'ga, kes soovis omale läänemere äärseid alasid. 1699 kujunes rootsi vastane koalitsioon, eesotsas ,Taani(kuningas Frederik IV) Poola(August II tugev) ja Venemaaga(Peeter I). Liidu eesmärk oli tagasi vallutada alad, mis "Rootsi on röövinud oma naabritelt". Hoolimata sellest, et 1661. aastal lubas Venemaa Eesti igaveseks Rootsile Kärde rahuga. 1697 - Peeter I läheb Riia alla salaja koos saatjatega, et uurida linna kaitset,nõrkusi ja ülesehitust (plaan ehitada Peterburg?) - Rootsi avastab nad ja arvab, et Venemaa tahab neid rünnata. Rootsi kuningaks oli saanud noor Karl XII
PÕHJASÕDA (1700 1721) · SÕJA PÕHJUSED: Poola, Taani ja Venemaa soov laiendada oma alasid Rootsi valduste arvelt Venemaa soov saada väljapääs Läänemere kaudu Euroopasse · SÕJA KÄIK: 1. Läänemeremaad sõja eel: Rootsi kuningriik oli 17. sajandi II poolel oma võimsuse tipul Poola, Taani ja Venemaa olid Rootsi ülemvõimu vastu Läänemerel 1699. aastal sõlmisid Poola kuningas August II Tugev, Venemaa tsaar Peeter I ja Taani kuningas Frederik IV liidu Rootsi vastu, kokkuleppe kohaselt pidid Eesti- ja Liivimaa minema võidu korral Poola võimu alla 2. Sõja algus: Põhjasõda algas ööl vastu 12. veebruari 1700. aastal, mil Kuramaale koondatud August II Saksi väed ründasid Riia linna (mida ei suutnud vallutada) 1700. aasta suvel vallutasid Taani väed osa rootslaste valdusi Saksamaal, Rootsi vägede kiire
Võitlused ülemvõimu pärast Läänemerel Liivi sõda 1558-1583, Vana-Liivimaa langemine 1559, andis Liivimaa orduriik, enda Poola kaitse alla. Uueks ordumeistriks valiti, Gotthard Kettler. 1559 andis ka Saare-Lääne piiskop oma valdused Taanile. 1560 vallutas Venemaa Viljandi ordulinnuse. Sama aasta sügisel puhkes Harju- ja Läänemaal talurahva ülestõus. 1561 anti Tallinn Rootsi hoole alla. 1561 andis ka viimane Riia peapiiskopkond ennast Poola võimu alla. Ivan IV Moskva tsaar, kes asus 1572.a ise Liivimaal vägesid juhatama Hertsog Magnus Taani hertsog, Moskva pakkus talle Liivimaa kuninga tiitlit. Ta alustas 1570.a Tallinna I piiramist. Ivo Schenkenberg Tallinna käsitööline, kutsuti '' Liivimaa hannibaliks'', tema väesalga retked ulatusid Tartuni välja. Stefan Batory 1576.a valiti Poola kuningaks. Alustas 1578.a ulatuslikku pealetungi venelaste vastu. Jam Zapolski koht Pihkvamaal, kus sõlmiti Venemaa ja Poola vahel vaherahu, mis andis
kes huvitusid üha enam mõju tugevdamisest Baltikumis, et haarata kaubandustulud endale. · Huvi Läänemere idaranniku vastu kasvas ka Taanis ja Rootsis. Üha selgemaks sai, et sõda ülemvõimu pärast on vältimatu. · Jaanuaris 1558 ületasid Moskva väed Tartu piiskopkonna piiri ning rüüstasid Lõuna- Eesti külasid. · Sama aasta kevadel asusid uued Vene väed Narva ordulinnuse piiramisele. Mais 1558 vallutati linn tormijooksuga. · Juulis 1558 langes piiskopkonna pealinn venelaste kätte · Augustis 1559 andis Liivimaa tugevaim riik-orduriik- end Poola kaitse alla, sest see võis kujunenud olukorras ainsana abi pakkuda. · Uueks ordumeistriks valiti Gotthard Kettler. · 1559 septembris müüs Saare-Lääne piiskop oma valdused koos Kuramaa piiskopkonnaga Taanile ning lahkus Saarele. Nõnda kaasati sõtta Poola ja Taani
Kuningas osales eesti talupoja pulmades, rootsi ohvitserid olid vaderitaks eesti laste ristsetel. 17. sajandil oli Rootsist saanud Läänemerel valitsev suurriik. Paistis, et hakkab täide minema Rootsi valitsejate unistus, muuta Läänemeri Rootsi sisemereks. Kui 1697. aastal sai troonile 15-aastane Karl XII, lootsid Taani, Venemaa, Saksimaa ja Poola ära kasutada Rootsi valitseja noorust ja sõlmisid Rootsi vastu liidu. Põhjasõda algas, kui Poola kuningaks valitud Saksi kuurvürst August II Tugeva ründas ootamatult vägesid Riia all ööl vastu 12. veebruari. Üllatusrünnak ebaõnnestus, sest väed Riia all olid tugevamad, kui arvati. Karl XII otsustas anda esimese löögi Taanile. Traventhali rahu kohaselt astus Taani 1700. aasta augustis Põhjasõjast välja. 2. Narva lahing ja Peetri osa selles. Narva lahingus oli Peeter I tubliks vastaseks Karl XII. Karl XII ründas Taanit ja sundis selle Rootsiga rahu sõlmima
· 169597 suur nälg Eestis, suri 70 00075 000 inimest viiendik tolleaegsest eesti rahvastikust · 1697 suri Rootsi kuningas Karl XI, uueks kuningaks sai 15-aastane Karl XII · 1699, 24. august sõlmis Liivimaa aadliopositsiooni pagulasliider Johann Reinhold Patkul volitusi omamata Liivimaa rüütelkonna nimel kuningas August II Tugevaga alistumislepingu · 1699, detsember Vene tsaar Peeter I, Poola kuningas ja Saksi kuurvürst August II ning Taani kuningas Frederik IV sõlmisid sõjalise liidu Rootsi kuninga Karl XII vastu · 1700, 12. veebruar August II (Saksi) väed tungisid Liivimaale ja piirasid maikuuni edutult Riiat · 1700, suvi vallutasid taanlased osa Rootsi valdusi Saksamaal · 1700, 19. august Venemaa kuulutas Rootsile sõja · 1700, september 8. septembril tungisid venelased üle piiri ning 12. septembril jõudsid esimesed väesalgad Narva alla, 23
Venemaa vaherahu Türgiga Suur näljahäda Rootsis 15 aastane kogenematu kuningas Rootsi troonile – Karl XII Liivimaa aadlike rahulolematus Rootsi suurriik XVII saj Sõja põhjused Venemaa soov saada väljapääs Läänemerele – “raiuda aken Euroopasse” Poola ja Taani soov laiendada oma alasid Rootsi valduste arvel Moodustus koalitsioon Rootsi vastu – Venemaa, Taani, Saksi-Poola Osalevate riikide valitsejad Rootsi kuningas Vene tsaar Peeter I Karl XII Osalevate riikide valitsejad Taani kuningas Poola kuningas ja Frederik IV Saksi kuurvürst – August II Tugev Sõja algus Jaanuar 1700 - August II Tugeva juhitud Saksi-Poola väed ründasid Riiat Veebruar 1700 - ründasid taanlased Rootsi valdusi Põhja-Saksamaal August 1700 – rootslased ründasid Kopenhaagenit – Taani oli sunnitud sõjast välja astuma
Viljandi 2011 Põhjused · 1699-Taani,Poola,Venemaa liit Rootsi vastu. · Rootsi-Soov muuta Läänemeri sisemereks,kaitsta oma valdusi. · Poola-Soov saada tagasi oma kaotatud alad. · Taani-Soov saada ülemvõim Läänemerel. · Venemaa-Soov saada väljapääs Läänemerele ja tagasi kaotatud alad. Võitlesid · Rootsi · Moskva tsaaririik · Taani · Saksamaa · Rzeczpospolita · Preisimaa · Hannover Peeter I · 1682-1725 · Vene tsaar 1682-1725 http://shrt.st/uuk Karl XII · 1682-1718 · Kuningas 1697-1718 http://shrt.st/uul August II Tugev · 1670-1733 · Saksi kuurvürst al. 1694 · Poola kuningas al. 1697-1704 http://shrt.st/uuj Sõja algus · 22. veebruar. · Saksimaa kuurvürstiriigi ja Poola väed ründasid Riiat Liivimaa Kubermangus. · Taani ründab Rootsi liitlast Holstein- Gotlopi ja 11. märtsil kuulutas Rootsile sõja. Sõjakäik 1 · Inglismaa ja Hollandi provintside haldur
Oma vägede eesotsas merre hüpanud Karl XII juhtimisel purustati kaldal oodanud Taani väed. Traventhali rahu kohaselt astus Taani augustis 1700 sõjast välja. 1700. a. sügisel maabus Karl XII Rootsi peavägedega Pärnus, et minna appi piiramisrõngas olevale Riiale. Pärnusse saabudes sai ta aga teada, et suvel oli Rootsile sõja kuulutanud ka Venemaa ja et Vene väed olid asunud piirama Narvat. Kuningas otsustas minna Narvale appi. Narva lahingus 30. novembril 1700 saavutasid rootslased venelastele näkku peksvas lumetormis võidu neljakordses ülekaalus olevate Vene vägede üle. Lüüasaanutest uppusid paljud Narva jõe voogudes, Vene vägede välismaalastest ohvitserid ruttasid end vangi andma. 1700/1701. a. talve veetis Karl XII Laiuse linnuses. Kuningas osales eesti talupoja pulmades, rootsi ohvitserid olid vaderitaks eesti laste ristsetel. PÕHJASÕJA TALLERMAA Põhjasõja esimestel aastatel tabasid kohalikku elanikkonda eriti rängalt Vene vägede ja nende
sõjas (16751679). Pärast Ingeri ja Karjala loovutamist Rootsile 1617. aasta Stolbovo rahuga jäi Venemaa ilma otsesest väljapääsust Läänemerele. Venemaa ainuke meretee Euroopasse lähtus Arhangelskist, mis oli jäävaba vaid mõne kuu aastas. Ivan IV katse vallutada Baltimaad oli nurjunud (Liivi sõda 15581583). 17. sajandil ei olnud Venemaal kodusõja tõttu võimalik püüda Rootsile kaotatud alasid tagasi võita. Vene tsaar Peeter I oli 1696. aastal vallutanud Azovi kindluse Musta mere ääres. Karlowitzi rahuga tagas ta rahu oma riigi lõunaosas. Nüüd püüdis ta Läänemere äärde välja jõuda. Taani tahtis Rootsilt tagasi saada Skånet, Blekinget ja Hallandit, mis olid 17. sajandil kaotatud. Samuti tahtis Taani, et Rootsi väed lahkuksid Rootsi satelliitriigist Holstein-Gottorpist, kus nad toetasid nõudlusi Schleswigi osale, mis kuulus Taanile
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium 11A Sigrid Sarapik Rootsi aeg ja Põhjasõda Essee 2014 Sisukord 00 Sissejuhatus 1. Rootsi aeg 2. Põhjasõda 2.1. PÕHJASÕJA ALGUS 2.2. PÕHJASÕJA TALLERMAA 2.3. EESTI TALURAHVAS PÕHJASÕJA AASTATEL 2.4. SÕDA POOLAS JA UKRAINAS 2.5. PÕHJASÕJA LÕPP 03 Kokkuvõte 04 Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Kirjutan essee teemal ’’Rootsi aeg ja põhjasõda’’, need kaks on Eesti ajaloos ühed suurimad sündmused. Kirjutan lühidalt Rootsi ajast , algusest, põhiolemusest ja selle lõpust. Pikemalt ja põhjalikumalt aga kirjutan Põhjasõjast , mis on
Oma vägede eesotsas merre hüpanud Karl XII juhtimisel purustati kaldal oodanud Taani väed. Traventhali rahu kohaselt astus Taani augustis 1700 sõjast välja. 1700. a. sügisel maabus Karl XII Rootsi peavägedega Pärnus, et minna appi piiramisrõngas olevale Riiale. Pärnusse saabudes sai ta aga teada, et suvel oli Rootsile sõja kuulutanud ka Venemaa ja et Vene väed olid asunud piirama Narvat. Kuningas otsustas minna Narvale appi. Narva lahingus 30. novembril 1700 saavutasid rootslased venelastele näkku peksvas lumetormis võidu neljakordses ülekaalus olevate Vene vägede üle. Lüüasaanutest uppusid paljud Narva jõe voogudes, Vene vägede välismaalastest ohvitserid ruttasid end vangi andma. 1700/1701. a. talve veetis Karl XII Laiuse linnuses. Kuningas osales eesti talupoja pulmades, rootsi ohvitserid olid vaderitaks eesti laste ristsetel. PÕHJASÕJA TALLERMAA Põhjasõja esimestel aastatel tabasid kohalikku elanikkonda eriti rängalt
Põhja sõda 1700-1721 Eessõna Põhja sõdas algas jätkusks teistele sõdadele,mis olid toimunud Venemaa,Poola,Taani ja Roots i vahel.Rootsi oli nendest riigitest kõige edukab ,ta oli enim võitnud sõdasid.Venemaale oli võimule tulnud auahne tsaar peeter esimene. Venemaa ja poola vahelised kehvad suhted ühises võitluses Türgi vastu paranesid.Poola oli langenud Vene mõju alla. Taani suhtes venemaaga olid väga head olnud ,ühiste vaenlaste tõttu.Liivimaa aadlikud eesotsas Patlik sõlmis rüütlekonna nimel August Tugevaga lepingu,milles lubati tunnustada Augustit Liivimaa päriliku hertogina .1699 sõlmiti Rootsi vastane salaleping Venemaa ,Saksa ja Taani vahel.Selles lubati Peeter I le Ingerimaa,August II -le Eesti-Liivimaa
See avaldus juba mõnes varasemas väiksemas sõjas, sealhulgas Skåne sõjas (16751679). Pärast Ingeri ja Karjala loovutamist Stolbovo rahuga 1617 Rootsile jäi Venemaa ilma otsesest väljapääsust Läänemerele. Venemaa ainuke meretee Euroopasse lähtus Arhangelskist, mis oli jäävaba vaid mõne kuu aastas. Ivan IV katse vallutada Baltimaad oli nurjunud (Liivi sõda 15581583). 17. sajandl ei olnud Venemaal kodusõja tõttu võimalik püüda Rootsile kaotatud alasid tagasi võita. Vene tsaar Peeter I oli 1696 vallutanud Azovi kindluse Musta mere ääres. Karlowitzi rahuga tagas ta rahu oma riigi lõunaosas. Nüüd püüdis ta Läänemere äärde välja jõuda. Taani tahtis Rootsilt tagasi saada Skånet, Blekinget ja Hallandit, mis olid 17. sajandil kaotatud. Samuti tahtis Taani, et Rootsi väed lahkuksid Rootsi satelliitriigist Holstein- Gottorpist, kus nad toetasid nõudlusi Schleswigi osale, mis kuulus Taanile.
Läänemeri oli praktiliselt Rootsi sisemeri ning Hansa Liit oli oma mõju minetanud. See põhjustas Rootsi naaberriikides suurt rahulolematust. Stolbovo rahuga Rootsile jäi Venemaa ilma otsesest väljapääsust Läänemerele. Venemaa ainuke meretee Euroopasse lähtus Arhangelskist, mis oli jäävaba vaid mõne kuu aastas. Ivan IV katse vallutada Baltimaad oli nurjunud. 17. sajandil ei olnud Venemaal kodusõja tõttu võimalik püüda Rootsile kaotatud alasid tagasi võita. Vene tsaar Peeter I oli 1696. a. vallutanud Azovi kindluse Musta mere ääres. Karlowitzi rahuga tagas ta rahu oma riigi lõunaosas. Nüüd püüdis ta Läänemere äärde välja jõuda. Taani tahtis Rootsilt tagasi saada Skänet, Blekinget ja Hallandit. Samuti tahtis Taani, et Rootsi väed lahkuksid Rootsi satelliitriigist Holstein-Gottorpist, mis kuulus Taanile. Et teha lõpp Rootsi ülemvõimule Baltimaades tahtis August II Tugev vallutada Liivimaa. Ta tahtis arendada
Liivi orduga, kes palus Poola-Leedult sõjalist abi. Rootsi kuningriik talle kuulus ka Soome ning soovis oma võimu laiendada ka Läänemere idakaldale; Põhja- Eesti vandus Rootsile venelaste vastu truudust ja palus kaitset Taani kuningriik 14. sajandi keskel oli ta loobunud Põhja-Eestist ning hakkas taas taotlema Vana-Liivimaa alasid; 1559 valiti ordumeistriks Poola-sõbralik Gotthard Kettler, kes üritas leida raha ja sõjaväge, et venelastele vastu hakata. Ta ründas Vene vägesid Rõngu all ning piiras Tartut ja Laiust, kuid nagu kirjutab kroonik, "siis tüdinesid sõjamehed asja nurjamineku ja rahapuuduse pärast ja läksid laiali." Samal aastal sõlmiti Taani vahendusel lühike vaherahu. Moskva tsaaririik soov saada ligipääs Läänemerele ja tahtmine sadamaid saada; Alustas sõda. Tulemused Aastaks 1561 Juunis andsid Harju-Viru vasallid ja Järvamaa aadel ning Tallinna linn Rootsi kuningale usaldusvande. 28
Rootsile sõja kuulutanud ka Narva lahing. Pilt: google.ee Venemaa ja et Vene väed olid asunud piirama Narvat. Kuningas otsustas minna Narvale appi. Narva lahingus 30. novembril 1700 saavutasid rootslased venelastele näkku peksvas lumetormis võidu neljakordses ülekaalus olevate Vene vägede üle. Lüüasaanutest uppusid paljud Narva jõe voogudes, Vene vägede välismaalastest ohvitserid ruttasid end vangi andma. 1700/1701. a. talve veetis Karl XII Laiuse linnuses. Kuningas osales eesti talupoja pulmades, rootsi ohvitserid olid vaderitaks eesti laste ristsetel. 1.1 PÕHJASÕJA TALLERMAA Põhjasõja esimestel aastatel tabasid kohalikku elanikkonda eriti rängalt Vene vägede ja nende
Nende riikide omavahelised suhted paranesid ja 1699 sõlmisid August II tugev, Reener I ja Frederick IV liidu Rootsi vastu. Samal ajal halvenes Rootsi olukord, olid väga rasked näljahädad. Troonile sai Karl XII. Rootsi sõjaline võimsus säilis tänu suurele vabade talupoegade hulgale. Sõda algas 12 veebruaril 1700 August II rünnakuga Riia linnale. Pikaajaline edutu piiramine. Samal ajal ründasid taanlased Rootsi valdusi PõhjaSaksamaal. Augustis 1700 sundisid Rootslased Taani sõjast välja astuma. Suvel 1700 kuulutas Rootsile sõja ka venemaa ja septembris jõudsid esimesed väeosad Narva alla. Narva piiraminekujunes venelastele raskeks. (halvad teeolud ei võimaldanud vägesid varustada, laskemoon lopes, Peeter I lahkus). Karl XII tegutses oskuslikult ja asus Rootsi vägedega Pärnust teele, et Narva vabastada. 19. novembri lumetormis suutis Rootsi venelased kiiresti taganema sundida
· Läänemerel ülemvõimu taotlevate riikide muutumine tugeva keskvõimuga riikideks · Liivimaa soodne asend, mis tegi ta tänu kaubandusele rikkaks piirkonnaks 2. Lahingud. Õpik lk. 84-86, vihik 1558. aasta jaanuaris toimus vene vägede luure ja rüüsteretk Liivimaale, mille käigus laastati Ugandi , Järva ja Viru maakonnad. Ordumeistri sõjavägi võitlusesse ei sekku, kuna kõik aadlikud olid Tallinnas pulmas. Liivimaa riikide saatus sõja alguses .. · Tartu piiskopkond vallutati venelaste poolt 1558. aastal ja ta lakkas eksisteerimast. · Liivi orduriik andis end 1559. aastal Poola kaitse alla, valiti uues ordumeister G. Kettler. · Saare-Lääne piiskop müüs 1559. aastal oma valdused Taani kuningas Frederik II, kes ostis need oma vennale Magnusele. 1560. aastal algas Eesti talupoegade ülestõus. 1560. aastal üritas Kettler peatada venelasi Härgmäe (Oomul, Hoomul) lahingus, kuid sai hävitavalt lüüa
Katoliku liiga sõjavägi tungis Böömimaale ning siis algas sõda, mis kestis 30 aastat. Sõja esimesel poolel olid edukad katoliiklased ning nende edu tekitas ärevust teistes protestantlikes maades. Inglismaa ja Holland maksid suuri summasid Taani kuningale, et ta toetaks oma sõjaväge seni lüüa saanud protestante. 1625. aastal astuski Taani Saksamaal toimuvasse sõtta, kuid katoliiklastel õnnestus taanlased ära tõrjuda. Kogu Saksamaa oli nüüd keisri kontrolli all ning 1629. aastal algas Ferinand ll korraldusel sunniviisiline katoliku usu taaskehtestamine. 1630. aastal sekkus Kolmekümneaastasesse sõtta Rootsi, kellest oli saamas Läänemere maade võimsaim riik. Seni võitmatuks peetud katoliiklikke vägesid lõi rootslaste väike, kuid hästi korraldatud süjavägi 1631. aastal. 1635. aastal astus sõtta ka Prantsusmaa, kelle eesmärk oli oma põlisvastaseid Hasburge nõrgendada
loodi 1630. aastal Tartus nn. Akadeemiline gümnaasium, mille õppetöö korraldus oli küllalt lähedane kõrgkoolide omale; 1631. aastal sai Tartu gümnaasiumist Tartu ülikool. J.R. Patkul-ümberkorraldustel Liivimaal tõusis Liivimaa aadlipositsiooni juhiks; haritud, kuid kiusliku loomuga maanõunik; osales tulihingeliselt Rootsi-vastase koalitsiooni moodustamisel, mille tulemusena vallandus Põhjasõda. Karl XI-1660. aastal sai Rootsi troonile nelja-aastane Karl XI; oli Rootsi kuningas 16601697; alustas oma eelkäijate poolt erakätesse antud riigimaade tagasivõtmist- reduktsiooni, pärast reduktsiooni kuulus Liivimaal riigile 5/6 maadest. Pulli Hans-Tartu eesti kaupmees, kes arvati linna kodanikuks ja Suurgildi liikmeks (eestlaste tõusmine tähtsaks kaupmeheks võis olla vaid suur erand, sest kõigis linnades peale paljurahvuselise Narva domineeris saksa kaupmeeskond). B.G
vastasid samaga. Saarlased käisid lääne pool rüüsteretkedel. Jüriöö ülestõus 23.04.1343 1345 Põhjused: Eestlased tahtsid saada vabaks Eestlaste elu taanlaste ja sakslaste all oli raske, eriti raske Põhja-Eestis Tahtsid vabaneda ristiusust Kus? Läänemaal Harjumaal Saaremaal Sõjakäik: Algas Harjus (maja süütamine) Vallutati Padise klooster Jõuti Haapsallu ja Tallinnasse 4 kuningat läksid Paidesse läbirääkimistele tapeti Ülestõusnud jäid juhtita ja ordu vallutas oma alad koheselt tagasi 24.07.1343 üritavad saarlased ülestõusu 1344 orduvägi saabub Saaremaale Saarlased kaotasid rängalt Tagajärjed: Eestlased said lüüa 1346. a. müüs Taani kuningas Põhja-eesti sakslastele Talupoegade elu halvenes veelgi LIIVI SÕDA Põhjused:
1687 otsustas Liivimaa maapäev, et igas kihelkonnas tuleb avada kool 1637 esimene eesti grammatikaõpik H.Stahli poolt 1686 Verginiused andsid välja eestikeelse ,,Wastse Testamendi" 1693 avaldas J. Hornung grammatikaõpiku 1672 sai Karl XI valitsejaks 1680 suur rdeuktsioon 1694 piiras kuningas Liivimaa rüütelkonna omavalitsust 16951697 suur nälg 1697 suri Karl XI; troon läks 15aastasele Karl XIIle 17001721 Põhjasõda 12.02.1700 Põhjasõja algus; Saksi vägede rünnak Riiale 19.11.1700 Narva lahing Detsember 1701 Erastvere lahing 1702 Hummuli lahing 1703 rajati Sankt Peterburg 1704 vallutasid Vene väed Tartu ja Narva 1709 Poltaava lahing 29.09.1710 Tallinn ja Eestimaa rüütelkond alistusid Vene vägedele 1721 Uusikapunki rahuleping
Võitlus Ülemvõimu pärast Läänemerel 1. Liivi sõda (1558-1583) a. Põhjused ja eellugu: · Vana-Liivimaa nõrkus ja tugevate naaberriikide (Vene, Taani, Poola-Leedu, Rootsi) plaanid tema vallutamiseks. · Peamine oht idast Vene tsaar Ivan IV soovis raiuda "akent Euroopasse". · Sõja ettekäändeks nn Tartu maks kunagi olevat lubanud sakslased venelastele maksta iga Tartu piirkonna meeshinge eest 1 hõbemarga aastas. · V-Liivimaa võimude muretus, kes ei teinud midagi raha kogumiseks ega sõja valmistumiseks. b. Sõja algusperiood: · 1558 talvel Vene vägede luure- ja rüüsteretk Eestisse. · 1558 kevadel venelaste süstemaatiline pealetung 4 kuuga kaotas ordu 20 linna ja kindlust, sh Narva ja Tartu. · 1559 aprillis pooleks aastaks vaherahu Taani vahendusel, kes ostab Saare-Lääne pkk. Ja annab selle hertsog Magnusele. c
linnused. Põhjasõda:1700-1721 1)Rahvusvaheline olukord sõja eel-1)Rootsist oli saanud 17saj IIp Läänemere võimsaim riik 2)Poola, Taani ja Vene olid Rootsi ülemvõimu vastu 3)Vene ja Poola olid sõlminud rahu Türgiga 4)Inglismaa, Pr ja Saksa-Rooma keisririik olid seotud omavaheliste probleemidega 5)1697 suri Karl XI, troonile sai 15a.Karl XII 6)1699 sõlmisid Poola, Taani ja Vene liidu Rootsi vastu 2)*sõja algus-12.02.1700 ründasid AugustII väed Riiat. Suvel ründasid taanlased rootsi valdusi Põhja-Saksamaal, sunniti Taanit sõjast lahkuma. Sept ründasid vene väesalgad Rootsis Narvat. Otstutstati esmalt purustada venelased ja siis Riia Sakslaste väed. 3)Narva lahing-19 nov 1700, venelased said Rootsilt lüüa. 30 nov asusid Rootsi väed lahingusse, neid tabas lumetorm. Vene väejuht läks Rootsi poolele üle. Rootsil u 10500 meest, venel 30000. 4)Eesti alade vallutamine- Rootslased lahkusid oma põlluvägedega Poola aladele. 1701 tungisid B
I periood 1208-1212 1208. sakslasedtungisid koos abivägedega Ugandisse algas eestlaste muistne vabadusvõitlus 1210. Võnnu piiramine ja Ümera lahing 1211. Viljandi linna piiramine 1212. 3ks aastaks Toreida vaherahu (põhjusteks üldine kurnatus ja katk) II periood 1215-1221 1215. alguses rikuvad sakslased vaherahu 1215. suvel alistuvad Ugandi ja Sakala 1217. meie võit Otepää all (liitlasteks venelased) 21.IX.1217. Madisepäeva lahing (hukkusid Kaupo ja Lembitu) 1219. taanlased vallutavad Põhja-Eesti 1220. rootslased Lihulasse saarlased tapavad nad peaaegu täielikult maha (oluline võit meile) III periood 1222-1227 1222. lüüakse taanlased Saaremaalt välja 1223. eestlaste üldine pealetung, kogu maa vabastati, pantvangid vahetati tagasi 1224. vallutati Tartu ja ülejäänud mandriosa 1227. Muhu ja Valjala vallutamine muistne vabadusvõitlus jõudis lõpule tulemuse põhjused: eestlaste sõjaline mahajäämus kohalikud hõimud aeti omavahel tülli
Peatoiduks oli endiselt rukkileib. Võeti kasutusele läätsed. Kõige rikkam oli talurahva laud pulmade ajal, seal pruuliti ka ohtralt õlut ja viina. Viina ja õlle turustamiseks alustasid mõisnikud paljukäidavatesse kohtadesse hoogsat kõrtside rajamist (populaarsed talupoegade hulgas). Valitsevaks elamutüübiks oli rehielamu. Riietuse kujunemisel oli oluline mitmete uute moevoolude sissetung (peamiselt Rootsi). Talurahvakultuuri juurde kuulus ka lahutamatult torupill. 26. Põhjasõda 1700-1721 Läänemeremaad sõja eel. Rootsi kuningriik oli 17 saj teisel poolel oma võimsuse tipul. Poola, Taani ja Venemaa olid Rootsi ülemvõimu vastu Läänemerel ja nad sõlmisid liidu Rootsi vastu.Raskustest hoolimata (näljahäda, kuningas Karl XI suri, uus kuningas Karl XII oli kogenematu) säilitas Rootsi oma sõjalise võimsuse. Sõja algus. Põhjasõda algas ööl vastu 12. Veebruari 1700 aastal, mil Saksi väed ründasid Riia linna (edutu piiramine)
Põhjasõda. 1700-1721. Rootsit tabas tõsine hädaoht, kui nende vaenlased, Taani, Venemaa ja Poola, lõid omavahel liidu Johann Reinhold Patku juhtimisel. Kõik nad tahtsid tagasi aada mingit maad. Venemaa ingerimaad ja pääsu merele. Taani aga väikest osa Lõuna Rootsilt ja Poole eesti ja liivimaad. August Tugev sai 1697 aastal Poola kuningaks ja ennem oli ta Saksi kuurvürst. 1697 aastal sõitis Peeter I läbi Riia Lääne Euroopasse ja käskis oma alamatel hakkata vallikraave mõõtma. Rootsi kuningas keelas selle rangelt ära kui teada sai ning Peeter I tundis ennast hingepõhjani solvatuna. Rootsi kuningas oli sel ajal 15-aastane Karl XII . 1699 aastal kutsuti rootsi saatkond moskvasse vastuvõtule. Samal aastal Saksimaal Dresdenis sõlmiti lõplik liit rootsi vastu. 1700. aastal ründasid saklased riiat. Rünnak ebaõnnestus.
paranenud ning Rootsi liitlased Inglismaa, Prantsusmaa ja SaksaRooma keisririik olid seotud omavaheliste probleemidega. Rootsi siseolukord polnud kiita näljahäda oli riiki tabanud ning 1697 suri kuningas Karl XI. Uus kuningas Karl XII (15a.) oli küllalt kogenematu. Osa Eesti ja Liivimaa aadlist ajas vaenulikku poliitikat, olles valmis tunnistama Poola kuningat. 1699. sõlmisid Poola kuningas August II Tugev, Vene tsaar Peeter I ja Taani kuningas Frederik IV liidu Rootsi vastu. Eesti ja Liivimaa pidid kokkuleppe kohaselt võidu korral Poola võimu alla minema. Raskustest hoolimata säilitas Rootsi oma sõjalise võimsuse; head relvad, vabade talupoegade arvukus > võitlusvõimeline ja patriootiline sõjavägi > eelis Euroopa palgasõjavägede ees. o Sõja algus. Põhjasõda algas 12.02.1700, mil August II Saksi väed ründasid Riia linna. Asuti Riia pikaajalisele ja
Kaua aega ei läinudki, kui sõja vallandas Moskva suurvõrstiriik., kes soovis ära kasutada Liivimaa sõjalist nõrkust ning 1558. aastal rüüstasidki Moskva väed Lõuna-Eestit. Pool aastat hiljem vallutasid venelased aga tormijooksuga Narva. Sellega aga pakkusid nad Narva kaupmeestele enneolematuid rikastumisvõimalusi. Sellega venelased ei piirdunud - kaks kuud hiljem vallutasid nad ka Tartu ning esimene üks Vana Liivimaa riikidest oligi vallutatud. Liivimaa sai aru, et venelastele neist vastast ei ole ning ka abivägesid ei olnud kusagilt oodata. Lõpuks otsustas Orduriik anda end Poola kaitse alla ning Kuramaa läks seejärel Taanile.Nii olidki sõtta kaasatud veel kaks riiki. Samal ajal langes aga vene vägede kätte ka Viljandi ordulinnus. Sõjategevus jätkus, niisiis taotlesid Tallinn ja Harju-Viru orduvasallid Rootsi abi, tänu sellele sai Rootsi oma esimese tugipunkti Eestis, mis hõlmas Tallinna ümbrust
· Paavstid olid huvitatud nii maisest kui vaimsest ülemvõimust kogu tuntud maailmas. · Saksa kaupmehed ei soovinud jagada kaubandustulusi kohalike rahvastega. Samuti loodeti lõpetada paganate mere- ja rannaröövid. · Taani ja Rootsi kuningakoda nägid ristisõjas head võimalust oma valduste suurendamiseks. Eestlaste allajäämise põhjused: · Eestlastel puudusid liitlased · Korraga mitu vaenlast: latgalid, leedulased, liivlased, sakslased, taanlased, venelased, rootslased · Maa kurnati välja · Eestlastel puudusühtne strateegia pikemaajaliste vallutuste kaitseks · Maakondadevaheline koostöö olematu · Vastasteks kutselised sõjamehed, kelle relvastus oli eestlaste omast tunduvalt parem · Vaenlased said sõjajõududesse pidevalt täiendusi, eestlastel polnud seda kusagilt loota · Riia piiskopi, Mõõgavendade ordu ja Taani kuninga selja taga oli Rooma ja terve
Erastvere mõisa juures saavutasid nad esimese olulise võidu. 1702. aastal said rootslased venelastelt lüüa Hummuli mõisa juures. 1703. aastal rüüstasid venelased kogu idapoolset Eestit. 1704. aasta mais sattus Rootsi lahingukorda seatud laevastik Kastre juures venelaste seatud lõksu ja nii kaotasid nad ka selle lahingu. 1704. aasta juunis alustas Peeter I Narva ja Tartu piiramist. 12. juulil algas tormijooks ning järgmisel hommikul Tartu kapituleerus. 9. augustil vallutati tormijooksuga ka Narva. Võitlused Eestis 1708- 1710 1708. aastal toimus Vinni mõisas võitlus, kus rootslased jällegi lüüa said. 1708. aasta talvel küüditati kõik Tartu ja Narva linnakodanikud Venemaale. 1708. aasta suvel lasti õhku peaaegu kogu Tartu linn. 1709. aastal Ukrainas toimunud Poltaava lahingus purustati rootslaste vägi täielikult. 1710. aastal kapituleerus Riia, Kuressaare, Pärnu ning Tallinn. 29. septembril 1710 kirjutati Harku mõisas alla
Vana-Liivimaal viis väikeriiki: Saksa ordu Liivimaa haru, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond. Vahendaja Ida- ja Lääne-Euroopa vahel. Huvi kasvas Moskva suurvürstiriigil, Poole-Leedul, Taanil ja Rootsil sõda ülemvõimu pärast. Sõja alustas Venemaa, kes lootis ära kasutada Liivimaa sõjalist nõrkust ja naaberriikide lahkhelisid; neid aitasid ka tatarlased. 1558- Moskva väed rüüstavad Lõuna-Eesti külasid. Narva linnuse piiramine, mais vallutati linn, tähtsaim sadamalinn. Suvel langes Tartu Vene vägedele. 1559- orduriik annab end Poola kaitse alla, ordumeister Gotthard Kettler. Saare-Lääne ja Kuramaa oma valdused Taanile. 2.8.1560 ordu viimane välilahing Hoomuli lahing, saavad lüüa. Venele Viljandi. Sügisel talurahva ülestõus Harju- ja Läänemaal, eestlaste toetus Rootsi võimule. Piirama Koluvere linnust, kuid nad hävitati.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
