Põhjasõja konspekt (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Põhjasõda

­ 1709. aasta juuni lõpul toimus Ukrainas Poltaava lahing, milles Peeter I purustas täielikult rootslaste peaväe ­ 1710. aasta alguses kapituleerus vene võimude ees Riia, augustis Kuressaare ja Pärnu ning septembris Tallinn ­ 29. septembril 1710. aastal hirjutati alla Harku kapitulatsioonile, millega Rootsi sõjavägi alistus ning Eestimaa rüütelkond ja Tallinna linn Vene ülemvõimu tunnustasid 6. Põhjasõja lõpp. Eesti ühendamine Venemaaga: ­ 1710 ­ 1711. aastal levis Eestimaal katk, mille tagajärjel langes rahvaarv 120 000 ­ 140 000 inimeseni ­ 1718. aastal hukkus Rootsi kuningas sõjakäigul Norrasse ­ 1721. aastal sõlmiti Soomes Rootsi ja Venemaa vahel Uusikaupunki rahu · SÕJA TULEMUSED: ­ Venemaa sai endale Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning osa Kagu-Soomest koos Viiburiga ning

Ajalugu

30

ppt

PÕHJASÕDA

PÕHJASÕDA Sõja eeldused  Venemaa ja Poola suhete paranemine  Venemaa vaherahu Türgiga  Suur näljahäda Rootsis  15 aastane kogenematu kuningas Rootsi troonile – Karl XII  Liivimaa aadlike rahulolematus Rootsi suurriik XVII saj Sõja põhjused  Venemaa soov saada väljapääs Läänemerele – “raiuda aken Euroopasse”  Poola ja Taani soov laiendada oma alasid Rootsi valduste arvel  Moodustus koalitsioon Rootsi vastu – Venemaa, Taani, Saksi-Poola Osalevate riikide valitsejad  Rootsi kuningas  Vene tsaar Peeter I Karl XII Osalevate riikide valitsejad  Taani kuningas  Poola kuningas ja Frederik IV Saksi kuurvürst – August II Tugev Sõja algus  Jaanuar 1700 - August II Tugeva juhitud Saksi-Poola väed ründasid Riiat  Veebruar 1700 - ründasid taanlased Rootsi valdusi Põhja-Saksamaal  August 1700 – rootslased ründasid Kopenhaagenit – Taani oli

Ajalugu

11

odt

Põhjasõda

juhtis Peeter I. 8. juuli ööl ründasid Rootslased (umbes 20 000 meest, 4 suurtükki) Carl Gustaf Rehnskiöldi juhtimisel, kuid nad löödi suurtükitulega taanduma ja järgnenud käsivõitluses põgenema. Rootslased kaotasid surnutena 9234, venelased 1345 inimest. 11. juulil Perevolotsna juures Rootsi vägi (umbes 16 000 meest) kapituleerus ning Karl XII pääses Türgisse. Poltava lahingus murdus Rootsi sõjaline võimsus ja sõjaedu kaldus Venemaa kasuks. Põhjasõja põhjused 16. sajandi lõpu ja 17. Sajandi vallutuste tõttu oli Rootsi muutunud tõeliseks suurriigiks ning oli vallutanud Karjala ja Ingeri, Eestimaa, Liivimaa ning kolmekümneaastases sõjas ka Lääne- Pommeri, Wismari, Bremeni hertsogiini ja Verdeni. Samuti oli Rootsi vallutanud ka Norra ja Taani maakondi. Rootsi oli tugev tänu tema heale ettevalmistusele. Rootsi väed olid palju paremini välja õpetatud kui naaberriikide omad. Tänu laskmisõppustele suutsid nad kiiremini tuld anda

10.klassi ajalugu

18

docx

Põhjasõda ja Peeter I referaat

29. veebruaril 1720 sai uueks Rootsi kuningaks Ulrika Eleonora abikaasa Frederik I. 3. juunil 1720 sõlmis Rootsi Taaniga Frederiksborgi lossis Frederiksborgi rahu. Inglismaa ja Prantsusmaa kandsid hoolt selle eest, et Taani võiks endale jätta Schleswigi Gottorpi-osa. See liidendati ametlikult Taaniga 1721. Muidu jäi kõik nii, nagu oli olnud enne sõja algust. 7. augustil 1720 võitis Vene laevastik Grönhamni lahingus Rootsi eskaadrit. Põhjasõja lõpetas 10. septembril (30. augustil) 1721 sõlmitud Uusikaupunki rahu. Rootsi loovutas sellega Ingerimaa, Liivimaa kubermangu, Eestimaa kubermangu, Saaremaa, Hiiumaa, Lõuna-Karjala, Karjala kannase ja Viiburi. See-eest sai ta tagasi Soome, mille Peeter 1714 oli vallutanud. Poola ja Rootsi sõlmisid ametliku rahu alles 1732. 4.Sõja tagajärjed Põhjasõja tulemusel sai Hannover Bremeni ja Verdeni, Preisimaa Vorpommerni, Taani õiguse

Ajalugu

7

docx

Vana-Kreeka ja Vana-Rooma

ESIAEG Hominiidid ­ inimlaste sugukond. Eesti esiaja lõpul  o Irdmuistised ­ tööriistad, tarbeesemed, relvad, ehted Eesti ajalugu jaguneb: jne. o Eelajalooline aeg: o Kinnismuistised ­ Kiviaeg, pronksiaeg, asulakohad, linnused, rauaaeg (vanem, keskmine, kalmistud jne. noorem ja hilis). Kirjalikud allikad: o Ajalooline aeg: o Breemeni Adami kroonikad o Hendriku Liivimaa Keskaeg, varauusaeg, kroonika uusaeg, lähiajalugu. o Vana-Vene kroonikad Perioodid Eesti aj

Ajalugu

10

doc

Põhjasõda

PÕHJASÕDA Sõja põhjused 16. sajandi lõpu ja 17. sajandi vallutuste tõttu oli Rootsi muutunud tõeliseks suurriigiks, vallutades Karjala ja Ingeri (vallutus kinnitati Stolbovo rahuga 1617), Eestimaa, Liivimaa ning Kolmekümneaastases sõjas muuhulgas Lääne-Pommeri, Wismari, Bremeni hertsogiriigi ja Verdeni. Samuti oli Rootsi vallutanud Taani ja Norra maakondi: Taani maakonnad Skåne, Blekinge ja Hallandi (vallutus kinnitati Roskilde rahuga 1658) ning Saaremaa ja Gotlandi ning Norra maakonnad Jämtlandi, Härjedaleni, Trondheimi maakonna ja Bohusläni. Rootsi võidud said võimalikuks tänu sõjaväe heale ettevalmistusele. Rootsi väed olid palju paremini välja õpetatud kui naaberriikide omad. Täna laskmisõppustele suutsid nad kiiremini tuld anda. Ent kui sõda venis pikaks ja sõjakulusid ei saanud veeretada okupeeritud maadele, tekkisid Rootsil raskused sõjaväe varustamise ja ülalpidamisega. Läänemeri oli muutunud praktiliselt Root

Ajalugu

7

doc

Põhjasõda

Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool Põhjasõda (1700-1721) Arys uibo E07 Juhendaja: Teder Olev Vana-Võidu 2008  PÕHJASÕJA ALGUS 17. sajandi lõpuks oli Rootsi kujunenud Läänemerel valitsevaks suurriigiks. Paistis, et hakkab täide minema Rootsi valitsejate unistus muuta Läänemeri Rootsi sisemereks. Kui 1697. a. sai Rootsi troonile 15-aastane Karl XII, lootsid Taani, Venemaa, Saksamaa ja Poola ära kasutada oma vastase noorust ja kogenematust ning sõlmisid Rootsi-vastase sõjalise liidu. Diplomaatilisi niidiotsi aitas liidu loomisel kokku sõlmida Liivimaa aadlik Johann Reinhold v. Patkul, kes oli olnud üks opositsiooni juhte võitluses mõisate reduktsiooni e. tagasivõtmise vastu. Põhjasõda algas Poola kuningaks valitud Saksi kuurvürsti August II Tugeva vägede ootamatu

Ajalugu

4

docx

Ajalugu, Vara-Uusaeg

Eesti kui ka Ingerimaal vallutatud linnused. Poola-Rootsi sõjad ­ Altmargi vaherahu ­ 1629.a sõlmitud vaherahuga jäi kogu Eesti mandriala Rootsi võimu alla. Brömsebro rahu ­ 1645.a sõlmitud rahuga, pidi ka Taani oma Saaremaa alad, Rootsile loovutama. Põhjasõda ­ Sõja põhjuseks, oli 1699.a välja kujunenud Rootsi-vastane liit. Poola, Taani ja Venemaa sõlmisid omavahel liidu ­ nad polnud rahul Rootsi ülemvõimuga. Põhjasõja sündmused algasid 12. veeb 1700.a, kui Poola kuningas August II Saks ründas Riiat ­ algas Riia piiramine. Samal ajal ründasid taanlased Rootsi valdusi Põhja-Saksamaal ­ rootslased aga sundisid Taani sõjast välja astuma. Venelased Taani alistumises veel ei teadnud ja kuulutasid omakorda Rootsile sõja. 1700.a jõudsid esimesed venelaste väesalgad Narva alla. Rootsi kuningas, Karl XII otsustas esmalt vabastada Narva ja alles seejärel Riia.

Eesti ajalugu

Kommentaarid (0)