Põhjasõja konspekt (0)

Põhjasõda
1700-1721
Euroopa suurvõimuks oli saanud ka Venemaa eesotsas Peeter I’ga, kes soovis omale läänemere äärseid alasid.
1699 kujunes rootsi vastane koalitsioon, eesotsas ,Taani(kuningas Frederik IV) Poola(August II tugev) ja Venemaaga(Peeter I). Liidu eesmärk oli tagasi vallutada alad, mis “Rootsi on röövinud oma naabritelt”. Hoolimata sellest, et 1661. aastal lubas Venemaa Eesti igaveseks Rootsile Kärde rahuga.
1697 - Peeter I läheb Riia alla salaja koos saatjatega, et uurida linna kaitset,nõrkusi ja ülesehitust (plaan ehitada Peterburg ?)
- Rootsi avastab nad ja arvab , et Venemaa tahab neid rünnata.
Rootsi kuningaks oli saanud noor Karl XII. Koalitsioon lootis, et kuna ta on noor, on ta ka kogemusteta ja, et kui tema on troonil on Rootsi kerge eesmärk - see osutus aga valeks.
1700 ründas Taani Rootsi alasid Põhja-Saksamaal.
Samal aastal juba purustavad Rootsi väed Taani omad Põhja-Saksamaal ja sunnivad ta sõjast välja astuma .
Teadmata Taani alistumisest saadab Venemaa väed teele ja kuulutab samuti Rootsile sõja.
September 1700 - esimesed Venemaa väed ründavad Narvat ja ühes sellega ka Rootsit.
Rootsi kuningas tuleb Pärnusse, et kaitsta Eesti alasid. Virumaal lüüakse tema juhtimisel vene väed tagasi.
Rootsi pidas Eestit Rootsi riigi osaks, mitte okupeeritud alaks.
1700 - Narva lahing - alguses Piiratakse Narvat. Peeter I lahkub väe juurest enne lahingut, kuuldes, et vaenlased väed on teel. Poola professionaalset väge ei usaldata kuna räägivad teist keelt ja omavad võõraid kombeid. Sügisteede tõttu ei suudeta ka moona juurde tuua ning püssirohi oli venelastel otsakorral. Lahingu ajal on puhkes lumetorm, mis toetas rootslasi puhudes venelastele näkku.
Hoolimata sellest, et venelasi oli 2 x rohkem purustatakse venelaste kaitseliin ja sunnitakse nad põgenema.
1700 - päev pärast vastlapidustusi rünnatakse august II(poola) juhtimisel Riiat - ei vallutata koheselt, kui piiratakse edasi.
Kui venelastega on arved klaarid liiguvad Rootsi väed Riia alla, vabastades see piiramisrõngast.
Rootsi väed talvitusid Tartus.
Eestlastele meeldis Rootsi võim - eriti talurahvale.
Kevadel lahkub Karl XII Eestist koos põhiväega.
Karl XII ülehindab võitu Narva all, arvates, et venelased enam ei tule. Vastupidi, nad just tahavad nüüd rohkem kätte maksta. Tsaar käskis kõik hävitada, kuid Vene vägede ülemjuhataja vastas, et kõik on juba hävitatud, mida h’ävitada annab- “Ei ole enam midagi hävitada …. ...keda kaasa ei saanud võtta pisteti läbi või raiuti tükkideks.”
Rootsi tekitab talurahva väe - maamiilits - shippenback.
-kokku teenis sõja ajal umb 15 000 meest Rootsi vägedes.
1701 - Erastvere lahing - vene võit.
1703 - hakatakse rajama Peterburgi.’
1704. alustasid Vene väed korraga Tartu ja Narva piiramist. Juulis vallutatakse Tartu tormijooksuga, kuu pärast vallutati ka Narva.
Mitu aastat oli olukord, kus idapoolsed linnad/ kindlused olid vene all, läänepoolsed olid aga jäänud Rootslaste kätte.
Siinseid alasid käsitles tsaar kui ajutist saaki, jätkates rüüsteretki.
1708 . küüditati kõik Tartu elanikud Venemaale ja tühi linn lasti õhku.
-küüditamine tabas ka Valga ja Narva elanikke.
1709 - Poltaavia lahing - vene võit, pööras sõjaõnne venelaste poolele.
1710. Riia kapituleerub, samal aastal alistatakse ka Tallinn ja Pärnu.
Kaitsjaid(Rootsit) nõrgestas katku levik, mis varsti levis igalepoole üle Eesti.
Kui Tallinn oli alistatud lõppes Eestis otsene sõjategevus, sõda ise jätkus aga veel 10’kond aastat.
1721. Uusikauppunki rahu - Põhjasõja lõpp - Ingeri-, Eesti- ja Liivamaa liidetakse Venemaaga. Rootsi aeg on läbi.
18. saj. tegi Rootsi riik veel 2 katset sõjaga Baltimaad tagasi vallutada kuid ebaõnnestus.