Pesemise tähtsus Selleks et auto värvipind säiliks võimalikult korras, on kasulik seda pesta tihedasti ja vahatada vähemalt korra kevadel ja korra sügisel. Eriti teede soolatamine ja pori koos on ohtlik kombinatsioon auto värvikihile. Pärast talvist hooaega on kasulik ka auto põhi hoolikalt ära pesta. Korralik autopesu kodustes tingimustes. Et enda auto korralikult puhtaks pesta ja seda värvkatet kahjustamata on vaja järgmiseid vahendeid 1) Survepesur 2) Ämber 3) Pesusvamm 4) Shampoon 5) Pigieemaldus-/asfaltpleki eemaldus vahend 6) Vaha 7) Vaha pealekandmise svamm 8) Vaha mahahõõrumise lapp 9) Kuivatuspaatel 10) Nahast kuivatuslapp Esimene samm:
Auto välispesu Piserdada kuivale ja määrdunud autole ühtlaselt peale pigieemaldus vahendit, lase seista autol mõni minut, kuni näed, et vahend reageerib pigiplekkidega ja need hakkavad mööda auto külge alla voolama. Ärge unustage velgi piserdada. NB! Auto ei tohi olla eelnevalt päikse käes seisnud, auto kere ei tohi olla kuum! Kui pigieemaldus on mõjuma hakanud, tuleks järgmisena peale piserdada shampoonilahus nii, et auto oleks üleni vahune ( seda on võimalik teha survepesuriga või spetsiaalse pritsiga) – lasta seista mõni minut, et shampoon jõuaks mõjuma hakata. Nüüd tuleb võtta survepesur ning pesta kogu auto korralikult üle – soovitavalt liigutustega auto alt äärest pihta hakata ja liikuda üles poole.
Survepesuriga tuleks autot puhastada ülevalt alla kuna vesi jookseb mööda autot maha kui teha alt üles siis jääks auto mustaks. 1.2 Pigipesu Piserdada autole ühtlaselt peale pigieemaldus vahendid, lasta mõni minut mõjuda, et vahend reageerib pigiplekkidega. Kui pigieemaldus vahend on mõjuma hakanud siis tuleks auto uuesti survepesuriga üle käia, et pigi auto pealt ära läheks. 1.3 Shampoonipesu Tuleks teha ämbrisse parajalt kange shampoonilahus .Kogu auto tuleb svammiga üle pesta, kuna survepesur teeb küll auto porist puhtaks, jäävad siiski peale pesu õrnad hallid jäljed järgi. Kui kogu auto on svammiga üle
esialgse välimuse. · Satiinviimistlusvahend rehvide ja vinüülmaterjalist kaitseraudade ning ehisprofiilide kaitsmiseks ja välimuse parandamiseks. Tagab mitteõlise kaitse. Reguraalne kasutamine aitab vältida nende detailide kuivamist, pragunemist ja enneaegset kulumist. · Puhastus- ja poleerimisvahend puhastab ja poleerib metalle (hõbe, kuld, messing, vask, tina, teras, alumiinium, kroom ja ka klaas). Eemaldab rooste ja korrosiooni. · Autoklaaside puhastusvahend tuuleklaasidelt putukate, teetolmu ja mustuskelme kiireks eemaldamiseks. Annab hea läbipaistvuse. · Autovaha annab sügava peegelkirka läike ja pikaajalise kaitse. · Intensiivsampoon puhastab kiirelt ja tõhusalt auto värvpinna mustusest. Eemaldab lahjendamata ka kõige kõvemini kinnijäänud mustuse. · Leotus-vahasampoon tugeva talvise mustuse pesemiseks. Eemaldab asfaldi, pigi ja maanteesoola.
...........................7 1.1.7 Sonax niisked puhastuslapid plastikpinnale ....................................................8 1.1.8 Sonax plastdetailide puhastus ..........................................................................8 1.1.9 SONAX Stain remover ....................................................................................8 1.1.10 Sonax tekstiili ja alcantrapuhastus..................................................................8 1.2 Kere hooldamine..................................................................................................... 9 1.2.1 WEATHER SHIELD - tugevdatud polümeeride baasil kaitsevaha...............12 1.2.2 Pihustatav vahashampoon, tagatud parim autopesu.......................................12 1.2.3 VAN DER CAR ............................................................................................13 1.3 Autoklaaside hooldamine.............................................
keskkonda kahjustavate tegurite nagu ultravioletne kiirgus temp muutus, sademete aga ka õhus olevate tahma ja väävli ühendite eest. Kasutada autopesuks selleks ette nähtud aineid. Ainult siis võib olla kindel lõpptulemuses. Kasutada ei tohiks kodu ja ega üldpesuaineid. Need vähendavad liigselt veepind pinevust: Vesi tungib värvikihti ja tuhmistab selle. Jäätumisel võib vesi tekitada värvipinnal pragusid. Müüakse väga palju erinevaid autopesu vahendeid. Kasutada tasuks tuntud kaubamärkidega tooteid. Need annavad hea tulemuse. Tänapäeval ei ole põhjust kasutada põlemis vedelikeks mõeldud aineid lahusti pesuks. Seega bensiin, nafta ja petrooleum ei ole auto pesuks sobilikud. Ei ole soovitatav lahustid pääseksid kanalisatsiooni ja pinnavette. Kui pesutulemus esimesel korral ei rahulda, tuleks pesta uuesti ja kontrollida auto värvi pinda ega ei paista põhivärv. Kui on nii juhtunud, siis seda autod puhtaks saada on võimatu
Värvkatte hooldus Pesemine Auto värvkatte kaitsmiseks rooste ja vananemise eest peske autot sageli, vähemalt kord kuus, sooja või külmaveega.Kui sõidate autoga maastikul, peske autot iga kord pärast maastikusõitu.Puhastage auto alati soolast, porist jms.Veenduge, et auto uste jm keredetailide allservas olevad augud on puhtad ja vabad. Putukad, tõrv, vaik, linnuväljaheide,tööstussaaste jms võib sõiduki värvkatet kahjustada ning tuleb viivitamatult eemaldada.Viivitamatu pesu puhta veega ei tarvitse neid saasteaineid veel eemaldada
värvipinda ja keskkonda kahjustavate tegurite nagu ultravioletne kiirgus temp muutus, sademete aga ka õhus olevate tahma ja väävli ühendite eest. Kasutada autopesuks selleks ette nähtud aineid. Ainult siis võib olla kindel lõpptulemuses. Kasutada ei tohiks kodu ja ega üldpesuaineid. Need vähendavad liigselt veepind pinevust: Vesi tungib värvikihti ja tuhmistab selle. Jäätumisel võib vesi tekitada värvipinnal pragusid. Müüakse väga palju erinevaid autopesu vahendeid. Kasutada tasuks tuntud kaubamärkidega tooteid. Need annavad hea tulemuse. Tänapäeval ei ole põhjust kasutada põlemis vedelikeks mõeldud aineid lahusti pesuks. Seega bensiin, nafta ja petrooleum ei ole auto pesuks sobilikud. Ei ole soovitatav lahustid pääseksid kanalisatsiooni ja pinnavette. Kui pesutulemus esimesel korral ei rahulda, tuleks pesta uuesti ja kontrollida auto värvi pinda ega ei paista põhivärv. Kui on nii juhtunud, siis seda autod puhtaks saada on võimatu
1 %. Ülejäänud on kas meile kasulikud või lihtsalt neutraalsed: ei tee halba ega head. Eritiseplekkide eemaldamine: Eritised (lima, väljaheide, okse, veri jms): Plekk eemaldatakse võimalikult kohe peale selle tekkimist. Vastutus eritiseplekkide eemaldamise eest peaks olema tervel personalil. Kasutatakse ühekordseks kasutamiseks mõeldud kindaid. Suurem osa plekist imendatakse ühekordsesse lappi. Paber või lapp ja ühekordseks kasutamiseks mõeldud kinnas pannakse eraldi kilekotti Plekile kallatakse piisavalt eritise eemaldamiseks mõeldud desinfitseerivat puhastusvahendit ja lastakse mõjuda. Kasutatakse taas ühekordseks kasutamiseks mõeldud lappi. Plekikoht pühitakse uuesti desinfitseeriva ainega ja ühekordse lapiga. Kindad ja lapid visatakse eraldi kilekotti. Kui tavaliselt tuleks puhastusainet panna pigem miinimum kogus etteantud doseeringust, siis
8 aluseline lahustuv mustus ja rohke lahtine mustus 8-6 neutraalne Kinnitunud vees Klaaspinnad, Ohtu pole, kuid Kaitsekindad lahustuv mustus igapäevane pikaajalisel siiski ja lahtine mustus koristamine 6-2 happeline Lubja- ja rooste Sanitaarruumid, kus Loputada, kasutada setted ja plekid, on setteid kaitsekindaid raua ja vase setted 0-2 tugevalt Rohked lubja ja Sanitaarruumid, kus Loputada, kasutada happeline rooste setted on setteid. Ei soovita kaitsekindaid ja muid
Järvamaa Kutsehariduskeskus E-kursuse „Eripuhastustööd“ materjalid Autor: Lia Padu Järvamaa KHK kutseõpetaja Õppematerjal valmis programmi VANKeR raames ja seda toetas Euroopa Liit. See töö on litsentsi all Creative Commons Attribution- Noncommercial-Share Alike 3.0 Unported License . Paide 2011 Sisukord Kursuse ainekava................................................................................................... 4 Kursuse tegevuskava ............................................................................................. 6 I. Ehitusjärgne puhastus............................................................................................. 8 1.1 Ehitusaegne ja –järgne puhastamine................................
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS MR-14 VIIMISTLEMINE Õpimapp Uuemõisa 2014 1 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Tööde järjekord, materjalide valik ja eeltööd viimistlusele 4 2. Erinevad viimistlusmaterjalid ja nende kasutamine 5 Täidised ja peitsid 7 Šellak 9 Õli 10 Vaha 11 Lakk 12 Värnits 14 Värv 15 3. Abrasiivid ja lihvpaberid 18 Mõistete selgitused
erinevusi. Võib ärritada silmi, hingamisteid ja nahka. Vältida tolmu sissehingamist. Vältida toote silma sattumist. Silma sattumise korral loputada rohke veega ja pöörduda vajadusel arsti poole. Eksamipilet Nr.10 1. Metall pindade värvimine. Puhastage metallpinnad rasvainetest, kasutades puhastuvahendit , väikseid pindu võib puhastada ka lakibensiiniga. Varem värvitud pindadelt eemaldage lahtine värv ja rooste kasutades terasharja või lihvi. Puhastusainete kasutamise järgselt loputage pinda hoolikalt veega ning kuivatage korralikult. Läikivad värvipinnad on soovitav nakke parandamiseks matiks hõõruda, peale lihvimist eemaldage lihvimistolm. Metallpinnad on soovitav korrosiooni tekke vältimiseks kruntida 1-2 kihis metallikruntvärviga ning enne pinnavärvimist lasta krundil põhjalikult kuivada, vastavalt tootekirjeldusele. Ilma
Kui põrandale siiski satub vedelikku, pühi see kiiresti ära. Lakitud parketi hooldamiseks ei soovitata kasutada vahatamist, sest heas korras lakkpind on parketile parim kaitse. Mitmesuguste plekkide eemaldamine Eemalda plekid kohe värsketena. Puhastusvahendina võid kasutada järgmisi aineid: __ Puuviljad, marjad, mahl, piim, koor, karastusjoogid, õlu, vein, kohv, tee, uriin - sünteetiline puhastusvahend __ Sokolaad, rasv, õli, kingakreem, kingajäljed, tõrv, pigi mineraaltärpentin __ Värvilint, paljundustahm, korrektuurvärv, pastapliiats, tint, huulepulk - tehniline piiritus Remont Kui lakikord on paiguti kulunud või tuhmunud, võib parketti lihvida ja uuesti lakkida. Parandada saab vaid tervet põrandat korraga, kohtparanduse tegemine lakitud põrandal ei anna väga häid tulemusi. Põranda lihvimise ja lakkimise soovitame lasta teha asjatundjal, mis tagab õigete spetsiaalsete tööriistade ja töövõtete kasutamise.
on lihtne? - Koristamine - see on lihtne? - Koristamine - see on lihtne? - Koristamine - see on lihtne? - Koristamine - see on lihtne? - Koristamine - see on lihtne? - Koristamine - töövihik õpetajale KORISTAMINE - SEE ON LIHTNE? 1lk on lihtne? - Koristamine - see on lihtne? - Koristamine - see on lihtne? - Koristamine - see on lihtne? - Koristamine - see on lihtne? - Koristamine - see on lihtne? - Koristamine - Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-2013” ja sellest tuleneva
A- JA ANTISEPTIKA aseptika meetodid, millega taotletakse mikroobivaba käsitsust; antiseptika mikroobide hävitamine antiseptiliste (mikroobe hävitava) ainete abil. mikroob elav mikroorganism, mis on mikroskoobi all nähtav (bakterid, viirused, seened, algloomad); mikroobide soodus kasvukeskkond on inimese nahk ja limaskestad; normaalfloora tavaline bakterite kooslus (nahal, limaskestadel); tõkestab teiste mikroobide pääsemist samale territooriumile; kolonisatsioon mikroobide pikaajaline elutsemine organismis normaalfloora osana (toimub ka paljunemine), haigust ei teki; infektsioon organismi tunginud haigustekitajate mikroorganismide poolt põhjustatud nakkus, mikroob tekitab kahju organismile; steriilne haigusidutu, pisikutevaba, täiesti puhas ASEPTIKA all mõistetakse kõiki neid toiminguid, mille eesmärgiks on takistada infektsioonide teket. Aseptika eesmärk on kaitsta elavat kude või steriilset materjali haigustekitajate mikroorganismide ehk mikroobi
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED Loengukonspekt Õppejõud: Kristi Voll Olesja Zeel Ulvi Jõgi Tallinn 2009 AJALUGU Ignaz Philipp Semmelweis - Esimene arst, kes jälgis süstemaatiliselt haiglas esinevat infektsiooni ja samuti võttis tarvitusele abinõud. 1861 aastal ta tõdes, et seal osakonnas, kus õpetati arstiteaduse üliõpilasi, oli patsientide suremus sünnitusjärgsesse infektsiooni 8,3%, seevastu osakonnas, kus õpetati ämmaemandaid, vastav arv oli 2%. Semmelweis osutas, et selle erinevuse oli põhjustanud halvasti pestud käed lahangu järgselt. Kui käsi hakati desinfitseerima kloorisisaldusega vedelikuga, siis vähenes suremus 1%-ni. Seda uurimust võib pidada haiglainfektsiooni järelvalve alguseks. Joseph Lister Sotimaal, umbes 20 aastat peale Semmelweis´i avastust, hakka
Kõige otstarbekam on keerdläbipuhumine (joon. võimsust. 14): silindri kummalgi küljel on kaks ülevoolukanalit, mille ' Kahetaktilistel mootoritel käsutatakse sageli nn. kaudu karterist silindrisse puhutava küttesegu joad suu- d e k o m p r e s s o r i t. See on väike vedruga klapike, mille natakse väljalaskeakna vastas asuvale silindriseinale. Vii- kere on keeratud silindripea avasse. Klappi saab trossi ja 34 35 poole aeglasemalt. Et saada ülekandesuhet 1:2, ongi nukk- võlli käitav hammasratas läbimõõdult väntvõlli hammas-
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
Põhiliselt kasutatakse jakki töö- ja kandeloomana, vähem piima- ja lihaloomana. Jakilt saadakse aastas keskmiselt 575-600 kg piima, mille rasvasisaldus on ca 8%. Kaguaasia veiste perekonnal on kaks ulukvormi banteng ja gaur, kes on andnud kodustatud vorme. Kaguaasia veised on ulatuslikult levinud Birmas, Tais, Vietnamis ja Indoneesias. Banteng on levinud põhiliselt Indo-Hiinas ja Indoneesias. Nende turja kõrgus on 150-180 cm. Värvuselt on nad hallikaspunased, kere tagumine osa hallikasvalge. Bali saarel on bantengid kodustatud ning neid nimetatakse bali karjaks. Turja kõrgus on väiksem kui ulukvormil 110-130 cm. Kasutatakse põhiliselt lihaloomadena. Gaur on levinud Indias, birmas, Indo-Hiinas ja Malaka poolsaarel. Ulukgaur on suur loom, turja kõrgus kuni 185 cm. Sarved on kuni 80 cm pikad. Elab põhiliselt mägimetsades. Põhiline värvus on pruunikasmust. Gauri kodustatud vorm on gajaal, kelle turja kõrgus on 140-160 cm. Värvuselt
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
RIIGIKAITSE õpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium Tallinn 2006 Riigikaitseõpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium ja autorid: Rein Helme (1. ptk) Teet Lainevee (9. ptk), Hellar Lill (3. ptk), Andres Lumi (6. ptk), Holger Mölder (2. ptk), Taimar Peterkop (3. ptk), Kaja Peterson (11. ptk), Andres Rekker (4. ja 10. ptk), Andris Sprivul (8. ptk), Meelis Säre (4. ja 7. ptk), Peep Tambets (5. ptk), Tõnu Tannberg (1. ptk) Konsulteerinud Margus Kolga Keeletoimetanud Ene Sepp Illustreerinud Toomu Lutter Fotod: Ardi Hallismaa, Boris Mäemets, Andres Lumi, Andres Rekker, Avo Saluste Kaane kujundanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Küljendanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda Kolmas, parandatud trükk Üleriigilise ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja kehalise kasvatuse ainenõukogu ühiskomisjon soovitab kasutada õpikut riigikaitse valikaine õpetamisel. Riigikaitse valikain
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ SIRJE REKKOR ANNE KERSNA ANNE ROOSIPÕLD MAIRE MERITS TOITLUSTUSE ALUSED KOHANDANUD: ANA KONTOR 2013 1 SISUKORD 1. Toitlustusettevõtete ja teenuste liigid 4 Toitlustusettevõtete tüübid ja äriideed 4 Kiirtoiduettevõtted 6 Kohvikud 8 Sööklad ja teised suurköögid 10 Restoranid 13 Baarid 19 Catering-ettevõtted 21 2. Toitumise alused
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
Tasuja JUTUSTUS EESTIMAA VANAST AJAST I Aastasadade kuristik haigutab meie ja selle aja vahel, milles siin räägitavad juhtumused on sündinud. Selle pika aja sees on meie maal, niisama kui mujalgi maailmas, palju vanu asju igaviku rüppe vajunud, kust neid ühegi muinasaegade tagasisoovija õhkamine enam välja ei meelita; uusi olusid, kuigi mitte kõigiti paremaid, on lugemata arvul tekkinud. Üldse on maailma muutlik nägu nooremaks, lahkemaks läinud; kuuesaja aasta eest oli ta, meie ajaga võrreldes, vana ja mõru. Iseäranis meie maal. Luba, lugeja, et ma sulle seda tagasitõukavat nägu paari kerge kriipsuga mõtte ette maalin. On pildil valitsev põhivärv, siis on kergem pildi kujudele karva ja seisuviisi anda. Kolmeteistkümnenda aastasaja hakatusel sattus eestlane isevärki naabrite keskele. Öeldakse, et naabritega üldse olevat raske rahus ja sõpruses elada. Aga eestlase tolleaegsed naabrid olid koguni hullud, üks hullem kui teine. Nad riisusid ta, vaese patuse pagana,
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
Aga naistele meeldib just niisuke, nagu minu oma. Siiski, võib olla, kui ma naistest kord ära tüdinen -- sest kõigest saab viimaks villand -- jah, võib olla siis saan selle hullu tükiga toime, et tõmban oma habeme maha ja lähen vana Mauruse juurde, sest see kool meeldib mulle. Tubli kool, küll näete, minge aga sinna. Sinna tulevad kõigi maade ja rahvaste logardid kokku, tõsi jutt! ja vana Maurus teeb kõigist mehed. Kui tarvis, annab kere peale, sest vana urvaplaastri vastu ei saa ükski rohi. Oli minu vennal poeg -- poiss kui jõmmikas, aga viimane vemmal. Pani linna kooli -- aasta pärast visati välja! Pani teise kooli -- poole aasta pärast välja! Tahtis panna kolmandasse -- ei võetud enam vastu. Tuleb va vennas minu juurde, kurdab ja ütleb: mis nüüd? ,,Vii see oinasarv vana Mauruse juurde," ütlesin mina, ,,ja kui tema tast midagi ei tee, siis ei tee tast enam ükski midagi, pane sõnnikut tõstma
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
