Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Iseseisevtöö: Auto hooldamine (0)

1 Hindamata
Punktid
Auto välispesu
  • Piserdada kuivale ja määrdunud autole ühtlaselt peale pigieemaldus vahendit, lase seista autol mõni minut, kuni näed, et vahend reageerib pigiplekkidega ja need hakkavad mööda auto külge alla voolama. Ärge unustage velgi piserdada.

  • NB! Auto ei tohi olla eelnevalt päikse käes seisnud, auto kere ei tohi olla kuum!

  • Kui pigieemaldus on mõjuma hakanud, tuleks järgmisena peale piserdada shampoonilahus nii, et auto oleks üleni vahune ( seda on võimalik teha survepesuriga või spetsiaalse pritsiga) – lasta seista mõni minut, et shampoon jõuaks mõjuma hakata.

  • Nüüd tuleb võtta survepesur ning pesta kogu auto korralikult üle – soovitavalt liigutustega auto alt äärest pihta hakata ja liikuda üles poole.

  • Kui auto on vahust ja porist puhtaks pestud suvepesuriga , tuleb võtta svamm ja ämber. Ämbrisse teha parajalt kange shampoonilahus. Kogu auto tuleb svammiga üle pesta, kuna survepesur teeb küll auto porist puhtaks, jäävad siiski peale pesu õrnad hallid jäljed järgi.

  • Kui kogu auto on svammiga üle käidud ja korralikult vahune, tuleb jällegi võtta survepesur ja korrata eelmist sammu, pesta auto üleni vahust puhtaks.

  • Nüüd kui on auto pealt viimnegi pori ja mustus maha pestud, algab pesu kõige olulisem samm – auto kuivatamine. Kuivatamise jaoks kasutatakse kuivatuspaatlit, mis on tehtud väga pehmest ja kriimustumiskindlast materjalist ( alati pesta paatel enne auto kuivatamist korralikult jooksva veel all puhtaks ), sellega alustada katusest pihta vee maha lükkamist. Kui kõik auto sirgemad pinnad on paatliga üle käidud ja paksemat veekihti enam auto peal ei ole, saab kuivatamist jätkata nahast kuivatuslapiga ( lapp pesta eelnevalt sooja vee all ). Kui lapiga on kogu auto kuivaks tehtud , tasub veel oodata mõned minutid, et ka niiskus auto pealt ära auraks.

Auto vahatamine
  • Võta vaha pealekandmise svamm, kanna sellele vaha nii, et svamm oleks parajalt niiske ning kanna sellega vaha autole ühtlaselt, soovitatav on kanda vaha detaili kaupa. Vaha kandmisel on soovitatav jälgida, et vaha ei kanduks auto mustade plastikdetailidele, sest sealt on seda halb puhtaks saada.

  • NB! Auto ei tohi olla eelnevalt päikse käes seisnud, auto kere ei tohi olla kuum!

  • Kui vaha on ühtlaselt autole kantud, tuleb oodata kuni vaha on auto peal kuivanud ühtlaselt halliks . Peale seda tuleb võtta spetsiaalne vaha mahahõõrumise lapp ning alustada auto läikimalöömist. Lapiga tuleb hõõruda detaili seni, kuni hall kiht on kadunud ning miski enam ei takistaks lapi liikumist auto peal – seda korrata iga detaili peal eraldi,


Mootoripesu
NB! Kõige tähtsam on elektrooniliste osade kinnikatmina (generaator, kaitsmekarp jne)
  • mootoriruumi ja kapotikaane leotamine pigileotusainega;
  • survepesu;
  • mootoriruumi ja kapotikaane leotamine pigileotusainega;
  • harja ja svammiga määrdunud kohtade hõõrumine (sobib ka velje pesuhari)
  • survepesu;
  • leotamine leotusainega ja svammipesu;
  • survepesu;
  • kuivatus suruõhu ja seemislapiga.

Auto vahatamine
  • Vahatamine kaitseb auto värvikihti ja muudab selle läikivaks. Autovaha moodustab värvipinnale õhukese läbipaistva kihi, kattes kergemad kriimustused, kivitäkked ja muud värvipinna kahjustused.

  • Vahatamiseks on vaja head autovaha, pehmet lappi või svammi . Enne vahatamist tuleb auto pesta ja kuivatada. Vahatamiseks sobib kuiv, tolmuvaba koht. Lase väike osa vaha pudelist lapi peale ja kanna auto pinnale.

  • Töötle korraga väike pind (nt üks uks või pagasiluuk), liigu suunal ülevalt alla. Peale vaha pealekandmist lase sellel kuivada u 1-2 minutit. Seejärel hõõru puhta kuiva lapiga ringjate liigutustega, kuni pind on läikiv ja vaha jälgi ei ole enam näha.
  • On olemas ka värvivaha, mis aitab peita kivitäkked. Sageli on kivitäkked nii väikesed ja neid on nii palju, et ei ole võimalik neid paranduspintsliga parandada, sellisel juhul aitab värvivaha, mis muudab värvipinna ühtlasemaks ja kivitäkked vähem silmapaistvaks.

kõvavaha
  • vedelvaha

Velgede pesu
  • Esmalt tuleks survepesuriga suurem mustus maha pesta
  • Teiseks piserdada velg üle veljepesu ainega(tuleks lasta mõjuda paar minutit)
  • Kolmandaks tuleb harjaga kõik vahed puhtaks küürida
  • Neljandaks tuleb survepesuriga puhtaks pesta
  • Viientaks tuleb velg ära kuivatatda
  • Ja viimaseks vahatada

Vasakule Paremale
Iseseisevtöö-Auto hooldamine #1 Iseseisevtöö-Auto hooldamine #2 Iseseisevtöö-Auto hooldamine #3 Iseseisevtöö-Auto hooldamine #4 Iseseisevtöö-Auto hooldamine #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-12-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 18 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor finlux Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Põhjapesu
10
doc

"Põhjapesu"

Põltsamaa Ametikool Referaat Auto hooldus- põhjapesu A1 Koostaja: Margo Pukki Juhendaja: Mati Sula Kaarlimõisa 2008 Sissejuhatus Milleks üldse autot pesta? * Regulaarne auto pesemine ja vahatamine vähendab roostetamise ohtu ja kaitseb auto pindasid ilmastiku kahjustuste eest * Regulaarsel pesemisel ei määrdu auto uuesti nii kiirest * Reklaamkleebistega auto puhtus väljendab ka ettevõtte hoolikust ja korrektsust * Hoolitsetud auto on ilusam ja endal tuju rõõmsam Millal autot pesta? * Talvel vähemalt 1-2x nädalas, vähendamaks tänavasoola mõjusid auto metallpindadele * Muul ajal pese autot nii tihti, et ei peaks musta autot häbenema 2 Miks pesta autot just käsipesulas?

Auto õpetus
AUTO VÄRVKATTE HOOLDAMISE PÕHIMÕTTED
4
docx

AUTO VÄRVKATTE HOOLDAMISE PÕHIMÕTTED

Tartu Kutsehariduskeskus Autode ja masinate remondi osakond Nimi AUTO VÄRVKATTE HOOLDAMISE PÕHIMÕTTED Referaat Juhendaja Tartu 2013 Silver Tõgen 1 VÄLISPESU 1.1 Survepesu Tuleks auto enne survepesu auto leotus vahendiga auto üle käia siis tuleb see pori ja mustus paremini maha. Survepesuriga tuleks autot puhastada ülevalt alla kuna vesi jookseb mööda autot maha kui teha alt üles siis jääks auto mustaks. 1.2 Pigipesu Piserdada autole ühtlaselt peale pigieemaldus vahendid, lasta mõni minut mõjuda, et vahend reageerib pigiplekkidega

Autode hooldus
Auto Hooldus
10
docx

Auto Hooldus

Pesemise tähtsus Selleks et auto värvipind säiliks võimalikult korras, on kasulik seda pesta tihedasti ja vahatada vähemalt korra kevadel ja korra sügisel. Eriti teede soolatamine ja pori koos on ohtlik kombinatsioon auto värvikihile. Pärast talvist hooaega on kasulik ka auto põhi hoolikalt ära pesta. Korralik autopesu kodustes tingimustes. Et enda auto korralikult puhtaks pesta ja seda värvkatet kahjustamata on vaja järgmiseid vahendeid 1) Survepesur 2) Ämber 3) Pesusvamm 4) Shampoon 5) Pigieemaldus-/asfaltpleki eemaldus vahend 6) Vaha 7) Vaha pealekandmise svamm 8) Vaha mahahõõrumise lapp 9) Kuivatuspaatel 10) Nahast kuivatuslapp Esimene samm: Piserdada kuivale ja määrdunud autole ühtlaselt peale pigieemaldus vahendit, lase seista autol

Auto õpetus
AUTOHOOLDUSVAHENDID-TÖÖSTUSKAUBA REFERAAT
22
doc

AUTOHOOLDUSVAHENDID, TÖÖSTUSKAUBA REFERAAT

Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool MK Jan Pikhof AUTOHOOLDUSVAHENDID Referaat Õppejõud: Liina Maasik Lähijuhendaja: Ergo Petermann Mõdriku 2011 SISUKORD Sissejuhatus...................................................................................................................... 4 1.1 Salongi hooldamine.................................................................................................5 1.1.1 Autoglym Autofresh õhuvärskendaja .............................................................6 1.1.2 Autoglym Car Interior Shampoo......................................................................6 1.1.3 Loctite Hygiene Spray .....................................................................................6 1.1.4 Sonax Autosalongi puhastusvahend.........

Kaubandus ökonoomika
E-kursuse-Eripuhastustööd-materjalid
168
pdf

E-kursuse „Eripuhastustööd“ materjalid

Järvamaa Kutsehariduskeskus E-kursuse „Eripuhastustööd“ materjalid Autor: Lia Padu Järvamaa KHK kutseõpetaja Õppematerjal valmis programmi VANKeR raames ja seda toetas Euroopa Liit. See töö on litsentsi all Creative Commons Attribution- Noncommercial-Share Alike 3.0 Unported License . Paide 2011 Sisukord Kursuse ainekava................................................................................................... 4 Kursuse tegevuskava ............................................................................................. 6 I. Ehitusjärgne puhastus............................................................................................. 8 1.1 Ehitusaegne ja –järgne puhastamine................................

Puhastusõpetus
A Palu mootorratta raamat
181
doc

A.Palu mootorratta raamat

Mõnedel võimsamatel neljataktilistel mootoritel (MT-9 «Dnepr») on kepsu alumine pea lahtivõetav (vt. joon, 10, c) ja selles käsutatakse auto-tüüpi liugelaagseM. Näiteks mootoril «Dnepr» MT-9 käsutatakse auto «Moskvits-408» väntmehhanismi kolmekihilisi IragerasDgreid1, mis on tõst nud väntvõlli vastupidavuse. 15000-Lt. 40 000 krn ^läbi sõiduni. . ""

Füüsika
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi
Logistika õpik
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun