sotsiaalkomisjon; väliskomisjon; õiguskomisjon;Euroopa Liidu asjade komisjon) 2) Erikomisjonid: (Erikomisjonid ehk spetsiifiliste ülesannetega `nimeta' komisjonid; Poliitiliste programmiliste seisukohtade väljatöötamine teatud kitsas valdkonnas) (Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon; Korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjon; Riigieelarve kontrolli erikomisjon) 1. Uurimiskomisjonid 2. Probleemkomisjonid 3) Muud ühendused: parlamendirühmad, delegatsioonid ja ühendused Riigikogu liige kuulub ainult ühte komisjoni, kuid võib kuuluda ka samal ajal EL komisjoni. Fraktsioonid on rühmad, mille kaudu kujundatakse suur osa parlamendi tööst. Fraktsioonides lepitakse kokku poliitilistes otsustes, mille järel on võimalik komisjonis ja Riigikogu täiskogu istungil ja avalikkuse ees oma arvamust esitada. Fraktsioon on koht, kus sõlmitakse poliitilisi kokkuleppeid. Praegu on 6 fraktsiooni.
Eesti Keskerakonna fraktsioon - 19 liiget Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon - 22 liiget Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon - 19 liiget 05.01.2015 Fraktsiooni võivad moodustada ja sinna peavad kuuluma vähemalt viis Riigikogu liiget, kes on valitud sama nimekirja järgi. Ühte nimekirja kuuluvad Riigikogu liikmed võivad moodustada ainult ühe fraktsiooni. 4. Kuidas saab tavakodanik Riigikogus toimuva kohta infot? http://www.riigikogu.ee 5. Mis on Riigikogus parlamendirühmad ja milleks neid moodustatakse? Parlamendirühmi luuakse, et tõhustada kahepoolset suhtlemist teiste riikide parlamentidega. Parlamendirühmade tegevus on suunatud Eesti Vabariigi välispoliitiliste eesmärkide elluviimisele ja Eesti tutvustamisele välismaal. Parlamendirühm luuakse Riigikogu liikme algatusel kokku kutsutud asutamiskoosolekul, liikmete arv ei ole piiratud. Parlamendirühmad registreerib Parlamentidevahelise Liidu Eesti rühma juhatus 6
ja seda juhatab Urve Tiidus, Eesti vabaerakonna fraktsioon ja seda juhatab Andres Herkel, Isamaa Res Publica Liidu fraktsioon ja seda juhatab Priit Sibul, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja seda juhatab Andres Anvelt 3. Kellest koosneb Riigikogu juhatus? (nimeliselt ka) Riigikogu koosneb : Riigikogu esimees Eiki Nestor, Riigikogu 1aseesimees Helir- Valdor Seeder ja Riigikogu 2 aseesimees Jüri Ratas 4. Mis on parlamendirühmad ja miks neid luuakse? Parlamendirühm on Riigikogu liikmete rühm, mis tegeleb teise riigi parlamendiga suhtlemise tõhustamise, Eesti välispoliitiliste eesmärkide elluviimise ja Eesti tutvustamise toetamisega selles riigis. 5. Miks on oluline roll Riigikogu Kantseleil? Ta nõustab Riigikogu, tema organeid ja Riigikogu liikmeid ja kontrollib Riigikogu muude täitumist 6. Kuidas saab tavakodanik Riigikogust infot küsida?
· ei pea kuuluma , võib olla ka sõltumatu 3. Kantselei ametnikud, kes tagavad Riigikogu töö laabumise 4. Opositsioon poliitiline vasturind ehk erakonnad, mis valitsusse ei kuulu 5. Koalitsioon erakonnad, mis moodustavad valitsuse 6. Komisjonid: alalised, mis haldavad mingid kindlat valdkonda (nt maaelu; välis-;kultuuri- jne) ja erikomisjonid, mis moodustatakse mingi probleemi lahendamiseks. 7. Parlamendirühmad-koostöö arendamine teiste riikide parlamentidega 8. Delegatsioonid- parlamendisaadikute lähetatud esindused rahvusvaheliste organisatsioonide juures 9. Ühendused- väljendavad saadikute seisukohti erinevate valdkondade 4 küsimustes Seaduste algatamise õigus on: · Riigikogu liikmetel · Fraktsioonidel · Komisjonidel · valitsusel Eelnõu - loomisjärgus seadus
õigus omada erinevaid arvamusi ja neid vabalt levitada kodanikuõiguste tagamine eraomandi kaitse riigivõimu omavoli eest ,,Seadus on kuningas" LAHUSUS TASAKAAL §63, §64, §99 §140, §107 PARLAMENT (IV peatükk põhiseaduses) STRUKTUUR: juhatus koalitsioon ja opositsioon fraktsioonid erakonnapõhised töörühmad komisjonid (alalised ja ajutised) parlamendirühmad delegatsioonid ühendused Riigikogu Kantselei OPOSITSIOON (vastasseis) poliitikas koosneb ühest või rohkemast erakonnast, isikust või organisatsioonist, kes vastandavad end valitsusele, mõnele erakonnale või grupile, kes omab võimu. KOALITSIOON on erakondade ajutine liit. ÜLESANDED: rahva esindamine seadusloome/seaduste ümbertegemine valitsuse tasakaalustaja ja kontrollija kontrollasutuste juhtide nimetamine (nt riigikontrolör)
abiga) Riigiorganid Parlament- kõrgem seadusandlik võim (Eestis Riigikogu) Ülesanne: seadusloome, rahva esindamine, valitsuse kontrollimine ja tasakaalustamine Valimised: vabad valimised 4.aastaks, proportsionaalne valimiskünnis Struktuur: 101 liiget, koalitsioon (kesk, sots, IRL), opositsioon (reform, vaba, ekre), fraktsioonid (erakonnapõhised liigitused), komisjonid (iga liige peab 1 komisjoni kuuluma), parlamendirühmad, delegatsioonid, ühendused, Riigikogu kantselei Opositsioon- kooslus, kes vastandavad end valitsusele, kes omab võimu Koalitsioon- mitmest erakonnast moodustatud valitsus parlamentalistlikus riigis Juhatus: ülesandeks korraldada Riigikogu tööd Riigikogu esimees Erki Nestor; I aseesimees Enn Eesmaa; II aseesimees Kalle Laanet Vabariigi valitsus- kõrgeim täidesaatev võim Ülesanded üldiselt: 1.) Valitseda ehk viia ellu riigi sise- ja välispoliitikat
Ta nimetab seitsmeks aastaks ametisse Riigikogu, tagandada saab teda ainult kohtuotsusega. Presidentalism- President on ühtlasi valitsusjuht, President koostab valitsuse, President valitakse otse rahva poolt Parlamentarism- Valitsuse moodustab parlament, President on üksnes esindusisik, Sagedased valitsuskriisid, Hea koostöö täidesaatva ja seadusandliku võimu vahel Riigikogu struktuur: Juhatus, Täiskogu, fraktsioonid, komisjonid, välisdelegatsioonid, parlamendirühmad, ühendused rahva esindajana on välja töötada ja vastu võtta seadusi, võtta vastu otsuseid, teha parlamentaarset kontrolli ja arendada välissuhtlust, eelarve menetlemine, valitsuse kokkupanek ja kontroll. Seadused valmivad mitmeetapilise töö tulemusena. Seadusloome esimeses etapis koostatakse seaduseelnõu esialgne tekst. Teises etapis algatatakse eelnõu Riigikogus. Seejärel läbib eelnõu kolm lugemist, mille käigus seda lihvitakse ja täiendatakse
Fraktsioone, mille esindajad valitsuse koosseisu ei kuulu, nimetatakse opositsiooniks ehk poliitiliseks vastasrinnaks. c) Komisjonid- Alatised komisjonid teostavad oma valdkonna piires kontrolli täidesaatva riigivõimu teostamise üle ning valmistavad ette seaduseelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks. Erikomisjonid moodustatakse avalikku huvi pakkuva sündmuse asjaolude uurimiseks (uurimiskomisjon) või olulise tähtsusega probleemi läbitöötamiseks (probleemkomisjon). d) Parlamendirühmad- nende tegevuse eesmärgiks on aidata kaasa Eesti välispoliitika elluviimisele ning tõhustamaks koostöödteiste riikide parlamentidega. e) Delegatsioonid- parlamendiliikmete lähetatud esindused rahvusvaheliste organisatsioonide töös osalemiseks. f) Ühendused- sinna kuulumine väljendab parlamendiliikmete seisukohti mõnes sotsiaalselt, kultuuriliselt, majanduslikult või rahvusvaheliselt olulises küsimuses.
Fraktsioone, mille esindajad valitsuse koosseisu ei kuulu, nimetatakse opositsiooniks ehk poliitiliseks vastasrinnaks. c) Komisjonid- Alatised komisjonid teostavad oma valdkonna piires kontrolli täidesaatva riigivõimu teostamise üle ning valmistavad ette seaduseelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks. Erikomisjonid moodustatakse avalikku huvi pakkuva sündmuse asjaolude uurimiseks (uurimiskomisjon) või olulise tähtsusega probleemi läbitöötamiseks (probleemkomisjon). d) Parlamendirühmad- nende tegevuse eesmärgiks on aidata kaasa Eesti välispoliitika elluviimisele ning tõhustamaks koostöödteiste riikide parlamentidega. e) Delegatsioonid- parlamendiliikmete lähetatud esindused rahvusvaheliste organisatsioonide töös osalemiseks. f) Ühendused- sinna kuulumine väljendab parlamendiliikmete seisukohti mõnes sotsiaalselt, kultuuriliselt, majanduslikult või rahvusvaheliselt olulises küsimuses.
registreerib RK juhatus. FR valim oma hulgast ESIMEHE ja ASEESIMEHE. 12+ liiget on õigus 2 ASEESIMEEST 4 16. Riigikogu ühenduste, parlamendirühmade ja välisdelegatsioonide iseloomustus. RK ühendused: regionaalsed, tegevusalased, toetusrühmad kodanikeühiskond ja demokraatia, muud ( kokku 39 erinevat ühendust) RK parlamendirühmad - tõhustada kahepoolset suhtlemist teiste riikide parlamentidega Eesmärk viia ellu Eesti välispoliitilised eesmärgid ja tutvustada Eestit välismaal Välisdelegatsioon - teeb koostööd parlamentaarsete ühendustega nt NATO Parlamentaarne Assamblee, Balti, OSCE Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee. 17. Iseloomustage Riigikogu liikme staatust (õigused, kohustused, piirangud, garantiid jne). enne kohustuste täitma asumist annab ametivande
Rahareformi eesmärk oli stabiliseerida Eesti raha ning viia see kindlale alusele. See tähendas tol ajal kullastandardile üleminekut. 10. märtsil 1924 oli Konstantin Pätsi valitsus Rahvaerakonna ja Tööerakonna ühiste jõupingutuste tulemusel sunnitud ametist lahkuma. 26. märtsil ametisse astunud Friedrich Akeli uus valitsus koosnes Tööerakonna, Rahvaerakonna ja Kristliku Rahvaerakonna ministritest, keda esialgu toetasid sotsiaaldemokraadid ja väiksemad parlamendirühmad. 13. mail 1924 sai rahaministriks põhimõttekindel ja otsustav Otto Strandman. Kulla- ja valuutatagavara oli Strandmani rahaministriks saamise ajaks järel vaid pisut üle 1000 miljoni marga. Eesti Panga väljastatud laenude summa oli aga suurenenud 4900 miljoni margani. Juba mai lõpul oma programmi esitanud Strandman leidis, et marga stabiliseerimiseks tuleb vähendada riigi kulutusi ning importi, vähendada Eesti Panga laenusid ning kõrvaldada ringlusest osa paberraha. Samuti
liikmed võivad moodustada 1 fraktsiooni, mille registreerib RK juhatus. FR valib oma hulgast esimehe ja aseesimehe. 12+ liiget on õigus 2le aseesimehele. 12. Riigikogu ühenduste, parlamendirühmade ja välisdelegatsioonide iseloomustus. RK ühendused: regionaalsed, tegevusalased, toetusrühmad kodanikeühiskond ja demokraatia, muud ( kokku 39 erinevat) 2 RK parlamendirühmad - tõhustada kahepoolset suhtlemist teiste riikide parlamentidega. Eesmärk viia ellu Eesti VP eesmärgid ja tutvustada Eestit välismaal. Välisdelegatsioon - teeb koostööd parlamentaarsete ühendustega nt NATO Parlamentaarne Assamblee, Balti, OSCE Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee. 13. Iseloomustage Riigikogu liikme staatust (õigused, kohustused, piirangud, garantiid jne). Enne kohustuste täitma asumist annab ametivande
poliitiliseks vastasrinnaks. c) Komisjonid- Alatised komisjonid teostavad oma valdkonna piires kontrolli täidesaatva riigivõimu teostamise üle ning valmistavad ette seaduseelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks. Erikomisjonid moodustatakse avalikku huvi pakkuva sündmuse asjaolude uurimiseks (uurimiskomisjon) või olulise tähtsusega probleemi läbitöötamiseks (probleemkomisjon). d) Parlamendirühmad- nende tegevuse eesmärgiks on aidata kaasa Eesti välispoliitika elluviimisele ning tõhustamaks koostöödteiste riikide parlamentidega. e) Delegatsioonid- parlamendiliikmete lähetatud esindused rahvusvaheliste organisatsioonide töös osalemiseks. Demokraatliku ühiskonna valitsemine Ühiskonnaõpetus I kursus Koostaja: P.Reimer 9
poliitiliseks vastasrinnaks. c) Komisjonid- Alatised komisjonid teostavad oma valdkonna piires kontrolli täidesaatva riigivõimu teostamise üle ning valmistavad ette seaduseelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks. Erikomisjonid moodustatakse avalikku huvi pakkuva sündmuse asjaolude uurimiseks (uurimiskomisjon) või olulise tähtsusega probleemi läbitöötamiseks (probleemkomisjon). d) Parlamendirühmad- nende tegevuse eesmärgiks on aidata kaasa Eesti välispoliitika elluviimisele ning tõhustamaks koostöödteiste riikide parlamentidega. e) Delegatsioonid- parlamendiliikmete lähetatud esindused rahvusvaheliste organisatsioonide töös osalemiseks. f) Ühendused- sinna kuulumine väljendab parlamendiliikmete seisukohti mõnes sotsiaalselt, kultuuriliselt, majanduslikult või rahvusvaheliselt olulises
10) õiguskomisjon; 11) Euroopa Liidu asjade komisjon Riigikogu liige kuulub ühte Riigikogu alatisse komisjoni, komisjoni liikmete arvu määrab Riigikogu juhatus. Oma liikmed määrab alatistesse komisjonidesse fraktsioon, fraktsioonile kuuluvate kohtade arvu igas alatises komisjonis määrab Riigikogu juhatus. Riigikogu komisjoni esimehe ja aseesimehe valivad komisjoniliikmed enda hulgast komisjoni esimesel istungil, komisjoni esimeheks saab kõige rohkem hääli kogunud kandidaat. Parlamendirühmad Parlamendirühmi luuakse, et tõhustada kahepoolset suhtlemist teiste riikide parlamentidega. Parlamendirühmade tegevus on suunatud Eesti Vabariigi välispoliitiliste eesmärkide elluviimisele ja Eesti tutvustamisele välismaal. Parlamendirühm luuakse Riigikogu liikme algatusel kokku kutsutud asutamiskoosolekul, liikmete arv ei ole piiratud. Parlamendirühmad registreerib Parlamentidevahelise Liidu Eesti rühma juhatus. 4. VABARIIGI VALITSUS 86
Esimees Keit Pentus Esimees Karel Rüütli 13 o Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon o Sotsiaaldemokraatliku Erakonna 19 liiget fraktsioon Esimees Mart Laar 10 liiget Esimees Eiki Nestor Parlamendirühmad Parlamendirühmi luuakse, et tõhustada kahepoolset suhtlemist teiste riikide parlamentidega. Parlamendirühmade tegevus on suunatud Eesti Vabariigi välispoliitiliste eesmärkide elluviimisele ja Eesti tutvustamisele välismaal. 7. Kõrgeim täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. lk.110-115 Koalitsioon. Opositsioon. Riigivõim jaguneb Eestis kolme institutsiooni vahel. Seadusandlik võim kuulub Riigikogule, täidesaatev Vabariigi Valitsusele ning kohtuvõim kohtutele.
annaabi.ee 
