Kontseptuaalsed oskused võime luua üldkäsitlus organisatsioonist ja tema kohast ümbritsevas keskkonnas. 7) Too välja planeerimise tasandid. Pikaajalised (strateegilised) plaanid, mis on kavandatud 5-10 aasta peale. Nende plaanidega tegeleb tippjuhtkond. Vahepealse kestusega (taktikalised) plaanid, mille kestus on mõnest kuust paari aastani ning haaratud on keskastmejuhid. Neid plaane nimetakse ka taktikalisteks plaanideks. Lühiajalised (operatiivsed) plaanid - vähema kui aasta peale kavandatud plaanid, millega tegelevad kõige madalama tasandi juhid. 8) Mis on missioon? Kirjeldab organisatsiooni väärtusi, püüdlusi ja olemasolu põhjusi. 9) Miks on organisatsiooni struktuur organisatsioonile vajalik? See on aluseks organisatsiooni liikmete omavahelistele suhetele. Organisatsiooni ülesehituse peaeesmärk on luua tõhus tööjaotus. 10) Mida tuleb silmas pidada organisatsiooni struktuuri loomisel?
eesootavaid muutusi, oskavad juhid neid arvesse võtta ja väljatöötada vajalikke abinõusid. Et kõrvaldada imnenud ebaefektiivsus, peavad nii tegevuskava kui ka lõpptulemus olem aväga selged. Planeerimine võimadab suuremat kontrolli. Selle raames saab võrrelda eesmärki ja tegelikku saavutust. Sealt tulevad koheselt välja kõikvõimalikud kõrvalekalded ning nende korrastamiseks kasutada vajalikke abinõusid. On kaht liiki plaane: strateegilised ja operatiivsed. Stareegilisteks plaanideks loetakse plaane, mis kentivad organistatsiooni kohta tervikuna. Nende abil määratletakse organisatsioon keskonna suhtes ning pannakse paika üldised eesmärgid. Samas, operatiivsed plaanid kujutavad endast, täpseid kirjeldavaid detaile, mis annavad mõista, kuidas eesmärke saavutada. Operatiivdes plaanid oma üldiselt lühiajalised (mõned kuud), strateegilised aga pikaajalised (üle kolme aasta). Igas olukorras ei saa kasutada üht plaani. Planeerimist võivad
1.) Andrese ootused vargamäe suhtes: * Vargamäele tulles lootis andres rajada endale kodus ja talumajakaese koos aia ja põldudega. Sellise kodu mille saaks ta pärandada oma lastele. Talootis esimesel aastal kõik see korda saada seal koos oma naise Krõõdaga ja peale seda saada lapi. Kui maa korras sis pärandada lõpuks se edasi oma lastele ja ni edasi põlvest põlve nagu oli tema isa olnud. * Andrese tuleviku plaanideks oli rajada kõige pealt maja, hiljem aga laut loodamde jaoks ja sis aedik kus nad saaksid olla. Ta haris oma põlde, tegi maad korda, kaevas kive maast välja ja kasvatas vilja. Lisakarjamaa jaoks tahtis ta rajada kuivenduskraave, kuna maa oli väga märg kuhu nad oma talu rajama hakkasid. * Kõige suurem kordaminek vargamäel oli see kui Andres sai oma põllult rohkem vilja kui ta üldse oodanud oli. Ja kaevati ka valmis suur kraav ,et vesi saaks ära voolata. Tänu kraavile said tema
konflikte, korraldada meeskonnatööd; kontseptuaalsed oskused võime luua üldkäsitlus organisatsioonist ja tema kohast ümbritsevas keskkonnas. 7) Too välja planeerimise tasandid. pikaajalised (strateegilised) plaanid, mis on kavandatud 5-10 aasta peale. Nende plaanidega tegeleb tippjuhtkond. Vahepealse kestusega plaanid, mille kestus on mõnest kuust paari aastani ning haaratud on keskastmejuhid. Neid plaane nimetakse ka taktikalisteks plaanideks. Lühiajalised, vähema kui aasta peale kavandatud operatiivplaanid, millega tegelevad kõige madalama tasandi juhid 8) Mis on missioon? Kirjeldab organisatsiooni väärtusi, püüdlusi ja olemasolu põhjusi. 9) Miks on organisatsiooni struktuur organisatsioonile vajalik? See on aluseks organisatsiooni liikmete omavahelistele suhetele. Organisatsiooni ülesehituse peaeesmärk on luua tõhus tööjaotus. 10) Mida tuleb silmas pidada organisatsiooni struktuuri loomisel
Paneelmajade ehitus 1913. aastal koostas kuulus Soome arhitekt Eliel Saarinen Tallinna planeerimiskava. Selle järgi pidi Lasnamäe piirkonnas tekkima Ida eeslinn, milles oli ette nähtud viie- ja üheksakorruseliste korterelamud jõukamatele kodanikele. Linnaossa pidid tulema Ooperi väljak koos uhke ooperiteatriga, Muuseumi väljak, mille ääres pidi olema ka linnamuuseum. Kolmanda väljakuna kavatseti rajada Lasnamäe väljak koos elegantse Idavaksaliga. Uhked plaanid jäid kõigest plaanideks, sest algas I maailmasõda. Reaalselt alustati suurelamute ehitust 1970-ndate lõpul. Kõiki plaanitud elamurajoone valmis ei ehitatud, mistõttu on endiselt palju tühja reservmaad. Käsitletud alal, Lasnamäe VIII mikrorajoonis e Katleris kehtestati detailplaneering 1980. aastate keskpaigas. Selle järgi hoonestati ala valdavalt 1980ndate lõpuks. Ulatuslike mikrorajoonide ehitusega kaotas Lasnamäe suure osa oma eestipärasest ilmest. Kiire
vajalikud strateegiliste eesmärkide saavutamiseks; Strateegia määrab org. põgieesmärgid ja peamised teed nende saavutamiseks, andes organisatsioonile kindla tegevussuuna. Eesmärkidel järgmised omadused: mõõdetavus, arusaadavus, motiveerivus, reaalsus, saavutatavus, paindlikkus, sobivus. programmid, projektid. vahepealse kestusega - plaanid, mille kestus on mõnest kuust paari aastani ning haaratud on keskastmejuhid. Nim taktikalisteks plaanideks. Tavaliselt on igal valdkonnal eraldi taktikalised plaanid ning eesmärk on täita vastav osa strateegilisest plaanist; Taktilisi plaane tehakse strateegiliste plaanide eri osade täitmiseks. Kui strateegia keskendub ressurssidele, keskkonnale, missioonile, siis taktika keskntub inimestele ja tegevustele. Taktilisel planeerimisel tuleb määratleda konkreetsed ressursid ja tegevuse ajalised piirid. lühiajalised - vähem kui 1 aastale kavandatud operatiivplaanid, tegelevad esmastasandi juhid
Juhtimise alused (2. loeng) Liina Puusepp Planeerimise tasandid: · pikaajalised (strateegilised) plaanid, mis on kavandatud 5-10 aasta peale. Nende plaanidega tegeleb tippjuhtkond. · Vahepealse kestusega plaanid, mille kestus on mõnest kuust paari aastani ning haaratud on keskastmejuhid. Neid plaane nimetakse ka taktikalisteks plaanideks. · Lühiajalised, vähema kui aasta peale kavandatud operatiivplaanid, millega tegelevad kõige madalama tasandi juhid (Miller, Catt, Carlson, 1996: 152). Strateegiline planeerimine Strateegia määrab organisatsiooni põhieesmärgid ja peamised teed nende saavutamiseks, andes organisatsioonile kindla tegevussuuna, eeldusel et eesmärgid on mõõdetavad, arusaadavad ning reaalsed (Miller, Catt, Carlson, 1996: 152).
· E-ajastul muutub kiirus äriedu seisukohalt olulisemaks kui firma suurus. 5) Too välja planeerimise tasandid. · pikaajalised (strateegilised) plaanid, mis on kavandatud 5-10 aasta peale. Nende plaanidega tegeleb tippjuhtkond. · Vahepealse kestusega plaanid, mille kestus on mõnest kuust paari aastani ning haaratud on keskastmejuhid. Neid plaane nimetakse ka taktikalisteks plaanideks. · Lühiajalised, vähema kui aasta peale kavandatud operatiivplaanid, millega tegelevad kõige madalama tasandi juhid (Miller, Catt, Carlson, 1996: 152). Strateegiline planeerimine Strateegia määrab organisatsiooni põhieesmärgid ja peamised teed nende saavutamiseks, andes organisatsioonile kindla tegevussuuna, eeldusel et eesmärgid on mõõdetavad, arusaadavad ning reaalsed (Miller, Catt, Carlson, 1996: 152).
*katastrikaardid – peavad olema üsna täpsed, enamastu kahemõttelised (buumiaegse maareformi ajal pääse(sid)vad mõõtmise juurde suvalised isikud) *projekti- ja operatiivkaardid – käsikirjalised kaardid, kus käsitsi kantud projekti ja operatiivsed andmed(tänapäeval juba digitaalsed) Eristatakse väiksemamõõtmelisi ülevaatekaarte ja mõõtkavades 1:5 000...1:1 000 000 topograafilisi kaarte, kusjuures suuremas mõõtkavas kui 1:5 000 kaarte nimetatakse topograafilisteks plaanideks. 40. Kaardi üldistamise põhiolemus ja põhifaktorid. Valiku tsensuse ja normi mõiste. (õpik lk 161- 173) Geograafiliste kaartide puhul nimetatakse üldistamiseks objektide valikut ja kontuuride üldistamist vastavalt mõõtkavale. Üldistamine seisneb objektide põhiliste ja tüüpiliste omaduste ja nende seoste kujutamises, kusjuures jäetakse kõrvale ebatähtis info ja osa infot töödeldakse ringi, tõstes esile tähtsamad objektid ja iseloomustused.
positsioonil, F mehed on ka lapsepuhkusel, võrdsus Planeerimine ja otsustamine Planeerimise tasandid: o Pikaajalised (strateegilised) plaanid, kavandatud 5-10. aasta peale. Plaanidega tegeleb tippjuhtkond. Plaanid sisaldavad prioriteete ja samme eesmärkide saavutamiseks. o Vahepealsed, kestvus on mõnest kuust paari aastani. Tegelevad keskastmejuhid. Nimetatakse taktikalisteks plaanideks, põhiliselt valdkondade strateegilised plaanid mis lähtuvad üldisest eesmärgist. o Lühiajalised, vähem kui 1. aasta. Tegelevad madala taseme juhid Strateegiline planeerimine o Strateegia määrab organisatsiooni põhieesmärgid ja peamised teed saavutamiseks. keskkonna ja org. analüüs eesmärkide seadmine tegevuste kavandamine o Eesmärgi omadused: mõõdetavus; arusaadavus; motiveerivus;
Pikaajalised (strateegilised) plaanid, mis on kavandatud 5-10 aasta peale. Nende plaanidega tegeleb tippjuhtkond ning nad sisaldavad prioriteete ja samme, mis on vajalikud strateegiliste eesmärkide saavutamiseks. Omadused: mõõdetavus, arusaadavus, motiveeritus, reaalsus, saavutatavus, paindlikkus, sobivus. Vahepealse kasutusega plaanid, mille kestus on mõnest kuust paari aastani ning haaranud on keskastmejuhid. Neid plaane nimetatakse ka taktikalisteks plaanideks. Tavaliselt on igal valdkonnal eraldi taktikalised plaanid ning eesmärk on täita vastav osa strateegilisest plaanist. Lühiajalised, vähema kui 1 aasta peale kavandatud operatiivplaanid, millega tegelevad kõige madalama tasandi juhid. Iga üksik plaan haarab väikest arvu tegevusi. 13. Otsustamise olemus Otsustamine eristab juhti alluvast. Tõeline liider orienteerub olukorras kiiresti, määratleb tegevussuuna ja mobiliseerib alluvad eesmärgi saavutamiseks. 14
tegevuskava. Strateegilised kavad ja plaanid hõlmavad kogu ettevõtte, sõnastab täpselt üldeesmärgid, katavad pika ajavahemiku, nende alusel koostatakse taktikalised plaanid. Taktikalised kavad ja plaanid - kirjeldavad üksikasjalikult, kuidas üldeesmärke saavutada, lähtutakse sellest, et eesmärgid on juba olemas, hõlmavad lühikesi ajavahemikke aasta, kvartal, kuu, päev. Viimastel juhtudel kutsutakse neid ka operatiivseiks või jooksvaiks kavadeks ja plaanideks. Strateegiline juhtimine seisneb strateegia väljatöötamises, elluviimises, kontrollimises ja hindamises. Strateegia väljatöötamisele eelneb tavaliselt ettevõtte välis- ja sisekeskkonna analüüs. Ettevõtte strateegiat mõjutavad tegurid: · globaalsed, regionaalsed ja rahvuslikud kaalutlused · ühiskondlikud ja poliitilised kaalutlused · tegevusharu atraktiivsus ja konkurensivõime · juhtide ja omanike isiklikud ambitsioonid, ärifilosoofiad ja eetilised seisukohad
Juss oli kindel, et Mari enam tagasi ei tule ning tegi enesetapu. Andres: Vargamäele tulles lootis Andres rajada endale kodus ja talumajakaese koos aia ja põldudega. Sellise kodu mille saaks ta pärandada oma lastele. Talootis esimesel aastal kõik see korda saada seal koos oma naise Krõõdaga ja peale seda saada lapi. Kui maa korras sis pärandada lõpuks se edasi oma lastele ja ni edasi põlvest põlve nagu oli tema isa olnud. Andrese tuleviku plaanideks oli rajada kõige pealt maja, hiljem aga laut loodamde jaoks ja sis aedik kus nad saaksid olla. Ta haris oma põlde, tegi maad korda, kaevas kive maast välja ja kasvatas vilja. Lisakarjamaa jaoks tahtis ta rajada kuivenduskraave, kuna maa oli väga märg kuhu nad oma talu rajama hakkasid. Kõige suurem kordaminek vargamäel oli see kui Andres sai oma põllult rohkem vilja kui ta üldse oodanud oli. Ja kaevati ka valmis suur kraav ,et vesi saaks ära voolata.
MAAVÄRINAD Maavärinate põhjuseks on litosfääri elastsete pingete äkiline vabanemine. Maavärinat iseloomustavad epitsenter ja fookus (seismograafiliselt määratakse hüpotsenter) on kujutatud joonisel 1. Joonis 1. Maavärina skeem: murrang f, fookus F ja epitsenter E. Sügavamad (fookused sügavamal kui 100 km) maavärinad esinevad subduktsioonivööndites. Juhuslikud tugevad maavärinad laamade keskosas on seotud plokiliste liikumiste ja litosfääri paksusega: kauaaegse energia akumulatsiooni vallandumine. Energia vabanemisel tekivad kaht tüüpi seismilised lained: P-lained (pikilained) ja S- lained (ristlained). Maapinnalähedastes kivimites on P-lainete ligikaudne liikumiskiirus 5.5 km/s, S-lainetel 3 km/s. Maapinnale jõudes põhjustavad lained selle kompleksset vibratsiooni, mida fikseeritakse seismograafide abil (paigaldatud tavaliselt aluspõhja kivimitesse). Seismogrammide alusel on võimalik määrata epitsentri ja hüpotsentri ligikaudne asuk...
(Suur, keskmine, väike) · Missugust kasvu te ettevõttele planeerite? · Milline on põhitoodang? Kas aja jooksul lisandub veel midagi? · Kas ettevõte toetab lihtsalt perekonna vajadusi või soovite ka kasumit saada? · Millist turgu kavatsete teenindada? (Turuniss, hind, kvaliteet, mugavus, teenus jne.) · Millise kvaliteediga kavatsete toota? 2.4 Ettevõtte plaanid. Ettevõtte plaanid võivad jaotada lähituleviku ja kaugema tuleviku plaanideks. Teie ideed ettevõtte kohta võivad olla erinevad järgmise 1-2 aasta jaoks ja 2-10 aasta jaoks. Seletage, mida te tahate teha, ja millal. (Pöörake palun tähelepanu sellele, et selles peatükis kirjeldatavad plaanid oleksid kooskõlas arengu ajakavaga, mis on teie äriplaani üks järgmistest osadest.) 2.5 Strateegia. Plaane, ajakava ja vajadusi kokku pannes seletab teie strateegia teie ettevõtte plaanide elluviimist. Seletage ühes või kahes lõigus, mida te kavatsete
nendega rääkima - just sellepärast Indrek seda ei teinud, tal olid endalgi juba piisavad piinad, et elas linnas ja ei olnud Vargamäel perele abiks ega tahtnud sinna tagasi minna - kooli saabus tagasi Ramilda, Indrekul lõi see jalad värisema, puges peitu - Tigapuu rääkis üle kooli suure suuga, et neiu on palju ilusamaks muutunud kui ennem, rääkis, et plaanib ka ise tulevikus peale kooli lõpetamist ära sõita, võtab endale rikka naise, nii saab oma plaanideks raha - Indrek kahtlustas et Tigapuu tahab Ramilda ära võtta - Ramilda vestles pikalt ka Indrekuga, arvas, et Indrek on tema veresugulane, uuris kas poiss oleks talle oma verd andnud, Indrek tõdes et oleks ja annaks siiani kui vaja, Ramilda rõõmus, et tal on keegi keda siiani usaldada - Ramilda hakkas Indrekule just üht lugu jutustama, kui käis kellahelin vahetundi ja kogu koolimaja hakkas sumisema, Ramilda jooksis ära XXXI
Cannitiuse, Orciluse ja teiste meeste jutajamist. Na rääkisid, et Enomaiosel oli õigus Spartacuse suhtes ning tegid plaane järgmisel päeval liikuda Rooma poole. Kahe tunnipärast kõlasid signaalid, mis teatasid, et vaenlane läheneb. Pärast Kõhklust lausus Cannitius piinlikkust tundes, et nad võitlevad nüüd, kuid üle Paduse ei lähe. Seitse leegioni ei taha tagasi minna oma kodumaale vaid rünnata Roomat. Pärast vaenlase põgenemist peetigi nõupidamine edasisteks plaanideks, kus Spartacus vandus, et on oma armeega lõpuni välja olenemata tulevikust, kui ta ei soovinud olla juht, kui minnakse Roomale peale. Rahvas siiski tahtis Spartacust oma juhiks. See sõjavägi ei olnud enam sama. Gladiaatorite ridades hakkas ilmsiks tulema distsipliini nõrgenemine ja sõnakuulmatus. Vahepeal ei saanud Spartacus jätkata pealetungi Roomale nende samade leegionidega, kes seda nii väga nõudsid. Loobunud juhtimisest,
Spartacus asus Paduse poole teele, Kui Cassius sellest teada sai, kogus ta kakskümmend tuhat meest. Järgmine päev rääkis Eutybis Mirzale, et ta on alati tema poolehoidu tundnud. Kurtisaan aga otsis Mirxa sõprust mingite uute intriigide sõlmimiseks. Kahe tunnipärast kõlasid signaalid, mis teatasid, et vaenlane läheneb. Seitse leegioni ei taha tagasi minna oma kodumaale vaid rünnata Roomat. Pärast vaenlase põgenemist peetigi nõupidamine edasisteks plaanideks, kus Spartacus vandus, et on oma armeega lõpuni väljas, olenemata tulevikust, kuid ta ei soovinud olla juht, kui minnakse Roomale peale. Rahvas tahtis Spartacust oma juhiks. Loobunud juhtimisest, sulges Spartacus end mitmeks päevaks oma telki ega andnud järele mitte mingile palvele. Kui Spartacus võttis uuesti leegionid oma käsutuse alla, pidid need nõustuma tingimustega, kus kõige karmimate abinõudega elustati gladiaatorites kohusetunne ja seati uuesti sisse kõige rangem distsipliin
Samas on plaane palju, mis raskendab nende korrastatud süstematiseerimist. 53 Plaan on tegevuskava, planeerimise produkt, mis põhineb prognoosimisel (= tulevikuvõimaluste hindamine), kuid prognoosist erinevalt eeldab ta koostava subjekti aktiivsust ning tavaliselt on variantideta. Plaanide hulka arvatakse õiguslikult kõik tegevuskavad, mis seadusandja loeb plaanideks või mida expressis verbis nimetatakse plaanideks Planeerimine on tegevus, protsess, mille eesmärgiks on vastava plaani koostamine. Plaanide tüübid: 1. Eelarve sisaldab kulusid ja tulusid. a. Riigieelarve b. KOV eelarve 2. Territoriaalsed e ruumilised plaanid a. Üldise sisuga plaanid, nt Üleriigilised planeeringud, Maakonna planeeringud, Regionaalse arengu plaanid b
Organisatsiooni arengukava on tähtsaim dokument organisatsiooni tuleviku kindlustamise seisukohalt. See on teabekogum, mis määrab organisatsiooni edasise arengusuuna ja selle täitmiseks vajalikud tingimused pikemaks perioodiks. Arengukava annab vastuse küsimusele MIDA TEHA. Arengukava täpsustub mitmetes erinevates tegevuskavades ehk plaanides, mis võivad olla pikaajalised, keskmise kestvusega või lühiajalised. Pikaajalisi tegevuskavasid nimetatakse strateegilisteks kavadeks või plaanideks, ka strateegiateks. Strateegiline plaan vastab küsimusele: KUIDAS TEHA. Strateegia võib hõlmata organisatsiooni kui tervikut või keskenduda mingile osale sellest, näiteks turundusele, müügile, tootmisele, personalitööle vms. Selles püstitatakse pikaajalised eesmärgid ning planeeritakse nende täitmise tingimused ning nende tingimuste loomiseks vajalikud ettevalmistavad tegevused ja vahendid, ressursid juba ajalises dimensioonis.
b) Teatamistoimingud teated, hoiatused, kutsed... Teatud juhtudel toovad kaasa ka õigusliku tagajärje. c) Tõestamistoimingud - isikutevaheliste õigussuhete ja juriidiliste faktide tõestamine. Tõendid, tunnistused jne. Reaaltoimingud alluvad halduskohtu kontrollile. §11. Plaan ja planeerimine plaan - kavandatavate toimingute või toimingu kava, mis on seotud kindla eesmärgiga. Peab olema kinnitatud vastava õigusaktiga. Plaanideks on - Riigieelarve - valla ja linna arengukava sätestab KOV sotsiaalmajandusliku olukorra ning keskkonna seisundi analüüsi ja prognoosi, arengu põhisuunad, territoriaalse üldplaneeringu ja infrastruktuuri arendamise alused - üldplaneering - linna funktsioonide täitmise tagamiseks väljatöötatud terviklik maakasutusplaan - detailplaneering üldplaneeringu täpsustav osa HALDUSTOIMINGUD
Praktikas on levinud -muutuvast keskkonnast tulenevate nõuete peegeldamiseks- pikaajaliste ning strateegiliste kavade ja plaanide aeg-ajalt ülevaatamine. Taktikalised (strateegilised) kavad ja plaanid: kirjeldavad üksikasjalikult, kuidas üldeesmärke saavutada; lähtuvad sellest, et eesmärgid on juba olemas; hõlmavad lühikesi ajavahemikke - aasta, kvartal, kuu, päev. Viimastel juhtudel kutsutakse neid ka operatiivseteks või jooksvateks kavadeks ja plaanideks. Joonis 15. Taktikaliste plaanide arendamine ja täideviimine (Alas, 2004) Tabel 2. Operatiivplaanid (Griffin, 1999, viidatud Alas, 2004 järgi) Plaanide liigid Kirjeldus Plaanid ühekordseks kasutuseks nendega plaanitakse ühekordne tegevus, mida tulevikus ei kavatseta korrata programm ühekordseks kasutamiseks mõeldud mitut
b) Teatamistoimingud teated, hoiatused, kutsed... Teatud juhtudel toovad kaasa ka õigusliku tagajärje. c) Tõestamistoimingud - isikutevaheliste õigussuhete ja juriidiliste faktide tõestamine. Tõendid, tunnistused jne. Reaaltoimingud alluvad halduskohtu kontrollile. §11. Plaan ja planeerimine plaan - kavandatavate toimingute või toimingu kava, mis on seotud kindla eesmärgiga. Peab olema kinnitatud vastava õigusaktiga. Plaanideks on - Riigieelarve - valla ja linna arengukava sätestab KOV sotsiaalmajandusliku olukorra ning keskkonna seisundi analüüsi ja prognoosi, arengu põhisuunad, territoriaalse üldplaneeringu ja infrastruktuuri arendamise alused - üldplaneering - linna funktsioonide täitmise tagamiseks väljatöötatud terviklik maakasutusplaan - detailplaneering üldplaneeringu täpsustav osa HALDUSTOIMINGUD
Möller Zalomilski?. Keelatud avalik-poliitiline tegevus, raskendatud ka läti rahvuslike erakondade tegevus. LSDTP lähevad taas põranda alla. Suleti läti ajalheti. Eeltsensuuri enam ei taastatud, kuid politsei jälgis pidevalt. Jätkus venestamine, suunatud läti rahvusest ametnike väljatõrjumisega, toodi venemaa sisekubermangudeks, lätlased kui separatistid. Peterburi plaanid, tuleks kogu Liivimaa, Kubermangu talupojad ümberasusatada, tuua nende asemel vene talupojad. Jäid siiski plaanideks. Vene talupoegade sissetoomine vaid latgales. Venelaste õiguste kaitsmiseks, valimiskuuriad jne. lätlastele laienenud õigus pidada lätikeelseid erakoole, lubati õpetada kõiki õppeaineid läti keeles. Lubati tegutseda läti rahvuslikel seltsidel. Majandusühisuste rajamine. Läti aladel ka valimised vene riigiduumasse, läti aladelt valiti kokku 7 saadikut. I ja II riigiduumasse, kuulus 6 lätlast. Läti
välja prioriteedid ja sammud, mis on vajalikud strateegiliste eesmärkide saavutamiseks. 147 Nende plaanidega tegeleb tippjuhtkond (aktsiaseltsides nõukogu) ning need sisaldavad eelistusi ja samme, millised on vajalikud strateegiliste eesmärkide saavutamiseks. Vahepealse kestusega (taktikaliste) plaanide kestus on mõnest kuust kuni paari aastani ning haara- tud on keskastmejuhid. Neid plaane nimetatakse ka taktikalisteks plaanideks. Neid plaane nimetatakse ka taktikalisteks plaanideks. Tavaliselt on igal valdkonnal eraldi taktikalised plaanid ning eesmärk on täita vastav osa strateegilisest plaanist.148 üld- ettevõtte ULATUS STRUKTUUR osa- allüksuse
annaabi.ee 
