Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Plaanid ja tegelikkus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
planeerida, vaheaja, perest, kuulama, arutama, uisutama, nädalavahetusel, mängima, alluma, vanavanemate, minust, pakkumised, õpetused, suvevaheajal, laagrisse, kohtuda, ausalt, vist, olgeMinu minevik, olevik ja tulevik Minu elu on aastate jookul väga palju muutunenud ja selle käigus olen ma väga palju arenenud ja kasvanud, ning kavatsen seda ka tulevikus teha. Tihti ei olene see ainult minust, vaid ka mind ümbritsevatest inimestest, keskkonnast ja minu enda tahtejõust. Mind on mõjutanud palju nii mu vanemad kui ka sõbrad ja tuttavad. (50) Väiksena veetsin palju aega enda vanaise juures kuna ise elasime korteris kuid temal oli uhke maja, seal sai mul väga heaks sõbrannaks naabri tüdruk, kuigi meil oli kolm aastat vanusevahet meid see ei häirinud. Ma olin natuke häbelik kuid mul oli parim sõbranna, kellega koos sai tehtud asju, millest jäävad mälestused kogu eluks, näiteks kui me randa läksime, aga ei julgenud ujuma minna kuna arvasime et seal olevat koletised, ja kord kui ma tahtsin et ta puuotsa roniks ja üt
a.) Positiivne mõtlemine- minu jaoks on see väga oluline osa igapäeva elust, kuna olen tihti pidanud hakkama saama erinevate probleemidega, kõige enam peresisestega, siis olen juba üpris väikesest peale pidanud võtma üks päev korraga ja alati uut päeva alustama positiivsete mõtetega, kui midagi lähebki halvasti, siis selles kas endas on kindlasti midagi head või peab mõtlema, et varsti on kõik läbi ja läheb paremaks. b.) Püüd planeerida oma elu- olen olnud suurema osa oma elust kahe jalaga maa peal ja tean, et miski ei tule mulle kätte ilma pingutuste ja vaeva nägemiseta, selleks, et kõik sujuks hästi olen ka enda elu teatud määral planeerinud, ja selle plaani täitmiseks omakorda väikesed etapid loonud, selleks, et eesmärgini jõudmine ei oleks liiga utoopiline ja keerukas. c.) Altruism- selleks, et saavutada midagi, pean oskama ennast panna teise inimese olukorda,
28.09.2014 ÕPIOSKUSTE TÕHUSTAMISE ARUANNE 1. Minu õpikäsitlus: mis on õppimine? milline olen õppijana? Mis on tugevusteks ja nõrkusteks minu õpihoiakutes ja -harjumustes? Õppimine on minu jaoks teadmiste ja oksuste omandamine kui ka tegelikult enamus inimeste jaoks. Muidugi õppimine võib olla ka kellegi jaoks suurt pingutust nõudev kohustus või vastupidi, võib pakkuda suurt avastamisrõõmu, kus uued teadmised ja oskused innustavad otsima üha uusi arenguvõimalusi.Mina isiklikult katsun endas leida motivatsiooni õppimiseks. Mulle meeldib õppida ja uusi teadmisi saada. Raskuste või probleemide korral julgen abi paluda kaaslaste käest ja usun, et nad aitavad mind. Olen seadnud endale reaalsed eesmärgid. Loodan, et suudan neid ka täide viia. Õpin tasa ja targu. Katsun oma testide ja ülesannetega hakkama saada. Ma arvan, et minu õpimotivatsioon j
Paremasse homsesse viivad meid... Homme on juba tulevik ja seda kujundab igaüks endale omamoodi. Mõni keskendub oma väljanägemisele, mõni sisemusele, aga homsest mõtleme me kõik, sina ka. Kes teab, mis kõik veel juhtuda võib? Kas tekib katastroof, saame teada parimatest uudistest või on lihtsalt üks tavaline päev? Kõik tahavad, et nende tulevik oleks hea ja õnnelik, paremuse poole liikumiseks teeme omad valikud. Kui ma tahan saada maailma rikkamaks inimeseks, sest ma arvan, et siis olen ma kõige õnnelikum, püstitan endale eesmärgid ja pürgiksin nende poole. See tundub muidugi väga utoopiline idee, aga mida kõrgemad sihid, seda suurem potensiaal oleks üldse midagi saavutada. Ma ei teagi, kas raha teeb õnnelikuks, ma lihtsalt loodan seda, sest praegu tunnen päris paljudest asjadest puudust, mis on just raha taha kinni jäänud. Raha ei asenda muidugi kõike, aga enesetunnet mõjutab küll. Rikkana, tunnen, et mul on midagi ol
Isiksuse analüüs. Selles õppetöös proovin ma analüüsida ise ennast ja enda olemust. Ma proovin vaadata endasse ja tuua välja oma kõige iseäralikumad omadused. Selles isiksuse analüüsis kavatsen ma rõhku panna järgmistele punktidele: minu positiivsed kui ka negatiivsed iseloomuomadused, eluväärtused, saavutused ja mida tahan saavutada. Enne kui hakkan enda südant lahkama, räägin ma mõne lausega , kes ma olen ja milline näeb välja minu elu üldjoontes. Minu nimi on Reimo, olen 17 aastane ja elan sellises armsas kohas nagu Haljala. Olen elanud siin terve oma elu. Ma elan oma perega elumajas. Mul on vanemad, koer, kass kui ka oma aed. Ma olen käinud Haljala lasteaias ja hetkel õpin Haljala Gümnaasiumi 10. klassis. Olen lõpetanud Rajaotsa muusikakooli, õppides seal djembet, samuti olen õppinud ka kitarri. Kuid suur austus on mul lauatennise vastu, mida olen mänginud vahelduva eduga 8 aastat, Rakvere Spordikoolis.
Notsu: "Nii hea, et me üksteisel olemas oleme!" Karupoeg noogutas. Notsu: "Kujuta ette: mind ei ole, sina istud siin üksinda ja pole kellegagi juttu ajada." Karupoeg: "Aga kus sina siis oled?" Notsu: "Mind ei ole." "Nii ei saa olla," ütles Karupoeg. "Mina arvan ka nii," ütles Notsu, "aga no kujuta ette, mind ei ole. Sina oled üks." "Miks sa mind kiusad?" vihastas Karupoeg, "Kui sind ei ole, ei ole mind ka. Said aru?" Ühel õhtul tulevad karu, rebane ning jänes baarist koju, ise täis kui zilli uksed ja kukuvad kõik ühte auku. Noh kolm päeva juba augus istunud ja kõhud tühjaks läinud. Rebane tõuseb püsti ja ütleb, et nüüd sööme kõige nõrgema ära. Jänes vastu:"Daipohh kui keegi karule liiga teeb!" Ühel õhtul tulevad karu, rebane ning jänes baarist koju, ise täis kui zilli uksed ja kukuvad kõik ühte auku. Noh kolm päeva juba augus istunud ja kõhud tühjaks läinud. Rebane tõuseb püsti ja ütleb, et nüüd sööme kõige nõrgema ära. Jän
Isiksuse analüüs. Geili Laasberg K12 Selles õppetöös proovin ma analüüsida ise ennast ja enda olemust. Ma proovin vaadata endasse ja tuua välja oma kõige iseäralikumad omadused. Selles isiksuse analüüsis kavatsen ma rõhku panna järgmistele punktidele: minu positiivsed kui ka negatiivsed iseloomuomadused, millised omadused aitavad elus hakkama saada, millised omadused olen ma pärinud oma vanematelt, milliseid omadusi olen endas alles hiljuti avastanud ja milliseid omadusi või oskusi peaksin endas arendama. Räägin ka mõne lausega endast , kes ma olen ja milline näeb välja minu elu üldjoontes. Minu nimi on Geili, olen 17 aastane ja elan Rakveres. Olen elanud siin umbes pool aastat. Ma elan oma poisi perega elumajas. Meil on suur koer ja kaks kassi. Ma olen elanud nii paljutes kohtades. Lasteaias käisin Hiiumaal. Täpsemalt kärdlas. Sealt edasi läksin esime
või peol mõni purjus poiss muutub väga pealetükkivaks ning on kurjade kavatsustega. Kui oskan öelda ,,Ei" nii, et mind tõsiselt kuulda võetakse, päästab see nii mõnestki olukorrast. Suhtlemistasanditel eraldatakse kolme gruppi: laps, täiskasvanu, vanem. Igas inimeses on veidike kõike. Vanemliku, kus on noomivat ning õpetavat suhtlemist. Täiskasvanuliku neutraalsust ning lapselikku jonni ning naiivsust. Ristuv tasand: Ema: ,,Kui sa koolis halva hinde saad, ei saa sa enam nädalavahetusel välja!" Mina:"See on minu oma asi, mis mina teen, olenemata, kas sa lubad või mitte!" Rööpne tasand: Isa:"Korista palun oma tuba!" Mina:"Lõpetan kohe õppimise, siis alustan koristamist." Püüan alati kasutada rööpseid tasandeid, siis ei teki konflikte. Kontakti loomise puhul on üheks olulisemaks tegevuseks silmside loomine. Partneri tähelepanu köitmine, tervitamine. Kui oled loonud kontakti pead suutma seda ka hoida. Tuleb
õpitut praktiseerida. "Õppima õppimine ja õppima õpetamine: komponendid ning võimalused" raamatu lugedes, ma sain teada, et minu õpiharjumused on eriti heal tasemel. Sest mul peab kindlasti enne õppimist olema plaan, mille järgi ma õpin, ma ei õpi näiteks enne eksamid kõike ühe ööpäeva jooksul, ma pean olema üksi ,et mind midagi ei sega ja kõige tähtsam minu jaoks on see, et ma võin oma õppimise aega niimoodi planeerida, et mul jääks aeg teistele tegevusele ka. Nüüd tahan rääkida minu õpioskusest. Meil on õppides vaja korraga väga erinevaid oskusi ning erinevad õpisituatsioonid nõuavad erinevaid oskusi. Ma arvan, et minu kõige vajalikum oskus on oskus enda õppimist jälgida ja hinnata ehk teise sõnaga võib seda nimetada metakognitsiooniks. See oskus võib kasutada igal pool elus, kus on vaja õppimine. Mul on olemas ka kognitiivsed oskused. Neid võin ma kasutada otseselt meeldejätmises ja
Mõtteid täisea künnisel Enamik eesti noortest ootavad aega, mil saavad 18. Saavad osta nii palju alkoholi ja tubakat kui hing ihaldab ja keegi ei või neid keelata. Nad saavad enamikesse klubidesse sisse ka ilma valetamiseta ja tädide dokumentide kasutamiseta. Igal noorel on võimalus teha juhilube ilma, et mõni täiskasvanu peaks kõrval istuma. Teismeea lõpul seisvad lapsed saavad vabaks ja ei sõltu enam vanematest. Kolivad ära vanematest eemale, panevad pidu ja "naudivad" maksude maksmist ja vastutamist nii enda kui ka lähedaste nooremate sõprade eest. Pidevalt on rahaga probleeme ja raske on leida sobivat tööd piisava palga eest. Isegi kui tahavad sõpradega kuhugi lõbutsema minna vabaaja veetmiste keskustesse, pole enam neid suurepäraseid poole-hinnaseid soodustusi. 18. eluaasta on nagu nauding. Nauding on vabaduslaul aga mitte vabadus. Nii lugesin Kahlil Gibrani raamatust ,,Naudi elu rõõme". Meenutades oma lapsepõlve, tuleb ette het
Milline on minu nägemus lapse kasvatamisest perekonnas toimetulekuks 30 aasta pärast Mul on plaanis omada selleks ajaks kahte last, kuid samas ei tohi mitte kunagi nii mõelda, kuna kui tuleb ka kolmas, neljas või viies laps, siis poleks nemad nii-öelda plaanivälised lapsed, vaid ikka super õnnistus. Juba väikesest peale tahan ma harjutada, et minu lapsed ei valiks sööki. Mul on ääretult kurb näha tänapäeval lapsi, kes praktiliselt mitte midagi peale friikartulite ja makaronide ei söö. See on absurd, kuna tegelikult on olemas tohutult palju erinevaid toite, mis tegelikult on ainult head tervisele, ent vanemad ei paku neid lastele, vaid hoopis minnakse kergema vastupanu teed ning ostetakse lihtsalt üks krõpsupakk. Ma ei saa sellistest inimestest aru. Minu laste elus oleks juba väga pisikesest peale esikohal tervislik toitumine. Nad ei pea tingimata olema taimetoitlased, kuid peaksid teadma, mis on neile hea. Ma arvan, et selleks ajaks ollakse jõutud nii
Anton Adoson MINU UNISTUSTE TÖÖ JA TEEKOND SELLENI ESSEE Õppeaines: SISSEJUHATUS ERIALASSE Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: Inna Gorislavskaja Esitamise kuupäev:..................... Tallinn 2015 Juba väikese poisina huvitasid mind autod - kuidas need töötavad ja liiguvad ning kuidas neid juhtida saab. Tol ajal piirdus kõik vaid mudelautodega, mis liiklesid vaibale joonistatud autoteel ning parkisid 2Ds joonistatud majade parklas. Vahel sai neid ka lahti lammutada ning tagasi kokku panna, kuid pettumuseks ei vaadanud kapoti alt kunagi vastu mootor või jahutussüsteemi, selle asemel oli seal vaid näpuotsatäis tühjust. Mõnel uhkemal autol oli plastmassist tükk, mis pidi meenutama mootorit, kuid seda ta polnud ka parima ettekujutuse juures. Veidi vanemaks saades näitas vanaisa mulle, kus kohas mis
eneseteadlikus, saavutusvajadus, loovus, paindlikkus, stabiilsus ja kindlasti töökus. Mina näen, et minul on need omadused olemas, kuigi mõnda neist peaksin veel arendama, et veelgi edukam olla. Mida ma üldse saan olles ettevõtja? Kindlasti saan heaolutunde, sest nähes, kuidas minu toode või teenus on kellelegi vajalik olen ka ise rahul. Klientidega suheldes kohtun iga päev uute inimestega ja minu silmaring laieneb. Minu töös puuduks rutiin ja ma saaksin enamjaolt ise oma aega planeerida. Võtad puhkuse just siis, kui seda vajalikuks pead ja kui tahad saad ka mitu päeva endale lihtsalt töövabaks teha. Ettevõtjana ei pea sa täitma kellegi käske, oled iseenda boss. Tänu selle aasta kogemustele olen ma mõistnud, et ettevõtjana pean ma kõvasti tööd tegema ja vahel on keeruline, aga sellel on ka nii palju eeliseid ja hea äriideega on maailm minu päralt. Ettevõtlus ja mina ettevõtjana
Esimene päev- Katku probleemi lahendamine Tänane päev algas üpris huvitavalt, mulle tulid külla mitu väga ootamatut külalist. Nendeks olid preester ning hulk noori poisse. Preester tuli alandlikult minu käest abi paluma, soovides katku kohta nõu. See hirmus needus lasus minu kalli rahva peal, mis loomulikult muserdas mu hinge ning sellepärast olin suurima heameelega nõus teda aitama. Selleks tuli mul pinksalt mõelda, kuidas lahendada see keeruline probleem katkuga. Otsustasin enda juurde kutsuda Kreoni, kellelt lootsin saada uudiseid Apollonilt, seoses katku hävitamisega. Olin pikka aega oodanud Kreoni, kuid ta polnud ikka veel saabunud ning see muutis mu natuke närviliseks. Ja lõpuks ta tuligi ning ma südamest lootsin, et ikka heade uudistega. Kui Kreon kohale jõudis, hakkas ta väga imelikku juttu rääkima. Kreon ütles, et kui ma tahan oma rahvast katkust päästa, tuleb mul üles leida, see inimene, kes tappis eelmise valitseja Laios
Milline isa tahaksin olla oma lastele? Tuleviku peale olen jõudnud mõelda küll, kuid perekonna loomise peale mitte. On veel piisavalt palju asju mida vaja joonde ajada ja selgeks teha. Esiteks tuleks gümnaasium ära lõpetada ning peale seda peaks selgusele jõudma mida edasi teha. Hetkel olen oma kavatsustega küll ummikus. Kuid see, et ma ei ole jõudnud pere loomist planeerida ei tähenda seda, et ma ei tahaks seda teha. Minu ettekujutlus täielikust perest on kahe lapsega, üks tüdruk ja teine poiss. Poiss võiks olla vanem, siis oleks tüdrukul vanem vend kes teda kasvõi koolis kaitseb. Kasvatusmeetoodina kasutaks ma vabakasvatust. Kuid eelnevalt sellele oleks ma kuni 14 aastaseni lapsele kui karm isa ning ei lubaks lollusi teha. Seaks paika reeglid ja kindlad kellaajad, ning teeks selgeks raha väärtuse ja töö tegemise põhimõtte, sest nii on lastel endil kergem elus pärast edasi saada
Kas ma võiks teda usaldada? Usaldus peaks tekkima inimeste vahel. Ega me ei saa inimeste suhtes avatud hoiakut, keda me ei usalda. Oma miimikaga paneme juba lukku, et nagunii tuleb valet. Tavaliselt on usaldus esimene asi, mida kuulamise kohapealt välja pakutakse. Ma pean saama usaldama inimest, kellega ma räägin või keda ma kuulan. Kas ma saan suhtuda eelarvamusega inimestesse, keda ma kuulan. Aktiivse kuulamisega on selline asi, et me peame olema võimelised kuulama ka selliseid asju, mis meile ei meeldi, mis meile närvidele käib. Näiteks aktiivset kuulamist on vaja eriti probleemide lahendamisel. Mõelge, kui te püüate teisele selgeks teha, et teil on probleem ja teine seda ei kuula. Kui teine ütleb, ah mis probleem, pole sul mingit probleemi. See on eelarvamustega asjasse suhtumine. Eelarvamusteta suhtumine on aktiivsel kuulamisel oluline. Milline peaks olema suhtlustasand, milline suhtlusstiil? Täiskasvanu tasandil suhtlusstiil
ROLAND: Lihtsalt sureksin ära. teiste kadedus, aga nii suurte summade OSVALD: Teeksid endale lõpu? juures on see imetlev kadedus. ROLAND: Ma ei tea. Võib-olla. (Paus.) OSVALD: Selge. Sa ei sureks ära. Mina ka OSVALD: Minuti, ei, viie minuti pärast ma ei sureks. Kas Laura sureks ilma sinuta ära? võtan oma pakkumise tagasi. (Paus.) Ka ilma minuta ei sureks. Nii et me ROLAND (publikule): Teeme vaheaja. ei räägi elust ja surmast. Nii. Millest me OSVALD (publikule): Vara veel. räägime? Ma annaksin sulle tasu, mis ROLAND: Mul on põhjust kahelda teie leevendaks su valu ja üksindustunnet. mõistuses. Kas siin peeglit on? ROLAND: Mida? OSVALD: Peeglit ei ole! OSVALD: Ma pakun sulle teatava summa, ROLAND: Kas ma näen välja nagu idioot, et
Aga mis ma kruvin. Olen sulle mõelnud pakkuda üks miljard dollarit. Ei rohkem ega vähem. See raha mul on ja olen valmis selle sulle andma. Tingimust sa tead. (Paus.) Mul ei ole võimalik anda sulle pikka mõtlemisaega. Otsuse pead tegema nüüd kohe. Ütlen sulle, et häbi sa ei pea tundma. Mida sa tunned, on teiste kadedus, aga nii suurte summade juures on see imetlev kadedus. OSVALD: Minuti, ei, viie minuti pärast ma võtan oma pakkumise tagasi. ROLAND: Teeme vaheaja. OSVALD: Vara veel. ROLAND: Mul on põhjust kahelda teie mõistuses. Kas siin peeglit on? OSVALD: Peeglit ei ole! ROLAND: Kas ma näen välja nagu idioot, et mulle sellist juttu räägitakse. Ma ei käi enam lasteaias ja arvan, et ka seal napiks teil kuulajaid. (Paus.) Ise te lahmite. Te ei kujuta ettegi, mida tähendab miljard dollarit. Selliste asjadega ei naljatata. OSVALD: Millega siis naljatatakse? ROLAND: Te olete joodik. Kolme pitsiga deliiriumisse. OSVALD: Miks sa nii ärritusid
mille jooksul olen käinud ka Soomes kalastamas ja sellega väga rahule jäänud. Talvit käin ma aga Peipsil ja ka väiksematel sisejärvedel , aga sealne saak üllatab iga kord. Muidugi on seal alati hea värske õhk ja hea seltskond, kellega saab lahedalt jutsustada. Aga mul on ka muid hobisi millega tegelen kodus koos isaga või vanaisaga temapool. Mulle meeldib ,,nokitseda" erineva tehnika kallal. Näiteks on meil praegu projekt ,,Põka" ehk taastasime isaga Vanavanemate poolt soetatud vana T25 traktorit, mis oli algselt täielik ,,ront", kuid nüüd on täielikult tänavakõlbulik ja varsti läheb masin ära tööle kuhu ta mõeldud sai. Mul oli plaan minna õppima põllumajandust, siis tuli mõte, et õpiks hoopis piloodiks. Toogi mõte vajus unustusse ja tuli parem, et läheks Merekooli (mis mulle meeldib tegelt siiani)aga arvatavasti jääb ka to ära ja nüüd on plaan minna Luua
Kristuse õpetus läbi minu silmade Usk on minu jaoks midagi, mida ma imetlen. Ma imetlen seda, et inimesed suudavad südamega uskuda midagi, mida mina ei mõista. Ja ma ei saagi seda mõistma, sest olen kasvanud ja elanud usuga teadusesse. Senini on aga teaduslikult tõestamata, kas Jumal eksisteerib või mitte, niiet las see olla igaühe südameasi. Kunagi oli mul plaanis Piiblit lugema hakata, kuid see plaan jäi sinna kuhu ta jäi, sest juba paari esimese lehega andsin alla - teadsin, et lõpuni poleks ma niikuinii jõudnud. Uuesti pole aga proovinud Piiblit lugeda, sest tean, et seal on juttu asjadest, mis minu normide ja arusaamaga maailmast kokku ei käi. Kuna mina Jumalasse ei usu, ei võta ma seda juttu lihtsalt tõsiselt. Matteuse evangeeliumit lugedes oli mul ausalt öeldes igav. Juba tsitaatide otsimine tekitas minus mõtte - kas tõesti inimesed elavadki nende õpetuste järgi? Paari koha peal hakkasin ma muigama, paari koha peal k�
! Ma pean vist koju minema. Ma lonkisin koju. Oli juba pime. Ma olin juba kaua kodust ära olnud. Kui Stiiv-Maikel elutoast ukse kriiksu kuulis, jooksis ta ukse juurde. "Jasmiin, me ootasime sind! Miks sul nii kaua läks?" küsis ta murelikult. Ma ei öelnud kindluse mõttes midagi. Muidu jälle saadan kellegi surma. Ma läksin trepist üles oma tuppa. Õigemini, minu Stiiv-Maikeli tuppa. Ma heitsin voodile pikali ja nutsin paar näotäit. Siis aga rahunesin ja panin teleri mängima. Enda kahjuks tulid sealt just uudised, aga ma otsustasin need siiski ära vaadata. "Äsja kadunud Pitsabaari omaniku baar tulekahjus! Täna süttis ähmastel oludel Leindholdi pitsa tagaruum, milles hukkus kaks inimest. Pritsimeestele tegi see muret, et mõlemad sissepääsud olid suletud. Selleks, et sisse saada, pidid nad uksed lahti lõikama! On see vast katastroof!" "Jah, on see vast katastroof! Meil on ka pealtnägijaid, kes nägid enne tulekahju tagaruumi sisenevat naist
Diana Leesalu on 24-aastane ja kes õpib keskkonnakaitse magistrantuuris Eesti Maaülikoolis ning töötab SA-s Keskkonnainvesteeringute Keskus programmispetsialistina. Ta lõpetas 2001 hõbemedaliga Põlva Keskkooli. Samal aastal pälvis ta Arno Tali Sihtkapitali kevadise ArnoTeele konkursi stipendiumi. Leesalul on ilmunud kaks raamatut: «2 grammi hämaruseni» (2005) ja «Mängult on päriselt» (2006). Tema romaan "Kaks grammi hämaruseni" ("2 grammi hämaruseni") märgiti ära 2004. aasta romaanivõistlusel. Raamat ilmus 2005 kirjastuse verb väljaandes. See on noorsooraamat, mis jutustab väikelinna neiust, kes pärast mitme perekonnaliikme hukkumist satub vastamata armastuse pärast kannatades alkoholi ja narkootikumide küüsi ning lõpuks teenimatult vanglasse. Oma viimase noorsooromaani "Mängult on päriselt" eest sai ta noorsooromaanide konkursil
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST14 MINU KARJÄÄR 3, 5 JA 10 AASTA PÄRAST Essee Õppejõud: Anu Varep, MA Mõdriku 2015 Millises kohas ma praegu olen? Minu nimi on Nelli Mahmutov. Olen üsna noor kahekümne aastane neiu. Olen lõpetanud Jõhvi Gümnaasiumi meedia ja sotsiaalsuunas ja hetkel Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli sotsiaaltöö eriala päevaõppes õppimas. Kuigi pean end puhtaks eestlaseks, on mu veres siiski ka Tatari rahva verd. Aga kuna olen terve elu suhelnud emauselt eestlastega ja õppinud eesti keelses koolis, pean emakeeleks siiski eesti keelt. Minu kodulinnaks on Kohtla-Järve. Keeltest valdan ma hästi vene, inglise ja eesti keelt. Vene keele omandasin ma juba lapseeas, kuid juurde õppisin Inglise keele. Sotsiaaltööga olen mitmeti kokku puutunud, esialgu käisin töövarjupäeval Jõhvi sotsiaalametis peresotsia
meeldivad, sest tahes tahtmata põimuvad kõik teemad ka nendega, mis meile nii väga ei meeldi või lausa üldse korda ei lähe. Minu jaoks teeb õppimise hetkel raskeks see, et mul on kodus kaks väikest poega ja aega õppimisele saan kulutada peale seda kui nad on magama läinud ja seda siis kuni hilistundideni, ja vahest ei tule ka sellest midagi erilist välja kui tuled töölt koju ja oled surmani väsinud. Nii jääbki üle koduseid töid teha näiteks lisaks ka nädalavahetusel kui lapsed on vanaema juures. Selles suhtes on mul hästi vedanud kuna nii minu ema kui ämm on hästi abivalmis inimesed ja kui mul on vaja tõesti vedi rohkem keskenduda pakuvad nad laste suhtes meelsasti oma abi. Kuid kõige selle juures püüan siiski toime tulla ja raskel hetkel esitan endale küsimuse, milleks ma seda kõike õpin. Kui sellele vastata oskan siis järelikult ei ole ma veel päris plindris ja suudan edasi minna
SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 Eesti muld ja eesti süda...............................................................................................................3 Elu armastan sind........................................................................................................................3 Ei meelest läe mul iial.................................................................................................................4 Et oleks rahu ja veidi päikest......................................................................................................4 Hulkuri valss...............................................................................................................................5 Hüvasti, Maria.............................................................................................................................6 Jaanipäev.......
Mis saaks siis, kui ta seda hirmu ründaks. 4. Vaadake filmi kus nõni tegelane julgelt käitus, arutlege, miks ta nii tegi. Soosing Enne kui meie lapsed õpivad teisi juhtima, peavad nad õppima inimesi armastama. Suhtlemisoskused on olulised sellises järjekorras: algatusvõime,järelpärimine, huvi ja mõju.Suhtlemisoskus on juhi kõige olulisem vara. Suhtlemisoskus edasijõudnutele 1. juhid peavad olema võimelised kuulama ning jagama mõtteid veenval moel. 2. juhid peavad mobiliseerima teisi inimesi tegutsema kasu tootmiseks endale ja organisatsioonle 4. Juhid peavad märkama teiste inimeste andeid ja jagama volitusi ja vastutust. Juhil peab olema selgroogu erimeelsuste lahendamiseks. 5. Juhid peavad olema võimelised looma meeskonda ning varustama seda. Õpetage lapsele nelja rolli Võõrustaja, arst, nõustaja ja giid.
Kuressaare Ametikool Karjääriplaneerimise arvestustöö Essee Koostaja: Maarja Strandson Töö juhendaja: Eveli Kallas Kuressaare 2007 1 Karjääriplaneerimine on väga keerukas otsus ja seda ei saa uisapäisa teha. Näiteks mina palusin abi oma emalt. Tema oli kõigega nõus mida ma ise valin ja meeldib edasi teha. Aga siiski ta eelistas et ma edasi keskkolli läheksin. Veel palusin ma nõu oma kooliõpetajatelt. Sealt tuli palju erinevaid pakkumisi mulle kuhu ma võiksin edasi õppima minna, kuna mul olid põhikoolis väga kõrged hinded siis soovitati mul keskkooli edasi jääda. Kuid minu kunsti õpetaja soovitas mul kunsti edasi õppima minna. Kuna tema arvates oli mul annet, see tuli mul loomulikult ja mulle meeldis sellega tegeleda. Mina tahtsingi midagi uut ja huvitavat proovida ja otsustasin Kuressaare Ametikooli õppima tulla. Minu
Tagasitee puudub Tere! Teate, ma sain paberit! Ja pliiatsi sain ka. Nyyd ma saan siis Teile osadest asjadest rääkida. Näiteks sellest, mis vahepeal toimunud on. Te kindlasti mõtlete, mis selles nii erilist on, et ma paberit ja pliiatsit sain, eks? No, ja isegi see on ime, et ma veel yldse kirjutada oskan. Ma räägin ära oma mineviku... no mingil määral. Kuskil kaks ja pool kuud tagasi... kõik oli enam-vähem korras. Ma käisin normaalselt koolis, hinded ei olnud kõige halvemad ja ma sain sõpradega hästi läbi. Ma olin tõsine pidutseja, päris ausalt. Ma sattusin kõikjale. Yhel päeval kõndisin koolist koju nagu tavaliselt. Kuna bussi enam ei tulnd, olin sunnitud minema jala. Meie pere elas ka ysna hästi ei rikkalt ega ka vaeselt, vaid keskmiselt. Ma jõudsin yhe tänava nurgani. Üks mees, kes nägi välja kui kahekümneaastane, kõndis mulle vastu. Meie vahel oli umbes kolmkymmend meetrit. Alguses ma arvasin, et ta lihtsalt kõnnib mu
Mina ja Minu Maailm on väsinud vihkamast ,,Ma vihkan ... ."- lause, mida ma olen öelnud või mõelnud päris tihti. Kolme punkti asemele võiksin ma erinevaid sõnud: Teda, oma tööd, endist elukaaslast, kellest ma olen just lahku läinud, seda ilma jne. Väidetavalt pidi olema armastusest vihkamiseni üksainus samm. Neid inimesi/asju on ikka väga palju, liigagi palju mida ma vihkan või vihanud olen ja vahel ma tunnen, et see võtab minult meeletult energiat ära. Ma ei ole ainus, kes vihkab, ka minu sõbrad ja tuttavad, terve inimkond tunneb või on tundnud seda emotsiooni. Vahel kui sellele mõelda tundub see nii õõvastav ja hirmu tekitav, et minu loomuses on konflikte tekitada ja nende baasil siis vihata ja see nagu annaks õiguse teistele halba tekitada. Viha tundes teen ma halba ainult ise endale. Nõustun viha osas Luule Viilmaga, kes jõudis enda elu jooksul kirjutada päris mitu eneseabi õpikut väitis, et :" Viha minus on stress. Viha olemasolu tõ
RAAMATU ANALÜÜS K……. 10C 2015 KEVAD 1.raamat "Inimesed parvlevad nimelt vale ümber nagu kärbsed meekoogi kallal ja muinasjutuvestja sõnad lõhnavad nagu viiruk, kui ta tänavanurgal loomasõnniku sees istub, aga tõe eest inimesed põgenevad" lk 8 Läbi aegade see nii on ja ilmselt nii ka jääb. Loodetakse alati paremat ning pigem pigistatakse karmi tõe korral silm lihtsalt kinni. “Kes on kord joonud Niiluse vett, see igatseb Niiluse äärde tagasi.” lk 10 Kui olla eemal oma lähedastest, siis kord tuleb ikkagi koduigatsus näpistama. "Ole ettevaatlik naisega, kes ütleb "kena poiss" ja meelitab sind enda juurde, sest tema süda on võrk ja püünis ja tema rüpp kõrvetab hullemini kui tuli." lk 17 Kui ei suuda lõppude lõpuks “EI” öelda, võib olukord oodatust halvemini lõppeda.
3. JULGUS ÖELDA EI Enesekehtestamise alla läheb ka julgus öelda ei. Minul on sageli seda raske saavutada. Tavaliselt olen kõigega nõus, kuigi tegelikult minu tõekspidamised on vastu sellele. Et mitte nõustuda kõigega, tuleks mul esmalt konkreetses situatsioonis otsustada mida ma tahan, seada enda prioriteedid paika, kas ma tahan seda teha või ei. Aeg ei ole minu parim sõber, sest ma raiskan oma aega tihti tühistele asjadele ehk siis ma ei osaka oma aega planeerida. Ma pean aru saama, et mul on õigus öelda ei, kui ma ei soovi midagi teha. Samas pean arveastama sellega, et see ei riivaks kellegi tundeid. Mõnikord aitab katkise plaadi tehnika: "ei, kahjuks ma ei saa", "seekord paraku mitte" ja "mitte kuidagi ei saa". Laused, mis aitavad keeldumisega paremini leppida: · "Aitäh küsimast...", "Kena, et te minu peale mõtlesite." · "Ma tean, et see on teile oluline." " Saan aru, et olete hädas." · "Ma pean... minema vanaemapoole..
,,Lähen täna natuke kaugemale metsa," arutles Taavi endamisi. ,,Äkki leian mõne uue sõbra." Taavi sidus kelgu nööri pidi jala külge, ning tõusis lendu. Algul oli tore lennata, aga siis tundis Taavi väsimust, - kelk oli ikka natuke raske ka. Eemalt paistis suur männi puu ning Taavi otsustas veidi puhata. Ta maandus männi teisele oksale ning kuulis äkki toksimist. ,,Hei!" hüüdis Taavi. ,,Kes seal toksib?" ,,Mina olen rähn Rändi," tutvustas end musta-valge kirju lind. ,,Tulin õue mängima, aga hakkas natuke igav." ,,Kuidas sa nii hästi toksida oskad?" oli Taavi Rändi peale natuke kade. ,,Mina oskan ainult nokkida. Ja kui ilus mantel sul on." ,,Oi, kell on nii palju!" vaatas Rändi mobiili pealt kella. "Pean kohe koju sööma minema. Aga mu puu posti aadress on rähn@mänd.ee. Kirjuta mulle!" Ka tihasepoiss Taavi otsustas koju kasepuule tagasi lennata. ,,Nii, nüüd hakka homseks nokkimise tunniks õppima," käskis tihaseema.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Informaatikainstituut Olga Dalton 104493IAPB Essee Aines ,,Erialatutvustus" Juhendaja: Rein Kuusik Professor Tallinn 2010 Umbes pool sajandit tagasi ellutärkanud IT-teadusest on tänaseks saanud üks aktuaalsemaid inimkonna arengusfääre, mille iseloomustamiseks sobiks kõige paremini kasutada väljendit ,,tormiselt arenev". Tänapäeval ei seostu mõiste infotehnoloogia vaid arvuti kasutamisega, vaid kujutab endast hoopis midagi laiaulatuslikumat, millega arenenud riikide elanikud iga päev kokku puutuvad. Sellesse paeluva ja mõistatuslikku maailma olen minagi astumas, informaatika teaduskonna esimese aasta tudeng. Uute inimestega tutvudes räägin alati, et olen informaatika teaduskonna üliõpilane, mis aga tekitab neil kohe küsimust, miks valisin just selle eriala. Tõepoolest, ühiskonnas on levinud
annaabi.ee 
