Tänapäeva krohviliigid Naturaalsete krohvide tervislikkus tuleneb sellest, et ta on: · hügroskoopne ehk reguleerib õhuniiskust · madala difusioonitakistusega ehk "hingav" materjal · kõrge termaalmassiga ehk akumuleerib sooja · madala tasakaaluniiskusega ehk konserveerib teisi materjale · madal difusioonitakistus aitab siduda õhust saasteaineid Erinevad krohvi tüübid Savikrohv on naturaalne siseviimistlusmaterjal, mis koosneb looduslikest materjalidest - sideaine savi; täiteaine liiv. Põhilised krohvitüübid on: - ookerpunane savikrohv - sinakashall savikrohv - dekoratiivne krohv Eesti punane - dekoratiivne krohv Sahara kollane - dekoratiivne krohv Antiikvalge (õle lisandiga) - dekoratiivne krohv Thosa valge Lubikrohv on naturaalne viimistlusmaterjal nii sise- kui välitöödeks. Koosneb looduslikest materjalidest - sideaineks lubi; täiteaineteks liiv, purustatud lubjakivi. Põhilised krohvitüübid on: - traditsiooniline ...
Võrumaa Kutsehariduskeskus MÖRDID Juhendaja: Andres Aruväli Õpilane: Väimela 2013 Sisukord: Sissejuhatus............................................................................................3 Mörtide olemus ja liigid, mörtide üldomadused....................................4 Mördi täitematerjalid, müürimördid, krohvimördid...........................5,6 Dekoratiivkrohvid, kuivsegud, erimördid.............................................6 Mördid talvisteks töödeks.....................................................................7 Mörtide valmistamine ja transport........................................................8 Kokkuvõte.............................................................................................9 Kasutatud materjal...............................................................................10 Sissejuhatus: ...
Tartu Kutsehariduskeskus AS Silikaat tooted Iseseisev töö Koostaja:Kadri Braun(EV110) Juhendaja:Tarmo Rand 24.10.10 Silikaatkivid SILIKAATKIVID - JA PLOKID Loe. Artiklitest "Miks ma kasutan elamu ehitusel silikaattellist?" Silikaattooted on liiva ja lubja segust pressitud ning veeauru toimel autoklaavis kõvastatud tehiskivid. Ehitajate poolt hinnatud kui ilmastiku- ja tulekindel, heliisoleeriv ning väga vastupidav ehitusmaterjal. Samas projekteerijatele piiramatuid võimalusi osutades isikupäraste fantaasiate teostamisel. Silikaatkivi vastab kõikidele tänasel päeval temale esitatud ehitusnormidele. Reakivi...
Tartu Kutsehariduskeskus Ehitus- ja puiduosakond Timo Randoja MÜÜRITÖÖD Iseseisev töö Juhendaja Kaido Toobal Tartu 2008 Silikaat tellis Silikaattooted on liiva ja lubja segust pressitud ning veeauru toimel autoklaavis kõvastatud tehiskivid. Ehitajate poolt hinnatud kui ilmastiku- ja tulekindel, heliisoleeriv ning väga vastupidav ehitusmaterjal. Samas projekteerijatele piiramatuid võimalusi osutades isikupäraste fantaasiate teostamisel. Silikaatkivi vastab kõikidele tänasel päeval temale esitatud ehitusnormidele. Reakivid Täiendavat viimistlust vajavate sise- ja välisseinte ning müüride ladumiseks. Väärikkivid Täiendavat viimistlust mittevajavate puhasvuukseinte ja müüride ladumiseks. Lõhestatud ja klombitud silikaatkivid ning -plokid Välisfassaadide, müüride ja postide ladumiseks. Eesti oludes ideaalseim ehitusmaterjal. Mõõdud: Reakivi ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDZ Kinnisvara haldamine NIMI SILIKAATTELLISTEST MÜÜRITIS Referaat Õppejõud: NIMI Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Silikaattellis on tellis, mis on valmistatud lubja ja liiva segu kokkupressimisel ja sellele järgneva kuumutamisel autoklaavis, veeaurus, nii et moodustub hüdrosilikaatidest side- ainel põhinev tehiskivi. Tehnoloogia pärineb 1880. aastatest, Eestis valmistatakse silikaattelliseid 1910. aastast. Silikaattellise tavamõõtmed on 88x120x250 mm. Müüritis on ettenähtud seotisega ja mördiga kokku liidetud müürikivide ühendus. Antud referaadis on müürikiviks silikaattellis. Seotis on silikaattelliste asetus müüris, mis kindlustab müüri töötamise ühtse tervikuna. Silikaattellistest müüritiseks võib olla elamu välisseinad, korstnapitsid (...
Krohvitööde terminid Erikrohvid  tavapärastest mörtidest erinevad mörtide või tavalisest erinevate töömeetoditega tehtud krohvid Kahekihiline krohv  koosneb kahest krohvikihist: nakke ja kattekihist Kattekrohv (viimistluskrohv)  väline krohvikiht millega saavutatakse krohvi lõplik välimus või täiendava viimistluse aluspind Krohvi majak ribad  krohvimise algfaasis täitekrohvi mördist tehtud mördi või muud juhtribad Krohvimine  pinnatöötlus viis kus mördaiga saavutatakse pinna soovitud siledus või välimus, krohvimisel võib olla ka kaitsev möju Korhvinurga tugevndus  nurga tugevuseks kasutatakse näiteks plastmassist või singitud terasperfolindist tooteid mis süvistatakse krohvi sisse või paigaldatakse krohvimisel Krohvivõrk  krohvi tugevndamiseks tavaliselt kasutatav perfolehtvõrk punktkeevitatud või põimitud terasvõrk või muu selleks otstarbeks sobilik võrk Mas...
grupp: referaat Maa-aluste ehitiste hüdroisolatsioon Tallinna Ehituskool 09.01.2014 Veekoormus Ehitisele mõjuvat veekoormust on mitmesugust. Kõige suurem veekoormus mõjub ehitisele maapinna kaudu, kuid lisaks sellele on veel õhus olev niiskus, sademed, pinnavesi ning muud niiskusallikad nagu näiteks ehitusniiskus, inimese elutegevusest põhjustatud niiskus, lekke, kondensvesi. Kõigi nende niiskusallikatega tuleb arvestada valides konstruktsiooni ja ehitusmaterjale. Valides sobivat hüdroisolatsiooni tuleb lisaks neile niiskusallikatele veel ka arvesse võtta ruumi eripära ja kasutusvaldkonda. Väline õhuniiksus on alati olemas ja vastavalt aastaajale ja sademete rohkusele on see erinev. Sellest on pikemalt räägitud ,,Absoluutse ja suhtelise õhuniiskuse" pealkirja all. Vee kandumine läbi piirdetarindi toimub järgmistelt: 1) vee transport läbi pragude 2) kapillaars...
Koolitus: Tellingud, töölavad TELLINGUD, TÖÖLAVAD. Tartu, 2010 Sisukord. 1. Koolituse eesmärk ja sisu 2. Ohutusnõuded tellingute ja töölavade paigaldamisel 3. Tööandja õigused ja kohustused 4. Tellingute kasutamine ja paigaldamine Koolitus: Tellingud, töölavad 1. KOOLITUSE EESMÄRK JA SISU. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija: · saab ülevaate ehitusel kasutatavatest abikonstruktsioonidest (töölavad, redelid, tellingud); · omandab teadmised ja oskused ehitustöödel vajalike abikonstruktsioonide valmistamiseks; · omandab oskuse paigaldada puidust ja alumiiniumist tellinguid ja töölavasid. Õppesisu TELLINGUD JA TÖÖLAVAD Tellingute tüübid, redelid, tööpukk, pukktelling, tellingute tõusuteed, kaitsepiirded. Tellingute ja töölavade konstruktsioon, ehitamise nõuded ja ...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS V-10 Ohutustehnika tellingutel Kristina Loori Pärnu 2011 2 Tellingute ohutusnõuded Tellingud peavad olema konstrueeritud ja komplekteeritud nii, et neid saaks ohutult paigaldada, kasutada, demonteerida, muuta ja hooldada. Tellingud peavad üldjuhul olema tööstuslikud või valmistatud ehitusinseneri või konstruktori projekti kohaselt. Tööstuslikel tellingutel peab olema kaasas kasutusjuhend. See peab sisaldama kõiki vajalikke andmeid tellingute paigaldamise, kasutamise, demonteerimise, muutmise, remontimise ja transportimise kohta. Kõik tellingud tuleb tugevuse seisukohalt õigesti paigaldada ja hooldada nii, et nende püsikindlus säiliks igasuguse tegevuse korral. Kui valitud tellingute tugevust käsitlev arvutus ei ole kättesaadav või kui see ei sisalda asjaomaseid ehituslikke juhiseid, tuleb teha tugevus- ja püsikindlusarvutused, välja arvatu...
Tellismüüritise seotise arvutus Rõhtjaotus: Tavaline seotis on poolekivi ülekate. Näiteks on kasutatud normaaltellist mille mõõtmed on 250*120*65 mm. Rõhttasandil kasutatakse sel juhul arvutus mõõtmena tellis + püstvuuk. 385 Nii arvutades saadakse: 1) Esimese tellisposti mõõtmeteks on 260+125-10 Lõplik tagatis jaotus õnnestumis kohta saadakse nn. Kuivladumisega. Vajadusel tuleb püstvuugi laiust muuta. Kui soovitakse ¼ K ülekatet siis müüritakse ¾ kivi igas teises kihis seina eri otstesse. Püstjaotus: Püstsuunas arvutatakse jaotus müürikihtidena Müürikihtide kõrgus on kasutatava tellise kõrgus + rõhtvuugi kõrgus. Kui kasutame normaaltellist ja 10 mm vuukituleb müürikiht 65+10 Aknaaluse kõrguseks on 200 mm (näide on tehtud moodultellis kohta mille paksus on 88 ja vuugipaksus 12 mm) Ava kõrguseks on 6*100+12 (1 vuuk) Tellistala kõrguseks 4*100-12 Müüriosa kõrguseks on 2*100 Kogu müüri k...
FASSAADITOOTED ( KROHVID ) Referaat Juhendaja: 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Mineraalsed fassaadikrohvid 2.1 Nõuded mineraalsetele fassaadikrohvidele 2.2 Mördid 2.3 Lubimördid 2.4 Lubi -ja tsementmördid 2.5 Tsementmördid 2.6 Mördilisandid 2.7 Valmismördid-kuivsegud 2.8 Aluspind 2.9 Aluspinna eeltöötlus 2.10Värvilised fassaadi ( viimistlus ) krohvid 3. Polümeersed fassadikrohvid 3.1 Ajalugu 3.2 Polümeerkrohvid sise- ja väistöödeks 2 Sissejuhatus Sõna fassaad tuleneb prantsuse keelsest sõnast facade, mis tähendab esikülge ja nägu. Argikeeles defineeritakse sõnaga fassaad aga kõiki hoone välisseinu (nt. esifassaad, tagafassaad ja külgmised fassaadid). Hoone fassaadid ei pea omama kõik ühesugust fassaadikatet, nt. on levinud looduslike materjalide (kivi ja puit) kombinee...
Võrumaa Kutsehariduskeskus Mördid Referaat Koostas: Kristen Volkov Sisukord: Mörtide olemus ja liigitus 2 Mörtide üldomadused 2 Mördi täitematerjalid 4 Müürimördid 4 Krohvimördid 5 Mördid talvisteks töödeks 6 Erimördid 7 Mördi valmistamine ja transport 8 Kokkuvõte 9 Kasutatud kirjandus 10 MÖRTIDE OLEMUS JA LIIGITUS Mörtideks nimetatakse peenteralisi ehitus-segusid, mis koosnevad sideainest, veest, peentäitematerjalist ja lisanditest (plastifikaatorist). Lisandi...
Kristian Nõmmik Vundamendi isoleerimine niiskuse, külmamõju ja radooni eest REFERAAT Õppeaines: Hoone osad Ehitusinstituut Õpperühm: KHE 31 Juhendaja: lektor Jüri Tamm Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................4 1. VUNDAMENDI SOOJUSTAMINE ...........................................................................................5 1.1 Vundamendi soojustusmaterjalid ..........................................................................................5 1.1.1 Styrofoa...
Lenderi maja Puitkorterelamute tarindid Väljavõtteid uuringust: Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga TTÜ 2011 Joonis 1.10 Varasemat, ilma tänavale avaneva välisukseta, tööliskasarmu tüüpi puitkorterelamu (vasakul). Tüüpiline 20. sajandi alguse nn. Lenderi maja tüüpi tööliselamu (paremal). Tallinna maja Lenderi maja Joonis 1.21 Enamik nn. Tallinna maju on kahekorruselised kõrgemal soklil puitelamud, soklikorrusel võisid paikneda äriruumid. Sageli Joonis 1.11 Lenderi maja kõige tavapärasem plaanitüüp nelja kööktoaga l...
8. RAUDBETOON 8.1. PÕHIMÕISTEID RAUDBETOONIST Raudbetoon on liitmaterjal (komposiit-materjal), mis koosneb betoonist ja terasest. Betoon võtab vastu peamiselt survejõude ja teras tõmbejõude. JOONIS 8.1.1. Raudbetoontala töötamise põhimõte: a- sarruseta betoontala, mis puruneb tõmbejõudude mõjul, b- raudbetoontala, milles tõmbejõud võtab vastu sarrus. Betooni ja terase kooskasutamist soodustavad järgmised asjaolud: *betoon töötab hästi survele ja teras tõmbele, *betoon nakkub küllalt hästi terase külge, *betoonil ja terasel on peaaegu võrdsed joonpaisumise tegurid, *betoon kaitseb terast küllalt tõhusalt korrosiooni eest, *tulekahju korral kaitseb betoon terast mõningal määral ülekuumenemise eest. Valmistamise viisi järgi jaguneb raudbe...
SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 2 1.VUNDAMENDI HÜDROISOLEERIMINE...................................................................3 1.1.Kasutuskohad....................................................................................................................4 1.2.Aluspinna ettevalmistus....................................................................................................4 1.3.Ilma soojustuseta vundamendi hüdroisoleerimne.............................................................5 1.4.Soojustusega vundamendi hüdroisoleerimine...................................................................6 1.5.Hüdroisolatsioonide lahendused erinevate veesurve liikide korral...................................7 2.RADOON............................................................................................................
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Triin Tõnisson 105 308 EAKI Materjalide taaskasutus ja ettevõtte juhtimine 2 TTÜ Tartu Kolledz Looduslikud värvid ehituses Referaat Õppeaines säästev ja keskkonnasõbralik ehitamine Juhendaja: K. Akermann Tartu 2011 Autorideklaratsioon Käesolevaga tõendan, et olen antud referaadi koostanud iseseisvalt ning selle alusel ei ole varem arvestust taotletud. Kõik allikmaterjalid on vormikohaselt viidatud. Triin Tõnisson Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 1 Looduslikud värvid ehituses....................................................................................
Hoonete konstruktsioonid Vajalikud materjalid; www.mkm.ee/index.php?id=1727 www.ehitusteave.ee/tooted.htm www.evs.ee Eesti standardikeskus www.riigiteataja.ee www.ehituskeskus.ee T.Masso ,,Väikemajad" 1990 E.Neofert ,,Architekts Data" igasugused möödud Ehituskonstruktori käsiraamat Ehitiste planeerimine ja projekteerimine Reguleerib planeerimisseadus. Planeeringute koostamine on avalik, avalikustamine on kohustuslik. Planeeringute liigid: - Üleriigiline planeering asustuse arengu üldistatud käsitlus. Säästava ja ruumilise areng asustuse arengu suunamine, üleriigiline transpordivõrgustik, eri tüüpi maastike säilitamise tagamine, maakonnaplaneeringute ülesannete seadmine - Maakonnaplaneering arengu tingimuste ja oluliste strateegilist objektide asukoha määramine, ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määramine, riiklike ja kohalike huvide tasaka...
Tartu Kutsehariduskeskus Puidu- ja ehitusosakond Hannes Haav LASTETUBA Lõputöö Juhendaja: Erna Urm Tartu 2008 1 ÜLESANNE Ülesanne on viimistleda vabalt valitud tuba. Valitud toaks sai lastetuba. Eesmärk on viimistleda see võimalikult lapsesõbralikult ehk siis võimalikult looduslike materjalidega. Lisaks tahan seinale teha seinamaalingu ja lakke pimedas helendavad tähed. Need peaks muutma lapse elu toas rõõmsamaks ja lõbusamaks. Püüan kirjeldada tehtavaid töid võimalikult detailselt. Järgin kõiki tööohutusnõudeid ja materjalide kasutusnõudeid. 2 SISUKORD ÜLESANNE.......................................................................
http://www.tud.ttu.ee/material/epi/Hoonete_konsruktsioonid/ http://www.tud.ttu.ee/material/epi/Hoonete_kontsruktsioonid/ Hoonete konstruktsioonid Iseseisev töö: Ühekorruselise suvemaja eskiisprojekt. Lähtuda väikeehitistele esitatavatest nõuetest: Ehitusalune pind: 60m2 Kõrgus maapinnast katuse kõrgeima punktini kuni viis meetrit Ruumiprogramm: Elutuba koos avatud köögiga 1 magamistuba Pesuruum (duss, WC, kraanikauss, saun) (tuulekoda, varikatus) Joonised Plaan 1:100 või 1:50 Üldmõõtmed, avade sidumine, piirete ja ruumida mõõtmed Mööbel, tubades, köögis, santehnika, kütteseadmed Akende uste asukoht, uste avanemissuunad Ruumide nimetus koos pindalaga. Vaadete suunad ja lõike asukoht. Lõige: Põhilised kõrgusarvud, maapind, sokkel, ukse-akna kõrgused, räästas, parapet, korsten lagi Põranda, välisseina, lae-katuse konstruktsioonides kasutatud materjalid Vaade 2tk Põhilised kõrgu...
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ HELMUT PÄRNAMÄGI EHITUSMATERJALID Tallinna Tehnikakõrgkool Ehitusteaduskond Tallinn 2005 KOHANDATUD ÕPPEMATERJAL Ana Kontor Konsultant Aita Kahha 2013 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus .............. 8 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest ............. 8 1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost ............. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval ............. 10 2. Ehitusmaterjalide üldomadused ............ ...
Küsimuste sisukord 1. HOONETELE ESITATAVAD PÕHINÕUDED. HOONETE PÕHIOSAD............................................. 3 2. HOONETE PROJEKTEERIMISEL KASUTATAVAD KONSTRUKTIIVSED SKEEMID . ...................... 7 3. HOONETE LIIGITUS TULEPÜSIVUSK. MILLEST SÕLTUB HOONE TULEPÜSIVUSKLASS? ............ 9 4. HOONETE LIIGITUS KORRUSELISUSE JÄRGI. KUIDAS LIIGITATAKSE HOONE KORRUSEID? ..... 9 5. ÜHTNE MOODULSÜSTEEM (ÜMS) JA MÕÕTMETE KATEGOORIAD, TOLERANTSID. .............. 10 6. LOODUSLIKUD EHITUSALUSED. .......................................................................................... 12 7. EHITUSALUSTE UURINGUD, ARUANNETE DOKUMENTATSIOONI SISU. ................................. 13 8. VUNDAMENTIDELE ESITATAVAD NÕUDED, VUNDAMENTIDE KLASSIFIKATSIOON. .............. 15 9. MONTEERITAVAD LINTVUNDAMENDID. ............................................................................. 16 10. VUNDAMENTIDE RAJAMISSÜGAVUS; VÕTTED VÄHENDAMAK...
AINE : TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS Koosneb neljast osast: 1. Tööõigus 2. Tuleohutus 3. Töötervishoid 4. Tööohutus TÖÖÕIGUS (16.06.1999a) RT I 1999, 60, 616, jõustunud 26.07.1999 OHUTEGURID · Füüsikalised ohutegurid §6 · Keemilised ohutegurid §7 · Bioloogilised ohutegurid §8 · Psühhofüsioloogilised ohutegurid §9 TÖÖANDJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED §13 TÖÖTAJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED §14 TÖÖKESKKONNASPETSIALIST §16 TÖÖKESKKONNAVOLINIK §17 TÖÖKESKKONNANÕUKOGU §18 TÖÖTERVISHOIUTEENUS JA SELLE OSUTAJA §19 TÖÖÕNNETUSE JA KUTSEHAIGUSTE UURIMISE KORD §24 TÖÖ JA PUHKEAJA SEADUS RT I 2001, 17, 78 PUHKUSESEADUS RT I 2001, 42, 233 TÖÖTERVISHOIU- JA TÖÖOHUTUSALASE VÄLJAÕPPE JA TÄIENDÕPPE KORD RTL 2000, 136, 2157 TÖÖTAJATE DISTSIPLINAARVASTUTUSE SEADUS RT I 1994, 28, 424 JÄRELVALVEORGANID: · TÖÖINSPEKTSIOON www.ti.ee · TERVISEKAITSEINSPEKTSIOON www.tervisekaitse.ee...
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
