vägivaldseid kirgi, siis jääb üle teda vaos hoida ainult varjatud hirmude ja muu taolise näitemänguga. Seetõttu näib mulle, et muistsed(riigimehed) ei andnud juhuslikult rahvale usku jumalasse ja karistusse Hadeses. Pigem toimivad mõtlematult praegused(riigimehed) sellest loobudes. Nii näiteks ei suuda kreeklastel need, kes käsutavad ühiskondliku vara, isegi kui neile on usaldatud vaid üks talent(suur rahaühik), püsida usaldatavad, kuigi neil on kümme kontrolli ja sama palju pitsateid ja veel poole rohkem tunnistajaid. Seevastu roomlaste valitsejad ja vanemad, kelle käsutuses on suur hulk raha, järgivad tõotust ja hoiavad seda, mis nende käes, usaldusväärselt. Teistel rahvastel leiab harva meest, kes hoiab oma käed eemal ühiskondlikust varast. Roomlastel seevastu juhtub harva, et keegi tabatakse niisuguselt kuriteolt. Janus Janus oli üks omapärasemaid Rooma jumalaid, ta oli sõjajumal, uste ja piiride kaitsja ning lõpu ja alguse kehastus
kuni ametikohustusliku riietumise pisidetailideni välja. Keskajal hakati kasutama paberit, kuid siiski kirjutati ajastu algupoolel tähtsamaid ürikuid endiselt pärgamendile. Vähemtähtsad jäädvustati paberile ja neid nimetati pitseeritud dokumentideks. Dokument oli kehtiv ainult sel juhul kui selle mitmekordselt kokkumurtud äärel oli vähemalt üks pitser. Võltsimiste vältimiseks vajutati pitserivaha tagaküljele vastupitser. Kõrgemat masti inimestel oli pitsateid mitu. Mida rikkam ja mõjukam mees, seda keerukamalt kujundatud pitsat. Tähtsamaiks peeti muude isiklike pitsatite hulgas pisikest ja salajast, sõrmusesse või salalaekasse mahtuvat, mille nimi oli secretum. Kuupäev pandi kirja katoliku kalendri järgi, lähtuvalt pühadest ja pühakute nimepäevadest. Tähtsatest dokumentidest tehti alati ka koopiaid. Need võisid olla pisut lühendatud või tõlgitudki, aga alati kinnitas ärakirja ehtsust üks või mitu omaaegset usaldusväärset inimest
keraamilistest helmestest keesid, mis tihti imiteerisid hinnalisi, mõlemast otsast ahenevate vääriskivihelmetega ehteid. Tihti riputati kaela mitu materjali ja kuju poolest erinevat keed. Induse orust on leitud umbes 2500 kivipitsatit. Neil on kujutatud loomi, sealhulgas küürselgseid sõnne, tiigreid, elevante ja krokodille. Pitsatite pealdised on Induse oru kirjas, mida pole siiani desifreeritud. Võimalik, et pitsateid kasutasid kaupmehed kauba märgistamiseks. Pitsatid on tehtud fajansist või isegi elevandiluust. Terava põhjaga peekrid. Reljeefsed ringid võivad olla dekoratiivsed aga ka lihtsalt praktilisuse pärast -- paremini haaratav. Selliseid on leitud ainult suurematest linnadest
Kas tiivuline hobu on identifitseeritav Pegasosena? Motiiv kujunes ilmselt linna logoks. Probleem seisneb selles, kas mütoloogiast laenatud kujundite sümbollik kasutamine oli tolle aja Korintoses loogiline ning kas ülalmainitud motiivil oli Korintose jaoks sümboolne tähendus. Antiik-Kreekas kasutati sellise sümboli kohta sõna σήμα; terminit kasutasid juba Homeros ja Hesiodos. Üksiku looma kujulised märgid kaunistasid minoilise ja Mükeene perioodi pitsateid. Selliseid pitsateid on leitud Peloponnesoselt, Kreetalt ja Küklaadidelt. Valjastatud tiivuline hobune Pegasose müüt Pegasos hüppas koos oma venna Chrysaoriga välja Medusa kehast, kui Perseus Medusa pea maha lõi. Korintose kuningapoeg, Eurynome ja Glaukose (või Poseidoni) poeg Bellerophontes ihaldas Pegasost endale. Ta läks Korintose targa Ephyra soovitusel Athena templisse ning heitis seal magama. Unes ilmus talle jumalanna, käes kuldne ese.
dünastia ajal I aastatuhande teisel poolel e.m.a., kui maa ühendati ja levis budism" (1988: 598). Käesolev referaat keskendub eelkõige Induse tsivilisatsiooni ajajärgule. Induse kultuuri kunsti kohta on ENE-s väljatoodud järgmist: Induse kultuuri muististest tuntakse eelkõige linnu -- Harappat ja Mohenjo Darot, kust on leitud rohkesti metallesemeid, maalitud keraamikat, kaaluvihte, pisiskulptuure, piktograafiliste märkidega kunstipäraseid pitsateid. Linnades tegeleti käsitöö ja kaubitsemisega (1988: 619). Järgnevalt ongi konkreetsete näidete näol vaadeldus Induse oru elanike tehtut. Enamus töös esitatud pilte ja andmeid on pärit arheoloogiliste väljakaevamiste alaselt kodulehelt www.harappa.com Aga enne kui minna Induse orgu võiks pilgu peale heita väga varasele ajale, Bhimbetka koopad asuvad Kesk-Indias Bhopali lähedal Madhya Pradeshi regioonis. Joonised koobaste (õigemini
Lähtudes Kreeta ja Egiptuse tihedaist sidemeist, seostati Knossose kultuurkihtide vanuseline järjestus Egiptuse ajaloo periodiseeinguga ning tuletati kronoloogia, mis kehtib tänapäevani. Kivi ja vase-kivi ajajärgule järgnevad kihid rühmitas ta kolme järku, mille piire hiljem veidi nihutati. (4) Varasest ajajärgust on säilinud ümarhaudade jäänuseid (Messaras), lihvitud kivianumaid, iidoleid, kuldehteid ja esimesi pitsateid. Selle aja silmapaistev keraamika on põletatud ehk Vasiliki ja Pyrgose keraamika. Vanemast paleede ajajärgust on pärit jäljed Phaistose ja Knossose paleest, mis ilmselt pärast mõnd katastroofi koos teiste residentsidega taastati ja mis tänu selle säilisid 15.sajandini. Sinna ajajärku kuulub ka keraamika 1 õitseng. Nooremast ajajärgust pärinevad seinamaalingud ja loodusvormidega kaunistatud keraamika. (4)
Tänu heale geograafilisele paiknemisele sai alguse ruttu ka põllundus ning sealt areneski pronksiagne Induse tsivilisatsioon. Tähtsaimateks linnadeks said Harappa ning Mohendzo Daro. Linnad koondusid künkal paiknevate kindlustatud losside ümber. Sealsamas olid ka mahukad viljasalved ja ümbruskonnas paikesid põletatud tellistest elamukvartalid. Induse linnade kaubandussidemed ulatusid välja Mesopotaamiani. Just india linnadest on leidus hulgaliselt kuntsipäraselt graveeritud pitsateid ligi 400 erineva piltkirjamärgiga. Hiljem jäeti linnad sissetungi tõttu maha ja sealt saigi alguse Induse tsivilisatsiooni langus, 1700. aastal eKr. II. aastatuhande keskpaiku eKr tungisid Indiasse indoeuroopa keeli kõnelevad hõimud, kes kutsusid endit aarjalasteks. Neist saidki tänapäeva hindude esivanemad ja nende keelest arenes India kirjakeeleks saanud sanskriti keel. Aarjalastel olid omad pühad raamatud (veedad), mis olid muistset tarkust täis
pärgamendilt tunduvalt lihtsam. Käsikirjade seas leiame küllalt palju palimpseste (uuesti silestatud). Need on käsikirjad, millede algtekst on maha kustutatud ja uus asemele kirjutatud. Pitser, pitsat, tempel Pitser on pitsati positiivne reljeefne jäljend plastilises aines või värvis. Pitsat, millega siis pitsereid tehakse, on mingist tugevast materjalist vorm, millesse on süvendatud negatiivis kujutis Värvipitsereid nimetatakse templiteks Pitsateid ja pitsereid uurivat teadust nimetatakse sfragistikaks Pitsereid on kasutatud: anumate, ruumide, kirjade, papüüruserullide jm sulgemiseks, et kaitsta neid avamise ja võltsimise eest ürikute ehtsuse tõestamiseks, sageli asendas pitser allkirja. Kinnitab, et dokument omab õigusjõudu ning tuleb tõepoolest sellet inimeseslt kellelt peaks tulema Pitsateid kasutati juba 4 aastatuhandel e.Kr. Mesopotaamias, neid tunti ka Vanas Egiptuses, Kreekas ja Roomas
kontrolli korraldamine- Dokumendi sisulise ja tähtajalise lahendamise eest vastutab resolutsioonis märgitud täitja, mitme täitja puhul resolutsioonis esimesena märgitu. Täitja valmistab ette ja vormistab vastavalt nõuetele vastusdokumendi ning edastab selle tähtaegselt allkirjastamiseks. Dokumendi tähtaegse täitmise kontrolli teostavad dokumendihaldurid. Mis on asutuse asjaajamisperioodiks? Asjaajamise perioodiks on kalendriaasta Missuguseid pitsateid kasutatakse, millistel dokumentidel? Ülikooli suurt (d 4,0 cm) logoga pitsatit (lilla) kasutatakse diplomite,akadeemiliste õiendite, tunnistuste ja erilist autentsust nõudvate dokumentide(ülikoolidevaheliste lepingute) kinnitamisel. Ülikooli väikest (d 3,5 cm) logoga pitsatit (sinine) kasutataksedokumentide kinnitamisel, mis vajavad rektori, prorektorite või nende poolt volitatudisikute allkirja
kontrolli korraldamine- Dokumendi sisulise ja tähtajalise lahendamise eest vastutab resolutsioonis märgitud täitja, mitme täitja puhul resolutsioonis esimesena märgitu. Täitja valmistab ette ja vormistab vastavalt nõuetele vastusdokumendi ning edastab selle tähtaegselt allkirjastamiseks. Dokumendi tähtaegse täitmise kontrolli teostavad dokumendihaldurid. Mis on asutuse asjaajamisperioodiks? Asjaajamise perioodiks on kalendriaasta Missuguseid pitsateid kasutatakse, millistel dokumentidel? Ülikooli suurt (d 4,0 cm) logoga pitsatit (lilla) kasutatakse diplomite,akadeemiliste õiendite, tunnistuste ja erilist autentsust nõudvate dokumentide(ülikoolidevaheliste lepingute) kinnitamisel. Ülikooli väikest (d 3,5 cm) logoga pitsatit (sinine) kasutataksedokumentide kinnitamisel, mis vajavad rektori, prorektorite või nende poolt volitatudisikute allkirja. Logoga pitsatid asuvad rektoraadi büroos ja nende eest vastutab büroojuhataja.
Sealsamas olid mahukad viljasalved. Ümbruskonnas paiknesid põletatud tellistest elamukvartalid. Enamik rahvast elas madalates üheruumilistes majades, jõukamatel vähemalt kahekorruselised ja sisehooviga, kus kaevust ammutati vett ka vannitoa tarbeks. Oli kanalisatsioon, turuplatsid ja käsitööliste kvartalid. Erakordselt kõrge tasemega: metallitöötlus ja vääriskivide töötlemine. Induse inimesed ehitasid esimestena maailmas käimlad majadesse. Kiri linnadest leitud graveeritud pitsateid ligi 400 erineva piltkirjamärgiga. Kiri on tänaseni suurel määral desifreerimata. Nimetatud kõrgel positsioonil olevaid isikuid. Umbes 1700 eKr Induse tsivilisatsiooni langus. Põhjused teadmata. Aarjalased veedade ajajärgul: Umbes 2000 a.t keskpaiku ekr tungisid indiasse indoeuroopa hõimud,kes nimetasid end aarjalasteks. Neist said hindude esivanemad. Aarjalased kõnelesid sanskriti keelt. Ainult hindustani ps lõunaosa jäi nende poolt vallutamata ja seal kõneldakse
Nõukogude ajal (1944) jäi Eesti ilma setumaast ja osadest Narva aladest. Praegu linnasid 47 ( nõukogude aja lõpul 33), rõngasvald- vald, mis ümbritseb keskust nn Ridala vald ümber Haapsalu linna. Vallasisesed linnad nn Antsla, Lihula, Abja. 18. Sfragistika def ja põhimõisted Tuleneb kreeka keelest, tähendab pitsatit. Kasutatakse samuti terminit sigillogaafia, mida võib lugeda pitsati kirjelduseks. Sfragistika ehk sigillogaafia ajaloo abiteadusena käsitleb pitsateid ja pitsereid. Pitserid, andes dokumendile juriidilise jõu, võimaldavad uurida protsesse valitsemisinstitutsioonide tekkimise ja arengu, linnaõiguste, seisuslike privileegide, vaimulike, kirikute, omandiõiguse, tsunftikorra, koolide jm. kohta. Pitsat ise on juba väärtusik ajalooallikas, iga pitser on ajaloomälestis. Dokumendile lisatud pitser kinnitab selle autentsust, võimaldab vajadusel täpsustada kirjutamisaega ning pitseri abil on võimalik
-tasakirved, rantkirved Keskmine pronksiaeg (1500- 1350 eKr) -kääpad -pikendatud pistodad-> mõõgad,rapiirid, puked, palstavid (teadu kirved) Hilispronksiaeg (1350- 750 eKr) -urniväljad- põletusmatused -suured odaotsad,putke kirved, spiraalsõrmjsed, -ehtenõelad, turviseosad, pronksist nõud -kindlustatud asulad Naxoselt on leitud savist nõud, mis on Apenniini poolsaare (Türgi) pronksnõude koopia. Lerna kasvas suureks linnaks. Leidude seas on palju pitsateid, millega käsitöölised märgkstasid oma toodangut. Byblose laevad- sügava kiiluga laevad. Võtsid rohkem kaupa peale ja said kauem merel olla. Kreeta Minoiline periood Vanemate paleede aeg 2000/1950-1700/1600 eKr (Knossos )-> hetearhiline kultuur. Paleed ei kontrollinud suurt maa-ala enda ümber. Toimis lokaalsel tasandil asustustevaheline suhtlus. Suhtlemine agraarsete asustusüksuste vahel.
Võimu poolest olid igal liiduvabariigil, ka Eestil oma hümn, vapp, lipp ja valitsemisorganid. Tegelikult alluti täielikult Moskva keskvõimule. Esialgu säilisid Eesti aegsed vallad ja maakonnad, 1950 oli haldusreform ja vallad ja maakonnad kaotati ,pärast jäi alles 15 rajooni. 1952-53 oli eesti jaotatud kolmeks oblastiks: Tallinn, Pärnu ja Tartu. 1991 muudeti eesti taas iseseisvaks. 1990 nim rajoonid ümber maakondadeks. Sfragistika def ja põhimõisted-Ajaloo abiteadus, mis käsitleb pitsateid ja pitsereid. Pitsat- metallist, kivist, luust, klaasist vm materjalist vorm, millesse on süvendatud kujutis. Pitser- pitsati jäljend plastses aines ( savi, vaha vms) või värvis. Pitseriga pitseeritakse anumaid, ruume, kirju, et vältida soovimatut kasutamist ja tõendatakse nende ehtsust. Esimene pitser Mesopotaamiast. Sekreetpitsat- salajane pitsat. Pitseri legend- tekstiosa, mis on pitseri all. Statistika, arvud ja arvutid- Esimene verstapost, kust saame
Kunstiajaloo arvestuslik töö nr2 – kunstimuuseumid 1. Mida kogutakse kunstimuuseumidesse? Peamiselt maale ja skulptuure. Kuid on ka erandeid. Nt Briti muuseumis leidub nt ka marke, medaleid, münte, portselane, pitsateid, kellasid jne. Liigitub ta siiski kunstimuuesumide alla. 2. Millised muuseumid/filiaalid kuuluvad Eesti Kunstimuuesumi alla? 1) Kumu Kunstimuuseum – Eesti Kunstumuuseumi peahoone. Avati 17.veebruaril 2006.a. On Eesti esinduslikuim kunstimuuseum. 2008. aastal pälvis Euroopa aasta muuseumi tiitli. Kumu ambitsioon on pidevalt kaasa rääkida eesti kunstimaailmas – elada kaasa noore kunsti tekkimisele ja arenemisele. Kumu on elava kunsti
120 tündrimaad põlispõldu või 120-360 tündrimaad metsapõldu. 1804 suurendati adramaad 80 taalrini (lisati heinamaad) 1872: 1 adramaa = maa, mille eest tuli maksta renti 300 rbl aastas. 1901 asendati adramaa ja taalriarvestus Liivimaal puhaskasurublaga. Vt Enn Tarvel. Adramaa. Tallinn, 1972. Sfragistika e. sigillograafia (kr. k. - Sfragis, lad. k. sigillum - pitsat) Ajaloo abiteadus, mis uurib pitsateid ja pitsereid. Pitsat - vahend Pitser - jäljend Pitsat kui vahend dokumendi õigsuse kinnitamiseks tuli kasutusele IV at e Kr Vana- Idamaades - Sumeris jm Mesopotaamias, Egiptuses ja oli tavaliselt silindrikujuline (kirjad + pildid) puust, luust, kivist, metallist vms, jäljend suruti kuivamata savisse. Kasutati varakult ka Jaapanis ja Hiinas. Antiikajal pitsat-kilbike, mille jäljend suruti vahasse või pitserilakki. Pitserit kasutati ka anuma, ruumi, kirja vms soovimatu avamise
leitud. Tõenäoliselt võisid linnu sõjapealikest kuningate asemel juhtida hoopis kollegiaalsed nõukogud. 2.5. Induse kultuuri kiri: Induse kultuuri elanikud kasutasid seni veel dešifreerimata kirja, mis võis tõenäoliselt olla pilt- või silpkiri. Arheoloogiliste väljakaevamiste käigus leitud tekstid on kirjutatud pitsatitele. Enamus piktograafiliste (e piltkirja) märkidega kunstipäraseid pitsateid on leitud Harappa nn all-linna ühest – tõenäoliselt kaupmeestele kuulunud kvartalist. Kuna tsitadellidest pole ühtegi kirjakatket leitud, siis on arvatud, et kirja ei kasutatud majanduse tsentraliseeritud juhtimiseks (aruanded maksude tasumise kohta?). Kaubanduse olulisusele Induse kultuuris viitavad ka tõendid standardiseeritud kaalusüsteemist. 2.6. Induse kultuuri allakäik:
Sealsamas olid mahukad viljasalved. Ümbruskonnas paiknesid põletatud tellistest elamukvartalid. Enamik rahvast elas madalates üheruumilistes majades, jõukamatel vähemalt kahekorruselised ja sisehooviga, kus kaevust ammutati vett ka vannitoa tarbeks. Oli kanalisatsioon, turuplatsid ja käsitööliste kvartalid. Erakordselt kõrge tasemega: metallitöötlus ja vääriskivide töötlemine. Induse inimesed ehitasid esimestena maailmas käimlad majadesse. Kiri linnadest leitud graveeritud pitsateid ligi 400 erineva piltkirjamärgiga. Kiri on tänaseni suurel määral desifreerimata. Nimetatud kõrgel positsioonil olevaid isikuid. Umbes 1700 eKr Induse tsivilisatsiooni langus. Põhjused teadmata. Aarjalased veedade ajajärgul: Umbes 2000 a.t keskpaiku ekr tungisid indiasse indoeuroopa hõimud,kes nimetasid end aarjalasteks. Neist said hindude esivanemad. Aarjalased kõnelesid sanskriti keelt. Ainult
Pärgamendi levikule aitas kaasa ka asjaolu, et erinevalt papüürusest on teksti kustutamine pärgamendilt tunduvalt lihtsam. Käsikirjade seas leiame küllalt palju palimpseste (uuesti silestatud). Pitser, pitsat: Pitser on pitsati positiivne reljeefne jäljend plastilises aines või värvis. Pitsat, millega siis pitsereid tehakse, on mingist tugevast materjalist vorm, millesse on süvendatud negatiivis kujutis Värvipitsereid nimetatakse templiteks Pitsateid ja pitsereid uurivat teadust nimetatakse sfragistikaks Pitsatid ja vastavalt ka pitserid olid ühe või kahepoolsed Pitseripildi järgi eristatakse: kiri - pitsereid pilt - pitsereid portree - pitsereid vapp - pitsereid Pitser koosneb pildikujutisest ja tekstist, mida nimetatakse legendiks. Legendis tavaliselt omaniku nimi, ühiskondlik staatus, mis ladina keeles ning asetseb ümber pildi.
Vars on: sile, sõlmedeta, lehtedeta, seest valge ja pehme. Varre tipus asub pruunikas õisik. · Pitser (lk 118) - Pitser on pitsati positiivne reljeefne jäljend plastilises aines või värvis. Pitsat, millega pitsereid tehakse, on tugevast materjalist vorm, millesse on süvendatud kujutis negatiivis. Pitsatijäljend on dokumendi ehtsust tõendava ja sellele õigusjõudu andva märgina. Tänapäeval kasutatakse peamiselt metallist ning kummist pitsateid. · Balsameerimine (lk 124) surnukehade lagunemise ja kõdunemise ärahoidmise viis. Selleks töödeldakse laiba pehmeid osi mädanemist ärahoidvate antiseptiliste ainetega. Selle täiuslikkuse töötasid välja vanad egiptlased, kellel kõik inimeste surnukehad ja paljude loomade korjused palsameeriti. Nende palsameerimise meetodit kirjeldas Diodor, kuid tema kirjelduses on jäetud palju selgusetuks. Kõige täiuslikuma meetodi
seni ei ole neid realiseeritud. 18. Sfragistika on pitsereid uuriv teadus. Värvipitsereid nimetatakse templiteks. Nad tulid kasutusele 19. sajandil. Pitser on pitsati positiivne reljeefne jäljend plastilises aines või värvis. Pitsat, millega pitsereid tehakse, on tugevast materjalist vorm, millesse on süvendatud kujutis negatiivis. Tänapäeval kasutatakse peamiselt metallist ning kummist pitsateid. Metallpitserit nimetatakse bullaks.(paavsti privileeg). Bulla võib tähendada ka pitseriga ürikut. Bullade kogumit nimetatakse bullaariumiks. 1. metallpitseri hoiukapsel, 2. üriku külge kinnitatud metallist pitser, 3. metallpitseriga ürik. Tuntuimad on paavsti ladinakeelsed läkitused, mis kehtestasid dogmasid, kuulutasid pühakuks, asutasid ordusid. Tahmapitserid kasutati 18.20.sajandil
realiseeritud. 18. Sfragistika on pitsereid uuriv teadus. Värvipitsereid nimetatakse templiteks. Nad tulid kasutusele 19. sajandil. Pitser on pitsati positiivne reljeefne jäljend plastilises aines või värvis. Pitsat, millega pitsereid tehakse, on tugevast materjalist vorm, millesse on süvendatud kujutis negatiivis. Tänapäeval kasutatakse peamiselt metallist ning kummist pitsateid. Metallpitserit nimetatakse bullaks.(paavsti privileeg). Bulla võib tähendada ka pitseriga ürikut. Bullade kogumit nimetatakse bullaariumiks. 1. metallpitseri hoiukapsel, 2. üriku külge kinnitatud metallist pitser, 3. metallpitseriga ürik. Tuntuimad on paavsti ladinakeelsed läkitused, mis kehtestasid dogmasid, kuulutasid pühakuks, asutasid ordusid. Tahmapitserid kasutati 18.20.sajandil
ja üleloomulikku maailma. Pitser (lk 123) - Pitser on pitsati positiivne reljeefne jäljend plastilises aines või värvis. Pitsat, millega pitsereid tehakse, on tugevast materjalist vorm, millesse on süvendatud kujutis negatiivis. Pitsatijäljend on dokumendi ehtsust tõendava ja sellele õigusjõudu andva märgina. Tänapäeval kasutatakse peamiselt metallist ning kummist pitsateid. Palsameerimine (lk 127) surnukehade lagunemise ja kõdunemise ärahoidmise viis. Selleks töödeldakse laiba pehmeid osi mädanemist ärahoidvate antiseptiliste ainetega. Selle täiuslikkuse töötasid välja vanad egiptlased, kellel kõik inimeste surnukehad ja paljude loomade korjused palsameeriti. Nende palsameerimise meetodit kirjeldas Diodor, kuid tema kirjelduses on jäetud palju selgusetuks. Kõige täiuslikuma meetodi puhul
Tallinna 21. Kool Spartacus Tallinn 2010 I peatükk Sulla heldus Lucius Cornelius Sulla Õnnelik, Itaalia valitseja, Rooma hirm, kuulutas, et ta võõrustab ja lõbustab rooma rahvast kolm päeva vaatemängudega. 10. novembril, rooma ajaarvamise 675. aastal (meie ajaarvamise järgi 78. A. e.m.a), olid Rooma tänavad juba koidikust alates rahvast täis. Kõik olid tulnud Suurde Tsirkusesse vaatama gladiaatorite võitlust. Suur Tsirkus on määratu suur majesteetlik ehitis, mille pikkus oli 2180 ja laius 988 rooma jalga ja mis mahutas üle 120 000 pealtvaataja. Enam kui sada tuhat kodanikku ootas rooma rahva armastatuimat vaatemängu gladiaatorite võitlust. Amfiteatris sõi lihtrahvas kaasatootud toitu. Seni kuni pealtvaatajad ootasid konsulite ja Sulla saabumist, kes oli korraldanud roomlaste jaoks tänase lõbustuse, vehklesid areenil gladiaatorõpilased. Kui konsulid saabusid, tõusid kõik püsti, lõppes õpilaste veretu võitlus ning jäädi o...
Enamus kaupmehi tegutsesid kompaniides,sageli perekondlikes, näieks vennad, kes tegutsesid eri linnades. Ravensburgerid safiir, metall jne. Põhiline probleem mündi - metalli puudus. Kulla, hõbeda toodang ei olnud raha vajaduse kasvuga bilansis. Kuld Orienti (bilanss ikka negatiivne) ja hõbe Vahemerele. Suur osa väärismetallist oli varandustena käibest kõrvale jäänud. Kui Richard Lõvisüdame eest nõuti lunaraha 150 000, sulatati Inglismaal kirikute pitsateid. Müntidesse hakati vähem väärismetalli panema 12. - 13. sajandil. Vähenes keskne kontroll, mündiõigus. Keskaja II poolel kaaluühik ja rahaväärtus erinev, enne st keskaja algul oli võrdne. Mündid väiksemaks --->brakteaat ühelt küljelt vermitud münt, sest oli nii õhuke, et teiselt poole ei saanud vermida, ühel pool muhk, teisel pool lohk. Teine võimalus suurendada vase sisaldust ja vähendada väärismetalli ülekaalu. Regulaarsed rahandusreformid valitsejate poolt
Assüüria valitsejad hakkasid esmakordselt hoolitsema hariduse eest. Koguti vanaaja kultuurivarasid, rajati kiilkirjaplaatide raamatukogud, kust on saadud tähtsaid andmeid vanimate kultuuride kohta. On leitud Assurbanipali rmtk (kokku 20 000 savitahvlit; igal savitahvlil oli pealkiri ja rmtk tempel, mis kõlas nii: "Assurbanipali, maailma kuninga, Assüüria kuninga, palee." Raamatukogu oli ühtlasi ka arhiiv, kuhu koguti dokumente, aruandeid, arveid. Tol ajal hakati valmistama pitsateid seega esinesid Assüürias juba esimesed trükikunsti alged. Pitsat asendas allkirja. Kellel pitsatit polnud, see vajutas dokumendile oma küünejälje ja kirjutaja tegi kõrvale vastavaid märkuse: "Selle ja selle küüs". Rmtk põles maha paarkümmend aastat pärast Assurbanipali surma. Savitahvlid ei hävinud, vaid põlesid veelgi tugevamaks, et tuhandeid aastaid hiljem avada uurijatele oma sisu. UUS-BABÜLOONIA RIIK 606 a. e.m.a. varises Assüüria võim kokku
pärast surma kambris.. Ba oli nö kummitus, ta tuli hauakambrisse tagasi ja seega pidi tal seal mugav olema. Surnu asub läänekaares, maa all ja hauakambris. Kreeta- Mükeene periood 7.at hakkas põlluharimine seal. Kreeta oli ennem hõredalt asutatud, põlluharimiselanikkond asustas tihedalt. 3at pronksiaeg, kujunesid arvestatavad asulad. Trooja. Oli juba kujunemas ühiskond, mis oli seal peaaegu riiklikul tasandil. Kasutati pitsateid. Neid tabas ka langus samal ajal, mis teisi 22saj- kultuurikatkestus. Uus kultuur oli vaesem ja tagasihoidlik. Vb oli indoeurooplaste sissetung sel ajal Minose kultuur tuleb kuningas Minose nimest. Arheoloogiliselt on teada linnad Knossos, Mallia ja Phaistos. Need ei kerkinud tühja koha pealt, vaid arenesid pikaajaliselt. 2000- 1700 vanade losside periood 1700-1450 uute losside periood al 1450 lossijärgne periood Vanade losside perioodil võeti kasutusele kiri. Kreeka hieroglüüfkiri
, pille , relvi , p~ o lluharimisriistu , m~ oo~du- ja kaalukausse , vankriehteid , m¨ unte , peegleid , kujusid , valitseja pitsateid , leppelaudasid jne. Pronksanu- mad kadusid p¨arast raua kasutuselev~ottu Qin ja Han ajastutel. Yin ja L¨a¨ane-Zhou muistsed pronksn~oud on ainulaadsed kuna, peale t~orjemaagilisi groteskseid loomi ja jumalaid kujutavate kaunistuste ja mustrite, kannavad anumad enesel ka kirjam¨arke. Kirjam¨arkide kandmist n~oudele pole teistes muistsetes kultuurides t¨aheldatud [ 84, lk.254]. N~oud olid seotud sakraalsete toimingutega: ohverdamised ja 19
annaabi.ee 
