Vana pärimuse järgi on selle autoriks arvatavasti 6. sajandil eKr elanud Laozi, keda peetakse ühtlasi taoismi rajajaks. Vaade Laozi'le kui taoismile alusepanijale on omane vanale lääne sinoloogiale. Taolased peavad selles osas temaga võrdseks Huang-di'd. Teine tähtis teos on "Zhuangzi" (pärimuse järgi Zhuangzi nimeliselt autorilt, teadlaste arvates erinevatelt autoritelt). Peamiste allikate hulgas on veel Hua Hu Jing ja Lie Zi. Religioosse taoismi alguseks on peetud 142. aastat pKr, mil Zhang Daoling sai väidetavalt Sichuani mägedes ilmutuse Laozilt. "Daodejing" ei omanud taolastele nii olulist rolli, kui Piibel kristlastele või Koraan muhameedlastele. Temaga kõrvu tunnistati teisi ilmutuse tekste, mille arvgi on raskesti määratav. Mõned tekstid polnud sellest oma autoriteetsuselt vähemtähtsad. Näiteks alates VIII
2. Taoism 3 3. Õpetuse alused 4 4. Taoistlikud tavad, traditsioonid ja kombed 5 5. Jumalad 6 6. Kaanon 7 7. Daodejing 8 8. Taoistlikud pühad 9 9. Pildid 10 10. Kokkuvõte 11 11. Kasutatud kirjandus 12 Sissejuhatus
kahtlema hakatud. "Dao Dejing" pärineb arvatavasti III sajandi algusest eKr ning selle autor on jäänud tundmatuks. Raamat koosneb 81 lühikesest peatükist. "Dao Dejingi" järgi on Dao mõõtmatu maailmakõiksuse printsiip. Dao on algjõud või algühtsus. Dao annab kõigele olevale elu ja vormi. Teine tähtis teos on "Zhuangzi" (pärimuse järgi Zhuangzi-nimeliselt autorilt, teadlaste arvates erinevatelt autoritelt). Peamiste allikate hulgas on veel Hua Hu Jing ja Lie Zi. Religioosse taoismi alguseks on peetud 142. aastat pKr, mil Zhang Daoling sai väidetavalt Sichuani mägedes ilmutuse Laozilt. Kaanon Taoistlik kaanon (Dao Zang) jaguneb kolme ossa: 1. Tõelisuse koobas (Dongzhen): Ülima Puhtuse (Shangqing traditsiooni) tekstid. Tao meistri kõrgeim aste. 2. Müstilisuse koobas (Dongxuan): Püha Aarde (Lingbao traditsiooni) tekstid. Tao meistri keskmine aste. 3
on. Varna seisus, kuhu inimene sünnib (sünnib hindu ühiskonna peamiseks osaks) Aasram erakla, mis tavaliselt on tekkinud mingi pühamu ümber ja kus tegeletakse vaimse tervise arendamisega. Hiljem lisandusid sanjaasid erak, rändajad, kelle ainus eesmärk on moksa. 2. Brahma raamatud veedade seletused, preestrite rituaalsed käsiraamatud(1000-800ekr.) 3. Upanisaadid brahma raamatute kommentaarid usundifilosoofilised teosed(800-600ekr) Brahman jumal kui lõputu, igavene ja vormitu Aatman hing/maailmahing, mis annab elu kõigile olendeile. Isvara ülim isikustatud jumal Purusa universum Deevad jumalad, jumalannad, jumalused. Asurad deemonid 3 peajumalat Brahma(looja loovus), siva(hävitav jõud), Visnu(loov jõud) BUDISM Budd(h)a, Buda, Budha virgunu 6. Saj ekr. usurajajaks peetakse Sidharta Gantama-t 2 põhisuunda: 1)Hinajana, 2)Mahajaana Põhimõtted millele budism toetub 1)Buddha virgunu
Kaitseb nt peret kurivaimude eest. Voodoo pärit Beninist, levis Haiitile ja muutus seal omanäoliseks. Haiiti vodoule omane: possessioon, ohverdamine, mambod (vodou preestrinnad), märgid-sümbolid (vever), zombid. 4 5 INDIA USUNDID Etniline ja traditsionaalne usund, hõlmab elu sünnist surmani; tugevasti seotud India kultuuri, ajaloo ja elulaadiga. Põhitunnus: igavene seadumus e. sanatana dharma Väga salliv usund, ainus nõue on pmst tunnistada veedade autoriteeti. Ajalugu: · Juured ulatuvad umbes 3000 eKr õitsele puhkenud Induse kultuuri. Umbes 30001500 eKr eksisteeris Induse jõe orus Harappa ehk Induse põlluharijate linnakultuur, mille kandjad olid ilmselt draviidid. · Varajane faas: Veedade usund. ~1500 eKr tungisid Indiasse indoeuroopa
5 miljardit · Hinduism: 900 miljonit · Hiina omausundid: 394 milj · Budism: 376 miljonit · Põlisusundid: 300 miljonit · Sikhism: 23 miljonit · Judaism: 14 miljonit · Baha´i: 7 miljonit · Dzainism: 4,2 miljonit · Shinto: 4 miljonit RELIGIOON JA TEADUS: · Paljude inimeste jaoks ei ole vahet usundil ja elul ning ka teaduse ja usundi vahel. · Taonism: - pühendunud ,,universumi kulgemise" avastamisele ning sellega kooskõla saavutamisele · Islam: - rõhutab teadmiste väärtust - rõhutab looduse seaduspärasuse avastamist - seda tuleb alati teha Jumala ja tema seaduste kontekstis - julgustab teaduslikku uurimustööd - paljud avastused saanud selle tõttu teoks · Ühed usundid eitavad täelikult teaduslikke teooriaid, sest need ei vasta pühakirjades kirjeldatud universumi loomisele Jumala poolt.
White suri aastal 1960 ja aasta hiljem, 1961 aasta 6. juunil suri ka Jung peale lühikest haigust oma 15 kodus Küsnachtis. Jungi tervis oli pikki aastaid olnud haiglane ja suhteliselt habras juba noorusest peale. Mitmesugused tõved paar korda aastas olid tema puhul tavaline nähtus. Rääkides Jungi sõnumi põhisisust, tuleb öelda, et ta rõhutas tasakaalu ning harmoonia tähtsust. Ta hoiatas moodsa aja kalduvuse eest loota liigselt teaduse ning loogika peale. Kasuks tuleb spirituaalsuse ning alateadlike elementide integreerimine meie teadlikku elutegelikkusse. Tema nägemuses oli inimarengu põhisisuks individuatsioon ehk enda sisemise potentsiaali täielik realiseerimine. See kujutab enesest psühholoogilist protsessi, mille käigus integreeritakse omavahel elemente nii teadvusest kui alateadvusest, kusjuures kontroll peab tingimata jääma teadvuse kätte.
MAAILMAVAATED JA USUNDID 1. loeng Mis on maailmavaade? Vaadete seisukohtade ja veendumuste süsteem, mis püüab vastata filosoofilistele põhiküsimustele (kes on inimene? milline on inimese koht maailmas? mida me teame ja mida ei tea, kuidas me teame? mis on maailm? miks ta selline on? mis on elu ja selle mõte/eesmärk? mis on surm, kas sellele ka midagi järgneb? miks on maailmas kurjus ja kannatused? kus on inimese piirid? mis on õiglus?). Inimese arusaamad endast, elust ja maailmast. Erinevad maailmavaated on katsed vastata sarnastele küsimustele. Maailmavaate omandab inimene elu jooksul, selle keskkonna ja kultuuriga, milles ta üles kasvab. Vaated muutuvad elu jooksul, seda mõjutavad sellised asjaolud nagu haridus, sots. keskkond, ühiskond, aga ka indiv. faktorid nagu isiksuse tüüp. Mõiste on suhteliselt uus, tekkinud klassikalises saksa filosoofias. Juba antiikajal oli teada, et erinevad rahvad näevad maailma erinevalt. Usund ja maailmavaade ei ole üks ja see sama
Taarausk on 1930 aastal loodud religioon. Taarausuliste eesmärgiks oli luua vaba eesti rahvuslik religioon, eesmärgiks saavutada vaimne ja kultuuriline iseseisvus. Samas ei püüdnud nad muinasusundit taaselustada ega jäljendada, vaid seda kaasajastada. Leiti, et arenenud usk peab olema kooskõlas teadusliku maailmapildiga. Iseloomulikud joones: Rõhk on Muinas-Eesti kommetel ja tavadel. Aluseks tõekspidamine, et kogu elav ilm on arenemise ja edenemise tulemus areng on igavene Monoteistlik usund üks jumal Taara Rituaalid kujundati kooskõlla moodsa kultuuriga tekstide lugemine kandlemängu või koorilauluga, abiellumise-, uue liikme pühitsemise ja matuserituaalid Oma kalender alguspunktiks Eesti Vabariigi asutamine 1918 Zoroastrism (zoroastrianism) Zoroastrism on rajatud vanairaani usund, mis pärineb II aastatuhandest e.Kr. Tegemist on ainsa teadaoleva dualistliku (vastandab keha ja vaimu) ja maailmalõpust kõneleva religiooniga
täkestatud rannajoonega maa. Keskne asukoht Aasia, Aafrika ja Euroopa vahel. Elav merekaubandus. KULTUURIKESKKOND Vaba demokraatlik ühiskond. Humanistliku hariduse ja elu ideaal. Inimene on see, kes loeb. Ta on "kõikide asjade mõõdupuu". Inimintelligents, mida on treenitud arutlemiste, diskussioonide käigus, eraldab inimest loodusest. Inimese täiuslikkuse tipp - kreeka ideaal. Inimene, loodus ja kreeka kultuuri püsivuse põhjendus. Headus: kõigi kolme harmoonia. 5. sajand e.Kr - Periklese ajastu. Kasutatav puit metsad tõeliselt kurnatud. Mäenõlvad kultiveeritud. Pindmine mullakiht üles haritud. Kitsede, lammaste karjatamine kiirendab erosiooni. Põllumajanduses peamiselt viinamarjad ja oliivid. Oluline on kaubanduse areng. Veini ja õli vahetatakse teravilja vastu. Kliima on karm ja juhib tegevust ruumist väljas. Kuivad ja kuumad suved elati üle tänu sagedasele jahedale meretuulele. Talved on külmad, kuid harva ekstreemsed. 3
Anton Szandor LaVey Saatanlik Piibel Oma järgijate poolt Mustaks Paavstiks ristitud Anton LaVey alustas teed, saamaks Saatana Kiriku ülempreestriks 16-aastaselt karnevali orelimängijana: ,,Laupäeva õhtuti nägin ma mehi ihalevalt poolpaljaid karnevali tantsutüdrukuid vaatamas ning järgmisel hommikul olid needsamad mehed teisel pool karnevaliplatsi, kus ma evangelistide jutlusel orelit mängisin, naiste ja lastega oma pattude ning himura loomuse eest andestust palumas. Nädal hiljem olid needsamad mehed aga taas poolpaljaid tantsijaid vahtimas või kuskil mujal oma ihasid rahuldamas. Nii saingi aru, et kristlaste kirik põhineb silmakirjalikkusel ning, et inimese ihar loomus ei kao kuhugi." Sellest hetkest oli tema elutee otsustatud. Lõpuks, 1966. aasta aprilli viimasel päeval volbriööl, kõige tähtsamal nõiakunsti pühal ajas LaVey iidsete timukate eeskujul oma pea kiilaks ja kuulutas Saatana kiriku asutatuks. Ta nägi karjuvat vajadust sellise kiriku järele, mis
Inimlikkuse ehk kõlbluse ehk headuse sisu on läbi aegade samaks jäänud. Me võime seda sõnastada näiteks Platoni kardinaalvoorustena (mõõdukus, mehisus, mõistlikkus ja õiglus) või Kanti kategoorilise imperatiivina (kohustusena iseenda suhtes ja teiste suhtes) või ka nüüdisaja individuaalsete ja sotsiaalsete väärtustena. Tarvis on loomusundisid heita enese alla, mõistuse käsu alla (enesevalitsus, puhtus, sisemine vabadus), tarvis on sisemist kooskõla iseendaga, oma aadetega (tõde või tõelikkus), tarvis on teistele lubada, mida eneselegi (õiglus), tarvis on teiste õnnest ja rõõmust rõõmu tunda (heatahtlikkus), õpetab Peeter Põld. Valikuvabadus Bioloogiline loomus on meile looduse poolt antud, headeks ja halbadeks me looduse poolest ei muutu. Arvan, et just seda pidas Uku Masing silmas, väites, et inimene on sündides vaimselt tühi.
Näidendid: "Lea" - usklik laps, algul usub jumalat, hiljem salgab, kuna ei leia teda. "Kihnu Jõnn e Metskapten," "Lesk"(1960). Reisikirju: "Jäine raamat" (1959) Leenini preemia. Proosa: "Muhu monoloogid," kogumik "Kirjad sõgedate külast"(1950), olukirjeldus. Oma loomingut alustab Smuul luuletajana "Karm noorus" (1946), "Mälestus isast." Poeem: "Staalinile" Aira Kaal - Pöide kandist. Ta suri 1980- algul kirjutas memuaare: "Kodunurga laastud." Paar reisikirja: kogu "Kui saaks seda imet vaadata." Debora Vaarandi - Valjalast. Sündis 1916. valik kogu "Kauge hääl." Väga tark luuletaja. "Eesti mullad" see luuletus sai 1965a esimese Juhan Liivi luule preemia. On kirjutanud luuletuse "Saaremaa valss." Poeem: "Talgud Lööne soos," "Tuule valgel"(1977). Debora oli rahva kirjanik. Smuul ja Debora olid mingi aeg abielus. Ülo ja Jüri Tuulik - Ülo kirjutas tõsiseid asju, Jüri jälle naljakaid. Ülo romaan "Sõja jalus"(1974) - Sakslaste küüditamine
tüüpilist demokraatliku militaarsüsteemi osa, raskerelvastatud maavägi on omane aristokraatiale. 5) kommunism (eraomandi, abielu puudumine) kui ideaal. Komöödiakirjanik Aristophanese (445-386 eKr) teostest võib leida kommunistliku mõtte arendusi, ta kirjutas umbes 390 komöödiat, mille teemade seas olid ka naiste õigused, abielu kaotamine, laste kasvatamine lahus vanematest, kogukonna vanemate juhtimise all, kogu töö tegemine orjade poolt. 6) Vanas-Kreekas oli ka harmoonia (kooskõla, mitmekesisuses avalduva ühtsuse) ideaal. Harmoonia (kesktee kahe äärmuse vahel, nende tasakaalustamine) või "õiglus" olid ülimad põhimõtted füüsilise maailma kirjeldamiseks. Pythagoras (580-500 eKr) pidas harmooniat muusika, meditsiini, füüsika ja poliitika peamiseks põhimõtteks. Harmoonia on nii füüsiline (looduses) kui ka eetiline põhimõte (inimloomuses). Pythagorase jaoks oli see peamine alus, kust edasi minna, millest lähtuvalt asju seletada.
tüüpilist demokraatliku militaarsüsteemi osa, raskerelvastatud maavägi on omane aristokraatiale. Komöödiakirjanik Aristophanese (445-386 eKr) teostest võib leida kommunistliku mõtte arendusi, ta kirjutas umbes 390 komöödiat, mille teemade seas olid ka naiste õigused, abielu kaotamine, laste kasvatamine lahus vanematest, kogukonna vanemate juhtimise all, kogu töö tegemine orjade poolt. Vanas-Kreekas oli ka harmoonia (kooskõla, mitmekesisuses avalduva ühtsuse) ideaal. Harmoonia (kesktee kahe äärmuse vahel, nende tasakaalustamine) või "õiglus" on ülim põhimõte füüsilise maailma kirjeldamiseks. Pythagorase (580-500 eKr) filosoofia pidas harmooniat muusika, meditsiini, füüsika ja poliitika peamiseks põhimõtteks. Harmoonia on nii füüsiline (looduses) kui eetiline põhimõte (inimloomuses). Pythagorase jaoks oli see alus, kust edasi minna, millest lähtuvalt asju seletada.
4636 Aktiivne Aktiivne Aktiivne 116 254 96 118 ne Aktiivne Aktiivne nKuivne Aktiivne Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine kaasamine kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne Aktiivne Aktiivne Aktiivne kaasamine kaasamine Kaasam kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine ine Aktiivne kaasamineProbleemi m??ratlemise ?lesanded 87 N?ustamise
väljapoole jäävaga. Welsch, Wolfgang1998 1997 Aesthetics Beyond Aesthetics www.uni magdeburg.de/iphi/ww/papers/Beyond.html http://www.kunstikeskus.ee/keskus/keskus_artiklid.html http://www.okupatsioon.ee/ajaloolisetoe/ajaloolitode2.html Antiikfilosoofia. Antiikaja filosoofia (76 sajand eKr 6 sajand pKr) filosoofiline kaemus. Mõtlemise ja olemise kõrgem vorm. Filosoofilise kaemuse, ilu ja harmoonia printsiibid on aluseks kogu antiikkultuurile. Eelsokraatikud, http://www.ut.ee/klassik/eelsokraatik/ Terminiga eelsokraatikud (ingl. Presocratics; sks. Vorsokratiker; pr. présocratiques) tähistatakse kaasajal varaseid kreeka filosoofe 6.5. sajandini e. Kr., aga samuti filosoofe 4. sajandist e. Kr., keda ei saa otseselt "sokraatiliste" koolkondadega siduda. Termin juurdus rahvusvahelises ajaloolisfilosoofilises praktikas peamiselt tänu saksa filoloogi Hermann
Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................
kindlate seaduspärasuste kohaselt? Kui kõige eksisteerimise aluseks on energia, mida teab ja tunneb tänapäeval klassikaline mehaanika, siis tekib kohe järgmine küsimus, et mis ,,asi" siis see energia ise on? Taolistele küsimustele püütaksegi siin vastust anda. Selle valdkonna põhiliseks teesiks on see, et Universumis ei ole tegelikult aega. Universum ise on ajatu, mis tuleb välja ajas rändamise teooriast. Antud tees on lähtepunktiks paljudele teistele uutele füüsikaseadustele, mis viivad lõppkokkuvõttes arusaamisele, et Universumit ei olegi tegelikult olemas. See ongi Universumi füüsikaline olemus. 4 Joonis 4 Juba 20. sajandi algusest ei ole füüsika areng edasi jõudnud. Kvantmehaanika ja relatiivsusteooria on olnud viimased suured läbimurded füüsikas. http://www.syg.edu.ee/~peil/maailmapilt/fyysika_areng.jpg
kindlate seaduspärasuste kohaselt? Kui kõige eksisteerimise aluseks on energia, mida teab ja tunneb tänapäeval klassikaline mehaanika, siis tekib kohe järgmine küsimus, et mis ,,asi" siis see energia ise on? Taolistele küsimustele püütaksegi siin vastust anda. Selle valdkonna põhiliseks teesiks on see, et Universumis ei ole tegelikult aega. Universum ise on ajatu, mis tuleb välja ajas rändamise teooriast. Antud tees on lähtepunktiks paljudele teistele uutele füüsikaseadustele, mis viivad lõppkokkuvõttes arusaamisele, et Universumit ei olegi tegelikult olemas. See ongi Universumi füüsikaline olemus. 5 Joonis 4 Juba 20. sajandi algusest ei ole füüsika areng edasi jõudnud. Kvantmehaanika ja relatiivsusteooria on olnud viimased suured läbimurded füüsikas. http://www.syg.edu.ee/~peil/maailmapilt/fyysika_areng.jpg
see energia ise on? Taolistele küsimustele püütaksegi siin vastust anda. Selle valdkonna põhiliseks teesiks on see, et Universumis ei ole tegelikult aega. Universum ise on ajatu, mis tuleb välja ajas rändamise teooriast. Kuna kõik kehad Universumis liiguvad ajas ( tuleviku poole ) ja kõik nähtused toimuvad ajas ja ruumis, siis seega ajas rändamise füüsika on kõige eksisteerimise aluseks. Universumi ajatus on lähtepunktiks paljudele teistele uutele füüsikaseadustele, mis viivad lõppkokkuvõttes arusaamisele, et Universumit ei olegi tegelikult olemas. See ongi Universumi tõeline füüsikaline olemus. 5 Joonis 4 Juba 20. sajandi algusest ei ole füüsika areng edasi jõudnud. Kvantmehaanika ja relatiivsusteooria on olnud viimased suured läbimurded füüsikas. http://www.syg.edu.ee/~peil/maailmapilt/fyysika_areng.jpg
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
