avaldatava surve arvutamiseks. 12. MIS ON PINNASE VARIKALDENURK JA MILLAL SEE VÕRDUB SISEHÕÕRDENURGAGA? Pinnse varikaldenurk on nurk mis moodustub horisntaalpinna ja kergelt (ilma raputusteta) puistatud pealispinna vahel. Pinnase varikaldenurk sõltub pinnase nihketakistusest. Pudedate pinnaste varikaldenurk võrdub sisehõõrdenurgaga. Savipinnastes takistab lihet põhiliselt nidusus. 13. MIDA ISELOOMUSTAB PINNASE DEFORMATSIOONIMOODUL E? Pinnase deformatsioonimoodul - E - iseloomustab pinnase kokkusurutavust ja on tinglikult Hooke´i elastsusmooduli analoogiks pinnasemehaanikas, kuid erinevalt Deformatsioonimooduli saab arvutada poorsusteguri ja koormuse omavahelise seose järgi (katse ödomeetriga, stabilomeetriga) so tingimustes, kus puudub pinnase külglaienemise võimalus. Katse tulemusena saadakse kompressioonikõver (e - teljestikus), mis iseloomustab deformatsiooni ja koormuse vahelist seost. Kompressioonikõver on üldjuhul logaritmiline
2.2. Pinnase füüsikalised omadused. 3 2.3. Pinnase mehaanilised omadused.. 2.3.1. Dreenitud ja dreenimata tingimused. Tugevusparameetrid dreeni- tud ja dreenimata tingimustel. . 4 2.3.2. Pinnase tugevusstaadiumid. 5 2.3.3. Pinnase veejuhtivus. Filtratsioonimoodul. 5 2.3.4. Deformatsioonimoodul. 6 2.3.5. Pinnase nihketugevus. 6 2.3.6.Normaalselt tihenenud ja ületihenenud pinnased. 7 2.4. Geotehnilised uuringud. 7 2.5. Pinnase liigi määramine. 8 3. Geotehnilise projekteerimise alused. 3.1. Piirseisundid. 9
Üldreeglina tuleb juhinduda põhimõttest, et tihendamine saab toimuda vaid siis, kui kontaktsurve ei ületa survetugevust so: k (0,9....1,0) s . Kui andmed masina tööorgani kontaktsurve kohta puuduvad, võib kasut järgmisi valemeid selle määramiseks. Siledate silindriliste terasvaltside puhul: Eo , milles p- erijoonsurve, E0- max p R deformatsioonimoodul, R- valtsi raadius. Või pneumorataste puhul: max pk K1 K 2 , milles pk-kummi siserõhk, K1-kummi jäikustegur, K2-protektri mustri tegur. Või nukkvaltside puhul: P , milles Pv- koormus valtsile, z- üldine v K max z S1 nukkide arv valtsil, S1-ühe nuki otspinna pindala, K- nuki kujutegur.
alghetkel, siis on roomedeformatsioon ligikaudu proportsinaalne pingega (vt. joonis 1.2). Pingel σc vastav betooni lõplik roomedeformtsioon εcc∞ = φ(∞,t0) σc / Ecm = φ(∞,t0)εc,el Joonis 1.2 Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 11 kus Ecm - betooni keskmine deformatsioonimoodul; φ(∞,t0) - roometegur, mis sõltub betooni vanusest koormamise hetkel, keskkonna relatiiv- sest niiskusest ja konstruktsiooni massiivsusest (ristlõikepinna ja ümbermõõdu suhtest). Roometeguri saab leida Eurokoodeks 2 joonise 3.1 abil. Tavatingimustes ületab roomedeformatsioon elastset deformatsiooni 2÷4korda. 1.5.3 Betooni deformatsioonid ühekordsel koormamisel Betoon on tüüpiline elasto-plastne materjal, milles esinevad samaaegselt nii elastsed kui ka
Pinnase kokkusurutavuse määramiseks tuleb seepärast kasutada vertikaalkoormustega, saame rea f suurusi erinevate normaalpingete korral. sõltub proovi rikutusest. Uurimised on selgitanud, et igasuguse rikutuse kõvera lineaarset algusosa. Need suurused kantakse graafikule telgedega ja . Tõmmates läbi astmega proovide poorsus muutub küllalt suure pinge puhul ühesuguseks. Deformatsioonimoodul leidmiseks kasutatakse elastsusteooria seost, mis katsepunktide sirge, saab leida tugevusparameetrite suurused. Nidusus c on lõik -teljel kuni lõikumiseni katsesirgega ja katsesirge tõusunurk. Liiva 2 -1 = Cc
B vundamendi laius, vundamendile; - filtratsioonkonsolideerumisest ehitised - risk inimestele ja varale on tavatult p pinge talla all põhjustatud vajum s1, mis toimub teatava aja suur, - erakordsed ja väga suured ehitised väga E deformatsioonimoodul vältel pärast koormuse suurenemist ;- roomest suurte koormustega - Ehitised ebatavaliselt Poisson'i tegur (sekundaarsest konsolidatsioonist) põhjustatud keerukates tingimustes f tegur, mis sõltub vundamendi külgede suhtest, vajum s2, mis toimub aeglaselt pärast 17. Milline on geotehnilise uuringu maht
z vaadeldava punkti sügavus tallast qt tihendav pinge; qt = q dd' q keskmine kogusurve vundamendi talla all d vundamendi süvis loomulikust maapinnast d' pinnase mahukaal d ulatuses Iga elementaarkihi deformatsioon 'pzi hi si = Ei kus'pzi keskmine pinge elementaarkihis hi kihi i paksus Ei kihi i deformatsioonimoodul i= j s= s i =1 i Koormus vundamendile 333,6 kN/m Taldmiku omakaal 25 · 0,45 · 2,5 = 28,1 kN/m Pinnas taldmikul 0,5· 1,125 · 17,0 + (1,3+0,15) · 1,125 · 17,5 = 38,1 kN/m Kokku 333,6 + 28,1 + 38,1 = 399,8 kN/m Pinnasesurve talla tasapinnas q' = 0,6 · 17,5 = 10,5 kN/m 2 qt = 399,8/2,5 10,5 = 149,4 kN/m2 ' Pinged tuleb määrata aktiivtsooni za sügavuseni. Viimane leitakse kui sügavus, kus
konaruste tasandamine. Kokkusurutavuse määramiseks tuleks kasutada graafiku esimest lineaarset osa. Sageli esimesel koormusastmel plaadi vajum puudub või on väga väike (joonis 4.24 c). Põhjuseks võib olla mõõteseadme mitteküllaldane täpsus, pinnase eelnev koormamine seadme omakaaluga või vahetult plaadi alla jääva pinnase eelnev tihendamine või tugevdamine. Kasutama peaks jällegi graafiku esimest lineaarset osa. Deformatsioonimoodul leidmiseks kasutatakse elastsusteooria seost, mis annab elastsel, ühtlasel, isotroopsel poolruumil asuva plaadi vajumi s sõltuvuse koormusest p. Avaldades sellest E saame 47 (1 - 2)bp
Arvestada tuleb teiselt poolt mõjuvat aktiivsurvet ja liita selle mõju horisontaalsurvele Ka = 1/Kp = 0,368 2 ∆H = 0,5⋅17,5⋅1,25 ⋅0,368⋅2,5 = 13 kN Seega Hd = 454 +13 = 467 = 374 +93 = 467 kN Lihketingimus on täidetud juhul, kui passiivsurve on täielikult mobiliseeritud. See eeldab vundamendi horisontaalnihet 0,05⋅1,25 = 0,063 m kuni 0,1⋅1,25 = 0,13 m. Sellele lisandub horisontaalpaigutis horisontaaljõust Kui pinnase deformatsioonimoodul E = 15 MPa, siis 1+ ν 467 1 + 0,35 u = Bq h k = 2,5 2 2,26 = 0,012 m πE 2,5 π ⋅ 15000 Kui selline horisontaalsiire 0,13+0,01 = 0,14 m ei ole lubatav, tuleb vundamendi mõõtmeid suurendada, teha kaldne tald või astmega vundament. 2. arvutusvariant Arvutuskoormused V = 1,2⋅400 + 1,5⋅80 = 600 kN H = 1,2⋅360 + 1,5⋅72 = 540 kN 23 Kandevõimetegurid Nγ = 45,23 Nq = 33,30
Piisab kui hüdrauliline gradient saavutab kriitilise väärtuse. Peenemas materjalis on vaid selleks vajalik veehulk väiksem. Jämedamateralises liivas, kui vee juurdevool ei ole küllaldane, langeb rõhkude vahe ja kriitilist gradienti ei tarvitse tekkida. Veeküllastatud liiva mahukaal on enamasti ligikaudu 20 kN/m3 ja vee mahukaal 10 kN/m3. Seega liivas on kriitiline gradientligikaudu 1. 11. Pinnase jäikus. Kompressioonimoodul. Kokkusurutavusmoodul. deformatsioonimoodul. Ületihendamistegur OCR. Pinnase tihendamine. Jäikus on pinnase omadus avaldada vastupanu deformeerumisele pingeseisundi muutudes. Jäikusparameetrid on arvnäitajad, mis iseloomustavad deformatsioonide ja pingete vahelistes seostes materjali jäikust. Praktilistes rakendustes on deformatsioonide määramine vajalik pinnasele rakendatud koormuse mõjul tekkiva vajumi arvutuseks. Näiteks vundamendi koormisest tingitud lisapinged pinnases põhjustavad deformatsioone, mille
alghetkel, siis on roomedeformatsioon ligikaudu proportsinaalne pingega (vt. joonis 1.2). Pingel c vastav betooni lõplik roomedeformtsioon cc = ( ,t0) c/ Ecm = ( ,t0) c,el Joonis 1.2 Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 11 kus Ecm - betooni keskmine deformatsioonimoodul; ( ,t0) - roometegur, mis sõltub betooni vanusest koormamise hetkel, keskkonna relatiiv- sest niiskusest ja konstruktsiooni massiivsusest (ristlõikepinna ja ümbermõõdu suhtest). Roometeguri saab leida Eurokoodeks 2 joonise 3.1 abil. Tavatingimustes ületab roomedeformatsioon elastset deformatsiooni 2 4korda. 1.5.3 Betooni deformatsioonid ühekordsel koormamisel Betoon on tüüpiline elasto-plastne materjal, milles esinevad samaaegselt nii elastsed kui ka
Esimestel koormusastmetel on plaadi vajumise põhjus mitte pinnase tihenemine vaid konaruste tasandamine. Kokkusurutavuse määramiseks tuleks kasutada graafiku esimest lineaarset osa. Sageli esimesel koormusastmel plaadi vajum puudub või on väga väike. Põhjuseks võib olla mõõteseadme mitteküllaldane täpsus, pinnase eelnev koormamine seadme omakaaluga või vahetult plaadi alla jääva pinnase eelnev tihendamine või tugevdamine. Kasutama peaks jällegi graafiku esimest lineaarset osa. Deformatsioonimoodul leidmiseks kasutatakse elastsusteooria seost, mis annab elastsel, ühtlasel, isotroopsel poolruumil asuva plaadi vajumi s sõltuvuse koormusest Erinevad liivad Liivad on oma tekkelt enamasti settepinnased Liivaterad Liivajämeterad 0,6 kuni 2 Liivakeskterad 0,2 kuni 0,6 Liivapeenterad 0,06 kuni 0,2 Liivade Kokkusurutavus on seotud liivaterade omavahelise ümberpaigutumisega ning oleneb pooridest vee väljasurumise kiirusest
) · Tõmbe/surve terase pindala vähendamise/suurendamine. · Terase klass (Sama terase kogus, aga teine tugevusklass) · Rangide samm (Põikjõudu vastuvõtmist mõjutab) · Tala kinnitusviis (Muudab sisejõuepüüre) · Betooni tugevusklassi muutmine. 5.8 Loetlege näitajad, mis mõjutavad madalvundamendi mõõtmete ja rajamissügavuse määramist. Vundamendi rajamissügavuse määramisel tuleb arvestada järgmisi tegureid: · 1Pinnase kandevõimet, 2Terastikuline koostis, deformatsioonimoodul 3 Külmumispiir 4 Pinnaseveetase 4 Naabervundamentide olemasolu 5 Vooluvee uhtetoime · Vundamendi talla mõõtmed sõltuvad: · Pinnase kandevõimest · sisehõõrdenurk, · nidusus (pudedad pinnased) · nihketugevus (savi pinnased) · Koormuse ekstsentrilisusest · Rajamissügavusest · Vajumist (Elastsusmoodul) 5.9 Eskiisige ja selgitage võimalusi olemasoleva kivimüüritise tugevdamiseks. Müüritise tugevdamine kestadega:
annaabi.ee 
