ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT Kõrgepingetehnika õppetool Töö nr. 2 ÕHU LÄBILÖÖK JA PINDLAHENDUS TÖÖSTUSLIKU SAGEDUSEGA PINGEL Labor mõõdetud: 13.10.2008 Õppejõud: Ivo Palu Tudengid: Kaisa Kaasik Lauri Luige Eero Tibar Karl Valge Tallinn 2008 Sisukord Töö eesmärk ..........................................................................................
2,489 2,722 2,93 3,001 3,501 3,343 4,014 4,034 4,546 4,551 5,09 5,056 5,531 5,438 6,014 5,967 6,545 6,475 7,067 6,931 7,623 7,501 8,003 7,978 8,543 8,352 9,068 8,914 9,598 9,458 10,039 9,9002 10,525 10,839 11,076 10,858 11,563 11,313 12,017 11,801 12,561 12,249 12,75 12,41 Joonis 8. Kanal 1 ja Kanal 2 väljundpinged koormisega Tabel 3. Väljundpinged koormisega (Kanal 1 ja kanal2) 4.3 Pulsatsiooni mõõtmised pingel 3,3 V Joonis 9. Mõõteskeem Joonis 10. Sisendpilge pulsatsioon T = 10 ms Pulsatsiooni tegur Joonis 11. Kanal 1 pulsatsioon Pulsatsiooni tegur Pinge 3,345 V ja vool 1,0009 A. Joonis 12. Kanal 1 transistori lülitused Joonis 13. Kanal 2 pulsatsioon Pulsatsiooni tegur Pinge 3,229 V ja vool 0,9848 A. Joonis 14. Kanal 2 transistori lülitused Täitetegur 0,2 4.4 Pulsatsiooni mõõtmised maksimaalsel pingel Joonis 15. Mõõteskeem maksimaalsel pingel Joonis 16
Elektronide juhtivuselektronide suunatud liikumise kiirus selles 0,5 mm/s. Elektronide kontsentratsioon vases on 8,43·1027m-3. kontsentratsioon vases on 8,43·1027m-3. 9. Aku poolt tekitatav pinge on 12V, lambi takistus 5. Leia voolutugevus lambis. 9. Aku poolt tekitatav pinge on 12V, lambi takistus 5. Leia voolutugevus lambis. 10. 4,5-voldisel pingel töötavat elektrimootorit läbib vool tugevusega 500mA. Kui suur on 10. 4,5-voldisel pingel töötavat elektrimootorit läbib vool tugevusega 500mA. Kui suur on mootori mähise elektritakistus? mootori mähise elektritakistus? 11. Millist pinget näitab voltmeeter, mille takistus on 5k kui teda läbib vool tugevusega 11. Millist pinget näitab voltmeeter, mille takistus on 5k kui teda läbib vool tugevusega
Ühefaasilise mootori staatori ühefaasiline vooltekitab pulseeruvvälja,mida võib kaht ühesuguse amplituudiga välja. Kui rootor on mingis suunas pöörlema pandud, saavutab ta lõpuks püsikiiruse. Asünkroonmootori lihtsustatud ühefaasiline aseskeem: **Kahefaasiline asünkroonmootor** Mähised on ruumis nihutatud ning pöördemoment tekib nagu ühefaasilises käivitusmaähisega masinas. Üks mähis-ergutusmähis E-töötab konstantsel pingel U. Teine-tüürmähis T-töötab pingel Ut, mille suurust või faasi juhtsignaaliga muudetakse. **Lühisrootoriga asünkroonmootorid** Kui mootori rootormähis on valmistatud lühismähisena, mis koosneb varrastest eerdeis ja neid elektriliselt ühendavaist lühisrõngastest, siis sellist mootorit nim. lühisrootoriga asünkroonmootoriks. **Faasirootoriga asünkroonmootorid** Kui rootori uurdeis on kolmefaasiline mähis, mis koosneb sektsioonidest ning on isoleeritud rootorist, siis on tegemist faasirootoriga asünkroonmootorid
Trafomähise elektromotoorjõud on proportsionaalne sagedusega; mähise keerdude arvuga; südamiku magnetvoo amplituudiga. USAs valmist trafo 240/12V, 60Hz toodi Euroopasse Kas saab kasut pingel 230V 50Hz? Ei saa pikaajaliselt; võib lühiajaliselt. Trafo 24/12V primaarmähis lülitatakse alalispingele mis on 50% nimipingest. Millised protsessid toimuvad trafos? Sekundaarahelas tekib pinge impulss 6V; sekundaarahela püsitalitluse pinge on 0; trafo tühijooksuvool suurem kui nimivool; trafo kuumeneb üle ja rikneb. Trafo tühijooksukaod tekivad magnetvoo suuna muutmisega kaasnevast hüstereesist magnetahelas; pöörisvooludest südamiku plekkides.
.................................................................................. /kuupäev/ ............................................................................................ /juhendaja allkiri/ 1. Telefoniliini tühisvool ja vool rezhiimis 'toru võetud' toru hargil toru hargilt võetud I 0A (pingel 0V) 0.02A (pingel 5V) kasutasin R = 100 2. Pinged telefoniaparaadi sisendis rezhiimides 'toru hargil' ja 'toru võetud' toru hargil toru hargilt võetud U 60V 15V 3. Telefoniliini ja telefoniaparaadi arvutatud takistused Telefoniliini takistus Aparaadi takistus hargil: ? hargil: (lüliti lahti ühendatud)
ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT Kõrgepingetehnika õppetool Töö nr 3 ISOLAATORITE KATSETAMINE TÖÖSTUSLIKU SAGEDUSEGA PINGEL Õppejõud: Ivo Palu Tudengid: 2009 Sisukord 2009........................................................................................................................................................ 1 SISUKORD..........................................................................................................................
on linnas jalgratta ja kõnniteed, mida mööda liiguvad inimesed või jalgratturid. Et päris sihtkohta jõuda, peab liikuma mööda treppe ja koridore, mis on kitsad ja milles liikumiskiirus väike. Kõik sama kehtib ka elektrisüsteemis, kus tee laiust või sõitvate autote hulka mõõdetakse voltides. On olemas suured elektriliinid (Eestis 330 000 V, mujal ka 500 000 V), mis ühendavad suured elektrijaamad ja tarbimispiirkonnad omavahel (nagu kiirteed). Nendest väiksemad on madalamal pingel liinid väiksemate linnade või linnaosade vahel (35 000 - 110 000 V), millele vastaksid üherealised sõiduteed. Asulate sees jaotatakse elektrit pingel 6 000 - 10 000 V ehk neid võiks võrrelda majadevaheliste teede ja tänavatega. Majja jõuab elekter pingel 400 V (3faasiline) või korterites kasutatav pinge 230 V (1faasiline). Just 230 V (volt) ja 50 Hz (herts) on see pinge, mis on meie seinakontaktis ja mis pingele on mõeldud enamus meil kasutatavaid kodumasinaid
1.milleks on vaja alajaamu? Vähendab pinget, reguleerivad pinget ja jaotavad elektrit 2. millisel põhimõttel põhineb elektrienergia transportimine? võimalikult kõrge pingega võetakse, et võimalikult vähe läheks kaotsi, põhineb pingel 3. elektrienergia transportimine eestis Eesti elektrisüsteem kuulub suurde sünkroonselt töötavasse ühendsüsteemi BRELL, mille moodustavad Eestiga vahelduvvooluliine kaudu ühendatud naaberriigid Läti ja Venemaa ning nende naabrid Leedu ja Valgevene. Venemaaga on Eesti ühendatud kolme 330 kV liiniga -- kaks neist kulgevad Narvast Peterburgi ja Kingiseppa ning kolmas Tartust Pihkvasse. Läti elektrisüsteemiga ühendab meid kaks 330 kV liini -- Tartu-Valmiera ja Tsirguliina-Valmiera.
Jälgida tuleb telefonikeskjaama poolt esitatavaid nõudeid - toru hargilt võtmise ja numbrivalimise vahel ei tohi olla liiga pikk ajavahemik, sest siis rakendub telefonijaama vastav kaitseskeem ning liin lülitatakse välja. Analoogiline situatsioon võib tekkida, kui juhuslikult lühistatakse ostsillograafi mõõteotsikuga telefoniliin. 1.)Telefoniliini tühisvool ja vool reziimis "toru võetud" toru hargil toru hargilt võetud I =0A (pingel 0V) I=0,11A (pingel 7,7V) kasutasin R = 77 2.)Pinged telefoniaparaadi sisendis rezhiimides 'toru hargil' ja 'toru võetud' toru hargil toru hargilt võetud U 54,9V 8,2V 3.)Telefoniliini ja telefoniaparaadi arvutatud takistused E=54,9 UTA=8,2 R=77 U=7,7V RL=401,5 oomi Ret=70,5 oomi 4.)Ootetooni nivoo, sagedus ning skitseering
sin 90° =1 Leida P1; Q1; S1? Vastus: võetav aktiivvõimsus P1 4000 A võetav reaktiivvõimsus Q1 800 A võetav näivvvõimsus S1 4079 A 5. 50 Hz 230 V võrgust toidetaval transformaatoril on magnetvootiheduse amplituut magnetahelas 1,6 T. Kui suur on sama trafo magnetvootiheduse amplituut pingel 230 V, 200 Hz. nimisagedus f1 50 Hz Nimipinge U1 400 V mag.vooamplituut pingel B2 magnetvootiheduse amplituut B1 1,6 T uus sagedus f2 200 Hz uus pinge U2 230 V Leida B2? Vastus: mag.vooamplituut pingel B2 0,4 T
3) alumiiniumi tootmisel 4) Galvanoplastika matriitside ehk tõmmiste valmistamine, monumentide valmistamine 6. Sõltumatu gaaslahenduse liigid: 1. Huumlahendustekib hõrendatud gaasides. nt. Virmalised. Huumlahendust kasutatakse päevavalguslampides. 2. koroonalahendus nt. Püha Elmo tuled. Tekivad teravike ümber, sest seal on laengute tihedus kõige surem. 3. kaarlahendus (elektrikaar) tekib kahe hõõguva süsi või metallelektroodi vahel kõrgel pingel. Kasutatakse keevitamisel. 4. Sädelahendus tekib siis, kui vooluallika võimsusest ei piisa püsiva kaar või huumlahenduse tekitamiseks. Nt välk. 7. Diood ehk 2 elektroodiga elektronlamp kasutatakse vahelduvvoolu alaldamisel Triood ehk 3 elektroodiga elektronlamp kasutatakse võimenduselemendina 8. Elektronkiiretoru osad: 1)elektronkahur tekitab vaakumis elektronkiire 2) hälvitussüsteem X ja Y plaadid kallutavad elektronkiirt 3) luminofooriga ekraan
14. T=2 π√m/k 15. .....on laengu (q), voolutugevuse (I) ja pinge (U) perioodilised muutumised. 1. Vooluring, mille abil tekitatakse elektromagnetvõnkumisi on võnkering. Võnkeringi koostisosad on kondensaator ja pool. Kondensaatorit iseloomustav suurus on elektrimahtuvus C, ühikuks farad (F) ja pooli iseloomustav suurus on induktiivsus L, ühikuks henri (H). 2. Elektromagnetvõnkumiste perioodi saab arvutada valemist, mida nimetatakse Thompsoni võrrandiks. 3. Voolutugevusel ja pingel on erinevad väärtused - hetkväärtus (suvalisel hetkel mõõdetud), efektiivväärtus (I) (nn keskmine väärtus) ja amplituudväärtus (maksimaalne väärtus). 4. Võnkeringi takistus koosneb kolmest osast: a) juhtmete takistus (efektiivtakistus R) b) pooli takistus ehk induktiivtakistus ja c) kondensaatori takistus ehk mahtuvustakistus.
Pinge, elektromotoorjõud ja potentsiaal Potentsiaal Tähis = kus Wp on laengu potentsiaalne energia ja q on laengu suurus. elektriline potentsiaal on füüsikaline suurus, mis võrdub mingisse elektrostaatilise välja punkti asetatud elektrilaengu potentsiaalse energia ja laengu suuruse suhtega Pinge tähis= U U=q1(potentsiaal) - q2(potentsiaal) Pinge on elektrivälja kahe punkti potsentsiaalide vahe. Näitab kui suure töö teeb elektriväli laengu liigutamisel Elektromotoor- jõud on maksimaalne pinge Tähis: E Elektromotoorjõud võrdub pingega ainult juhul kui toiteallikas ei ole voolu VAJALIKUD VALEMID = = = W / q p = Ed E- elektriväli, d- ...
Elektrikapp Elektrikapp e elektrikilp suletav elektrikomponentidega metallkast, mis elektri jaotamiseks madalpingetarbijate ( 50 kuni 1000 volti ja alal pingel 75 kuni 1500 volti talitlev elektriseade) hoonetes (majas ja korteris). Elektrikilbil võib olla erinev otstarve (liitumiskilp, sisestuskilp, arvestikilp, jaotuskilp, rühmakilp, korrusekilp). Elektri kilbil on mitmesugused lülitid, mis liigvoolule reageerivad erineva nimivooluga- kaitselülitid, rikkevoolu kaitselülitid, juhtimis- ja signalisatsiooniseadised, liitumiskilbis ka elektriarvestid. Elektrikilbi erinevad lülitid
voolutugevus. Järeldus: Mida suurem on pinge, seda suurem ka voolutugevus. Ohmi seadus vooluringi osa kohta: Voolutugevus vooluringi lõigus on võrdeline kõigu otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline lõigu takistusega Voolutugevus I A Amper Pinge U V Volt Takistus R Oom Ülesanded 1. Leidke taskulambi hõõgniidi takistuse, kui pingel 3,5 V läbib hõõgniiti vool 0,26A. 2. Leidke, millise aja jooksul suudab auto käivitit toita aku, mille mahutavus on 50 Ah. Käiviti tarbib voolu 200A. 3. Mobiiltelefoni akule on kirjutatud ,,1200 mAh". Leida keskmine vooolutugevus telefonis, kui aku tühjeneb täielikult kahe ööpäeva jooksul. 4. Millise aja vältel läbib voolutugevusel 4 mA juhi ristlõiget laeng 12 C? 3. TAKISTITE JADA JA RÖÖPÜHENDUS
B. karboahelaga-CW, heteroahelaga- CWO C. karboahelaga-süsinik, heteroahelaga-Co D. karboahelaga CmHn, heteroahelaga CmHn+mittemetall Score: 0/10 Õige peaks olema D! 3. Kuidas muutub polümeeri teimiku pikkus tõmbeteimil? Student Response Feedback A. pikeneb pinge vähenemisel Student Response Feedback B. pikeneb pinge suurenemisel C. pikeneb konstantsel pingel D. plastne deformatsioon puudub Score: 10/10 4. Millest sõltub kummi elastsus? Student Response Feedback A. väävli sisaldusest makromolekulis B. aatomsidemete iseloomust makromolekulis C. makromolekuli keemilisest koostisest D. makromolekuli kujust Score: 6,6/10 5. Kas orgaanilised vaigud (fenool-, polüestevaik) on termoplastid või termoreaktiivid?
kasutamise kohta. 4. Millised suurused mõjutavad voolutugevust? 5 Vooluringi on jadamisiühendatud kaks samast materjalist silindrikujulist juhet. Esimese juhtme läbimõõt on teise läbimõõdust neli korda väiksem. Kummas juhtmes on laengukandjate kiirus suurem ja mitu korda? 6. Aku pinge on 24V, lambi takistus on 8. Leia voolutugevus. 7. Taskulambipatarei suudab anda 2 tunni vältel voolu keskmiselt 0,25A. Kui suur laeng läbib lampi? 8. Arvuta kogutakistus, kui pingel 260V on rööbiti takistid 20k 12,5k. Leia voolutugevused. *9. Jõulureklaamis on ühendatud jadamisi lambid, mille nimipinge on 13V ja nimivool 0,2A.Mitu lampi peaks ahelas olema, et toitepingel 220V pinge ühel lambil ei ületaks lubatavat? (Veidi alla võib olla, üle mitte). Kui suur on siis voolutugevus?
elastomeeride Score: 10/10 2. Milline on valentssidemete arv monomeeri süsiniku aatomis? Student Response + A. neli B. kuus C. kaks D. üks Score: 10/10 3. Kuidas muutub polümeeri teimiku pikkus tõmbeteimil? Student Response + A. pikeneb konstantsel pingel + B. pikeneb pinge suurenemisel C. plastne deformatsioon puudub D. pikeneb pinge vähenemisel Score: 10/10 4. Mis on termoreaktiivplastide (termoreaktiivide) temperatuuri toimest tingitud põhiomadus? Student Response A. sulamine temperatuuri mõjul surve all B. ühekordne sulamine-tardumine C. pöörduv sulamine-tardumine +? D
U R =U U ML , 38 millele vastavalt U U ML I= . R R Sellest avaldisest nähtub, et lineaartakisti pinge- voolu tunnusjoon kujutab sirget, mis lõikab rõhttelge punktis, kus U ML =U , see tähendab kogupingele U vastavas punktis, ja püsttelge punktis I= . R Kandes selle sirge koordinaatteljestikku, saab tunnusjoonte lõikepunktiks tööpunkti antud pingel U . Tõepoolest on see ju ainus punkt, kus mõlemas elemendis on ühesuurune vool I ja osapingete summa võrdub kogupingega U ML + U R =U . Kui kogupinge väärtus muutub näiteks U 1 ni, siis paigutub lineaartakisti tunnusjoon endaga rööbiti ümber nii, et ta läbib rõhtteljel punkti U 1 . Joonisel tähistab seda punktiirjoon. 2.2.2 Mittelineaarelementide rööpühendus Kahe mittelineaarse elemendi rööpühenduse korral on elementide pinged võrdsed ja üldvool võrdub
punktist teise teeb elektriväli tööd 1 dzaul. Kõrge pinge / madal pinge · Elektrivool on kas tugev või nõrk! · Elektripinge on kõrge või madal! · Mida kõrgem pinge, seda suurem võimalus tugeva voolu tekkimiseks. · Elektrivõrgu pinge on 220 V eluohtlik! · Kõrgepingeliini ja maa vahel 100 000 V · Pinge äikesepilvede vahel 100 000 000 V (õpik lk 63 leiad rohkem pingete väärtusi) · Pinge ei tapa, vool tapab! Näidisülesanne 1 Elektritriikraud töötab pingel 220 V. Kui palju tööd teeb elektriväli laengu 1 C läbiminekul triikraua kütteelemendist? Andmed: Lahendus: U = 220 V U= A q A = Uq q=1C A = 220 V x 1 C = Leida A! 220 J Vastus: Elektriväli teeb tööd 220 J Näidisülesanne 2 Elektronkäekellas teeb elektriväli laengu o,o1 C
Denis Amelin, Roman Ivanov, Andreas Metsoja VOLTMEETRI KALIIBRIMINE Laboratoorne töö Õppeaine:Füüsika Transporditeaduskond Õpperühm:AT21a Juhendaja: 1. Töö eesmärk. Kaliibrida galvanomeeter etteantud mtepiirkonnaga volt- meetriks.Määrata voltmeetri täpsusklass. 2. Töö vahendid. Galvanomeeter,etalonvoltmeeter,takistusmagasin, alalispingeallikas. 3. Töö teoreetilised alused. Mteriista kaliibrimine on protseduur,kus mteriista skaala jaotistega seatakse vastavusse mdetava suuruse väärtused etteantud mastaabis. Galvanomeeter on analoogmteriist nrkade voolude (ca 1mA) mtmiseks. Selleks,et kasutada galvanomeetrit voltmeetrina,tuleb gal- vanomeetriga järjestikku ühendada nn. eeltakisti (joon 1) Eeltakisti piirab voolu läbi galvanomeetri. Olgu galvanomeetri maksimaalsele näidule vastav pinge , kus on siis voolutugevus galvanomeetris ja galvanomeetri sisetakistus. Galvanomeetrist ...
Bambusekepid on erinevas suurusega: 2 väikest näole, 2 väikest jalgadele 1 pikk ja 2 keskmist kehale. Bambusekepid on erineva pikkuse, läbilõike ning lõigatud erineva nurgaga. Erinevad bambusekepid aitavad kaasa tõhusama ning sügavama massaazi teostamisel (aitavad paremini libiseda, hõõrduda, avaldada survet). Bambus on unikaalne kuna taime seinad on kaetud õrnalt ränikiviga, mistõttu välimine taime kiht on kaetud ,,tillukeste raamistikuga", mis aktiveerub mehhaanilise pingel (kokkupuutes kehaga). Seega avaldades survet bambusekeppidega aktiveerub molekulistruktuuriga ränidioksiid ning soojus, mistõttu massaazi tulemused on väga tõhusad ning püsivad. BAMBUSE MASSAAZIÕLI märksõnadeks: elustav, elastsust andev. Idamaades peetakse bambust nooruse sümboliks. Bambusekepi sisust saadud õli on rikas normaliseerivate ja niisutavate aktiivainete poolest tasakaalustades nahka ja andes sellele siidise, kirka ning ühtlase jume
Mähis, millele rakendatakse trafole antav vahelduvpinge, on tuntud kui primaarmähis. Teine mähis, millelt võetakse trafost väljuv pinge, kannab sekundaarmähise nime. Raudsüdamik on vajalik selleks, et magnetvälja võimalikult väikeste kadudega ühelt mähiselt teisele üle kanda. 13. Trafo põhilised kasutusvaldkonnad on energiatehnika, mõõtetehnika, signaaliedastustehnika ja võrgutoitega elekrtiseadmed. 14. Elektrienergia ülekannet teostatakse kõrgel pingel, sest energiakadu on siis väiksem. 15. Kodus pistikupesa klemmide pinge on 220V. 16. Elektromagnetväli on elektromagnetilist vastastikmõju vahendav ühtne väli, mille piirjuhtudeks on elektriväli ja magnetväli. 17. Elektromagnetlaine on ruumis leviv elektri- ja magnetvälja perioodiline muutus. 18. Peamiseks elektromagnetlaineid iseloomustavaks suuruseks on sagedus f. Ajalooliselt traditsioonist tulenevalt kasutatakse palju ka lainepikkust λ vaakumis.
polaarsusega pingega, mida tuleb kasutamisel hoolikalt jälgida. On olemas ka kahepolaarseid elektrolüütkondensaatoreid, millel on ka teine plaat (elektrood) oksüdeeritud. Nende mahtuvused on aga väiksemad ja gabariidid suuremad JOON.2.4 Tänu suurtele mahtuvustele kasutatakse alumiinium-elektrolüütkondensaatoreid küllalt laialdaselt, kuid ehitusest tingituna saab seda teha ainult alalis- või pulseerival pingel. Nende puuduseks on mahtuvuse suur temperatuurisõltuvus, mahtuvuse kadumine seismisel (peale kuuekuulist seismist on soovitatav nad uuesti formeerida tööpingest väiksemal pingel) ja mahtuvuse kadumine väikesel tööpingel. Tantaal-elektrolüütkondensaatorid on nn. kuivad, kuna nad ei sisalda vedelat elektrolüüti. Anoodiks on tantaali tükike, mille pind oksüdeeritakse elektrolüütiliselt. Saadud oksiidikihi Ta2O dielektriline läbitavus on 25, mis võimaldab saada suuremaid
Passiivkomponendid: Takisti takistusega R-etteantud pingel soovitud voolusaamiseks (ja vastupidi) kindla takistusega komponent – takisti. Takisti peamiseks omaduseks on lineaarne voolu-pinge sõltuvust( oomi seadus). Ideaalse takisti suurus ei sõltu temperatuurist, sagedusest, signaali suurusest. Olemas on nii konstantse väärtusega takisteid, kui ka muuttakisteid. Takistitel on olemas kindlat maksimumvõimsused.Takistitel tekib ka soovimatu signaal- müra. Temp. ja takistuse kasvades on müra järjest suurem.
R.I AMPERMEETRI KALIIBRIMINE Laboratoorne töö Õppeaine:Füüsika Transporditeaduskond Õpperühm: AT21a Juhendaja: Tallinn 2014 Sisukord 1.Töö eesmärk……………………………………………………………………………………………… ……………………………………3 2.Töö vahendid……………………………………………………………………………………………… …………………………………..3 3.Töö teoreetilised alused………………………………………………………………………………………………… ……………….3 4.Töö käik……………………………………………………………………………………………………… …………………………………..4 Kokkuvõte……………………………………………………………………………………………… …………………………………………..5 1. Töö eesmärk. Kaliibrida galvanomeeter etteantud mōōtepiirkonnaga ampermeetriks.Määrata ampermeetri täpsusklass. 2. Töö vahendid. Galvanomeeter, etalonampermeeter, takistusmagasin, alalispingeallikas. 3. Töö teoreetilised alused. Mōōteriista kaliibrimine on protseduur, kus mōōteriista skaala jaotistele seatakse vastavusse mōōdetava suuruse väärtused etteantud mastaabis. Selleks,et kasutada galv...
(kadude tõttu ekraneerivas mähises tavaliselt = 0,25...0,4) ja madalat võimsustegurit (cos = 0,4...0,6). Ka käivitusmoment pole eriti suur. 8.4 Kahefaasiline asünkroonmootor Automaatjuhtimissüsteemides on täiturmootorina (servomootorina) kasutusel ka kahefaasilised asünkroonmootorid. Mähised on ruumis nihutatud ning pöördemoment tekib nagu ühefaasilises käivitusmähisega masinas. Üks mähis ergutusmähis E töötab konstantsel pingel U1. Teine tüürmähis T töötab pingel UT, mille suurust või faasi juhtsignaaliga muudetakse. Täiturmootorile esitatakse järgmisi nõudeid · vabakäigu puudumine, s.t. toitepinge kadumisel peab mootor isepidurduma ja seiskuma · stabiilne töö mistahes kiirusel · pöörlemiskiiruse muutumine tüürpinge suuruse või faasi muutudes · suur käivitusmoment · väike tüürvõimsus · suur toimekiirus
(kadude tõttu ekraneerivas mähises tavaliselt = 0,25...0,4) ja madalat võimsustegurit (cos = 0,4...0,6). Ka käivitusmoment pole eriti suur. 8.4 Kahefaasiline asünkroonmootor Automaatjuhtimissüsteemides on täiturmootorina (servomootorina) kasutusel ka kahefaasilised asünkroonmootorid. Mähised on ruumis nihutatud ning pöördemoment tekib nagu ühefaasilises käivitusmähisega masinas. Üks mähis ergutusmähis E töötab konstantsel pingel U1. Teine tüürmähis T töötab pingel UT, mille suurust või faasi juhtsignaaliga muudetakse. Täiturmootorile esitatakse järgmisi nõudeid · vabakäigu puudumine, s.t. toitepinge kadumisel peab mootor isepidurduma ja seiskuma · stabiilne töö mistahes kiirusel · pöörlemiskiiruse muutumine tüürpinge suuruse või faasi muutudes · suur käivitusmoment · väike tüürvõimsus · suur toimekiirus
sisendit, kolme juhtsisendiga 8 sisendit jne komparaator - võrdleb ühe sisendi signaali teise sisendi ette antud pingega flash – kõige kiirem, kuni 8bit. pingejagur+komparaator+kodeerimisloogika. komparaatorite kogum ("pank"), mille osad (komparaatorid) sämplivad sisendsignaali paralleelselt, "pank" söödab andmed loogika lülitusele, mis genereerib iga pingevahemiku jaoks koodi integreeriv - rakendab tundmatu sisendpinge integraatori sisendile ja laseb pingel kasvada kindla aja jooksul, seejärel rakendatakse teada olev negatiivne (vastand-polarisatsiooniga) nimipinge integraatorile ja lastakse kasvada, kuni integraatori väljund on 0; sisendpinge arvutatakse funktsioonina nimipingest, konstantsest laadumisperioodist ja mõõdetud tühjakslaadumise perioodist Sigma-Delta- ülesämplib soovitud signaali ja filtreerib seejärel välja soovitud signaaliriba
1) selgita trafo töötamise põhimõtet (lk. 60) Tarbijad vajavad mitmesuguseid pingeid. Oluline on pinget muuta ka elektrienergia ülekandmisel kauge maa taha. Ülekanne on soodsam kõrgel pingel, sest vool on siis väiksem energiakadu on väiksem ja juhtmed võivad olla väiksema ristlõikega. Trafo eesmärgiks ongi muundada mingi pingega vahelduvvoolu elektrienergiat sama sagedusega, kuid teistsuguse pingega vahelduvvoolu energiaks. Trafol on vähemalt kaks mähist, mis asetsevad ühisel terassüdamikul. Mähist, mis on ühendatud energiaallikaga, nim primaarmähiseks. Teist mähist ,mis annab energiat tarbijale, nim sekundaarmähiseks.
Voltmeetri takistus peab olema võimalikult suur. Samas peab voltmeetri takistus olema just selline, et mõõtepiirkonna lõppväärtusega võrdne pinge tekitaks galvanomeetris suurima veel mõõdetava voolu ja viiks osuti skaala lõppu. 7. Mida teeb oommeeter jne Oommeetri korral kasutatakse testri sees paiknevat vooluallikat. Juht, mille takistust soovitakse mõõta, ühendatakse seda allikat ja galvanomeetrit sisaldavasse vooluringi. Konstantsel pingel on voolutugevus Ohmi seaduse kohaselt pöörvõrdeline takistusega. Seega võib galvanomeetrit läbiva voolu põhjal leida uuritava juhi takistuse. 8. Takistuse temperatuuritegur St. mida kõrgem on temperatuur, seda suurem on takistus 9. Madalatemperatuuriline ülijuhtivus Avastati 1911a. Kui elavhõbeda eritakistus langeb jahtumisel 4,1 K juures järsult nullini 10. Kõrgtemperatuuriline juhtivus Avastati 1986a
alumiiniumist korpus. Elektrolüütkondensaatori pingestamisel alalispingega katab elektrolüüsi tõttu tekkiv elektrit mittejuhtiv alumiiniumoksiid õhukese kihina positiivse elektroodi. See isoleeriv kiht toimibki elektrolüütkondensaatoris dielektrikuna. Tekkinud dielektriline oksiidikiht on alates mõne molekuli paksune, seepärast on kondensaatori plaadid teineteisele väga lähedal ja tekkiv mahtuvus suur. Paksemate oksiidikihtide korral saab kõrgemal pingel töötava elektrolüütkondensaatori. b) Muutekondensaatorid: Häälestuskondensaatorid Häälestuskondensaatori moodustavad kas alumiiniumplaadid või hõbetatud vaskplekist paralleelsed poolümarad plaadid. Plaatide vahel on õhk või mõni väikese kaoga dielektrik. Häälestuskondensaatorite mahtuvus jääb vahemikku 1...470 pF. Seadekondensaatorid Seadekondensaator koosneb paigalseisvast ja pööratavast osast( staatorist ja rootorist).
(Kui lülitile vajutada siis levib elektriväli valgusekiirusega ning paneb laengu kogu voolu ringis peaaegu ühtlaselt liikuma.) 6. Voolutugevus vooluringi osas on võrdeline pingega selle otstel ja pöördvõrdeline juhi takistusega. I voolutugevus (A) U pinge (V) R takistus 7. Juhi takistus on 1 oom kui temas tekib pingel 1 V vool tugevusega 1 A. 8. Juhi takistus ei sõltu ei pingest ega voolutugevusest, kuid nende kaudu saab takistust määrata. R takistus l juhi pikkus (m) S juhi ristlõike pindala - eritakistus 9. Juhi eritakistus on võrdne 1m pikkuse ning 1 mm ristlõike pindalaga juhi takistusega. 10.
pöörlema ning seetõttu tekib mähises ja sellega ühendatud juhis induktsioonivool. 27.Milleks kasutatakse generaatoreid?Voolu tootmiseks. 28.Millised energia muundumised toimuvad generaatoris?Elektrigeneraatorismuundub mehaaniline energia elektrienergiaks. 29.Milliseid energiaid kasutatakse generaatori tööle rakendamiseks?Hüdro-, tuuma-, tuule- ja soojuselektrienergiat. 30.Kuidas ja millisel põhimõttel transporditakse elektrienergiat?Juhtmetega, kõrgel pingel, väikese elektrikaduga ja väikesel voolutugevusel. 31.Millest koosneb ja kuidas töötab transformaator?Mähis raudsüdamik. Elektromagnetilise induktsiooni nähtusel. 32.Milleks kasutatakse transformaatoreid?Kas neid saab kasutada ka alalisvoolu korral?Pinge ja voolutugevuse muutmiseks. Ei saa, sest mähised ei ole üksteisega ühendatud ja alalisvool ei tekita muutuvat magnetvälja. 33.Kui transformaator tõstab pinget kolm korda, kuidas muutub siis voolutugevus?...vähendab pinget
voolu, kuid lasta läbi vahelduvat. Kondensaator on vajalik ka võnkeringis, mille abil saame kõikvõimalike raadio- või telesaatejaamade elektromagnetlainete hulgast välja valida just need, mis kannavad meile huvi pakkuvat programmi. Laialt levinud on mikrofon, milles sisaldub kondensaator. Sel juhul on kondensaatori üheks plaadiks õhuke metallkile, mis hakkab helilainete mõjul võnkuma. Võnkumisel muutub plaatide vahekaugus ja ka kondensaatori mahtuvus. Konstantsel pingel kaasneb mahtuvuse muutumisega laengu muutus. Järelikult peab vooluallikat ja kondensaatorit sisaldavas ahelas tekkima elektrivool. Sellega on helivõnkumised muudetud elektrilisteks võnkumisteks. Mahtuvuse muutmisel põhineb enamasti ka arvuti klaviatuuri töö. Vajutades klahvile, suurendame klahvi taga paikneva kondensaatori mahtuvust ja kutsume nii esile vooluimpulsi. Mahtuvusliku lüliti eeliseks on asjaolu, et temas ei toimu metallosade vahetut kontakti
Juhi takistus R on võrdeline tema pikkusega (l) ja pöördvõrdeline ristlõikepindalaga (S). Võrde teguriks on - aine eritakistus, mis näitab kui suur on sellest ainest valmistatud ühikulise pikkusega ja ristlõikepindalaga keha takistus. l R= S · Millise juhi takistus (kui suur) on 1 ? Juhi takistus on 1 , kui pingel 1V läbib seda vool tugevusega 1A. · Mida iseloomustab eritakistus? Kui suur on eritakistus 1 m? Eritakistus iseloomustab ainet, millest keha koosneb. 1 oom-meeter on selline juhieritakistus millest valmistatud keha, pikkusega 1m ja ristlõike pindalaga 1m2 (1m kuup), takistus on 1m. · Kuidas sõltub eritakistus ja seega juhi takistus temperatuurist? Miks metallide eritakistus suureneb temperatuuri tõustes?
Elektrienergiat toodetakse, edastatakse ja tarbitakse tänapäeval suurtes ühtse tervikuna toimivates ühendelektrisüsteemides. Energiasüsteem on elektrijaamade, elektrivõrkude ja elektritarbijate ühendus, kuhu lisanduvad elektrijaamadega seotud soojusvõrgud ja -tarbijad. Energiasüsteemi elektriline osa on elektrisüsteem ning väga olulise osa sellest moodustab elektrivõrk. Elektrijaamad on ühendatud süsteemi põhivõrku, mis tavaliselt talitleb pingel 220 500 kV (Eestis 110 330 kV Eesti elektrisüsteem on kolme 330 kV liiniga ühendatud Venemaa elektrisüsteemiga (kaks liini Narvast St. Peterburgi ja Kingiseppa ning üks Tarust Pihkvasse) ja kahe Valmierasse viiva 330 kV liiniga Läti elektrisüsteemiga. Soomega on Eesti elektrisüsteem ühendatud Harku Espoo ± 150 kV alalisvooluliini kaudu . Esimest tüüpi energiaallikad 2.Taastuvad energiaallikad 1
staator e. paigalseisev osa, mootor e. pöörlev osa. Tööpõhimõte: juhmemähis pannakse püsi- või elektromag. ümber pöörlema, liikumisel muutub mähise keerde läbiv mag.voog, selles tekib induktsiooni EMI (mähis koostatakse paljudest keerdudest, siis on EMI suurem) ja seega ka U selle otstel. Tänapäeval tehastes kasutatavates generaatorites pöörleb elektromag. ümber juhtmähise (see on mähitud raudsõdamikule, et suurendada mag.voogu). El.energia ülekanne toimub kõrgel pingel, kuna 1) trafo kasutegur on suur, st. I1U1I2U2P1=P2=UI 2) el.energia ülekandel suurte kauguste taha on energia kadu suur, kuna juhtmete soojendamiseks kuluv energia on võrdeline I2-ga (Q=I2Rt) 3) sama võimsuse juures saame kadusid vähendada tõstes pinget ja seega vähendades voolutugevust (P=UI). 2.Sagedus võngete (pöörete) arv, mida keha sooritab ajaühikust(sek). f=n/t=1/T. Ühik 1Hz. Pöördvõrdeline perioodiga. 1Hz sagedus siis, kui 1s jooksul tehakse 1 täisvõnge.
Konstruktsioonielementide väsimusega tuleb arvestada dünaamiliste süstemaatiliste koormuste mõjumisel. Need on perioodilised ja mitteperioodilised koormused või paljukordsed impulsid ja löögid masinate ja seadmete töötamisel, inimeste tegevusest või keskkonna mõjudest põhjustatud koormustel. Konstantse amplituudiga perioodiliselt muutuv pinge Muutuva amplituudiga mitteperioodiline pinge Materjali väsimus - nähtus, kui suure arvu korduvate koormamiste juures materjal puruneb pingel, mis on tunduvalt väiksem tõmbetugevusest või isegi voolavuspiirist. Väsimuspiir - miinimumväärtus, milleni purustav pinge väheneb koormustsüklite arvu suurenemisel Väsimuspragude tekkimist soodustavad sisselõiked, ristlõike järsud muutused, omapinged ja madalad temperatuurid. Väsimuspiiri väärtus sõltub järgmistest parameetritest: - koormuse tsüklite arvust; - koormuse muutumise iseloomust; - detaili tüübist (kuju, valmiostamisviis, pinnatöötlus).
genereerida elektrit, et saavutada sama voolutugevus võrreldes mageveekaladega. · Ahvenlaste sugulane kes elutseb Atlandi ookeani lääneosas - tähetarkkala. Ta peidab end liiva sisse jättes välja ainult 2 pungil silma, ning ootab saaklooma. Elektrielundid paiknevad tal kahes lohus silmade vahel. ELEKRTIRAI · Kaalub umbes 100 kg, millest elektrielundid on umbes 15 kg. · Puhanud rai võib anda 8 ampri tugevust voolu pingel 300 volti. · Ehituse poolest on elektrirai elektrielundid üsna sarnased galvaanielementide patareiga. MAGEVEE KALAD · Mageveekaladest toodab kõige suuremat elektrit elektriangerjas. Kuna magedas vees levib elektrivool halvemini kui soolases merevees, peavad magevee kalade elektrielundid tootma suurema võimsusega elektrit. Elektriangerjal on koguni 3 elektrielundit ning ta suudab toota kuni 550 volti elektrit. Kõiki kolme
Impulss tehnika alused Impulss tehnikaks nimetatakse seda elektroonika osa, mis tegeleb impulsiliste saame 0tasemelise piiramise ülalt. Kui aga meil on dioodiga järjestiku pingeallikas, siis ei avane diood signaalide genereerimise, formeerimise ja võimendamisega. Impulsilisi signalle kasutatakse digitaal mitte väikeselisel positiivsel pingel vaid alles siis kui sisend pinge saab pingeallika pingest tehnikas, ning ka signaalide edastamisel, kui sinuselist signaali iseloomustatakse kolme parameetriga, positiivsemaks. Seega määrab kasutatav pingeallikas piiramis nivoo. Täpsemalt tuleb arvestada ka need on :Amplituud, Sagedus, Algfaas. Siis impulsiliste signaalide korral on vajalikke parameetreid dioodi päripinge langu, sest diood ei avane mitte 0sel pingel, vaid siis kui pinge on ületanud 0,5V. märksa rohkem
pöörlemiskiiruse suurenemisel; 2) tuleb piirata käivitusvoolu toitevõrgus ja lühisrootoriga as.mootori näivvõimsuseks nim suurustUJ=S võimsustegur cos Reaktiivvõimsus Q=S=sin; võimsus kolmnurk S= kasutamine käivitamisega madaldatud pingel ei ole rakendatav käivitusmomendi vähenemise tõttu.; 3) 2 2 ruutjuur p +Q töömasina pöörlemapandavad hoomassid ja siis ka käivitusaeg on nii suured, et vasekadudest tingitud 7.Komefaasilise vooluringi tähtlülülitu Generaatori faasimähiste lõppude x y z kokkuühendamisel tekib temperatuuri tõus võib ohustada mähiste isolatsiooni.
katkemist 1520 sekundi pärast järgnevad kliinilised krambid loom sipleb 3. Vaikne periood taastub looma hingamine ja hakkab tajuma ümbrust JÄLGITAVAD VOOLU PARAMEETRID PINGE selle tõusuga lühendame uimastamise aega suureneb veretustamise kiirus ja aste TUGEVUS veistel voolutugevus 0,1 A kutsub esile südame fibrillatsiooni ning põhjustab looma surma Looma oomiline taksitus kindlal pingel võib varieeruda 100 kuni 2000 oomini Efektiivseim on täisnurkne või trapetsikujuline voo 2 MEETODIT 1. AINULT PEAD LÄBIV MEETOD Elektrivool 50 60 Hz juhitakse läbi aju Põhjustab kohese teadvuse kao Elektroodideks kas metallist kaheharuline elektrood Või kääride taolised tangid väikeloomade ja sigade jaoks 2. SÜDANT LÄBIV MEETOD (pea keha uimastus) Elektrivool 50 60 Hz juhitakse ühe
See on 5V Stand-By. Antud pinge on vajalik, et teatud arvuti komponente hoida funktsioneerivana pidevalt. Selle abil saame me arvuti näiteks panna oote reziimi ja säästa voolu, ilma, et me arvuti välja lülitaks. Toiteplokidel on tihtipeale sees ka kaitsmed lühistuste, ülepingete, alapingete ja muude erinevate vooluvõrguga seotud vigade üleelamiseks. Paljudel toiteplokkidel on lülitused, mis lubavad töötada tal ka madalamal pingel, tavaliselt näiteks 115 volti. Need lülitused võivad olla füüsilised lülitid toiteploki küljes, mida inimene peab kasutama, kuid ka elektroonilised. Kui toiteplok on lülitatud inimese poolt aga 115V peale ja ta lülitada 230V võrgu, hävitab see toiteploki sisemise elektroonika. Toiteplokid väljastavad erinevaid pingeid, näiteks 12V, 5V , 3.3V ja ka erinevate potensiaalidega. Tänapäeva toiteplokid on SMPS tüüpi toiteallikad, mis kasutavad ferrit südamikuga trafosi.
Varistorid. Varistor on mittelineaarne pooljuht takisti, mille takistus rakendatud pinge suurenemisel oluliselt väheneb. Varistori pinge-voolu tunnusjoon on nullpunkti suhtes sümeetriline mõlemast suunast. Mistõttu varistore saab kasutada alaldis kui ka vahelduvpinge lülituses. Põhiparameetrid: 1. Voolu temperatuuri tegur väljendab varistori läbiva voolu suhtelist muutust ühe kelvi ni kohta püsival pingel. See tegur on enamikel varistoridel +0,7%/K 2. Mittelineaarsus tegur =RST/Rd on pinge voolu tunnusjoone valitud punktile vastava staatilise ja dünaamilise suhe. R staatiline Rd dünaamiline 3. Liigituspinge see on alalispinge, mille puhul varistori läbib kindla suurusega vool nimetusega liigitusvool. Liigituspinget ei tule mõista tööpingena, sest tööpinge
Urk = 30V Irk = 1mA Ure = 17V Ire = 5mA I U Valime MLT 0,125 3,6koomi +/- 5% Rd Dünaamiline takistus =U/ I R = staatiline takistus = U/I = R/Rd Voolu temperatuuritegur väljendab varistori läbiva voolu suhtelist muutust 1 K kraadi kohta püsival pingel ja see tegur on enamikel varistoridel + 0,7% 1 K kraadi kohta. 5.11.2007 Termotakistid element, mille takistus sõltub oluliselt ning mittelineaarselt temperatuurist, seetõttu on termotakistil suur takistusetemperatuuri tegur. (r). Kui termotakistil r on + märgiga st. temperatuuri suurenedes tema takistus suureneb ja teda nimetatakse posistoriks. Kui temperatuuri suurenedes takistus väheneb on r märgiga ja teda nimetatakse termistoriks.
2)juhis peab olema tekitatud elektriväli. · Alalisvooluks nimetatakse ajas muutumatu tugevusega voolu(iseloomustavaid füüsikalisi suurusi tähistatakse suurte tähtedega I,U,R) · Ohmi seadus vooluringi osa kohta: voolutugevus vooluringi osas on võrdeline pingega selle otstel ja pöördvõrdeline selle vooluringi osa takistusega. I-juhti läbiva voolu tugevus [1A] U-juhi otstele rakendatud pinge [1V] R-juhi takistus[1 oom] · Juhi takistus on 1 oom, siis kui pingel 1V läbib seda juhti vool tugevusega 1A. Juhi takistus sõltub: 1)võrdeliselt juhi pikkusest 2)pöördvõrdeliselt juhi ristlõike pindalast 3)materjalist 4)temperatuurist. · Laetud osakeste korrapärasel liikumisel juhis teevad elektrivälja jõud tööd. Seda tööd nim elektrivoolu tööks. · Elektrivoolu võimsus võrdub voolu töö ja selle sooritamiseks kulunud ajavahemiku suhtega. A-elektrivoolutöö[1J] I-voolutugevus [1A] U-pinge[1V] R-takistus[1oom]
Pingelõdvenduse algus: 1970.aastate alguseks oli Egiptus ja Iisrael sõlmisid 79.a märtsis rahulepingu, Lääne välispo jõudnud ummikusse. Pandi alus millega Egiptus sai tagasi Siinai poolsaare. pingelõdven. Essadena asusid NSVL ja teiste Islamirev Iraanis: 60.a alustas sahh Mohammad sotsmaadega suhteid parandama Eu riigid. 66.a Reza Pahvlavi nn valget rev, mis tähendus külastas Moskvat Pr president. Pr ja NSVL vahel ulatuslikku läänestamist. Naistele anti meestega hakkas arenema maj. Ja kultuuriline koostöö. võrdsed õigused, teostati maareform, arendati Paranesid ka NSVL suhted 2
kahte elektroodide süsteemi: teravik – teravik ja tasapind – teravik. Võrdsetel elektroodide vahekaugustel on läbilöögipinge varraselektroodide puhul suurem kui varras – tasapind elektroodidel, sest viimasel juhul on elektroodide süsteemi suurema mahtuvuse tõttu laeng elektroodidel suurem ja lahenduse arendamine kergem. Tahkedielektrikuga ühtlases elektriväljas toimub lahendusena ülelöök ja alati madalamal pingel kui õhu läbilöök samal elektroodide vahekaugusel ilma tahkedielektrikuta. Graafikult 2 on näha, et domineeriva tangentsiaalkomponendi katsetamisel toimus ülelöök kõrgematel pingetel kui elektriväljas, kus domineeris elektrivälja tugevuse normaalkomponent. Domineeriva normaalkomponendi puhul eelneb ülelöögile nii koroona- kui ka liuglahendus. Domineeriva tagentsiaalkomponendi puhul võib ülelöögile eelneda koroonalahendus.
annaabi.ee 
