Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Alalisvool - valemid (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui tugev vool seda juhti keskmiselt läbis?
  • Millise aja jooksul läbib voolutugevusel 4mA laeng 12C?
  • Kui suur laeng selle aja jooksul lampi läbib?
  • Mitu elektroni läbib igas sekundis juhtme ristlõiget kui voolutugevus juhis on 8mA?
  • Mitu elektroni läbib juhi ristlõiget voolutugevusel 16A 2ms jooksul?
  • Kui suur on 5m pikkuse nikroomtraadi takistus kui ta ristlõikepindala on 025mm2?
  • Millise läbimõõduga 15 km pikkuse alumiiniumtraadi takistus on 1586?
  • Kui traadi temperatuur tõuseb 10C võrra?
  • Milline on ahela takistus juhul kui neid tarbijad on ahelas 4?
  • Milline on ahela takistus juhul kui neid tarbijad on ahelas 6?
  • Kui suur on ahela takistus kui ühendada juhid 25 50 ja 75 jadamisi?
  • Kui suur on ahela takistus kui ühendada juhid 25 50 ja 75 rööbiti?
  • Kui suur on lambi võimsus mis hõõgub pingel 12V ning voolutugevus temas on 4A?
  • Millise tugevusega vool läbib 100W lampi pingel 220V?
  • Kui suur on lambile rakendatud pinge kui voolutugevus lambis on 2A?
  • Kui palju tööd teeb see mootor 10 minutiga?
  • Kui tugev 34 Elektrimootori võimsus on 450W Kui palju tööd teeb see mootor 10 minutiga?
  • Kui selle otstele on rakendatud pinge 200V?
  • Kui juhis vabaneb soojust 6kJ?
  • Kui suur on selle küttekeha võimsus?
  • Milline on selle vooluallika sisetakistus?
  • Kui suure töö teevad kõrvaljõud 5minuti jooksul?
Valemid ­ alalisvool Valemid ­ alalisvool 1. Voolutugevuse definitsioon 1. Voolutugevuse definitsioon
kus I ­ voolutugevus juhis (A), q ­ juhi ristlõiget läbinud laeng (C), t ­ ajavahemik , mille jooksul juhti laeng läbis kus I ­ voolutugevus juhis (A), q ­ juhi ristlõiget läbinud laeng (C), t ­ ajavahemik, mille jooksul juhti laeng läbis
2. Voolutugevuse arvutamine 2. Voolutugevuse arvutamine
kus I ­ voolutugevus juhis (A), q ­ vabade laetud osakeste laeng (C) ,n ­ laetud osakeste kontentratsioon juhis (m-3 ­ loe osakest kuupmeetris); v ­ kus I ­ voolutugevus juhis (A), q ­ vabade laetud osakeste laeng (C) ,n ­ laetud osakeste kontentratsioon juhis (m-3 ­ loe osakest kuupmeetris); v ­ laetud osakeste suunatud liikumise kiirus juhis (m/s), S ­ juhi ristlõikepindala (m2) laetud osakeste suunatud liikumise kiirus juhis (m/s), S ­ juhi ristlõikepindala (m2)
3. Ohmi seadus vooluringi osa kohta 3. Ohmi seadus vooluringi osa kohta
kus I ­ voolutugevus (A), G ­ elektrijuhi juhtivus (S) ja U ­ pinge juhi otstel (V) kus I ­ voolutugevus (A), G ­ elektrijuhi juhtivus (S) ja U ­ pinge juhi otstel (V)
kus I ­ voolutugevus (A), R ­ juhi takistus () ja U ­ pinge juhi otstel (V) kus I ­ voolutugevus (A), R ­ juhi takistus () ja U ­ pinge juhi otstel (V)
4. Juhi takistuse sõltuvus mõõtmetest ja materjalist 4. Juhi takistuse sõltuvus mõõtmetest ja materjalist
kus R ­ juhi takistus (), ­ materjali eritakistus (/m või ka (·mm2)/m), l ­ juhi pikkus (m), juhi ristlõikepindala (m2 või mõningatel juhtudel ka kus R ­ juhi takistus (), ­ materjali eritakistus (/m või ka (·mm2)/m), l ­ juhi pikkus (m), juhi ristlõikepindala (m2 või mõningatel juhtudel ka mm2) mm2)
5. Juhi takistuse sõltuvus temperatuurist 5. Juhi takistuse sõltuvus temperatuurist
kus ­ materjali eritakistus mingil temperatuuril, 0 ­ materjali eritakistus temperatuuril 0°C (mõlemad /m või ka (·mm2)/m), ­ takistuse kus ­ materjali eritakistus mingil temperatuuril, 0 ­ materjali eritakistus temperatuuril 0°C (mõlemad /m või ka (·mm2)/m), ­ takistuse temperatuuritegur (°C-1 ­ loe pöördkraad), t - juhi temperatuur (°C) temperatuuritegur (°C-1 ­ loe pöördkraad), t - juhi temperatuur (°C)
6. Juhtide jadaühenduse seadused 6. Juhtide jadaühenduse seadused
kus Ijada ­ voolutugevus jadaahelas (A); Ujada ­ pinge jadaahela otstel (V), U1, U2, U3 ­ pinged ahelat moodustavate juhtide otstel (V), Rjada ­ jadaahela kus Ijada ­ voolutugevus jadaahelas (A); Ujada ­ pinge jadaahela otstel (V), U1, U2, U3 ­ pinged ahelat moodustavate juhtide otstel (V), Rjada ­ jadaahela takistus (); R1, R2, R3 ­ ahelat moodustavate juhtide takistused () takistus (); R1, R2, R3 ­ ahelat moodustavate juhtide takistused ()
7. Juhtide rööpühenduse seadused 7. Juhtide rööpühenduse seadused öö öö
öö öö
öö öö
kus Urööp ­ pinge ahela ja ahelat moodustavate juhtide otstel (V); Irööp ­ voolutugevus ahela hargnemata osas (A), I1, I2, I3 ­ voolutugevused ahela kus Urööp ­ pinge ahela ja ahelat moodustavate juhtide otstel (V); Irööp ­ voolutugevus ahela hargnemata osas (A), I1, I2, I3 ­ voolutugevused ahela harudes (A), Rrööp ­ rööpahela takistus (); R1, R2, R3 ­ ahelat moodustavate juhtide takistused () harudes (A), Rrööp ­ rööpahela takistus (); R1, R2, R3 ­ ahelat moodustavate juhtide takistused ()
8. Alalisvoolu töö 8. Alalisvoolu töö
kus A ­ alalisvoolu poolt tehtav töö (J), I ­ voolutugevus (A), pinge (V), t ­ ajavahemik mille jooksul tööd tehakse (s) kus A ­ alalisvoolu poolt tehtav töö (J), I ­ voolutugevus (A), pinge (V), t ­ ajavahemik mille jooksul tööd tehakse (s) 9. Voolu soojuslik toime (Joule'i-Lenz'i seadus) 9. Voolu soojuslik toime (Joule'i-Lenz'i seadus)
10. Alalisvoolu võimsus 10. Alalisvoolu võimsus
kus N ­ võimsus (W), A ­ (voolu) töö (J), t ­ ajavahemik mille jooksul tööd tehakse (s), U ­ pinge (V), I ­ voolutugevus (A) ja R ­ takistus () kus N ­ võimsus (W), A ­ (voolu) töö (J), t ­ ajavahemik mille jooksul tööd tehakse (s), U ­ pinge (V), I ­ voolutugevus (A) ja R ­ takistus ()
11. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta 11. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta
kus I ­ voolutugevus (A), ­ vooluallika elektromotoorjõud, R ­ ahela (välis)takistus (), r­ voolallika sisetakistus () kus I ­ voolutugevus (A), ­ vooluallika elektromotoorjõud, R ­ ahela (välis)takistus (), r­ voolallika sisetakistus ()
12. Elektrolüüsi seadus 12. Elektrolüüsi seadus
kus m ­ elektroodil eralduva aine mass (kg), k ­ elektrolüüdi elektrokeemiline ekvivalent (kg/C), I ­ voolutugevus (A), t ­ ajavahemik, mille jooksul kus m ­ elektroodil eralduva aine mass (kg), k ­ elektrolüüdi elektrokeemiline ekvivalent (kg/C), I ­ voolutugevus (A), t ­ ajavahemik, mille jooksul vool elektrolüüti läbib (s) vool elektrolüüti läbib (s) Ülesanded ­ alalisvool Ülesanded ­ alalisvool
1. Juhi ristlõiget läbis 5 min jooksul laeng 6C. Kui tugev vool seda juhti (keskmiselt) läbis? 1. Juhi ristlõiget läbis 5 min jooksul laeng 6C. Kui tugev vool seda juhti (keskmiselt) läbis? 2. Millise aja jooksul läbib voolutugevusel 4mA laeng 12C? 2. Millise aja jooksul läbib voolutugevusel 4mA laeng 12C? 3. Taskulambipatarei suudab lampi toita 2h jooksul keskmiselt elektrivooluga, mille tugevus 3. Taskulambipatarei suudab lampi toita 2h jooksul keskmiselt elektrivooluga, mille tugevus on 250mA. Kui suur laeng selle aja jooksul lampi läbib? on 250mA. Kui suur laeng selle aja jooksul lampi läbib? 4. Mitu elektroni läbib igas sekundis juhtme ristlõiget kui voolutugevus juhis on 8mA? 4. Mitu elektroni läbib igas sekundis juhtme ristlõiget kui voolutugevus juhis on 8mA? 3,2A? Elektroni laeng on 1,6·10-19C. 3,2A? Elektroni laeng on 1,6·10-19C. 5. Mitu elektroni läbib juhi ristlõiget voolutugevusel 16A 2ms jooksul? 5. Mitu elektroni läbib juhi ristlõiget voolutugevusel 16A 2ms jooksul? 6. Kui tugev on elektrivool alumiiniumjuhtmes ristlõikepindalaga 5 mm2, milles elektronide 6. Kui tugev on elektrivool alumiiniumjuhtmes ristlõikepindalaga 5 mm2, milles elektronide kontsentratsioon on 5·1028m-3 ning elektronide suunatud liikumise keskmine kiirus on kontsentratsioon on 5·1028m-3 ning elektronide suunatud liikumise keskmine kiirus on 0,25 mm/s? 0,25 mm/s? 7. Milline on elektronide suunatud liikumise kiirus hõbetraadis, mille ristlõikepindala on 7. Milline on elektronide suunatud liikumise kiirus hõbetraadis, mille ristlõikepindala on 0,12mm2, kui voolutugevus juhtmes on 32A ning elektronide kontsentratsioon hõbedas 0,12mm2, kui voolutugevus juhtmes on 32A ning elektronide kontsentratsioon hõbedas on 6·1028m-3. on 6·1028m-3. 8. Millise diameetriga vaskjuhe tuleks võtta, et voolutugevusel 52,9A oleks 8. Millise diameetriga vaskjuhe tuleks võtta, et voolutugevusel 52,9A oleks juhtivuselektronide suunatud liikumise kiirus selles 0,5 mm/s. Elektronide juhtivuselektronide suunatud liikumise kiirus selles 0,5 mm/s. Elektronide kontsentratsioon vases on 8,43·1027m-3. kontsentratsioon vases on 8,43·1027m-3. 9. Aku poolt tekitatav pinge on 12V, lambi takistus 5. Leia voolutugevus lambis . 9. Aku poolt tekitatav pinge on 12V, lambi takistus 5. Leia voolutugevus lambis. 10. 4,5-voldisel pingel töötavat elektrimootorit läbib vool tugevusega 500mA. Kui suur on 10. 4,5-voldisel pingel töötavat elektrimootorit läbib vool tugevusega 500mA. Kui suur on mootori mähise elektritakistus ? mootori mähise elektritakistus? 11. Millist pinget näitab voltmeeter , mille takistus on 5k kui teda läbib vool tugevusega 11. Millist pinget näitab voltmeeter, mille takistus on 5k kui teda läbib vool tugevusega 0,3mA? 0,3mA? 12. Kui suur on 5m pikkuse nikroomtraadi takistus, kui ta ristlõikepindala on 0,25mm2? 12. Kui suur on 5m pikkuse nikroomtraadi takistus, kui ta ristlõikepindala on 0,25mm2? Nikroomi eritakistus on 1,1 ·m. Nikroomi eritakistus on 1,1 ·m. 13. Kui pikk nikeliintraat, mille ristlõikepindala on 0,15mm2, tuleks võtta, et tema takistus 13. Kui pikk nikeliintraat, mille ristlõikepindala on 0,15mm2, tuleks võtta, et tema takistus oleks 42? Nikeliini eritakistus on 0,42 ·m. oleks 42? Nikeliini eritakistus on 0,42 ·m. 14. Millise läbimõõduga 15 km pikkuse alumiiniumtraadi takistus on 15,86? Alumiiniumi 14. Millise läbimõõduga 15 km pikkuse alumiiniumtraadi takistus on 15,86? Alumiiniumi eritakistus on 28 n·m. eritakistus on 28 n·m. 15. Temperatuuril 0°C on vasktraadi takistus 1. Mitme oomi võrra suureneb/väheneb tema 15. Temperatuuril 0°C on vasktraadi takistus 1. Mitme oomi võrra suureneb/väheneb tema takistus, kui traadi temperatuur tõuseb 10°C võrra? kahaneb 20°C võrra? Vase takistuse takistus, kui traadi temperatuur tõuseb 10°C võrra? kahaneb 20°C võrra? Vase takistuse temperatuuritegur on 0,004 °C-1. temperatuuritegur on 0,004 °C-1. 16. Temperatuuril 0°C on terastraadi takistus 250. Millisel temperatuuril on sama traadi 16. Temperatuuril 0°C on terastraadi takistus 250. Millisel temperatuuril on sama traadi takistus 400. Terase takistuse temperatuuritegur on 0,006 °C-1. takistus 400. Terase takistuse temperatuuritegur on 0,006 °C-1. 17. Kui suure ristlõikepindalaga peab olema nikroomtraadist küttekeha, et tema otstele 17. Kui suure ristlõikepindalaga peab olema nikroomtraadist küttekeha, et tema otstele rakendatud 220V pinge korral oleks voolutugevus temas 0,25A? Traadi pikkus on 800m . rakendatud 220V pinge korral oleks voolutugevus temas 0,25A? Traadi pikkus on 800m. Nikroomi eritakistus on 1,1 ·m. Nikroomi eritakistus on 1,1 ·m. 18. Kui pikk konstatntaantraat tuleks võtta, et tema otstele rakendatud 720V pinge tekitaks 18. Kui pikk konstatntaantraat tuleks võtta, et tema otstele rakendatud 720V pinge tekitaks temas voolu tugevusega 6A? Traadi ristlõikepindala on 5 mm2. Konstantaani eritakistus temas voolu tugevusega 6A? Traadi ristlõikepindala on 5 mm2. Konstantaani eritakistus on 0,5·m. on 0,5·m. 19. Arvuta jadaahela takistus kui ahela moodustavad kolm tarbijat, igaüks takistusega 10. 19. Arvuta jadaahela takistus kui ahela moodustavad kolm tarbijat, igaüks takistusega 10. Milline on ahela takistus juhul kui neid tarbijad on ahelas 4? 7? Milline on ahela takistus juhul kui neid tarbijad on ahelas 4? 7? 20. Arvuta rööpahela takistus kui ahela moodustavad kolm tarbijat, igaüks takistusega 30. 20. Arvuta rööpahela takistus kui ahela moodustavad kolm tarbijat, igaüks takistusega 30. Milline on ahela takistus juhul kui neid tarbijad on ahelas 6? 10? Milline on ahela takistus juhul kui neid tarbijad on ahelas 6? 10? 21. Kui suur on ahela takistus kui ühendada juhid 25, 50 ja 75 jadamisi? 21. Kui suur on ahela takistus kui ühendada juhid 25, 50 ja 75 jadamisi? 22. Kui suur on ahela takistus kui ühendada juhid 25, 50 ja 75 rööbiti? 22. Kui suur on ahela takistus kui ühendada juhid 25, 50 ja 75 rööbiti? 23. Jadaahel koosneb kahest tarbijast, mille takistused on 30 ja 120. Jadaahela otstele on 23. Jadaahel koosneb kahest tarbijast, mille takistused on 30 ja 120. Jadaahela otstele on rakendatud pinge 1,5V. Arvuta voolutugevus aheleas ja pinged kummagi juhi otstel ning rakendatud pinge 1,5V. Arvuta voolutugevus aheleas ja pinged kummagi juhi otstel ning ahela kogutakistus . ahela kogutakistus. 24. Rööpahel koosneb kahest tarbijast, mille takistused on 25 ja 100. Ahela otstele on 24. Rööpahel koosneb kahest tarbijast, mille takistused on 25 ja 100. Ahela otstele on rakendatud pinge 20V. Arvuta voolutugevus kummaski juhis ja ahela hargnemata osas rakendatud pinge 20V. Arvuta voolutugevus kummaski juhis ja ahela hargnemata osas ning rööpahela kogutakistus. ning rööpahela kogutakistus. 25. Jadaahela moodustavad tarbijad, mille takistused on vastavalt 200, 250 ja 300. 25. Jadaahela moodustavad tarbijad, mille takistused on vastavalt 200, 250 ja 300. Pinge 250-oomise takistusega juhi otstel on 100V. Arvuta: voolutugevus ahelas, pinged Pinge 250-oomise takistusega juhi otstel on 100V. Arvuta: voolutugevus ahelas, pinged 200- ja 300-oomise takistusega juhtide otstel, pinge vooluallika klemmidel ja jadaahela 200- ja 300-oomise takistusega juhtide otstel, pinge vooluallika klemmidel ja jadaahela kogutakistus. kogutakistus. 26. Rööpahela moodustavad juhid, mille takistused on 200, 600 ja 1200. Voolutugevus 26. Rööpahela moodustavad juhid, mille takistused on 200, 600 ja 1200. Voolutugevus 1200-oomises juhis on 0,2A. Arvuta: pinge vooluallika klemmidel, voolutugevused 200- 1200-oomises juhis on 0,2A. Arvuta: pinge vooluallika klemmidel, voolutugevused 200- ja 600-oomises juhis ning vooluahela hargnemata osas, samuti rööpahela kogutakistus. ja 600-oomises juhis ning vooluahela hargnemata osas, samuti rööpahela kogutakistus. 27. Kui palju soojust eraldub pliidiplaadist, mis töötab pingel 220V viie minuti jooksul, kui 27. Kui palju soojust eraldub pliidiplaadist, mis töötab pingel 220V viie minuti jooksul, kui voolutugevus plaadis on 2A? voolutugevus plaadis on 2A? 28. Millise tugevusega elektrivoolu vajab 220V pingel töötava pesumasina mootor, et ta teeks 28. Millise tugevusega elektrivoolu vajab 220V pingel töötava pesumasina mootor, et ta teeks ühe minutiga tööd 33kJ? ühe minutiga tööd 33kJ? 29. Millisel pingel töötab autoraadio , kui tema tööks vajalik voolutugevus on 500 mA ning ta 29. Millisel pingel töötab autoraadio, kui tema tööks vajalik voolutugevus on 500 mA ning ta kulutab tunnis 21,6 kJ energiat? kulutab tunnis 21,6 kJ energiat? 30. Kui suur on lambi võimsus, mis hõõgub pingel 12V ning voolutugevus temas on 4A? 30. Kui suur on lambi võimsus, mis hõõgub pingel 12V ning voolutugevus temas on 4A? 31. Millise tugevusega vool läbib 100W lampi pingel 220V? 31. Millise tugevusega vool läbib 100W lampi pingel 220V? 32. Kui suur pinge on rakendatud lambi klemmidele, kui ta töötab võimsusega 48W ning 32. Kui suur pinge on rakendatud lambi klemmidele, kui ta töötab võimsusega 48W ning võtab vooluallikast voolu tugevusega 2A? võtab vooluallikast voolu tugevusega 2A? 33. Hõõglamp kulutab 0,5h töötamise jooksul 450 kJ energiat. Milline on lambi võimsus ja 33. Hõõglamp kulutab 0,5h töötamise jooksul 450 kJ energiat. Milline on lambi võimsus ja kui suur on lambile rakendatud pinge kui voolutugevus lambis on 2A? kui suur on lambile rakendatud pinge kui voolutugevus lambis on 2A? 34. Elektrimootori võimsus on 450W. Kui palju tööd teeb see mootor 10 minutiga? Kui tugev 34. Elektrimootori võimsus on 450W. Kui palju tööd teeb see mootor 10 minutiga? Kui tugev vool läbib mootori mähist kui selle otstele on rakendatud pinge 200V? vool läbib mootori mähist kui selle otstele on rakendatud pinge 200V? 35. Juhi takistusega 100 otstele on rakendatud pinge 220V. Mitu minutit peab selles juhis 35. Juhi takistusega 100 otstele on rakendatud pinge 220V. Mitu minutit peab selles juhis vool tegema tööd, et kulutataks 43,56 kJ energiat? vool tegema tööd, et kulutataks 43,56 kJ energiat? 36. Küttekeha läbib 5 minuti jooksul vool tugevusega 200 mA. Milline on selle juhi takistus 36. Küttekeha läbib 5 minuti jooksul vool tugevusega 200 mA. Milline on selle juhi takistus kui juhis vabaneb soojust 6kJ? Kui suur on selle küttekeha võimsus? kui juhis vabaneb soojust 6kJ? Kui suur on selle küttekeha võimsus? 37. Lambi ühendamisel patareiga, mille elektromotoorjõud on 1,5V, oli voolutugevus 0,2A. 37. Lambi ühendamisel patareiga, mille elektromotoorjõud on 1,5V, oli voolutugevus 0,2A. Leia kõrvaljõudude poolt patareis 1 minuti jooksul tehtud töö. Leia kõrvaljõudude poolt patareis 1 minuti jooksul tehtud töö. 38. Vooluallikaga, mille elektromotoorjõud (emj) on 12V ja sisetakistus 1, ühendati 38. Vooluallikaga, mille elektromotoorjõud (emj) on 12V ja sisetakistus 1, ühendati reostaat takistusega 5. Leia voolutugevus ahelas ja vooluallika klemmipinge . reostaat takistusega 5. Leia voolutugevus ahelas ja vooluallika klemmipinge. 39. Hõõglamp ühendati patareiga, mille emj on 4,5V. Lambi klemmidega ühendatud 39. Hõõglamp ühendati patareiga, mille emj on 4,5V. Lambi klemmidega ühendatud voltmeeter näitas, et pinge lambi klemmidel on 4V, vooluringi ühendatud ampermeeter voltmeeter näitas, et pinge lambi klemmidel on 4V, vooluringi ühendatud ampermeeter näitas, et voolutugevus vooluringis on 250mA. Milline on selle vooluallika sisetakistus? näitas, et voolutugevus vooluringis on 250mA. Milline on selle vooluallika sisetakistus? 40. Pärast mähise ühendamist vooluallikaga, mille emj on 30V ja sisetakistus 2, langes 40. Pärast mähise ühendamist vooluallikaga, mille emj on 30V ja sisetakistus 2, langes vooluallika klemmipinge 28V-ni. Leia voolutugevus vooluringis. Milline on mähise vooluallika klemmipinge 28V-ni. Leia voolutugevus vooluringis. Milline on mähise takistus? Kui suure töö teevad kõrvaljõud 5minuti jooksul? takistus? Kui suure töö teevad kõrvaljõud 5minuti jooksul?
Alalisvool - valemid #1 Alalisvool - valemid #2 Alalisvool - valemid #3 Alalisvool - valemid #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-01-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 164 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Keegiteine66 Õppematerjali autor
Alalisvoolu valemid, tähised ja ühikud

Sarnased õppematerjalid

Alalisvool
26
doc

Alalisvool

Alalisvool SISUKORD Sisukord ............................................................................................................................................................. 1 1.Elektrivool. Voolutugevus. ..

Füüsika
Elekter metallides
14
docx

Elekter metallides

Füüsika Elekter metallides Voolu tekkimise tingimused: Vabad laengukandjad Neile mõjuvad elektrijõud Elektrivooluks nim elektrilaengute suunatud liikumist Alalisvool Alalisvooluks nim elektrivoolu, mille tugevus ja suund ajas ei muutu. Voolutugevus Elektrivoolu mõõduks on voolutugevus, tähis I ja ühik üks amper (1A – SI-süsteemi ühik) Voolutugevus on võrdne ajaühikus juhi ristlõiget läbiva laengu suurusega. I = q/t I – voolutugevus amprites q – laengu suurus kulonites t – aeg sekundites Voolutugevust määravad suurused Voolutugevus I sõltub elektronide suunatud liikumise kiirusest v ja laengukandjate kontsentratsioonist n. Laengukandjate kontsentratsiooniks n nim laengukandjate arvu ruumalaühikus n = N/V Kus N on laengukandjate arv ja V on vaadeldav ruumala. vk = s/t = l/t l=v*t Vaatleme silindrikujulist elektrijuhti ruumalaga V = ls Saame n = nV = nls Kui iga laengukandja laeng on

Füüsika
Elektrivool
24
docx

Elektrivool

Seetõttu nimetatakse dielektrikud mõnikord ka elektriliselt isoleerivateks aineteksehk isolaadsedeks . Pooljuhid on ained , milles laengukandjate arv on reguleeritav ( sõltub temperatuurist , pealelangenudest valgusest jne ) . Pooljuhid paiknevad oma juhtivuse poolest juhtide ja dielektikute vahel . Vabade laengukandkate suunatud (korrastatud ) liikumise tekitab elektriväli . Elektrivälja iseärasusest olenevalt on tekkiv elektrivool kas alalisvool või vahelduvvool . Kui elektriväli on ketvalt sama tugev ja sama mõjusuunaga , tekib alalisvool . Alalisvooluks nimetatakse elektrivoolu , mille tugevus ja suund ajas ei muutu . Alalisvoolu (kokkuleppeliseks ) suunaks positiivsete laengukandjate liikumise suund . Kui elektriväli on tugevuselt ja mõjusuunalt perioodiliselt muutuv , tekib vahelduvvool . Vahelduvvooluks nimetatakse elektriolu , mille tugevus ja suund muutuvad perioodiliselt . Perioodililiste muutuste sageduseks , tähis f ,

Füüsika
Elektrivooluga seonduvad mõised
2
doc

Elektrivooluga seonduvad mõised

1. Elektrivooluks nim. laetud osakeste korrapärast suunatud liikumist. Elektrivool tekib vabade elektronide või ioonide liikumisel. 2. Elektrivoolu suunaks loetakse positiivsete laengute liikumise suunda. (Alalisvoolu suund ja suurus aja jooksul ei muutu, vahelduva voolu suund ja suurus muutub ajas perioodiliselt). 3. Elektrivooluga Elektrivooluks nim. laetud osakeste korrapärast suunatud liikumist, mis tekib kaasnevaid nähtusi nim. voolutoimeteks: - soojuslik toime, mis seisneb selles, et vooluga juhid kuumenevad. (Ei kuumene ülijuhid.) - keemiline toime, elektrivoolu mõjul toimuvad sellised reaksioonid, mis muidu ei toimu, nt. vee lagunemine vesinikuks ja hapnikuks. - Magnetiline toime, igasuguse elektrivooluga kaasneb magnetväli. 4. Elektrivoolu iseloomustatakse voolutugevusega, mis näitab kui suur laeng läbib juhi ristlõiget ühes ajaühikus. I ­ voolutugevus (A)

Füüsika
Elektrivool-voolutugevus-elektritakistus-elektrivoolu töö ja võimsus
31
ppt

Elektrivool: voolutugevus, elektritakistus, elektrivoolu töö ja võimsus.

Elektrivool Elektrivool: voolutugevus, elektritakistus, elektrivoolu töö ja võimsus. Vooluallikas, vooluallika elektromotoorjõud. Vooluring: Ohmi seadus vooluringi osa ja koguvooluringi kohta, juhtide jada- ja rööpühenduse seadused, multimeeter. Elektrivool · Voolu, mille tugevus ja suund aja jooksul ei muutu, nimetatakse taks alalisvooluks. · Alalisvoolu võib vaadelda kui laengukandjate ühtlast liikumist. Elektrivoolu tekkimise tingimused 1. Peab eksisteerima see, mis liigub - laengukandjad 2. Peab esinema põhjus, mis tekitab liikumise ­ elektriväli 3. Voolu suunaks loeme kokkuleppeliselt positiivsete laengute liikumise suunda voolutugevus · Elektrilaeng võib mööda juhet edasi kanduda samamoodi kui vesi voolab torus · Voolamist iseloomustab voolukiirus, mis näitab, kui palju vett läbib toru ühe sekundi jooksul · Elektrivoolu iseloomustab elektrivoolu

Füüsika
Juhtide jada- ja rööpühendus
8
doc

Juhtide jada- ja rööpühendus.

Lustivere Põhikool JUHTIDE JADA- JA RÖÖPÜHENDUS Referaat Egle Kadastik 9.klass Juhendaja õp. Eigo Jürgenson Lustivere 2010 -1- Sisukord 2 Sisukord. 3 Juhtide jadaühendus ­ joonis 1, joonis 2, tabel 3. 4 Jadaühenduse seaduspärasused. 5 Juhtide rööpühendus ­ jadaühenduse näidisülesanne, joonis 3. 7 Rööpühenduse seaduspärasused, rööpühenduse näidisülesanne. JUHTIDE JADAÜHENDUS -2- Ühes ja samas vooluringis võib korraga olla mitu elektri tarvitit. Näiteks laevalgustis võib samaaegselt põleda mitu lampi; reguleerimaks voolutugevust mingis elektriseadmes, on koos seadmega vooluringi ühendatud ka reostaat jne. Joonis 1. Kaks ühesugust jadamisis

Füüsika
Alalisvool
3
docx

Alalisvool

ALALISVOOL Elektrivool metallides Voolu tekkimise tingimused: Esiteks, peab eksisteerima see, mis liigub, ja teiseks, peab esinema põhjus, mis tekitab liikumise. Alalisvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille tugevus ja suund ajas ei muutu. Juhtivuselektronid metallis: metalli muudab juhiks suure hulga vabade laengukandjate olemasolu. Laengukandjateks on metalli aatomi väliskihi elektronid ehk valentselektronid. Valentselektrone, mis võivad vabalt liikuda kogu metallitüki ulatuses, nim. juhtivuselektronideks. Voolutugevust määravad suurused : suurust, mis näitab laengukandjate arvu aine ruumaalaühikus, nim. laengukandjate kontsentratsiooniks. Seega , kus N on laengukandjate arv ja V on vaadeldav ruumala. Voolutugevus . Ohmi seadus. Takistus ja eritakistus. Voolutugevuse sõltuvus pingest: Suurema pingega kaasneb suurem voolutugevus. Ohmi seadus väidab, et voolutugevus juhis on võrdeline juhi rakendatud pingega. Sellises sõnastuses tunta

Füüsika
11 klass
1
doc

11 klass

Voolutugevus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget. I=q/t. 1A=1C/s. Ühik 1A defineeritakse voolu magnetilise toime põhjal. Voolutugevust määravad suurused: I=enSv, e-laengukandjate laeng, n- laengukandjate kontsentratsioon (hulk ruumala ühikus), S-juhi ristlõike pindala, v-laengukandjate keskmine kiirus. Rööplülitus on lülitusviis, kus toimub voolu hargnemine. Rööplülituse seadused: tarbijatele rakendatud pinge on ühesuurune U1=U2...=U, koguvoolutugevus on võrdne üksikute tarbijate voolutugevuste summaga I= I1+I2...; kogutakistuse pöördväärtus on võrdne üksikute tarbijate takistuste pöördväärtuste summaga 1/R=1/R1+1/R2... Alalisvool- el.vool, mille tugevus ja suund ajas ei muutu. Laengukandjate keskmine kiirus v on alalisvoolu puhul konstantne. Alalisvoolu kokkuleppeline suund on pos. neg. poole. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta: voolutugevus ahelas on võrdeline elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline ahela

Füüsika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun