Valemid alalisvool Valemid alalisvool
1. Voolutugevuse definitsioon 1. Voolutugevuse definitsioon
kus I voolutugevus juhis (A), q juhi ristlõiget läbinud laeng (C), t ajavahemik , mille jooksul juhti laeng läbis kus I voolutugevus juhis (A), q juhi ristlõiget läbinud laeng (C), t ajavahemik, mille jooksul juhti laeng läbis
2. Voolutugevuse arvutamine 2. Voolutugevuse arvutamine
kus I voolutugevus juhis (A), q vabade laetud osakeste laeng (C) ,n laetud osakeste kontentratsioon juhis (m-3 loe osakest kuupmeetris); v kus I voolutugevus juhis (A), q vabade laetud osakeste laeng (C) ,n laetud osakeste kontentratsioon juhis (m-3 loe osakest kuupmeetris); v laetud osakeste suunatud liikumise kiirus juhis (m/s), S juhi ristlõikepindala (m2) laetud osakeste suunatud liikumise kiirus juhis (m/s), S juhi ristlõikepindala (m2)
3. Ohmi seadus vooluringi osa kohta 3. Ohmi seadus vooluringi osa kohta
kus I voolutugevus (A), G elektrijuhi juhtivus (S) ja U pinge juhi otstel (V) kus I voolutugevus (A), G elektrijuhi juhtivus (S) ja U pinge juhi otstel (V)
kus I voolutugevus (A), R juhi takistus () ja U pinge juhi otstel (V) kus I voolutugevus (A), R juhi takistus () ja U pinge juhi otstel (V)
4. Juhi takistuse sõltuvus mõõtmetest ja materjalist 4. Juhi takistuse sõltuvus mõõtmetest ja materjalist
kus R juhi takistus (), materjali eritakistus (/m või ka (·mm2)/m), l juhi pikkus (m), juhi ristlõikepindala (m2 või mõningatel juhtudel ka kus R juhi takistus (), materjali eritakistus (/m või ka (·mm2)/m), l juhi pikkus (m), juhi ristlõikepindala (m2 või mõningatel juhtudel ka mm2) mm2)
5. Juhi takistuse sõltuvus temperatuurist 5. Juhi takistuse sõltuvus temperatuurist
kus materjali eritakistus mingil temperatuuril, 0 materjali eritakistus temperatuuril 0°C (mõlemad /m või ka (·mm2)/m), takistuse kus materjali eritakistus mingil temperatuuril, 0 materjali eritakistus temperatuuril 0°C (mõlemad /m või ka (·mm2)/m), takistuse temperatuuritegur (°C-1 loe pöördkraad), t - juhi temperatuur (°C) temperatuuritegur (°C-1 loe pöördkraad), t - juhi temperatuur (°C)
6. Juhtide jadaühenduse seadused 6. Juhtide jadaühenduse seadused
kus Ijada voolutugevus jadaahelas (A); Ujada pinge jadaahela otstel (V), U1, U2, U3 pinged ahelat moodustavate juhtide otstel (V), Rjada jadaahela kus Ijada voolutugevus jadaahelas (A); Ujada pinge jadaahela otstel (V), U1, U2, U3 pinged ahelat moodustavate juhtide otstel (V), Rjada jadaahela takistus (); R1, R2, R3 ahelat moodustavate juhtide takistused () takistus (); R1, R2, R3 ahelat moodustavate juhtide takistused ()
7. Juhtide rööpühenduse seadused 7. Juhtide rööpühenduse seadused öö öö
öö öö
öö öö
kus Urööp pinge ahela ja ahelat moodustavate juhtide otstel (V); Irööp voolutugevus ahela hargnemata osas (A), I1, I2, I3 voolutugevused ahela kus Urööp pinge ahela ja ahelat moodustavate juhtide otstel (V); Irööp voolutugevus ahela hargnemata osas (A), I1, I2, I3 voolutugevused ahela harudes (A), Rrööp rööpahela takistus (); R1, R2, R3 ahelat moodustavate juhtide takistused () harudes (A), Rrööp rööpahela takistus (); R1, R2, R3 ahelat moodustavate juhtide takistused ()
8. Alalisvoolu töö 8. Alalisvoolu töö
kus A alalisvoolu poolt tehtav töö (J), I voolutugevus (A), pinge (V), t ajavahemik mille jooksul tööd tehakse (s) kus A alalisvoolu poolt tehtav töö (J), I voolutugevus (A), pinge (V), t ajavahemik mille jooksul tööd tehakse (s) 9. Voolu soojuslik toime (Joule'i-Lenz'i seadus) 9. Voolu soojuslik toime (Joule'i-Lenz'i seadus)
10. Alalisvoolu võimsus 10. Alalisvoolu võimsus
kus N võimsus (W), A (voolu) töö (J), t ajavahemik mille jooksul tööd tehakse (s), U pinge (V), I voolutugevus (A) ja R takistus () kus N võimsus (W), A (voolu) töö (J), t ajavahemik mille jooksul tööd tehakse (s), U pinge (V), I voolutugevus (A) ja R takistus ()
11. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta 11. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta
kus I voolutugevus (A), vooluallika elektromotoorjõud, R ahela (välis)takistus (), r voolallika sisetakistus () kus I voolutugevus (A), vooluallika elektromotoorjõud, R ahela (välis)takistus (), r voolallika sisetakistus ()
12. Elektrolüüsi seadus 12. Elektrolüüsi seadus
kus m elektroodil eralduva aine mass (kg), k elektrolüüdi elektrokeemiline ekvivalent (kg/C), I voolutugevus (A), t ajavahemik, mille jooksul kus m elektroodil eralduva aine mass (kg), k elektrolüüdi elektrokeemiline ekvivalent (kg/C), I voolutugevus (A), t ajavahemik, mille jooksul vool elektrolüüti läbib (s) vool elektrolüüti läbib (s) Ülesanded alalisvool Ülesanded alalisvool
1. Juhi ristlõiget läbis 5 min jooksul laeng 6C. Kui tugev vool seda juhti (keskmiselt) läbis? 1. Juhi ristlõiget läbis 5 min jooksul laeng 6C. Kui tugev vool seda juhti (keskmiselt) läbis?
2. Millise aja jooksul läbib voolutugevusel 4mA laeng 12C? 2. Millise aja jooksul läbib voolutugevusel 4mA laeng 12C?
3. Taskulambipatarei suudab lampi toita 2h jooksul keskmiselt elektrivooluga, mille tugevus 3. Taskulambipatarei suudab lampi toita 2h jooksul keskmiselt elektrivooluga, mille tugevus on 250mA. Kui suur laeng selle aja jooksul lampi läbib? on 250mA. Kui suur laeng selle aja jooksul lampi läbib?
4. Mitu elektroni läbib igas sekundis juhtme ristlõiget kui voolutugevus juhis on 8mA? 4. Mitu elektroni läbib igas sekundis juhtme ristlõiget kui voolutugevus juhis on 8mA? 3,2A? Elektroni laeng on 1,6·10-19C. 3,2A? Elektroni laeng on 1,6·10-19C.
5. Mitu elektroni läbib juhi ristlõiget voolutugevusel 16A 2ms jooksul? 5. Mitu elektroni läbib juhi ristlõiget voolutugevusel 16A 2ms jooksul?
6. Kui tugev on elektrivool alumiiniumjuhtmes ristlõikepindalaga 5 mm2, milles elektronide 6. Kui tugev on elektrivool alumiiniumjuhtmes ristlõikepindalaga 5 mm2, milles elektronide kontsentratsioon on 5·1028m-3 ning elektronide suunatud liikumise keskmine kiirus on kontsentratsioon on 5·1028m-3 ning elektronide suunatud liikumise keskmine kiirus on 0,25 mm/s? 0,25 mm/s?
7. Milline on elektronide suunatud liikumise kiirus hõbetraadis, mille ristlõikepindala on 7. Milline on elektronide suunatud liikumise kiirus hõbetraadis, mille ristlõikepindala on 0,12mm2, kui voolutugevus juhtmes on 32A ning elektronide kontsentratsioon hõbedas 0,12mm2, kui voolutugevus juhtmes on 32A ning elektronide kontsentratsioon hõbedas on 6·1028m-3. on 6·1028m-3.
8. Millise diameetriga vaskjuhe tuleks võtta, et voolutugevusel 52,9A oleks 8. Millise diameetriga vaskjuhe tuleks võtta, et voolutugevusel 52,9A oleks juhtivuselektronide suunatud liikumise kiirus selles 0,5 mm/s. Elektronide juhtivuselektronide suunatud liikumise kiirus selles 0,5 mm/s. Elektronide kontsentratsioon vases on 8,43·1027m-3. kontsentratsioon vases on 8,43·1027m-3.
9. Aku poolt tekitatav pinge on 12V, lambi takistus 5. Leia voolutugevus lambis . 9. Aku poolt tekitatav pinge on 12V, lambi takistus 5. Leia voolutugevus lambis.
10. 4,5-voldisel pingel töötavat elektrimootorit läbib vool tugevusega 500mA. Kui suur on 10. 4,5-voldisel pingel töötavat elektrimootorit läbib vool tugevusega 500mA. Kui suur on mootori mähise elektritakistus ? mootori mähise elektritakistus?
11. Millist pinget näitab voltmeeter , mille takistus on 5k kui teda läbib vool tugevusega 11. Millist pinget näitab voltmeeter, mille takistus on 5k kui teda läbib vool tugevusega 0,3mA? 0,3mA?
12. Kui suur on 5m pikkuse nikroomtraadi takistus, kui ta ristlõikepindala on 0,25mm2? 12. Kui suur on 5m pikkuse nikroomtraadi takistus, kui ta ristlõikepindala on 0,25mm2? Nikroomi eritakistus on 1,1 ·m. Nikroomi eritakistus on 1,1 ·m.
13. Kui pikk nikeliintraat, mille ristlõikepindala on 0,15mm2, tuleks võtta, et tema takistus 13. Kui pikk nikeliintraat, mille ristlõikepindala on 0,15mm2, tuleks võtta, et tema takistus oleks 42? Nikeliini eritakistus on 0,42 ·m. oleks 42? Nikeliini eritakistus on 0,42 ·m.
14. Millise läbimõõduga 15 km pikkuse alumiiniumtraadi takistus on 15,86? Alumiiniumi 14. Millise läbimõõduga 15 km pikkuse alumiiniumtraadi takistus on 15,86? Alumiiniumi eritakistus on 28 n·m. eritakistus on 28 n·m.
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-01-23
Kuupäev, millal dokument üles laeti
155 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Keegiteine66
Õppematerjali autor
Alalisvool SISUKORD Sisukord ............................................................................................................................................................. 1 1.Elektrivool. Voolutugevus. ..
Füüsika Elekter metallides Voolu tekkimise tingimused: Vabad laengukandjad Neile mõjuvad elektrijõud Elektrivooluks nim elektrilaengute suunatud liikumist Alalisvool Alalisvooluks nim elektrivoolu, mille tugevus ja suund ajas ei muutu. Voolutugevus Elektrivoolu mõõduks on voolutugevus, tähis I ja ühik üks amper (1A – SI-süsteemi ühik) Voolutugevus on võrdne ajaühikus juhi ristlõiget läbiva laengu suurusega. I = q/t I – voolutugevus amprites q – laengu suurus kulonites t – aeg sekundites Voolutugevust määravad suurused Voolutugevus I sõltub elektronide suunatud liikumise kiirusest v ja laengukandjate kontsentratsioonist n. Laengukandjate kontsentratsiooniks n nim laengukandjate arvu ruumalaühikus n = N/V Kus N on laengukandjate arv ja V on vaadeldav ruumala. vk = s/t = l/t l=v*t Vaatleme silindrikujulist elektrijuhti ruumalaga V = ls Saame n = nV = nls Kui iga laengukandja laeng on
Seetõttu nimetatakse dielektrikud mõnikord ka elektriliselt isoleerivateks aineteksehk isolaadsedeks . Pooljuhid on ained , milles laengukandjate arv on reguleeritav ( sõltub temperatuurist , pealelangenudest valgusest jne ) . Pooljuhid paiknevad oma juhtivuse poolest juhtide ja dielektikute vahel . Vabade laengukandkate suunatud (korrastatud ) liikumise tekitab elektriväli . Elektrivälja iseärasusest olenevalt on tekkiv elektrivool kas alalisvool või vahelduvvool . Kui elektriväli on ketvalt sama tugev ja sama mõjusuunaga , tekib alalisvool . Alalisvooluks nimetatakse elektrivoolu , mille tugevus ja suund ajas ei muutu . Alalisvoolu (kokkuleppeliseks ) suunaks positiivsete laengukandjate liikumise suund . Kui elektriväli on tugevuselt ja mõjusuunalt perioodiliselt muutuv , tekib vahelduvvool . Vahelduvvooluks nimetatakse elektriolu , mille tugevus ja suund muutuvad perioodiliselt . Perioodililiste muutuste sageduseks , tähis f ,
1. Elektrivooluks nim. laetud osakeste korrapärast suunatud liikumist. Elektrivool tekib vabade elektronide või ioonide liikumisel. 2. Elektrivoolu suunaks loetakse positiivsete laengute liikumise suunda. (Alalisvoolu suund ja suurus aja jooksul ei muutu, vahelduva voolu suund ja suurus muutub ajas perioodiliselt). 3. Elektrivooluga Elektrivooluks nim. laetud osakeste korrapärast suunatud liikumist, mis tekib kaasnevaid nähtusi nim. voolutoimeteks: - soojuslik toime, mis seisneb selles, et vooluga juhid kuumenevad. (Ei kuumene ülijuhid.) - keemiline toime, elektrivoolu mõjul toimuvad sellised reaksioonid, mis muidu ei toimu, nt. vee lagunemine vesinikuks ja hapnikuks. - Magnetiline toime, igasuguse elektrivooluga kaasneb magnetväli. 4. Elektrivoolu iseloomustatakse voolutugevusega, mis näitab kui suur laeng läbib juhi ristlõiget ühes ajaühikus. I voolutugevus (A)
Elektrivool Elektrivool: voolutugevus, elektritakistus, elektrivoolu töö ja võimsus. Vooluallikas, vooluallika elektromotoorjõud. Vooluring: Ohmi seadus vooluringi osa ja koguvooluringi kohta, juhtide jada- ja rööpühenduse seadused, multimeeter. Elektrivool · Voolu, mille tugevus ja suund aja jooksul ei muutu, nimetatakse taks alalisvooluks. · Alalisvoolu võib vaadelda kui laengukandjate ühtlast liikumist. Elektrivoolu tekkimise tingimused 1. Peab eksisteerima see, mis liigub - laengukandjad 2. Peab esinema põhjus, mis tekitab liikumise elektriväli 3. Voolu suunaks loeme kokkuleppeliselt positiivsete laengute liikumise suunda voolutugevus · Elektrilaeng võib mööda juhet edasi kanduda samamoodi kui vesi voolab torus · Voolamist iseloomustab voolukiirus, mis näitab, kui palju vett läbib toru ühe sekundi jooksul · Elektrivoolu iseloomustab elektrivoolu
Lustivere Põhikool JUHTIDE JADA- JA RÖÖPÜHENDUS Referaat Egle Kadastik 9.klass Juhendaja õp. Eigo Jürgenson Lustivere 2010 -1- Sisukord 2 Sisukord. 3 Juhtide jadaühendus joonis 1, joonis 2, tabel 3. 4 Jadaühenduse seaduspärasused. 5 Juhtide rööpühendus jadaühenduse näidisülesanne, joonis 3. 7 Rööpühenduse seaduspärasused, rööpühenduse näidisülesanne. JUHTIDE JADAÜHENDUS -2- Ühes ja samas vooluringis võib korraga olla mitu elektri tarvitit. Näiteks laevalgustis võib samaaegselt põleda mitu lampi; reguleerimaks voolutugevust mingis elektriseadmes, on koos seadmega vooluringi ühendatud ka reostaat jne. Joonis 1. Kaks ühesugust jadamisis
ALALISVOOL Elektrivool metallides Voolu tekkimise tingimused: Esiteks, peab eksisteerima see, mis liigub, ja teiseks, peab esinema põhjus, mis tekitab liikumise. Alalisvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille tugevus ja suund ajas ei muutu. Juhtivuselektronid metallis: metalli muudab juhiks suure hulga vabade laengukandjate olemasolu. Laengukandjateks on metalli aatomi väliskihi elektronid ehk valentselektronid. Valentselektrone, mis võivad vabalt liikuda kogu metallitüki ulatuses, nim. juhtivuselektronideks. Voolutugevust määravad suurused : suurust, mis näitab laengukandjate arvu aine ruumaalaühikus, nim. laengukandjate kontsentratsiooniks. Seega , kus N on laengukandjate arv ja V on vaadeldav ruumala. Voolutugevus . Ohmi seadus. Takistus ja eritakistus. Voolutugevuse sõltuvus pingest: Suurema pingega kaasneb suurem voolutugevus. Ohmi seadus väidab, et voolutugevus juhis on võrdeline juhi rakendatud pingega. Sellises sõnastuses tunta
Voolutugevus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget. I=q/t. 1A=1C/s. Ühik 1A defineeritakse voolu magnetilise toime põhjal. Voolutugevust määravad suurused: I=enSv, e-laengukandjate laeng, n- laengukandjate kontsentratsioon (hulk ruumala ühikus), S-juhi ristlõike pindala, v-laengukandjate keskmine kiirus. Rööplülitus on lülitusviis, kus toimub voolu hargnemine. Rööplülituse seadused: tarbijatele rakendatud pinge on ühesuurune U1=U2...=U, koguvoolutugevus on võrdne üksikute tarbijate voolutugevuste summaga I= I1+I2...; kogutakistuse pöördväärtus on võrdne üksikute tarbijate takistuste pöördväärtuste summaga 1/R=1/R1+1/R2... Alalisvool- el.vool, mille tugevus ja suund ajas ei muutu. Laengukandjate keskmine kiirus v on alalisvoolu puhul konstantne. Alalisvoolu kokkuleppeline suund on pos. neg. poole. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta: voolutugevus ahelas on võrdeline elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline ahela
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid