Elektrienergia (0)

Sarnased õppematerjalid

2

odt

ARVESTUSTÖÖ - elekter

...................................................................................... ................................................................................................................................................................................................ 15. Mis on ülijuhtivus? Nähtus, kui juhtide temperatuur läheneb absoluutsele nullile (0K), läheneb ka takistus nullile. 16. Mis on elektrivoolu töö? Töö arvutamine. Elektrivoolu töö on vooluringis elektrienergia teisteks energialiikideks muundumise mõõt. A=UIt 17. Joule-Lenzi seasduse sõnastus ja valem. Elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk on võrdeline voolutugevuse ruuduga, juhi takistuse ja aja korrutisega Q=I 2 Rt 18. Miks on elektrimootorile ohtlik ülekoormus ja rootori seiskumine? ...............................................................................................................................................................................................

Füüsika

26

doc

Alalisvool

2. Ülijuhtivad elektriliinid 3. Ületäpsed voltmeetrid Kõrgtemperatuurilised ülijuhid on metallide sulamid, nende kriitiline temperatuur võib ületada 125K (148Cv) Miks see on nii tähtis? Vedelik heelium ­ alla 20K ­ 1 liiter maksab mitusada krooni Vedelik lämmastik ­ 77K ­ 1 liiter maksab vaid mõne krooni 6. ALALISVOOLU TÖÖ JA VÕIMSUS. JOULE'I LENZI SEADUS. Ajam on seade, mis muundab ühe energia liiki teiseks. Näiteks, lamp muundab elektrienergia valguse energiasse, mootor muundab elektrienergia mehaaniliseks energiaks. Igal lambil on kirjas tema võimsus ja nimipinge, mille elektriseade arendab niisugust nimivõimsust. Emil Lenz (18041865) baltisakslane, Tartu Ülikooli üliõpilane. 1842. a. James Prescott Joule (18181889) inglise füüsik. 1841. a. Joule'iLenzi seadus: Elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk Q on võrdeline voolutugevuse I ruuduga, juhi takistusega R ja voolu kestusega t:

Füüsika

4

docx

Elektriõpetus

1) Mõisted: · Alalisvool ­ elektrivool, mille suund ja suurus aja jooksul ei muutu · Vahelduvvool ­ elektrivool, mille suund ja suurus muutuvad mingi sagedusega · Valentselektronid ­ metalli aatomi väliskihi elektronid, mis kannavad laengut · Nimivõimsus ­ pinge võimsus, mis on märgitud elektriseadeldisele · Vooluallikas ­ seade, mis muundab mitteelektrilist energiat elektrienergiaks · Vooluallika lühis ­ kui välistakistus on lähedane nullile · Vooluallika tühijooks ­ kui vooluallikat ei kasutata · Galvaanimine ­ eseme metalliga katmine elektrolüüsi teel · Elektrolüüt ­ keemiline ühend, mille lagunemisel saavad tekkida erimärgiliselt laetud ioonid või keemilised rühmad. · Huumlahendus - nähtus, mis seisneb laetud osakeste pidurdamises hõreda gaasi poolt · Sädelahendus - ebapüsiv sõltumatu gaaslahendus, mis toimib kõrgel rõhul · Kaarlahendus ­ tekib normaalrõhul

Füüsika

5

doc

G.S. Ohm / Ohmi seadus

Georg Simon Ohm Ohmi seadus Järeldusele pinge ja voolutugevuse võrdelisuse kohta jõudis 1862 aastal oma katsete tulemusi üldistades sakslasest kooliõpetaja G.S. Ohm. Nende katsete tegemine nõudis suurt osavust. Ohmil polnud ei volti-ega ampermeetrit. Pinget mõõtis ta elektromeetriga ja voolutugevust magnetnõela pöördumise põhjal vooluga juhtme läheduses. Georg Simon Ohm sündis 16. märtsil 1789.aastal Erlangenis Saksamaal protestantlikus peres. Tema isa oli lukksepp ja ema pärines rätsepa perekonnast. Georg läks 11-aastaselt õppima gümnaasiumi, kuid pakutud kooliharidus jäi algeliseks. Tegeliku hariduse sai Georg oma isalt Johann Wolfgangilt. 1805. aastal astus Ohm Erlangeni ülikooli, kuid eelistas õppimisele pidutsemist. Poja käitumisest tigestunud isa saatis ta Sveitsi, kus ootas matemaatikaõpetaja ametikoht. Neli aastat hiljem soovis noormees pöörduda tagasi ülikooli, kuid matemaatikaprofess

Füüsika

24

docx

Elektrivool

- Päikesepatareid muudavad fotoefekti nähtusel elektrienergiaks päikselt tuleva valgusenergia .Päikesepatareide valmistamine on üpris kulukas , seepärast kasutakse neid seal , kus muul viisil pole võimalik elektrienergiat toota (näiteks kosmoselaevadel ). Keemilised vooluallikad termoelemendid ja päikesepatareid tekitavad alalisvoolu , generaatorid aga nii alais kui ka vahelduvvoolu . Võimalik on ka vahelduvvoolu muundumine alalisvooluks alalditega . Elektrienergia tarviti (lühidalt tarviti ) on elektrivooluga töötav mistahes seade . Tarvitiks on näiteks hõõglamp , küttekeha , elektrimootor , taskutelefon jms . Tarvitis muundub elektrienergia mingiks muuks energialiigiks : hõõglambis soojus ­ ja valgusenergiaks , küttekehas soojusenergiaks , mootoris mehaaniliseks energiaks , telefonis elektromagnetiliseks ja/või helienergiaks . Lüliti on seade vooluahela sulgemiseks või avamiseks . Vooluahela avamine e

Füüsika

14

docx

Elekter metallides

Füüsika Elekter metallides Voolu tekkimise tingimused: Vabad laengukandjad Neile mõjuvad elektrijõud Elektrivooluks nim elektrilaengute suunatud liikumist Alalisvool Alalisvooluks nim elektrivoolu, mille tugevus ja suund ajas ei muutu. Voolutugevus Elektrivoolu mõõduks on voolutugevus, tähis I ja ühik üks amper (1A – SI-süsteemi ühik) Voolutugevus on võrdne ajaühikus juhi ristlõiget läbiva laengu suurusega. I = q/t I – voolutugevus amprites q – laengu suurus kulonites t – aeg sekundites Voolutugevust määravad suurused Voolutugevus I sõltub elektronide suunatud liikumise kiirusest v ja laengukandjate kontsentratsioonist n. Laengukandjate kontsentratsiooniks n nim laengukandjate arvu ruumalaühikus n = N/V Kus N on laengukandjate arv ja V on vaadeldav ruumala. vk = s/t = l/t l=v*t Vaatleme silindrikujulist elektrijuhti ruumalaga V = ls Saame n = nV = nls Kui iga laengukandja laeng on

Füüsika

19

docx

Elektrivool

soojusenergia vahel. Samal ajal, 19. sajandi keskel arenes hoogsalt ka termodünaamika, mis sidus soojusenergia teiste energialiikidega ja tööga. Seega võib öelda, et 19. sajandi keskkümnenditel hakkas kujunema üldine energia jäävuse seadusele tuginev füüsikaline maailmapilt. Energia jäävuse seadus erineb teistest jäävusseadustest selle poolest, et energia konkreetseid esinemisvorme, energialiike on palju: kineetiline energia, potentsiaalne energia, soojusenergia, elektrienergia ja veel mitmeid teisi. Energia saabjäävusseaduse kohaselt muutuda ühest liigist teise, kuid üldenergia muutub selle juures alati mingi osa muundavasr energiast soojuseks. Soojusenergia on ainuke, milleks võivad kõik teised energialiigid täielikult muunduda. Kui energia muundumisprotsessid toimuvad inimese loodud seadmetes, siis huvitab inimest alati see, kui suur osaenergiast just nii muundus, nagu inimene seda soovis.

Füüsika

3

docx

Kokkuvõte alalisvoolust ja mõisted.

Elektrivool ­ osakeste suunatud liikumine El.voolu tigimused: 1)peab olema vabu laegukandjaid 2)neile peab mõjuma jõud(elektriväli) Alalisvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille tugevus ja suund ajas ei muutu. El välja mõjul liikuvaid laengu kadjaid iseloomustab keskmine kiirus v , al voolu korral v=const Alalisvoolu võib käsitleda, kui laegu ühtlast liikumist Samal ajal osaleb osake ka kaootilises soojuliikuvuses. Valents elektron ­ aatomi väliskihi elektronid Juhtivuselektron ­ valents elektron mis võib aines vabalt liikuda. Voolutugevus sõltub: 1)vabade osakeste arv ruumala ühikus 2)ühe osakese laengust 3)ristlõike pindala Suurust, mis näitab laengu kandjate arvu aine ruumala ühikus nim laengu kandjate kontsentratsiooniks I=q*n*s*v n=N/v 1/m3 Ohmi seadus Voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline juhi takistusega. I=U/R Juhtivus ja takistus iseloomustavad kehaosakeste vastastikmõju vabade laegute kandjana Taki

Füüsika

Kommentaarid (0)