Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Elektrienergia (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist


  • Alalisvool elektrivool , mille tugevus ja suund aja jooksul
    ei muutu
    Vahelduvvoolelektrivool, mille suund ja suurus
    muutuvad aja jooksul
    Elektrivool – laetud osakeste suunatud liikumine
    Juhtivustakistuse pöördväärtus
    Vooluallika tühijooks – vooluallikas ei ole ühendatud
    tarbijaga, välistakistus on ülisuur ning vooluallikas tühjeneb aja
    jooksul
    Lühis – tekib siis, kui vooluallikas ei ole ühendatud
    tarbijaga, ometigi tühjeneb kiiresti, kuna välistakistus on nulli
    lähedale
    Elektrolüüt – nim keemilist ühendit, mille lagunemisel
    saavad tekkida erimärgiliselt laetud ioonid või keemilised rühmad
    Galvaanimine – mingi metalli katmine elektri abil
  • Juhi takistus – juhtivuse pöördväärtus
    R=U/I R-takistus U-pinge I- voolutugevus
  • Laengukandjate kontsentratsioon – suurus, mis näitab laengukandjate arvu aine ruumalaühikus
    n=N/V n-laengukandjate kontsentratsioon N-võimsus V-vaadeldav ruumala
  • Voolutugevus, pinge ja takistus jada – ja rööpühendusel
    Jadaühendus I=I1=I2=I3=…In
    U=U1=U2=U3=…Un
    R=R1=R2=R3=…Rn
    Rööpühendus
    I=I1=I2=I3=…In
    U=U1=U2=U3=…=Un
    1/R=1/R1+1/R2+1/R3+…=1/Rn
  • Mida teeb ampermeeter , kuidas ühendatakse ja selle ehitus
    Ampermeeter ühendatakse järjestikku ehk jadamisi, sest ampermeetrit
    peab läbima kogu mõõdetav vool. Voolutugevus ahelas muutub
    ampermeetri lisamisel seda rohkem, mida suurem on ampermeetri
    takistus. Ampermeetri takistus peab olema väike. Ampermeetri osuti
    peab jõudma skaala viimase kriipsuni siis, kui voolutugevus võrdub
  • Elektrienergia #1 Elektrienergia #2
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-01-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 66 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor murki Õppematerjali autor
    konspekt

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    2
    odt

    ARVESTUSTÖÖ - elekter

    ...................................................................................... ................................................................................................................................................................................................ 15. Mis on ülijuhtivus? Nähtus, kui juhtide temperatuur läheneb absoluutsele nullile (0K), läheneb ka takistus nullile. 16. Mis on elektrivoolu töö? Töö arvutamine. Elektrivoolu töö on vooluringis elektrienergia teisteks energialiikideks muundumise mõõt. A=UIt 17. Joule-Lenzi seasduse sõnastus ja valem. Elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk on võrdeline voolutugevuse ruuduga, juhi takistuse ja aja korrutisega Q=I 2 Rt 18. Miks on elektrimootorile ohtlik ülekoormus ja rootori seiskumine? ...............................................................................................................................................................................................

    Füüsika
    thumbnail
    26
    doc

    Alalisvool

    2. Ülijuhtivad elektriliinid 3. Ületäpsed voltmeetrid Kõrgtemperatuurilised ülijuhid on metallide sulamid, nende kriitiline temperatuur võib ületada 125K (148Cv) Miks see on nii tähtis? Vedelik heelium ­ alla 20K ­ 1 liiter maksab mitusada krooni Vedelik lämmastik ­ 77K ­ 1 liiter maksab vaid mõne krooni 6. ALALISVOOLU TÖÖ JA VÕIMSUS. JOULE'I LENZI SEADUS. Ajam on seade, mis muundab ühe energia liiki teiseks. Näiteks, lamp muundab elektrienergia valguse energiasse, mootor muundab elektrienergia mehaaniliseks energiaks. Igal lambil on kirjas tema võimsus ja nimipinge, mille elektriseade arendab niisugust nimivõimsust. Emil Lenz (18041865) baltisakslane, Tartu Ülikooli üliõpilane. 1842. a. James Prescott Joule (18181889) inglise füüsik. 1841. a. Joule'iLenzi seadus: Elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk Q on võrdeline voolutugevuse I ruuduga, juhi takistusega R ja voolu kestusega t:

    Füüsika
    thumbnail
    4
    docx

    Elektriõpetus

    1) Mõisted: · Alalisvool ­ elektrivool, mille suund ja suurus aja jooksul ei muutu · Vahelduvvool ­ elektrivool, mille suund ja suurus muutuvad mingi sagedusega · Valentselektronid ­ metalli aatomi väliskihi elektronid, mis kannavad laengut · Nimivõimsus ­ pinge võimsus, mis on märgitud elektriseadeldisele · Vooluallikas ­ seade, mis muundab mitteelektrilist energiat elektrienergiaks · Vooluallika lühis ­ kui välistakistus on lähedane nullile · Vooluallika tühijooks ­ kui vooluallikat ei kasutata · Galvaanimine ­ eseme metalliga katmine elektrolüüsi teel · Elektrolüüt ­ keemiline ühend, mille lagunemisel saavad tekkida erimärgiliselt laetud ioonid või keemilised rühmad. · Huumlahendus - nähtus, mis seisneb laetud osakeste pidurdamises hõreda gaasi poolt · Sädelahendus - ebapüsiv sõltumatu gaaslahendus, mis toimib kõrgel rõhul · Kaarlahendus ­ tekib normaalrõhul

    Füüsika
    thumbnail
    5
    doc

    G.S. Ohm / Ohmi seadus

    Georg Simon Ohm Ohmi seadus Järeldusele pinge ja voolutugevuse võrdelisuse kohta jõudis 1862 aastal oma katsete tulemusi üldistades sakslasest kooliõpetaja G.S. Ohm. Nende katsete tegemine nõudis suurt osavust. Ohmil polnud ei volti-ega ampermeetrit. Pinget mõõtis ta elektromeetriga ja voolutugevust magnetnõela pöördumise põhjal vooluga juhtme läheduses. Georg Simon Ohm sündis 16. märtsil 1789.aastal Erlangenis Saksamaal protestantlikus peres. Tema isa oli lukksepp ja ema pärines rätsepa perekonnast. Georg läks 11-aastaselt õppima gümnaasiumi, kuid pakutud kooliharidus jäi algeliseks. Tegeliku hariduse sai Georg oma isalt Johann Wolfgangilt. 1805. aastal astus Ohm Erlangeni ülikooli, kuid eelistas õppimisele pidutsemist. Poja käitumisest tigestunud isa saatis ta Sveitsi, kus ootas matemaatikaõpetaja ametikoht. Neli aastat hiljem soovis noormees pöörduda tagasi ülikooli, kuid matemaatikaprofess

    Füüsika
    thumbnail
    24
    docx

    Elektrivool

    - Päikesepatareid muudavad fotoefekti nähtusel elektrienergiaks päikselt tuleva valgusenergia .Päikesepatareide valmistamine on üpris kulukas , seepärast kasutakse neid seal , kus muul viisil pole võimalik elektrienergiat toota (näiteks kosmoselaevadel ). Keemilised vooluallikad termoelemendid ja päikesepatareid tekitavad alalisvoolu , generaatorid aga nii alais kui ka vahelduvvoolu . Võimalik on ka vahelduvvoolu muundumine alalisvooluks alalditega . Elektrienergia tarviti (lühidalt tarviti ) on elektrivooluga töötav mistahes seade . Tarvitiks on näiteks hõõglamp , küttekeha , elektrimootor , taskutelefon jms . Tarvitis muundub elektrienergia mingiks muuks energialiigiks : hõõglambis soojus ­ ja valgusenergiaks , küttekehas soojusenergiaks , mootoris mehaaniliseks energiaks , telefonis elektromagnetiliseks ja/või helienergiaks . Lüliti on seade vooluahela sulgemiseks või avamiseks . Vooluahela avamine e

    Füüsika
    thumbnail
    14
    docx

    Elekter metallides

    Füüsika Elekter metallides Voolu tekkimise tingimused: Vabad laengukandjad Neile mõjuvad elektrijõud Elektrivooluks nim elektrilaengute suunatud liikumist Alalisvool Alalisvooluks nim elektrivoolu, mille tugevus ja suund ajas ei muutu. Voolutugevus Elektrivoolu mõõduks on voolutugevus, tähis I ja ühik üks amper (1A – SI-süsteemi ühik) Voolutugevus on võrdne ajaühikus juhi ristlõiget läbiva laengu suurusega. I = q/t I – voolutugevus amprites q – laengu suurus kulonites t – aeg sekundites Voolutugevust määravad suurused Voolutugevus I sõltub elektronide suunatud liikumise kiirusest v ja laengukandjate kontsentratsioonist n. Laengukandjate kontsentratsiooniks n nim laengukandjate arvu ruumalaühikus n = N/V Kus N on laengukandjate arv ja V on vaadeldav ruumala. vk = s/t = l/t l=v*t Vaatleme silindrikujulist elektrijuhti ruumalaga V = ls Saame n = nV = nls Kui iga laengukandja laeng on

    Füüsika
    thumbnail
    19
    docx

    Elektrivool

    soojusenergia vahel. Samal ajal, 19. sajandi keskel arenes hoogsalt ka termodünaamika, mis sidus soojusenergia teiste energialiikidega ja tööga. Seega võib öelda, et 19. sajandi keskkümnenditel hakkas kujunema üldine energia jäävuse seadusele tuginev füüsikaline maailmapilt. Energia jäävuse seadus erineb teistest jäävusseadustest selle poolest, et energia konkreetseid esinemisvorme, energialiike on palju: kineetiline energia, potentsiaalne energia, soojusenergia, elektrienergia ja veel mitmeid teisi. Energia saabjäävusseaduse kohaselt muutuda ühest liigist teise, kuid üldenergia muutub selle juures alati mingi osa muundavasr energiast soojuseks. Soojusenergia on ainuke, milleks võivad kõik teised energialiigid täielikult muunduda. Kui energia muundumisprotsessid toimuvad inimese loodud seadmetes, siis huvitab inimest alati see, kui suur osaenergiast just nii muundus, nagu inimene seda soovis.

    Füüsika
    thumbnail
    3
    docx

    Kokkuvõte alalisvoolust ja mõisted.

    Elektrivool ­ osakeste suunatud liikumine El.voolu tigimused: 1)peab olema vabu laegukandjaid 2)neile peab mõjuma jõud(elektriväli) Alalisvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille tugevus ja suund ajas ei muutu. El välja mõjul liikuvaid laengu kadjaid iseloomustab keskmine kiirus v , al voolu korral v=const Alalisvoolu võib käsitleda, kui laegu ühtlast liikumist Samal ajal osaleb osake ka kaootilises soojuliikuvuses. Valents elektron ­ aatomi väliskihi elektronid Juhtivuselektron ­ valents elektron mis võib aines vabalt liikuda. Voolutugevus sõltub: 1)vabade osakeste arv ruumala ühikus 2)ühe osakese laengust 3)ristlõike pindala Suurust, mis näitab laengu kandjate arvu aine ruumala ühikus nim laengu kandjate kontsentratsiooniks I=q*n*s*v n=N/v 1/m3 Ohmi seadus Voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline juhi takistusega. I=U/R Juhtivus ja takistus iseloomustavad kehaosakeste vastastikmõju vabade laegute kandjana Taki

    Füüsika




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun