Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Elektrivooluga seonduvad mõised (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

  • Elektrivooluks nim. laetud osakeste korrapärast suunatud liikumist. Elektrivool tekib vabade elektronide või ioonide liikumisel.
  • Elektrivoolu suunaks loetakse positiivsete laengute liikumise suunda. (Alalisvoolu suund ja suurus aja jooksul ei muutu, vahelduva voolu suund ja suurus muutub ajas perioodiliselt).
  • Elektrivooluga Elektrivooluks nim. laetud osakeste korrapärast suunatud liikumist, mis tekib kaasnevaid nähtusi nim. voolutoimeteks:
    • soojuslik toime, mis seisneb selles, et vooluga juhid kuumenevad . (Ei kuumene ülijuhid.)
    • keemiline toime, elektrivoolu mõjul toimuvad sellised reaksioonid, mis muidu ei toimu, nt. vee lagunemine vesinikuks ja hapnikuks.
    • Magnetiline toime, igasuguse elektrivooluga kaasneb magnetväli.
  • Elektrivoolu iseloomustatakse voolutugevusega, mis näitab kui suur laeng läbib juhi ristlõiget ühes ajaühikus.
    I – voolutugevus (A)
    q – laeng (C)
    t – aeg (s)
    I – voolutugevus (A)
    q – ühe osakese laeng (C)
    n – osakeste
    kontsentratsioon
    s – juhi ristlõike pindala
    v – osakeste liikumiskiirus
  • Elektrivoolu olemasolu tingimused:
    • peavad olemas olema vabad laengud
    • laetud osakestele peab mõjuma jõud
    • laetud osakestele mõjub elektriväli jõuga

    (juhis tuleb tekitada
    elektriväli, vooluallika ülesanne on tekitada ja säilitada juhis
    elektriväli)
    (Kui lülitile vajutada siis
    levib elektriväli valgusekiirusega ning paneb laengu kogu voolu
    ringis peaaegu ühtlaselt liikuma.)
  • Voolutugevus vooluringi osas on võrdeline pingega selle otstel ja pöördvõrdeline juhi takistusega.
    I – voolutugevus (A)
    U – pinge (V)
    R – takistus
  • Juhi takistus on 1 oom kui temas tekib pingel 1 V vool tugevusega 1 A.
  • Juhi takistus ei sõltu ei pingest ega voolutugevusest, kuid nende kaudu saab takistust määrata.
    R – takistus
    l – juhi pikkus (m)
    S – juhi ristlõike pindala
    - eritakistus
  • Juhi eritakistus on võrdne 1m pikkuse ning 1 mm ristlõike pindalaga juhi takistusega.
    10.
  • Metallist juhtidel temperatuuri tõustes takistus suureneb.
    R – takistus temperatuuril t
    R - takistus temperatuuril 0
    t – temperatuur
  • Ülijuhtivus avastati 1911 Kamerlingh-Onnese poolt. Ta leiis, et mõnedel juhtidel muutub takistus absoluutse 0 lähedal nulliks. Kui aine on ülijuhtivas olekus siis kord temas tekitatud elektrivool kestab temas kuitahes kaua. Ülijuhtivas olekus juhid ei kuumene. Kasutatakse neid põhiliselt tugevate magnetväljade tekitamiseks. Tänapäevaks on avastatud ka nii nimetatud kõrgtemperatuuriline ülijuhtivus, mis esineb 100 juures.
  • Jadaühendus:
    • kogu takistus on võrdeline üksikute takistuste summaga .
    • kogu pinge on võrdne üksikute pingete summaga.
    • voolutugevus on kõikides juhtides ühesugune.

  • Rööpühendus:
    • pinge on kõigil takistitel ühesugune.
    • voolutugevus vooluringi hargnemata osas on võrdne üksikute voolutugevuste summaga vooluringi hargnenud osas.
    • kogu takistuse pöördväärtus on võrdne üksikute takistuste pöördväärtuste summaga.

  • Kõrvaljõududeks nim. mitteelektrilisi jõude.
  • Elektromotoorjõuks nim. kõrvaljõudude poolt laengu ümberpaigutamiseks tehtava töö ja laengu suuruse suhet.
  • Suletud vooluring koosneb tarbijast, vooluallikast ja ühendusjuhtmest (juures lülitid ja mõõteriistad).
    Voolutugevus suletud
    vooluringis on võrdeline vooluallika elektromotoorjõu ja
    pöördvõrdeline vooluringi kogutakistusega.
    Vooluallika seest teevad
    mitteelektrilised jõud tööd, et viia pos. laengud + klemmile ja
    neg. laengud – klemmile.
    I – voolutugevus (A)
    - elektromotoorjõud
    (V)
    R – välistakistus
    r – vooluallika sisetakistus
    R+r – vooluringi kogutakistus
  • Laetud osakeste korrapärasel liikumisel juhis teeb elektriväli tööd, mida nim. voolutööks. Vastavalt energia jäävuse seadusega võrdub see töö energia muuduga vaadeldavas vooluringi osas.
    A – töö (J)
    I – voolutugevus (A)
    U – pinge (V)
    T – aeg (s)
  • Elektrivoolu võimsus on võrdeline voolutugevuse ja pinge korrutisega.
    ( nimipinge on pinge, millel
    antud seade võib töödada pikemat aega)
    (nimivõimsus on võimsus,
  • Elektrivooluga seonduvad mõised #1 Elektrivooluga seonduvad mõised #2
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2007-12-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 78 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Rain Ungert Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    1
    docx

    Füüsika mõisted ja valemid

    1)Elektrimahutavuseks nim laetud osakeste suunatud liikumist. 2)Elektrivoolu suunaks nim posit. laengute liikumise suunda. 3)Elektrivoolu toimed- magnetiline, soojuslik, keemiline.4)Voolutugevus näitab kui suur laeng läbib juhi ristlõiget ühes ajaühikus. I=q/t 5)Elektrivoolu olemasolu tingimused: peavad olema vabad laengud, laengutele peab mõjuma elektrivool. 6)Vooluringi tugevus on võrdeline pingega vooluringi osaotstel ning pöördvõrdeline vooluringi osatakistusega. I=U/R ()7)Juhitakistus on 1 oom kui 1 voldise pinge rakendamisel juhi otstele tekib juhis vool vool tugevusega üks amper 8) Juhi takistus sõltub juhi mõõtmetest ja ainest R=P * l/s p- eritakistus s-ristlõike pindala m2 l-juhi pikkus (m)9)Eritakistus on takistuse sõltuvus ainest. 10) m, * mm2/m11)juhi takistuse sõlt. temperatuurist:

    Füüsika
    thumbnail
    26
    doc

    Alalisvool

    ..................................................................................................................................... 26 1. ELEKTRIVOOL. VOOLUTUGEVUS. Elektrivool ­ laetud osakeste suunatud liikumine Elektrivool tekib, kui 1. Aines on liikumisvõimelised laetud osakesed 2. Elektrijõud Alalisvool on elektrivool, mille tugevus ja suund ajas ei muutu. Elektrivoolu iseloomustab voolutugevus Voolutugevus sõltub: 1. Laengukandjate kontsentratsioonist n 2. Laengukandjate keskmisest kiirusest v ainest 3. Juhi pikkusest ja ristlõige läbimõõdust S

    Füüsika
    thumbnail
    14
    docx

    Elekter metallides

    Mida suurem on see segav mõju, seda nõrgemat voolu suudab tekitada mingi kindel pinge. Ohmi seadus Põhjalikku seost voolutugevuse ja pinge vahel väljendab Ohmi seadus vooluringi osa kohta: Voolutugevus vooluringi lõigus on võrdeline lõigu otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline lõigu takistusega. I = U/R R – Juhi takistus, ühik üks oom (1Ω) Juhi takistus Juhi takistus näitab, kui suure pinge rakendamisel juhi otstele tekib selles juhis ühikulise tugevusega vool: R = U/I Takistuse mõõtühikuks on oom (1Ω) . Üks oom on sellise juhi takistus, mille otstele rakendatud Pinge üks volt tekitab juhis voolu tugevusega üks amper. Juhi takistus R oleneb juhi mõõtmetest ja ainest, millest juht on valmistatud: R = p I/S Kus p on aine eritakistus, I juhi pikkus ja S juhi ristlõike pindala. Eritakistus Aine eritakistus p näitab, kui suur on sellest ainest valmistatud ühikulise pikkuse ...

    Füüsika
    thumbnail
    3
    doc

    Elektrivool - alalisvool

    Positiivselt laetud kehal on elektronide puudujääk, negatiivselt laetud kehadel on elektronide ülejääk-samanimelised öaetud kehad tõukuvad, erinimelised tõmbuvad. · Elektrilaengu jäävuse seadus-elektriliselt isoleeritud süsteemi sumaarne laeng ei muutu. q1+q2+q3+...+qn=0 q-süsteemis olevate kehade laengud[1C] · Elektriliselt isoleeritud süsteemiks nimetatakse sellist süsteemi läbi mille ei saa kulgeda elektrivool. · 1 C on niisugune laeng mis läbib ühes sekundis juhi ristlõiget kui voolutugevus juhis on 1amper. · Punktlaeng on selline laetud keha mille mõõtmed antud tingimustes ei ole olulised.. · Lähimõju teooria kohaselt mõjutavad laengud teineteist mingi vahelüli(niit, juht, varras) kaudu. Üldisemas mõttes aga keskkonna kaudu milles mõju kandub edasi ühest punktist teise. · Kaugmõju teooria kohaselt toimub mõju edasi kandumine vahetult läbi tühjuse.

    Füüsika
    thumbnail
    4
    docx

    Elektrivoolu spikker

    Elektrivoolu TEKKEMEHHANISM. Elektrivoolu tugevust määravad suurused, I = qnvS Esiteks peab võrdub juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevuse ja töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega. eksisteerima see mis, liigub ja teiseks, peab esinema põhjus, mis tekitab liikumise. . OHMI seadus Elektrivoolu toimel juhis eraldunud soojushulk võrdub voolutugevuse ruudu, juhi takistuse ja aja vooluringi OSA kohta. Voolutugevus vooluringi lõigus on võrdeline lõigu otstele rakendatud pingega ja korrutisega. Ühik on 1 džaul (1J) valem: A=U*I*t. ELEKTRIVOOLU VÕIMSUS on füüsikaline suurus, mis pöördvõrdeline lõigu takistusega. I = U/R. R – Juhi takistus, ühik üks oom (1Ω). JUHI TAKISTUS. R = U/I võrdub elektrivoolu tööga ajaühikus. Elektrivoolu võimsus on arvuliselt võrdne pinge ja voolutugevuse Takistuse mõõtühikuks on oom (1Ω) . Üks oom on sellise juhi takistus, mille otstele rakendatud Pinge korrutisega.

    Füüsika
    thumbnail
    3
    docx

    Alalisvool

    · Elektromootorjõud (emj.) näitab kõrvaljõudude tööd positiivse ühiklaengu ühekordsel läbiviimisel kogu vooluringist. Emj on suurim pinge, mida antud vooluallikas on üldse suuteline tekitama. · Voolutugevus ahelas on võrdeline elektromootorjõuga ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega(Ohmi seadus kogu vooluringi kohta) o Vedelikus on vabadeks laengukandjateks ioonid, mis tekivad elektrolüüdi (happe, aluse või soola) molekulide lagunemisel. o Elektrivooluga kaasnevat aine eraldumist elektroodidel nim. elektrolüüsiks. · Elektrivoolu gaasis nim. gaaslahenduseks. · Gaaslahenduse põhiliikideks on huum-, kaar-, säde- ja koroonlahendus. · Plasmaks nim. gaasi, milles laengukandjate arv on võrreldav molekulide või aatomite üldarvuga.

    Füüsika
    thumbnail
    1
    doc

    Vooluringi mõisted spikker

    Vooluallikas (tekitab ja hoiab vooluringi ühendatud juhtides elektrivälja) ja sellega ühendatud juhid (kasutatakse vooluringi osade ühendamiseks), elektritarviti(d) (siin muundub osa elektrivälja energiast mingiks teiseks energialiigiks) ja lüliti(d) (nende abil saab vooluringi vastavalt vajadusele kas sulgeda või avada) moodustavad vooluringi. Elektrivool saab olla ainult suletud vooluringis. Et saada ülevaade vooluringi osade omavahelistest ühendustest, esitatakse vooluringid joonistena, mida nimetatakse elektriskeemideks. Vooluringi osasid tähistatakse elektriskeemidel tingmärkidega. Jadaühenduse korral on elektritarvitid ühendatud jadamisi e. järjestikku. Kui üks tarvititest läbi põleb või kui üks tarviti välja lülitada, katkeb elektrivool kogu vooluringis.

    Bioloogiline füüsika
    thumbnail
    2
    doc

    Elekter

    Elekter 1) Elektrivooluks nim. vabade laetud osade suunatud liikumist. 2) Elektrivoolu tekkimise tingimused: piisavalt vabu laengukandjaid, elektrivälja olemasolu (liikumist põhjustav jõud) 3)Metallides kujutab elektrivool endas vabade elektronide suunatud liikumist. Elektrolüütides kujutab elektrivool endas positiivsete ja negatiivsete osade suunalist liikumist. 4) Elektrivoolu toimeteks nim elektrivooluga kaasnevaid nähtusi. 5) * Voolu keemiline toime-voolu toimel eralduvad juhist tema koostisosad. (toimub ainult elektrolüütides) *Voolu soojuslik toime- kõik juhid, mida läbib elektrivool, soojenevad *Voolu magnetiline toime-elektrivoolu toimel saavad juhid magnetilised omadused 6-8)Voolu tugevuseks nim füüsikalist suurust, mis näitab, kui suur laenguhulk läbib juhiristlõiget ühes ajaühikus. I=q/t Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga, mis mõõdab voolutugevust tarbijas. See

    Füüsika




    Kommentaarid (2)

    verner112 profiilipilt
    verner112: väga hea kõik vajalik olemas
    23:01 29-09-2011
    s3v profiilipilt
    s3v: Aitähh!
    16:50 05-05-2009



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun