Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"pindmisest" - 32 õppematerjali

Rummid-Powerpoint
14
pptx

Rummid. Powerpoint

Ajalugu Rummi ajaloo alguse võib viia aega 10 000 aastat tagasi KaguAasias hakati kasvatama suhkruroogu. Väidetavalt toodeti müütilisi võimeid andvaid kääritatud jooke suhkruroost juba vanas Indoneesias, Indias ja Hiinas. Rummi algtooraine Rummi tooraineks olev suhkruroog on kõrge ja kiirelt kasvav taim, mis võib kasvada 56 meetriseks Saaki koristatakse veebruarist juunini. Suurte valtside abil pressitakse suhkruroost välja mahl, mille kuumutamisel moodustuvast pindmisest kristallilisest kihist tehakse suhkrut. Suhkruroog Rummi tootmine Saak koristatakse veebruarist juunini Suurte valtside abil pressitakse suhkruroost välja mahl, mille kuumutamisel moodustuvast pindmisest kristallilisest kihist tehakse suhkrut Rumm valmistatakse lahja alkoholi destilleerimisel Reserva ehk premium rummid Üldjuhul karamelli ei lisata Vanemate ja eelmistest pikemat aega tammevaadis küpsenud rummide segud Neid rumme toodetakse väga hoolikalt

Toit → Joogiõpetus
21 allalaadimist
PEDOSFÄÄR-MULLAHORISONDID
2
odt

PEDOSFÄÄR, MULLAHORISONDID

nt: kõrbetes, kõrgetes mägedes. # jää rabenemine toimub vee külmumine ja sulamine vaheldumisi # keemiline murenemine ehk porsumine - kivim laguneb keemiliste protsesside tulemusena (nt happevihmad) nt: lubjakivi lahustumine vees ehk karstumine (vihmametsades eriti) # bioloogiline murenemine - murenemisele aitavad kaasa elusolendid nt: bakterid, samblikd # murenemiskoorik - osa pindmisest kihist, kuhu murenemisprotsessid ulatuvad 2. samblikud 3. samblad (esimesed taimed, mis tulevad) · Mullatekke tegurid 1. kliima 2. reljeef ehk pinnamood 3. lähtekivim (mille peale muld kujuneb) 4. organismid 5. aeg · Muldade lõimis ehk kui suur on savisisaldus mullas. liiv saviliiv liivsavi savi ------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------->

Geograafia → Geoloogia
32 allalaadimist
Mullastiku kaardi analüüs
5
docx

Mullastiku kaardi analüüs

8 V_1s45-60/+s - 2-4% 37,8 kokku 28,6 - 100 K- rähkmuld A nõrgalt koreseline (rähk, veeris),alusmuld keskmiselt või tugevasti koreseline. Keemine kõrgemal kui 30cm. Profiil A-B(Bm)-C; Puudub põhja- ja ülavete juurdevool ning gleistumine; mulla veehoiuvõime piisav taimede varustamiseks mulla ja sademetega. Kr- Koreserikas õhuke rähkmuld Koreserikkad (rähk, veeris, klibu) alates pindmisest mullakihist, alusmullaks on kores või väga tugevasti koreseline materjal; Keemine kõrgemal kui 30cm; Profiil vähearenenud A-C; Puudub põhja- ja ülavette juurdevool; Produktiivne vee varu vähese mullapeenesevaru ja suure koresisaldtuse tõttu. See muld on põuakartlik ja seetõttu taimestik kannatab suve keskel veepuuduse käes. Ko- Leostunud muld Profiil savikumulatiivne, leostumise tõttu keemine 30-60cm-st sügavamal. Profiil A-Bm(Bt)-C

Maateadus → Maateadus
104 allalaadimist
Mullastik
3
doc

Mullastik

Mulla viljakus on väike õhu puuduse tõttu. Tekib turvas. 10. SOOLDUMINE Kus: kõrbed Sademeid on väga vähe, seega on auramine suurem kui sademete hulk. Põhjus: pinnas sisaldab rohkem soolasid auramine on intensiivne, vesi liigub pinnases üles, aurustub, soolad jäävad pindmisesse kihti. Niisutuskanalite rajamisega soodustab inimene pinnase sooldumist veelgi. 11. EROSIOON Erosioon on vee kulutav ja ärakandev tegevus (vihmaveed). Vesi kannab ära mulla pindmisest kihist toitained ja mulla viljakus langeb. Vihmavesi uuristab pinasesse süvendeid, mis muutuvad iga korraga sügavamaks ja laiemaks uhtoruks ning ala muutub harimiskõlbmatuks. Kus: Rohtlad. Põhjused: kaldpind kuiv kliima harvad, tugevad vihmasajud kuna maapind on kuiv ja sadu intensiivneei imbu vesi pinnasesse, vaid voolab maapinnal edasi. Hõre taimkatte ulatuslikud ülesküntud põllualad kerge pinnas ( liiv või löss) Vastuabinõud: tuleb istutada metsaribasid

Geograafia → Geograafia
37 allalaadimist
Paber
6
doc

Paber

Laboris altvalgustusega laud, pH meeter, luup, mikroskoop, vaakumlaud, pesuvann, tõmbekapp, suured pressid. Töövahendid- skalpell, silur, pintslid, käärid, kustukad, joonlaud, käsipress, vildid. 9. nimeta paberi restaureerimisel kasutatavaid materjale ja abivahendeid Materjalid- loorpaberid, paikamispaberid, filterpaberid, papid, vildid, tugimaterjalid, liimid, kemikaalid. . 10. mida tähendab paberi kuivpuhastus- mehaaniline paberi puhastamine pindmisest mustusest kustutuskummi, skalpelli või kuiva pintsli abil. 11. milleks mõõdetakse paberi pH-d millseid võimalusi selleks on Paberi pH näitab paberi happelisust, mille järgi otsustatakse edasised tööprotsessid.  pH mõõtmine indikaatorpaberiga * pH mõõtmine indikaatorpliiatsiga  mõõtmiine pH-meetriga paberimassis  pH meetriga paberi pinnalt 12. milliste meetoditega on võimalik vähendada paberi happelisust

Materjaliteadus → Materjaliõpetus
8 allalaadimist
Rumm
28
ppt

Rumm

kange ja teravalõhnaline suhkruroopuskar, mis säilis sealsetel laiuskraadidel tunduvalt paremini kui vesi või õlu, muutus kiiresti hädavajalikuks joogivarude desinfitseerimisvahendiks ning üleüldiseks tujutõstjaks nii maadeavastajatele kui mereröövlitele. Rummi tootmine  Toormaterjal- valmistatakse suhkruroomelassist. Suurte valtside abil pressitakse suhkruroost välja mahl, mille kuumutamisel moodustuvast pindmisest kristallilisest kihist tehakse suhkrut. Ülejäänud mustjaspruunile massile, mida nimetatakse melassiks või suhkruroomeeks, lisatakse segu lahjendamiseks vesi ja pärm ning lastakse käärida.  Kääritamine ja destilleerimine- Lühikese, 24–28 tundi vältava käärimisajaga pärmi puhul saadakse mahe ja kerge Hispaania stiilis baasalkohol. Pika, mõnest päevast mitme nädalani ulatuva käärimisajaga saadakse hästi aromaatne ning

Toit → Joogiõpetus
7 allalaadimist
Meteoroloogia ja klimatoloogia
8
doc

Meteoroloogia ja klimatoloogia

1. selgita auramise füüsikalist olemust Aurumise all mõistetakse vee või jää ülemineku gaasilisse olekusse, s.o. muutumist veeauruks. Et vee molekulid on alati liikumises, siis võib vee pindmises kihis liikuvate molekulide kineetiline energia ületada väljumiseks vajaliku energia, mille tagajärjel väljuvad veest ümbritsevasse keskkonda – õhku. Ka tahke vee s.o. jää molekulid on teataval määral liikuvad. Kiiremad neist ületavad kohesioonijõu ja lahkuvad jää pindmisest kihist ümbritsevasse õhku. 2. kuidas tekib veeauruga küllastunud olek? Aurumolekulide kaootilisel liikumisel satub osa molekule õhust vette. Kui auramine on küllalt intensiivne, siis teatavast momendist alates võib ajaühikus tagasisattuvate molekulide hulk muutuda võrdseks sealt väljuvate molekulide hulgaga. Sel korral on õhk veeauruga küllastatud. Valitseb nn. dünaamiline tasakaal vee ja veeauru vahel. 3. kuidas mõjutab temperatuur veeauru sisaldust õhus?

Geograafia → Geograafia
22 allalaadimist
Alkoholitööstused
12
doc

Alkoholitööstused

5000 linnase tera. 7 Joonis 1 (http://www.saku.ee/ekspert_tehnoloogia.php) Rummi valmistamine Rumm on mitmete kokteilide koostisosa. Rummi valmistamise protsess on väga pikk ning aeganõudev. Rummi tooraineks olev suhkruroog võib kasvada 6­8 m kõrguseks ning saavutab koristusküpsuse alles siis, kui pool taimest on kuivanud. Suurte valtside abil pressitakse suhkruroost välja mahl ehk vesou, mille kuumutamisel moodustuvast pindmisest kristallilisest kihist tehaksegi suhkrut. Ülejäänud mustjaspruunile massile, mida nimetatakse melassiks või suhkruroomeeks, lisatakse vesi ja pärm ning kääritatakse seejärel. Lühikese, 24­28 tundi vältava käärimisajaga pärmi puhul on tulemuseks mahe ja kerge Hispaania stiilis baasalkohol. Pika, mõnest päevast mitme nädalani ulatuva fermentatsioonitsükliga pärmi kasutamisel saadakse hästi aromaatne ning täidlane Inglise stiili baasalkohol

Keemia → Keemia
17 allalaadimist
Mullateaduse I seminar
20
docx

Mullateaduse I seminar

kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Kuidas on tekkinud muld? Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Millal on tekkinud muld? Mullateke on äärmiselt aeglane protsess ja viljaka mulla kujunemiseks võib kuluda sajandeid, mulda peetakse taastumatuks loodusvaraks. Millest koosneb muld? Muld koosneb mineraalsest ja orgaanilisest osast, mis moodustavad umbes pool viljaka mulla pindmisest kihist. Millistest faasidest koosneb muld, osatähtsus? 1. Tahke osa 50% (mineraalid 45%, orgaaniline aine 5%) 2. Õhk 25% 3. Vesi 25% Mida uurib mullateadus? Mullateadus on loodusteaduse haru, mis uurib muldkatte ja teda moodust. muldade arengut ehk geneesi, ülesehitust ehk morfoloogiat, mulla koostist, omadusi, geograafilise leviku seaduspärasusi, suhteid ümbritseva keskkonnaga ja kasutamist. Mullateadus jaguneb: 1. mullagenees - mullaareng 2

Bioloogia → Bioloogia
2 allalaadimist
Jalaveenid
6
docx

Jalaveenid

lihasfastsiast pindmisemal olevad veenid, mis koguvad vere nahast ja selle aluskoest ning suunavad selle süvaveenisüsteemi. Olulisemad pindmise veenisüsteemi harud on suur safeenveen (v. saphena magna), mis ühineb reieveeniga kubemeligamendist allpool reie eespinnal, ning väike safeenveen (v.saphena parva) , mis sääre tagapinnal põlveõndlas ühineb põlveõndla veeniga. Lisaks ühendavad pindmisi veene süvaveenidega ühendusveenid, mille kaudu pääseb osa pindmisest veeniharude verest süvasüsteemi reie keskmises kolmandikus ja säärel. Ühendusveenid on pindmiste veenide erinevaid harusid või erinevaid süvaveeniharusid ühendavad veenid. Süvaveenideks peetakse kõiki lihasfastsia alla jäävaid ja artereid saatvaid veene. 1.2 Veenilaiendite tekkepõhjused ja soodustavad faktorid Veenilaiendite tekkepõhjused on erinevad. Tegu on veeniseina elastsete kiudude nõrkusega.

Bioloogia → Bioloogia
21 allalaadimist
RUMM
12
doc

RUMM

Drake segas kokku maailma esimese Mojito. Stiilsele ning auväärsele Jamaika rummile Captain Morgan, mida toodetakse aastast 1680, andis aga nime kurikuulus Inglise päritolu piraat ning sama saare hilisem kuberner Henry Morgan (1635­1688). 2.2 Valmistamine Rummi tooraineks olev suhkruroog võib kasvada 6­8 m kõrguseks ning saavutab koristusküpsuse alles siis, kui pool taimest on kuivanud. Suurte valtside abil pressitakse suhkruroost välja mahl ehk vesou, mille kuumutamisel moodustuvast pindmisest kristallilisest kihist tehaksegi suhkrut. Ülejäänud mustjaspruunile massile, mida nimetatakse melassiks või suhkruroomeeks, lisatakse vesi ja pärm ning kääritatakse seejärel. Saadud segust ehk washist valmistatakse tööstusliku menetluse teel lõviosa rummidest. Mõnel pool toodetakse rummi ka põllumajanduslikul meetodil, kuid mitte melassist, vaid suhkruroomahlast ja -siirupist, ning tulemus on tõesti ekstraklassist.

Toit → Joogiõpetus
69 allalaadimist
Sissejuhatus psühholoogiasse eksam TÜ
7
docx

Sissejuhatus psühholoogiasse eksam TÜ

(b) pole kunagi faktiliselt õige (c) on alati ka faktiliselt õige (d) ei pea olema intellektuaalne protsess 29. Heuristiliste meetodite kasutamisel mõtlemisprobleemide lahendamisel (a) on lõpplahendus üheselt antud (b) on lahendus enamasti võimatu (c) kasutatakse kindlaid deterministlikke algoritme (d) toetutakse varem edu toonud lahendusvõtetele 30. Et keele süvastruktuur erineb keele pindmisest struktuurist, seda näitab (a) võimalus eri sõnu omavahel tõlkida (b) võimalus erinevaid mõtteid mõtelda ilma et kaassuhtlejad sellest aru saavad (c) võimalus sama mõtet sõnades erinevalt formuleerida (d) võimalus erinevat mõtet erinevalt sõnades formuleerida 31. Kõnekeskused asuvad aju (a) vasakus poolkeras (b) paremas poolkeras (c) kaklasagaras (d) otsmikusagaras 32

Õigus → Psühholoogia juristidele
93 allalaadimist
Ehitusmükoloogia
15
doc

Ehitusmükoloogia

Kõikide nende määratlusega tegelebki meil Eestis sihtasutus Eesti Mükoloogia Uuringutekeskus. Ehitusmükoloogias uuritakse peamiselt kand- ja kottseeni. Oma referaadis toon mõlemast valdkonnast näiteid seentest ja nende kahjulikkusest. 3 Harilik majavamm(joonis 1.) teda on kutsutud ka majaseeneks, põrandaseeneks, lihtsalt vammiks jne. Hariliku majavammi võib ära tunda viljakehast, pindmisest mütseelist, seeneväätidest või eostest. Hariliku majavammi seeneeosed annavad kasvu seal, kus on kõrge niiskuse tase näiteks keldrites, põranda all, seina alumisel vööl ja teistes analoogsetes kohtades. Harvemini kasvavad eosed hoone teisel ja kõrgematel korrustel, kuid on esinenud ka selliseid juhtumeid. Kahjustab esmajärjekorras okaspuupuidust konstruktsioone, tekitades pruunmädanikke.

Bioloogia → Bioloogia
102 allalaadimist
METSAMULLATEADUS
11
docx

METSAMULLATEADUS

, sest kohati võib olla sisseuhtehorisont tihenenud. Veereziim võib ebastabiilne olla ka kergematel lõimiste. Leetjate muldade looduslik drenaaz võib olla mõningal määral takistatud tänu tihenenud mullahorisontidele. Leetjad mullad on hästi õhustatud, eriti aga ülemises osas ning seal domineerivad hapendustingimused. Tänu heale õhustatusele soojenevad nead kevaditi normaalselt. Muldkatte läbiuhtumisel kevaditi ja sügiseti eluvieeruvad nende pindmisest osast välja ibe- ja savisosakesed, paiknedes umber tekstuursesse savistunud sisseuhtehorisonti. Leetjate muldade Bt-horisondi kobestumist soodustab selle talvine läbikülmumine [2 lk 34]. 3.7 Leetjate muldade viljakus, kasutamine ja kaitse Leetjad mullad on kõrge produktiivsusega mullad, sest looduslike (metsa) muldade aastafütoproduktiivsus ulatub enamasti piiridesse 12-14 Mg ha-1 a-1. Nendel kasvavate kuuse- ja männipuistute boniteediklass on kõrge IA-II

Maateadus → Maateadus
15 allalaadimist
Anatoomia ja Füsioloogia-Südame ja veresoonte süsteem
14
docx

Anatoomia ja Füsioloogia „Südame ja veresoonte süsteem“

ja tagumiseks luudevaheliseks arteriks, varustab vastavaid küünarvarre lihaste rühme. Käel, randme piirkonnas on kodara- ja küünraarteri harude poolt moodustatud pihkmine ja selgmine arteriaalne võrgustik. Käe pihkmisel küljel paiknevad pindmine ja süva pihukaar. Pindmine pihukaar asub pihukilekõõluse all painutajatelihaste kõõluste peal. Ta on moodustatud küünraarterist ja kodaraarteri pindmisest pihuharust. Pihukaarest lähtuvad pihkmised ühised sõrmearterid. Igaüks neist jaguneb kaheks pihkmiseks päris-sõrmearteriks, mis kulgevad piki üksteise poole pööratud naabersõrmede külgi. Süva pihukaar paikneb kämblaluude põhimike kohal painutajatelihaste kõõluste all. Teda moodustavad kodaraarter ja küünraarteri süva pihuharu. Pihukaarest lähtuvad pihkmised kämblaarterid, mis kämblaluude peade kohal suubuvad pihkmistesse ühistesse sõrmearteritesse

Bioloogia → Füsioloogia
68 allalaadimist
Unetus
12
rtf

Unetus

niisugused asjad, mida tuleb mõnikord ette meil kõigil; kui aga seda juhtub liiga palju, siis muutuvad need ebanormaalseks. Näiteks kiristavad kõik inimesed aeg-ajal hambaid, aga kui selle tõttu juba hambad murduvad, siis on see kindlasti haigus. Kui inimene väga tugevasti hambaid kiristab, võib ta ka selle peale üles tõusta ning tema unekvaliteet on kindlasti halvem kui muidu. Me kõik oleme tundnud unealguse võpatust, kui hakkame magama jääma. Iseenesest on see pindmisest unest sügavasse üleminekul normaalne nähtus. Ebanormaalseks aga kujuneb võpatus siis, kui seda esineb nii tihti, et inimene ei jäägi enam magama. Arvatavasti on kõik inimesed unes rääkinud. Aga kui see muutub nii sagedaseks, et halvendab une kvaliteeti, siis on see unehäire. Kõigi nende asjade pärast võivad inimesed üles ärgata ja olla unetud. Nagu ka uneskõndimise tõttu. 5 Tõved ja tabletid ei anna und

Bioloogia → Bioloogia
31 allalaadimist
Puidu kaitsemine seenhaiguste vastu
21
pdf

Puidu kaitsemine seenhaiguste vastu.

Selliste seente arenemiseks on kõige sobivam umbes 60% õhuniiskus. Pruunmädanikku põhjustavad seened on majavamm, majamädik, majavääts, kollane hamblehik ning mustjas kõrbik. 12 Valgemädanikku tekitav enim levim seen on tuletael. 3.2.1 Harilik majavamm Harilikku majavammi on kutsutud ka majaseeneks, põrandaseeneks, lihtsalt vammiks. Hariliku majavammi võib ära tunda viljakehast, pindmisest mütseelist, seeneväätidest või eostest. Hariliku majavammi seeneeosed annavad kasvu seal, kus on kõrge niiskuse tase näiteks keldrites, põranda all, seina alumisel vööl ja teistes analoogsetes kohtades. Harvemini kasvavad eosed hoone teisel ja kõrgematel korrustel, kuid on esinenud ka selliseid juhtumeid. Kahjustab esmajärjekorras okaspuupuidust konstruktsioone, tekitades pruunmädanikke. Harilik majavamm toodi Eestisse vähemalt poolteist sajandit tagasi, looduses on teda leitud

Metsandus → Metsakaitse
53 allalaadimist
Morfoloogia eksamiküsimused 2014
36
docx

Morfoloogia eksamiküsimused 2014

Segmentaaltasandi suhtes kasutatakse mõisteid kraniaalne (peapoolne) ja kaudaalne (sabapoolne). Osa termineid on seotud kindlate kehaosadega: jäsemete eespoolset pinda nim. dorsaalseks ning tagapoolset palmaarseks (pihkmiseks) või plantaarseks (taldmiseks) vastavalt esi- ja tagajäsemete puhul. Kehale lähemal asuvat jäseme piirkonda nim. proksimaalseks ning kaugemal asuvat distaalseks. Keha välispinna suhtes kõneldakse organi pindmisest e. superfitsiaalsest ja süvast e. profundsest pinnast või vastavalt eksternne (välimine) ja internne (sisemine). Kereõõntes asuvates organites eristatakse seina vastas seisvat e. parietaalpinda ja sisusepoolset e. vistseraalpinda. 8. Organi mõiste. Organite süsteemid Karakteerse (iseloomuliku) kuju, asendi ja talitlusega makroskoopilist ehituslikku üksust organismis nimetatakse organiks. Organid, mis sooritavad samalaadseid talitlusi, moodustavad organite süsteemi e. aparaadi.

Filoloogia → Morfoloogia
23 allalaadimist
Sissejuhatus kirjandusteadusesse 2015
18
docx

Sissejuhatus kirjandusteadusesse 2015

koloniaalvõimu all (eelkõige Suur-Britannia kolooniad), koloniaalideoloogia mõjud, teisestamine, hübriidsus, mimikri. Viimasel ajal tunduvalt laienenud nt postsotskolonialism. Mis on tõlgendamine? Mida peab tõlgendamisel silmas pidama?Oluline on silmas pidada kultuuri ja ajalugu, ehk jälgida suuremat pilti, tõlgendada läbi seoste ja teadmiste mitte lähtuda vaid konkreetsest ja pindmisest. Mis on lähilugemine? (vt ka uuskriitika). Lähilugemine ei võimalda näha suurt pilti. Maailmakuulus kirjandusteooreetik Franco Moretti on pakkunud välja ka vastupidise mõiste: kauglugemine? Mida see mõiste tähendab? (vt. kirjandusloo konspekt). Kauglugemine arvestab suurt pilti, ehk kirjanduse kogupilti, mingis ajas ja kultuuris. Mis on kirjandusteooria? Päripäeva ja vastukarva lugemine. Teooria abil teatud korrapära või loogika leidmine kirjandusteoses.

Kirjandus → Sissejuhatus...
45 allalaadimist
Arengubioloogia eksam
38
docx

Arengubioloogia eksam

rakujagunemist. Kui makse jagunemine on takistatud, siis aktiveeruvad maksa tüvirakkud ja taastavat kudet. Soole epiteel.Uueneb iga 4-5 päeva järjel. Soole epiteel – füüsiline barjäär soole mikroobide ja soole kudede vahel. Takistab bakterite sissetungi ja järgnevat põletikku. Peab pidevalt uuenema. Soolerakud surevad apoptootiliselt hattude tippudes. Uued soolerakud tekivad krüptide põhjas tüvirakkudest ja liiguvad tipu suunas. Nahk.Uueneb kogu aeg. Pindmisest sarvkihist eraldub pidevalt sarvliistakuid; aluskihi eellasrakud paljunevad ja differentseeruvad. Epidermise tüvirakkud on naha basaal kihis; Peale nende veel karvafolliiklite ja melanotsüütide tüvirakud. Luude uuenemine. Osteotsüütide regulaarne surm kogu elu vältel. Surevad rakud värbavad: Osteoklaste verest. Lagundavad vana luukudet; Osteoblaste mis diferentseeruvad uuteks osteotsüütideks ja eritavad uut luu vaheainet. Rasvkude

Bioloogia → Arengubioloogia
84 allalaadimist
Eksamikonspekt
13
doc

Eksamikonspekt

Arvatavasti on veemass üsna ühtlane. Seevastu väikse pindalaga aeglase veevahetuse ja sügavates järvedes on eriline tähtsus erinevate veekihtide aine bilansil, nagu ka sette ja vee piirpinnal toimuvatel protsessidel (denitrifikatsioon, P taaslahustumine vette ja selle settimine). Sissevoolud: Hüdroloogilist koormust peamistest sissevooludest mõõdetakse paiksetest punktidest. Vaatlusi peab tegema pidevalt, et tabada sissevoolude kõrghetki. Väiksematest sissevooludest ja pindmisest äravoolust pole enamasti võimalik vooluhulki mõõta ja neid tuleks hinnata peamiste sissevoolude mõõtmiste alusel. Peale aurumise on teiste veebilansi näitajate leidmine suhteliselt lihtne (va. juhud, mil on tarvis arvutada näiteks allikate osakaalu). Meie laiuskraadil on aurumine ja sademed enamasti väga lähedaste väärtustega ja seega võib sageli arvutustest välja jätta. Mida suurem on veebilansi koostamise eesmärk, seda olulisem on aga arvestada ka

Bioloogia → Eesti sisevete ökoloogia
127 allalaadimist
Mehhaanilise puhastuse asendusvõimalused
52
doc

Mehhaanilise puhastuse asendusvõimalused

näopuhastust alternatiivsetele võimalustele. 3.3 Soovitused klientidele Klientidele soovitab autor salongis alati konsulteerida kosmeetikuga, tutvuda võimalike salongi poolt pakutavate asendavate hooldustega mehhaanilisele puhastusele. Oluline on uurida kosmeetikult erinevate meetodite tulemuslikkuse ja töökäigu kohta, et mitte hiljem pettuda. Arvestades naha tüüpi ja seisukorda valida koos kosmeetikuga endale sobivaim protseduur. Väiksemate nahaprobleemide korral on abi väga pindmisest keemilisest koorimisest, kuid Elsa Hjeronymuse meetod aitab ka juba tõsisemate probleemide korral. Sellisel juhul oleks efektiivne läbida vähemalt 5 hooldusest koosnev kuur. Kuid peab arvestama sellega, et peale hooldust on nahk päikesele vastuvõtlikum, seega tuleb suvel nägu kaitsta tugeva päikesekreemiga. Kuigi Elsa Hjeronymuse sarja puhul ei teostata mehhaanilist puhastust, siis peab arvestama, et väga probleemse naha puhul on mehhaaniline puhastus tõenäoliselt ikkagi vajalik

Kosmeetika → Iluteenindus
77 allalaadimist
Taimekasvatuse eksami kordamisküsimused
36
doc

Taimekasvatuse eksami kordamisküsimused

· Eraldi rühma moodustavad turvasmullad · Sellistel muldadel on välja kujunenud nn. keltsapealne harimine · Kui keltsa ei esine, saab nende harimist alustada alles siis, kui põld kannab masinaid · Turvasmuldade õige harimisaeg võib saabuda kõige hiljem Kevadine mullaharimine2 · Õige aeg on siis, kui muld harimisel ei tolma · Muldade veevaru mõjutab kõige enam harimissügavus · Kevadel on kõige suurem veekadu harimata mulla pindmisest 0...7,5 cm kihist · Kergeid ja keskmisi muldi tuleks harida 5...7 cm sügavuselt ja raskeid muldi 2...3 cm sügavamalt · Turvasmuldi tuleks harida mitte sügavamalt kui 5...7 cm · Kui kevad on sademetevaene, siis harida õhemalt ja märja kevade korral sügavamalt · Arvestades tingimusi on vaja põlde külvieelselt rohkem kui üks kord harida · Mitmekordsel harimisel viimane harimine tehakse vahetult külvi eel 5...7 cm sügavune

Botaanika → Taimekasvatus
223 allalaadimist
Maaviljeluse konspekt eksamiks
72
docx

Maaviljeluse konspekt eksamiks

See imbub omakorda pinnasevette ning toidab pinnasevee äravoolu. Intensiivsete sademete korral langeb maapinnale rohkem vett kui pinnas jõuab sisse imada. Selle tulemusel tekib sademete jääk. 128. Lahusagregaatne ja põimagregaatne mullaharimine. 129. Külviase (tihedus, harimissügavus, harimise ühtlikus, külvisügavus, külvisenorm) Muldade veevaru mõjutab kõige enam harimissügavus. Kevadel on harimata mulla pindmisest 0...7,5 cm kihist veekadu kõige suurem. Künni tasandamisel ribisti või lattlibistiga (kobestatud mullakihi tüsedus 0,5...1,5 cm) on võimalik veekadu vähendada 32...57%. Äestamisel äketega (kobestatud mulda 1,5...2,5 cm) 52...67% ja lauskultiveerimisel (kobestatud mulda4,5 ...7,5 cm) 73...79%. Sügavam harimine ei mõju soodsalt mulla veerežiimile. Kergeid ja keskmisi muldi tuleks harida 5...7 cm sügavuselt ja raskeid mõnevõrra (2...3 cm) sügavamalt

Põllumajandus → Põllumajandus
74 allalaadimist
Hüdrobioloogia
26
docx

Hüdrobioloogia

) · Vetikate DMS´i toodang jahutab mere 4C võrra. · Ookeani keskmäestik ­ tekkinud murrangute tagajärjel. Laamade lahknemine · KARPKALA on võõrliik - ise ei paljune siin. Ja vesikirp. Ümarmudil · Väärtuslikud kalad: tuunikala, mõõkkala. · FRONT - kaks temperatuurimassi kohtuvad · ABÜSSAAL - kokkuvõtlikult kogu süvameri (hõlmab maailmamere sügavad osad alates 2km'st). Maad katvast 70-71% 50% moodustab abüssaal. BENTOS e. Põhjaaelustik 1-2% vajub pindmisest kihist põhja ­ bentosele BENTOSE 3 RÜHMA: Traditsiooniliselt jaotatakse fauna 3 suurde rühma: · Makrobentos (pestakse läbi traadist võrkude) ­ see, mis jääb 1mm ava suurusele sõelale. Sääselarvid, ussid ja kahepoolmesed molluskid. Neid esineb kõige arvukamalt ookeanis. Uuristavad käike sinna, kus elavad. · Meiobentos ­ vahepealse suurusega. Ümarussid ja väikesed koorikloomad näiteks rullikulised. Elavad setteterade vahel või peal.

Bioloogia → Hüdrobioloogia
30 allalaadimist
Brandi ja konjak
44
doc

Brandi ja konjak

Stiilsele ning auväärsele Jamaika rummile Captain Morgan, mida toodetakse aastast 1680, andis aga nime kurikuulus Inglise päritolu piraat ning sama saare hilisem kuberner Henry Morgan (1635­1688). Valmistamine Rummi tooraineks olev suhkruroog võib kasvada 6­8 m kõrguseks ning saavutab koristusküpsuse alles siis, kui pool taimest on kuivanud. Suurte valtside abil pressitakse suhkruroost välja mahl ehk vesou, mille kuumutamisel moodustuvast pindmisest kristallilisest kihist tehaksegi suhkrut. Ülejäänud mustjaspruunile massile, mida nimetatakse melassiks või suhkruroomeeks, lisatakse vesi ja pärm ning kääritatakse seejärel. Saadud segust ehk washist valmistatakse tööstusliku menetluse teel lõviosa rummidest. Mõnel pool toodetakse rummi ka põllumajanduslikul meetodil, kuid mitte melassist, vaid suhkruroomahlast ja -siirupist, ning tulemus on tõesti ekstraklassist.

Toit → Joogiõpetus
49 allalaadimist
KIRURGIA - kordamisküsimused IV kursuse üliõpilastele
41
pdf

KIRURGIA - kordamisküsimused IV kursuse üliõpilastele

Ravi: üritada reponeerida (vahel sulguri anesteesia vajalik), lamamisreziim, soojad istevannid, paiksed hemorroidi kreemid, lokaalanesteetikumid, väljaheidet pehmendavad vahendid. Kirurgiline ravi pole esimene valik, kuid on arvestatav võimalus. 39. Anaalfissuur. Diagnostika. Ravi. Anaalfissuur on anaalkanali limaskesta radiaalne defekt linea dentata-st distaalsemal. Esineb sagedamini noortel ja keskealistel. Areneb defekatsioonil tekkinud pindmisest rebendist, mille paranemist takistab seesmise sfinkteri kõrgenenud toonus. Rebend võib tekkida nii kõhukinnisuse kui ka -lahtisuse korral, kui anaalkanal peab väga kiiresti või ülemääraselt avanema. Sümptomid: Väga tugev valu defekatsiooni ajal ja veelgi enam pärast defekatsiooni, mis võib püsida tunde. Valu võrdlus: justkui väljaheide asemel oleksid klaasikillud. Intensiivse valu tõttu tekib hirm seoses defekatsiooniga. Esineb mõõdukas koguses heleda vere eritus.

Meditsiin → Meditsiin
66 allalaadimist
Kermised ehk kõvasulamid
69
pdf

Kermised ehk kõvasulamid

Lihtsaim 11 PHHWRG ­ faasi saamiseks on WC-Co pulbrisegule W pulbri lisamine või paagutamine dekarbiseerivas keskkonnas. Süsiniku osaline väljapõlemine (dekarbiseerimine) toimub WC-Co toorikute niiskes vesinikus paagutamisel. Kulumiskindluse tõstmiseks kasutatakse ka paagutatud WC-Co toorikute kuumutamist o õhus üle 600 C, mille käigus osa süsinikust pindmisest kihist põleb välja.Teistkordsel paagutamisel tekib tooriku pinnale kulumiskindel õhuke ­ faasi kiht. Sel meetodil sulami tugevus praktiliselt ei vähene, küll aga suureneb tunduvalt kulumiskindlus. Karbiiditerade hilisema kasvu vältimiseks lisatakse sageli enne karbidiseerimist väikeses koguses (0,5 ­ 2 %) tantaali, vanaadiumi ja kroomi või nende karbiide. Mõned firmad (näiteks, Kennametall) kasutavad WC saamist otse volfram

Materjaliteadus → Materjaliõpetus
84 allalaadimist
Üldise taimekasvatuse kogu materjal
50
doc

Üldise taimekasvatuse kogu materjal

enamikes vabariigi regioonides. Sellest on selgunud, et vaid kolmandikul põldudel haritakse optimaalses sügavuses (5...7 cm). Kolmandikul põldudel tehakse seda väga sügavalt (12...15 cm) ja kolmandikul jälle väga madalalt. Optimaalsest sügavam või madalam külvieelne mullaharimine on katseandmetel vähendanud odra terasaaki rähksel liivsavimullal 12,6...17,3% ja kuivendatud gleisaviliivmullal 10,8...14,2%. Muldade veevaru mõjutab kõige enam harimissügavus. Kevadel on harimata mulla pindmisest 0...7,5 cm kihist veekadu kõige suurem. Künni tasandamisel ribisti või lattlibistiga (kobestatud mullakihi tüsedus 0,5...1,5 cm) on võimalik veekadu vähendada 32...57%. Äestamisel äketega (kobestatud mulda 1,5...2,5 cm) 52...67% ja lauskultiveerimisel (kobestatud mulda 4,5 ...7,5 cm) 73...79%. Sügavam harimine ei mõju soodsalt mulla veereiimile. Kergeid ja keskmisi muldi tuleks harida 5...7 cm sügavuselt ja raskeid mõnevõrra (2...3 cm) sügavamalt

Botaanika → Taimekasvatus
250 allalaadimist
Ökoloogia kordamisküsimused
74
docx

Ökoloogia kordamisküsimused

Sellistes muldades on küllaltki palju õhku ja erinevalt puhtast savist, laseb selline muld liigset vett ka põhjavette. Need mullad on tundlikud koormusele, mida võivad põhjustada nii rasked masinad kui ka kariloomad. Mulla sõmerust aitavad taastada ja säilitada mullaloomad, eriti vihmaussid. Kui sademetevesi imbub läbi mulla võtab ta endaga kaasa väiksemaid mullaosakesi ja viib need sügavamale. Seda protsessi nimetatakse leetumiseks. Tugevad vihmad võivad nii mulla pindmisest kihist ära viia suuri toitainetekoguseid, mis edaspidi paiknevad sügavamal. Kuival ajal kui esineb tugev aurumine ja vesi liigub mullas ülespoole (kapillaarsus) võivad osad ained, näiteks Ca2CO3 liikuda ka ülespoole. Muld on oma tekke ja toimimise iseärasuste tõttu sageli kihilise ehitusega, mulla kihte nimetatakse horisontideks. Üldistatult koosnevad suur osa Eesti muldadest järgnevatest horisontidest: Pealmises kihis on tavaliselt palju huumust – huumushorisont

Ökoloogia → Ökoloogia ja keskkonnakaitse
32 allalaadimist
Botaanika Eksam
50
doc

Botaanika Eksam

sõnajalgtaim (idu). Erinevaid astmeid sõnajalgtaimede elutsüklis nimetatakse gametofüüdiks ja sporofüüdiks ning kogu tsüklit põlvkondade vahetusega elutsükliks. Täiskasvanud sõnajalgtaim (sporofüüt) on palju pikaealisem, suurem ja keerulisema ehitusega kui eelleht (gametofüüt) ning sporofüüdi tunnuseid kasutataksegi erinevate sõnajalgtaimede liikide eristamisel. Ühe- või mitmerakukihilise seinaga sporangium areneb täiskasvanud taime lehe pindmisest rakkude rühmast või ühest rakust. Keskel tekib üks arhespoor, mis jaguneb eoste emarakkudeks (sporogeennne kude). Sporogeenset kude ümbritseb toitaieneterikastest rakkudest tapetkiht. Iga eoste emarakk jaguneb meiootiliselt neljaks eoseks - tekib tetraad. Looduses paljunevad sõnajalgtaimed enamasti eoste abil. Lisaks sellele on mitmed liigid võimelised paljunema ka vegetatiivselt - varre või lehepungade abil.

Bioloogia → Botaanika
183 allalaadimist
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

tähtsamate veresoonte ja närvide kulgemist seal;  teab jäsemevigastute liike;  teab jäsemete pehmete kudede vigastuse, veresoone- või närvivigastuse, luumurru ja nihestuse tüüpilisi sümptomeid;  teab verejooksude ja amputatsioonide ning luumurdude, nihestuste ja haavade haiglaeelse ravi põhivõtteid;  teab jäsemevigastustega kaasnevaid ohte. Üldine sissejuhatus Üle 50% traumapatsientidel esinevad erinevad jäsemevigastused: alates pindmisest nahahaavast ja pehme koe vigastusest luumurdude, liigesevigastuste ja amputatsioonideni välja. Need tekivad otseste või kaudsete, suuremate või väiksemate jõumõjude tagajärjel, lastel sageli kahjuks ka väärkohtlemise tõttu. Enamik jäsemevigastusi on selgelt silmaga nähtavad ja neid pole võimalik mitte märgata. Vaid harva esineb otsest ohtu vigastatu elule. Siiski on ka jäsemevigastuste korral esmalt oluline eluliste funktsioonide kontroll ja säilitamine

Meditsiin → Esmaabi
362 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun