Ohtlike jäätmete piiriülest liikumist transboundary movements) käsitlev konventsioon, Basel (1989) ÜRO kliimamuutuste konventsioon, New York (1992) Läänemere kaitse konventsioon, Helsingi (1992) Piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede ja kaitse kasutamise konventsioon Helsingi (1992) Osoonikihi kaitse konventsioon (1985) ja selle Montreali Protokoll (1987) Laevadelt lähtuva saastuse konventsioon – MARPOL, London (1973) Õlireostusega seotud tsiviilvastutus konventsioon, Brüssel (1971) Konventsioon keskkonnamõjude hindamisest piirüleses kontekstis, Espoo (1991) Üldsuse kaasamise ja keskkonnainfo konventsioon (täistekst) Arhus (1998)
Veeseadus Koostaja: § 1. Seaduse ülesanne (1) Veeseaduse ülesanne on sise- ja piiriveekogude ning põhjavee puhtuse ja veekogudes ökoloogilise tasakaalu tagamine. (2) Veeseadus reguleerib vee kasutamist ja kaitset, maaomanike ja veekasutajate vahelisi suhteid. (3) Vee kaitse osas laienevad käesoleva seaduse sätted ka majandusvööndile. § 3. Vee kasutamise korraldamine (1) Vee kasutamist ja kaitset korraldab riiklikul tasandil Vabariigi Valitsus. (2) Kohalik omavalitsus oma halduspiirkonnas: 1) annab nõusoleku vee erikasutuseks;
9 Piirivalveobjekti valvav piirivalveametnik võib kasutada relva, lahingutehnikat, erivahendit või füüsilist jõudu kaitseväe garnisonimäärustikus ettenähtud juhtudel ja korras. 7. Selgita mõisteid - Eesti riigipiir(sisepiir, välispiir, merepiir, maismaapiir) ja ajutine kontrolljoon. - Eesti riigipiir on katkematu ja suletud mõtteline joon ning seda mööda kulgev vertikaalpind, millega piiritletakse Eesti maa-ala, territoriaalmeri, piiriveekogude Eestile kuuluvad osad, maapõu ja õhuruum. -Sisepiir on Eesti ja Euroopa Liidu liikmesriigi ühine maismaapiir, sealhulgas jõe- ja järvepiir -Välispiir on Eesti merepiir ja õhupiir ning maismaapiiri, sealhulgas jõe- ja järvepiiri osa, mis ei ole sisepiir. - Merepiir Eesti õhu- ja merepiir määratakse rahvusvaheliste konventsioonide alusel Eesti Vabariigi seaduste ning riikidevaheliste piirilepingutega. - Maismaapiir on määratud 1920. aasta 2
Veeseadus Koostajad: Seaduse ülesanne Veeseaduse ülesanne on sise- ja piiriveekogude ning põhjavee puhtuse ja veekogudes ökoloogilise tasakaalu tagamine Veeseadus reguleerib vee kasutamist ja kaitset, maaomanike ja veekasutajate vahelisi suhteid. Vee kaitse osas laienevad käesoleva seaduse sätted ka majandusvööndile. Vee ja veekogu kasutamine Vee ja veekogu kasutamine toimub avaliku kasutamisena või erikasutusena Veekogu avalik kasutamine on veekogu kasutamine igaühe poolt ilma veekogu seisundit mõjutavate ehitiste või tehnovahenditeta
2.1. kopeeri siia konventsiooni nimi ja reguleeritav valdkond; VASTUS: Kalanduskonventsioonid- Gdanski (1973) konventsioon kalapüügi ja elusressursside säilitamise kohta Läänemeres ja Beltides. Looduskaitsekonventsioonid- Looduskaitse osakonna vastutada ja koordineerida on järgmised rahvusvahelised konventsioonid, lepped ja ühingud. Sisevete kaitset käsitlevad konventsioonid- Helsingi (1992) konventsioon rahvusvaheliste järvede ning piiriveekogude kaitse ja kasutamise kohta. Merede kaitset ja merereostust käsitlevad konventsioonid- Helsingi (1992) Läänemere piirkonna merekeskkonnakaitse konventsioon. 2.2. põhjenda oma valikut mis pidasid oluliseks just neid nelja konventsiooni teiste hulgast esile tõsta. VASTUS: Arvan, et siseveed on ohustatud ja samuti ka mereveed. Sinna veetakse solki ja prügi ning vahel juhtub ka õnnetusi laevadega ning vesi saastub. Kalu on püütud ka kohati
looduskeskkonna säilitamine. Paljud projektid millele sooviti eelmine aasta toetust olid seoses keskkonna kaitse alase teadlikuse tõstmisega. 6 projekti kolmeteistkümnest olidki suunatud avalikuse ja jahimeeste teadlikuse tõstmisele. Ülejäänud 7 projekti olid suunatud atmosfäriõhu kaitsele. Erinevad programmid olidki seotud müra ja müratõkke, heitgaaside vähendamise ning puhta õhu säilitamisega. Veesaedus Veeseaduse ülesanne on sise- ja piiriveekogude ning põhjavee puhtuse ja veekogudes ökoloogilise tasakaalu tagamine. NÄIDE: Veeseaduses käsitletakse erinevaid veekogusi erinevate raskusastmetena. Näiteks on eriti tähtsad veekogud kõige kõrgema kaitse all ning vähemat tähelepanu vajavad veekogud käideldakse kergemate kaitse seadustega. Maapõueseadus Käesoleva seaduse eesmärk on tagada maapõue säästlik ja majanduslikult otstarbekas kasutamine ning seejuures tekkivate keskkonnahäiringute vähendamine võimalikult suures
Looduskaitseseadus-on Eesti Vabariigis kehtiv seadus, mille peamisteks eesmärkideks on bioloogilise mitmekesisuse säilitamine ja kaitse, taime- seene- ja loomaliikide ja nende elupaikade kaitse, samuti kultuuriloolise ja esteetilise väärtusega looduskeskkonna kaitsmine. Loomakaitseseadus-Käesolev seadus reguleerib loomade kaitset inimese sellise tegevuse või tegevusetuse eest, mis ohustab või võib ohustada loomade tervist või heaolu.Vabalt looduses elavate loomade kaitset Piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja kasutamise konventsioon- Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon- olles teadlikud Läänemere merekeskkonna asendamatutest väärtustest, selle erakordsest hüdrograafilisest ja ökoloogilisest iseloomust ning elustiku tundlikkusest keskkonna muutustele;pidades meeles Läänemere piirkonna ajaloolist ja tänapäevast majanduslikku, sotsiaalset ja kultuurilist
Pinnaveel on suurem (kiirem) enesepuhas- tusvõimme. Saasteained kanduvad ühest keskkonnast üle teise (õhust vette ja vastupidi, veest pinnasesse ja vastupidi). Vajalik on integreeritud kaitse. Veekaitse abinõude kavandamisel ja rakendamisel eristatakse vee erinevaid kasutusotstarbeid. Sellest sõltuvalt on erinevad ka kvaliteedinõuded. Veekeskkonna kaitse rahvusvahelises õiguses piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kasutamise ja kaitse konventsioon (1992, Helsingi) * ettevaatusprintsiip, parim kättesaadav tehnoloogia; saastaja-maksab-põhimõte * naabritevaheline koostöö piiriveekogude kaitsel Veekeskkonna kaitse EL õiguses Veekeskkonna kaitse direktiive EL õiguses palju. Kaks peamist gruppi: * vee kvaliteedieesmärke sätestavad direktiivid
põhjuseks edasiste keskkonnakahjustuste vältimiseks tulude ja kulude analüüsil põhinevate meetmete mittevõtmseks 1990 III Põhjamere kaitse konventsiooni lõppdeklaratsioon: Osavõtvad riigid jätkavad ettevaatusprintsiibi rakendamist, mis seisneb meetmete võtmises, et ära hoida püsivate, toksiliste või bioakumuleeruvate ainete potentsiaalset kahjulikku mõju ja seda isegi juhul, kui puuduvad teaduslikud tõendid. Sarnaselt määratletakse ka: 1992 Piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja kasutamise konventsioonis 1992 ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonis 1994 Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioonis Ettevaatusprintsiibi erinevate käsitluste ühised tunnused: - riskide suhtes neutraalsuse eitamine - meetmete võtmine teadusliku ebakindluse olukorras - keskkonna kerge haavatavuse arvessevõtt - keskkonnakahju (tihti) pöördumatu iseloomu arvessevõtt Keskkonnariskid: - kindlakstehtud ohud
hüvitist vastavalt uue omaniku kasule. Kinnisomand Kinnisomand ulatub avaliku veekogu kaldajooneni. Kaldajoon on veekogu tavaline veepiir Avaliku veekogu põhjaga püsivalt ühendatud ehitis, mis on püsivalt ühendatud kaldaga, on kaldakinnisasja oluline osa (AÕS § 133) Avalikud veekogud on toodud VeeS § 5 lg 1 Avalikud veekogud ise kuuluvad riigile (VeeS § 5 lg2) Kinnisomand VeeS § 5. Avalikud veekogud (1) Avalikud veekogud on: 1) sisemeri; 2) territoriaalmeri; 3) piiriveekogude Eestis paiknevad osad; 4) Võrtsjärv; 5) Mullutu laht; 6) Suurlaht; 7) Emajõgi; 8) Narva jõgi; Kinnisomand 2. Kinnisomandi vertikaalne ulatus (AÕS § 127) Kinnisomand ulatub lisaks maapinnale ka õhuruumile ülalpool seda ja maapõuele selle all Ulatus sõltub omaniku huvist kinnisasja kasutamisel Huvi sõltub konkreetse kinnisasja kasutusotstarbest Kinnisasja omanik ei või keelata tegevust, mis toimub sellises kõrguses või sügavuses, milleni tema huvi
reostamise eest. Veereostuse vähendamine on lisaks veekasutamisele tähtis seetõttu, et kaitsta bioloogilist mitmekesisust.6 Veekaitse tagab piisaval hulgal hea ökoloogilise ja keemilise seisundiga pinnavee, põhjavee ning merevee olemasolu nii inimestele kui ka veega seotud ökosüsteemidele, säilitades ja tagades vee kasutamisvõimalused ka tulevikus. Vee reostuse vähendamiseks on Eestis võetud vastu eraldi seadus, mis jõustus juba 1994. aastal - Veeseadus. Seaduse eesmärk on sise- ja piiriveekogude ning põhjavee puhtuse ja veekogudes ökoloogilise tasakaalu tagamine. Lisaks sellele reguleerib Veeseadus veekogude ning põhjavee kahjustamise vältimist ning veekogude valgalade (maa-alad, millelt veekogud saavad oma vee) kaitset reostamise eest.7 Ühtlasi iga inimene on oma igapäevaelus võimeline säästlikult vett kasutama. Näiteks vannis käimise asemel eelistada dusi all käimist, mis võtab neli korda vähem vett. Hambapesu ajaks kraani kinni keeramine hoiab kokku 12-15 liitrit vett
· looduskaitse programm · metsanduse programm · kalanduse programm · tehnika programm · keskkonnateadlikkuse programm · maapõue programm · jahinduse programm · maakondlik programm KIKi rahalised allikad. Tasu/Maksu liik Riigieelarve [%] s.h KIKi [%] Saastetasu 100 100 Pakendiaktsiis 100 50 Piiriveekogudes ja majandusvööndis asuvate maardlate kaevandamisõiguse tasu 100 100 üÜeriigilise tähtsusega maardlate kaevandamisõiguse tasu 30 100 Piiriveekogude vee erikasutuse tasu 100 100 Mittepiiriveekogude vee ja põhjaveekihi erikasutuse tasu 50 100 Jahipiirkonna kasutusõiguse tasu 100 100 Kalapüügiõiguse tasu 100 100 Riigimetsast uuendusraieteks müüdud kasvava metsa raieõiguse tasu 26 15 Riigimetsa majandaja uuendusraietest saadud metsamaterjali müügist laekunud raha 26 15 Keskkonnale tekitatud kahju hüvitus 100 100 Planeerimise seadus.
Kinnisomand ulatub avaliku veekogu kaldajooneni. Kaldajoon on veekogu tavaline veepiir Avaliku veekogu põhjaga püsivalt ühendatud ehitis, mis on püsivalt ühendatud kaldaga, on kaldakinnisasja oluline osa (AÕS § 133) Avalikud veekogud on toodud VeeS § 5 lg 1 Avalikud veekogud ise kuuluvad riigile (VeeS § 5 lg2) VeeS § 5. Avalikud veekogud (1) Avalikud veekogud on: 1) sisemeri (vt MPS § 4); 2) territoriaalmeri (vt MPS § 5 ja 6); 3) piiriveekogude Eestis paiknevad osad; 4) Võrtsjärv; 5) Mullutu laht; 6) Suurlaht; 7) Emajõgi; 8) Narva jõgi; 9) Nasva jõgi; 10) Väike-Emajõgi Võrtsjärvest Jõgeveste sillani; 11) Kasari jõgi suudmest kuni Vigala jõe suudmeni. 2. Kinnisomandi vertikaalne ulatus (AÕS § 127) Kinnisomand ulatub lisaks maapinnale ka õhuruumile ülalpool seda ja maapõuele selle all Ulatus sõltub omaniku huvist kinnisasja kasutamisel
Praegu on märgalade kaitse seotud ka Eesti keskkonnastrateegiaga, Eesti veekaitse- ja seireprogrammidega ning bioloogilise mitmekesisuse säilitamise programmiga (Kuresoo, 1998). Looduskaitsealastest konventsioonidest on Eesti alla kirjutanud veel järgnevatele rahvusvahelisetele lepetele, millest tuleneb ka märgalade kaitse alaseid kohustusi: Helsingi (1992/1994) konventsioon Läänemere merekeskkonna kaitsest; Espoo (1992) konventsioon rahvusvaheliste piiriveekogude kaitsest; Washingtoni (1973) konventsioon metsiku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikide rahvusvahelise kaubitsemise kohta; Berni (1979) konventsioon Euroopa metsiku loomastiku ja taimestiku ning looduslike elupaikade kaitsest; Gdanski (1993) konventsioon kalapüügi ja eluslooduse ressursside kaitse kohta Läänemeres; Rio de Janeiro (1992) konventsioon bioloogilise mitmekesisuse kaitsest (Kuresoo, 1998).
aastaks. Kehtivad veemajanduskavad on koostatud perioodiks 2009-2015. Eestis on 3 vesikonda: Ida-Eesti vesikond, Lääne-Eesti vesikond ja Koiva vesikond. Omand veekogule ja põhjaveele § 4 Kinnisasjal asuv veekogu kuulub kinnisasja omanikule, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Veekogu põhja külge kinnistunud taimestik on kinnisasja oluline osa. Avalikud veekogud on: sisemeri, territoriaalmeri, piiriveekogude Eestis paiknevad osad( nt Peipsi järv), Võrtsjärv, Mullutu laht, Suurlaht, Emajõgi, Narva jõgi, Nasva jõgi, Väike-Emajõgi Võrtsjärvest Jõgeveste sillani, Kasari jõgi suudmest kuni Vigala jõe suudmeni. Tegemist on nn „riigi veekogudega“, mis kuuluvad riigile. Avalikud veekogud ei ole tsiviilkäibes. Veekogu kasutamine § 6 Vee ja veekogu kasutamine toimub avaliku kasutamisena või erikasutusena. Veekogu avalik kasutamine on veevõtt,
ülalpool küllastusvööd on aga aeratsioonivöö. Aeratsioonivöös olev vesi ei kuulu põhjavee hulka.Ülemiste horisontide põhjavesi moodustub peamiselt maasse imbuvatest sademetest ning on seetõttu enamasti mage. Põhjavett uuriv teadusharu on hüdrogeoloogia. Põhjaveest eristatakse pinnavett, mis paikneb veekogudes ning mille uurimisega tegeleb hüdroloogia. Atmosfäärse vee uurimisega tegeleb meteoroloogia. Veeseadus: Seaduse ülesanne (1) Veeseaduse ülesanne on sise- ja piiriveekogude ning põhjavee puhtuse ja veekogudes ökoloogilise tasakaalu tagamine. (2) Veeseadus reguleerib vee kasutamist ja kaitset, maaomanike ja veekasutajate vahelisi suhteid. (3) Vee kaitse osas laienevad käesoleva seaduse sätted ka majandusvööndile. Veepoliitika raamdirektiiv (ka vee raamdirektiiv, lühendatult VRD; inglise Water Framework Directive ehk lühendatult WFD) on Euroopa Liidu üks raamdirektiividest (2000/60/EÜ), mis kehtestab
rahastusallikad: o Eesti Vabariigi keskkonnatasud o Euroopa Liidu struktuurifondid o osa Euroopa Investeerimispanga (EIB) laenust Eesti riigile o Eesti CO2 kvoodimüük rahalised allikad (5 näidet): o saastetasu o pakendiaktsiis o piiriveekogudes ja majandusvööndid asuvate maardlate kaevandamisõiguse tasu o üleriigilise tähtsusega maardlate kaevandamisõiguse tasu o piiriveekogude vee erikasutuse tasu o mitte-piiriveekogude vee ja põhjaveekihi erikasutuse tasu o jahipiirkonna kasutusõiguse tasu o kalapüügiõiguse tasu o riigimetsast uuendusraieks müüdud kasvava metsa raieõiguse tasu o riigimetsa majandaja uuendusraiest saadud metsamaterjali müügist laekunud raha o keskkonnale tekitatud kahju hüvitus PLANEERIMISE SEADUS eesmärk: tagada võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid
ladustada neid võimalikult lähedale nende tekkimiskohale, kindlustada kindel kontroll ohtlike jäätmete liikumise üle piiride, keelata vähearenenud riikidest ohtlike jäätmete läbivedu, aidata arenevatel riikidel hakkama saada nende endi ohtlike jäätmetega. ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon (New-York 1992): kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stabiliseerumise saavutamine atmosfääris tasemel, mis hoiaks ära ohtliku inimtekkelise sekkumise kliimasüsteemi. Piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja kasutamise konventsioon (Helsingi 1992). Osoonikihi kaitse konventsioon (Viin 1985) ja selle Montreali protokoll (1987): Montreali protokolli põhieesmärk on riikidevaheline koostöö vähendamaks osoonikihti kahjustavate ainete heitmeid välisõhku ning lõppeesmärk nende kasutamisest loobumine Laevadelt lähtuva saastuse vältimise konventsioon - MARPOL (London 1973): ära hoida, et leavdelt satuksid merre erinevad saasted (nagu fekaalid ning mürgid)
neid võimalikult lähedale nende tekkimiskohale, kindlustada kindel kontroll ohtlike jäätmete liikumise üle piiride, keelata vähearenenud riikidest ohtlike jäätmete läbivedu, aidata arenevatel riikidel hakkama saada nende endi ohtlike jäätmetega. ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon (New-York 1992): kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stabiliseerumise saavutamine atmosfääris tasemel, mis hoiaks ära ohtliku inimtekkelise sekkumise kliimasüsteemi. Piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja kasutamise konventsioon (Helsingi 1992). Osoonikihi kaitse konventsioon (Viin 1985) ja selle Montreali protokoll (1987): Montreali protokolli põhieesmärk on riikidevaheline koostöö vähendamaks osoonikihti kahjustavate ainete heitmeid välisõhku ning lõppeesmärk nende kasutamisest loobumine Laevadelt lähtuva saastuse vältimise konventsioon - MARPOL (London 1973): ära hoida,
neid võimalikult lähedale nende tekkimiskohale, kindlustada kindel kontroll ohtlike jäätmete liikumise üle piiride, keelata vähearenenud riikidest ohtlike jäätmete läbivedu, aidata arenevatel riikidel hakkama saada nende endi ohtlike jäätmetega. ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon (New-York 1992): kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stabiliseerumise saavutamine atmosfääris tasemel, mis hoiaks ära ohtliku inimtekkelise sekkumise kliimasüsteemi. Piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja kasutamise konventsioon (Helsingi 1992). Osoonikihi kaitse konventsioon (Viin 1985) ja selle Montreali protokoll (1987): Montreali protokolli põhieesmärk on riikidevaheline koostöö vähendamaks osoonikihti kahjustavate ainete heitmeid välisõhku ning lõppeesmärk nende kasutamisest loobumine Laevadelt lähtuva saastuse vältimise konventsioon - MARPOL (London 1973): ära hoida,
Territoriaal- ja siseveed Õhuruum nende kohal Maapõu nende all Atmosfääris asuvad riigi lennu- ja kosmoseaparaadid Kauba- ja reisilaevad avamerel riigi lipu all Sõjalaevad avamerel ja teiste riikide territoriaal- ja sisevetes Eesti riigipiir Riigipiiri seadus – „..katkematu ja suletud mõtteline joon ning seda mööda kulgev vertikaalpind, millega piiritletakse Eesti maa-ala, territoriaalmeri, piiriveekogude Eestile kuuluvad osad, maapõu ja õhuruum.“ o Eesti õhu- ja merepiir määratakse rahvusvaheliste konventsioonide alusel EV seaduste ning riikidevaheliste lepingutega, kusjuures Eesti merepiiriks on Eesti territoriaalmere välispiir Põhiseadus – Eesti maismaapiir on määratud 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga ja teiste riikidevaheliste piirilepingutega
Õhuruum maismaa, sise- ja territoriaalvete kohal Atmosfääris asuvad riigi lennu- ja kosmoseaparaatide kabiinid Maapõu riigipiiriga piiratud territooriumi all Kauba- ja reisipiiriga piiratud territooriumi all Sõjalaevad avamerel ja teiste riikide territoriaal- ja sisevetes. Eesti riigipiir on vastavalt riigipiiriseadusele ,,katkematu ja suletud mõtteline joon ning seda mööda kulgev vertikaalpind, millega piiritletakse Eesti maa-ala, territoriaalmeri, piiriveekogude Eestile kuuluvad osad, maapõu ja õhuruum". Igal riigil on oma territooriumil võimutäius nii seadusandluse, täitevkorraldava tegevuse kui ka õigusemõistmise valmkonnas, keiste riikide omavoliline sekkumine on välistatud. Rahvas täidab riigivõimu suhtes üheaegselt kaht rolli: 1) inimhulk, kes asub riigivõimule allutatud territooriumil ja on seega selle võimu tegevuse objektiks, 2) rahvas on riigi arengu protsessis üha enam muutunud riigivõimu teostajaks,
Vesi Asjaolud: 1) vee kvaliteedi tagamiseks ei piisa sellel või läheduses toimuva tegevuse kontrollimisest, kaitseabinõud rakend kogu valgalal 2) pinnaveel suht suur isepuhastusvõime, aga põhjaveel mitte > rangemad normid põhjaveele 3) saasteained võivad veekkst kanduda üle teistesse kkdesse, ja vastupidi 4) veekaitse abinõude kavand ja rakend erist vee erinevaid kasutusotstarbeid. Rahvah veepol Helsingi piiriveekogude konv (1992) lähtuvalt : 1) evp, saastajamaksab ja parim kättesaadav tehnol 2) et teave piiriveekogude kohta oleks kättesaadav kõigile 3) riigid on kohust ära hoidma, kontrollima ja vähend vee saastamist, kasut veekogusid ökol mõistlikult & maj säästlikult 4) osapooled kohust sõlmima mitmepoolseid kokkuleppeid
• veemajanduse programm; • jäätmekäitluse programm; • keskkonnakorralduse programm; • looduskaitse programm; • metsanduse programm; • kalanduse programm; • keskkonnateadlikkuse programm; • maakondlik programm. Keskkonnakasutusest laekuvast rahast kantakse riigieelarvesse: 1) saastetasu; 2) pakendiaktsiis; 3) piiriveekogudes ja majandusvööndis asuvate maardlate kaevandamisõiguse tasu; 4) 30 protsenti üleriigilise tähtsusega maardlate kaevandamisõiguse tasust; 5) piiriveekogude vee erikasutuse tasu; 6) 50 protsenti käesoleva paragrahvi punktis 5 nimetamata veekogude vee ja põhjaveekihi erikasutuse tasust; 7 ) uluki küttimisõiguse hind; 8) kalapüügiõiguse tasu; 9) 26 protsenti riigimetsast uuendusraieteks müüdud kasvava metsa raieõiguse tasust; 10) 26 protsenti riigimetsa majandaja uuendusraietest saadud metsamaterjali müügist laekunud rahast; 11) keskkonnale tekitatud kahju hüvitus. Keskkonnakaitse korraldus • Keskkonnaõigusaktid • Institutsioonid
keskkonnakaitsemeetemid · koguda raha loodusvarade säästliku kasutamise, keskkonnakaitse ja looduse mitmekesisuse säilitamise riiklike meetmete rahastamiseks Keskkonnatasud laekuvad riigieelarvesse, v.a Kohalikku eelarvesse laekub tasu · 50% üleriigilise tähtsusega maardlast kaevandatud maavara korral; · 100% kohaliku tähtsusega maardlast kaevandatud maavara korral; · 50% vee erikasutusõiguse tasust, v.a piiriveekogude korral; · 75% tavajäätmete saastetasust (põhimäärast!!) Keskkonnatasu kasutamine · Riigieelarvesse laekuvat raha kasutatakse riigi keskkonnapoliitika elluviimiseks solidaarsusprintsiibil, · v.a taastuvate loodusvarade kalavarude, kasvava metsa ja jahiulukite kasutusõiguse tasu, mis läheb nende ressursside taastootmiseks. Raha kasutamine · EL õigusaktide nõuete täitmiseks · Reoveekäitlusprojektid
kalanduse programm tehnika programm keskkonnateadlikkuse programm maapõue programm jahinduse programm maakondlik programm KIKi rahalised allikad. Tasu/Maksu liik Riigieelarve [%] s.h KIKi [%] Saastetasu 100 100 Pakendiaktsiis 100 50 Piiriveekogudes ja majandusvööndis asuvate maardlate kaevandamisõiguse tasu 100 100 Üeriigilise tähtsusega maardlate kaevandamisõiguse tasu 30 100 Piiriveekogude vee erikasutuse tasu 100 100 Mitte–piiriveekogude vee ja põhjaveekihi erikasutuse tasu 50 100 Jahipiirkonna kasutusõiguse tasu 100 100 Kalapüügiõiguse tasu 100 100 Riigimetsast uuendusraieteks müüdud kasvava metsa raieõiguse tasu 26 15 Riigimetsa majandaja uuendusraietest saadud metsamaterjali müügist laekunud raha 26 15 Keskkonnale tekitatud kahju hüvitus 100 100 KESKKONNAÕIGUSE ALUSED 29
atmosfääris asuvad riigi lennu- ja kosmoseaparaatide kabiinid maapõu riigipiiriga piiratud territooriumi all kauba- ja reisilaevad avamerel riigilipu all sõjalaevad avamerrel ja teiste riikide territoriaal- ja sisevetes 3 Territooriumi ulatust määrav Eesti riigipiir on katkematu ja suletud mõtteline joon ning seda mööda kulgev vertikaalpind, millega piiritletakse Eesti maa-ala, territoriaalmeri, piiriveekogude Eestilie kuuluvad osad, maapõu ja õhuruum. Eesti maismaapiir on määratud 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga ja teiste riikidevaheliste piirlepingutega. Eestis määratakse õhu- ja merepiir rahvusvaheliste konventsioonide alusel Eesti Vabariigi seaduste ning riikidevaheliste lepingutega. Igal riigil on oma territooriumil võimutäius nii seadusandluse, täitevkorraldava tegevuse kui ka õigusemõistmise valdkonnas, teiste riikide omavoliline sekkumine riigi asjadesse tema
Kinnisomand ulatub avaliku veekogu kaldajooneni. Kaldajoon on veekogu tavaline veepiir Avaliku veekogu põhjaga püsivalt ühendatud ehitis, mis on püsivalt ühendatud kaldaga, on kaldakinnisasja oluline osa (AÕS § 133) Avalikud veekogud on toodud VeeS § 5 lg 1 Avalikud veekogud ise kuuluvad riigile (VeeS § 5 lg2) VeeS § 5. Avalikud veekogud (1) Avalikud veekogud on: 2) sisemeri (vt MPS § 4); 3) territoriaalmeri (vt MPS § 5 ja 6); 4) piiriveekogude Eestis paiknevad osad; 5) Võrtsjärv; 6) Mullutu laht; 7) Suurlaht; 8) Emajõgi; 9) Narva jõgi; 10) Nasva jõgi; 11) Väike-Emajõgi Võrtsjärvest Jõgeveste sillani; 12) Kasari jõgi suudmest kuni Vigala jõe suudmeni. 2. Kinnisomandi vertikaalne ulatus (AÕS § 127) Kinnisomand ulatub lisaks maapinnale ka õhuruumile ülalpool seda ja maapõuele selle all Ulatus sõltub omaniku huvist kinnisasja kasutamisel
annaabi.ee 
