Jeruusalemma püstitati mitmeid paleesid, kaubanduses oli Saalomonil monopol sõjavankrite ja hobustega kauplemiseks. Ta sõlmis sidemeid ka naaberrahvaste valitsejatega, mistõttu arenes kaubandus ka meretaguste maadega. Usulises plaanis oli tähtsaim templi ehitamine Jeruusalemma, mis kujunes Iisraeli vaimseks ja poliitiliseks keskuseks. Elavnes ka kirjanduslik tegevus. Teoloogilise mõtlemise kõrgest tasemest annab tunnistust sel ajal tekkinud Jahvistlik allikas Moosese raamatutes. Saalomonile said hukatuslikuks just rikkus ja võim. Ta võttis naiseks mitmeid võõraste rahvaste printsesse, kes tõid kaasa võõraste jumalate kummardamise, milles osales ka Saalomon. Pealegi kurnas ta rahvast raskete maksudega. Põhjapoolsete suguharude pahameel viis ta järeltulija Rehabeami ajal Iisraeli lõhenemisele Põhja- ja Lõunariigiks ehk Iisraeliks ja Juudaks. PROHVETLUS JA PROHVETI RAAMATUD VT-S Sõna ,,prohvet" pärineb kr.k
Piibli uurimine on ajaloolaste jaoks väga keeruline. Ideoloogiline ajalugu, piibliteadlaste poolt rekonstrueeritud ajalugu, kirjandusajalugu. Sel ajal kui piibli tekstid formalleerusid 600-300 eKr, oli kogu maailmas huvitav aeg. Slaidil skeem. Pentateuk´i nelja lademe e algallika teootia piibli tekst on mitmetasandiline mitmetel perioodidel kirja pandud tekst. Viie Moosese raamatu osi iseloomustab erinev kõnepruuk ja stiil, kõige silmapaistvaimaid erinevusi on Jumala nime kasutamine. Jahvistlik lade mis pärineb u 10.saj enne meie ajaarvamist. Rahvalik, tihe tekstiesitamise viis, kujundlik keelekasutus, mõtisklev hoiak, Jumal kogu ajaloo kujundaja. Elohistlik allikas kuni paarsada aastat hilisem eelnevast. Jumalat nimetades kasutatakse üldmõistet EL. Nime välja ei öelda. Iseloomustavana juurde kuulub prohvetlik ütlemise viis. Sealt edasi deuteramistlik lade, pärineb 8.-7. Saj enne meie ajaarvamist. Neljas on preestriaamat, kõige noorem lademetest, 6.-5
oli Moosesel. Vana Testament. Koosneb paljudest raamatutest. Seadused ehk Moosese raamat, Juudi varajased ja hilised prohvetid, juudi kirjutised, kus on laulud, õpetussõnad jne. Need võivad olla varasemate asjade üleskirjutised. Põhine diskussioon käib Moosese raamatu ja Juudi varajaste prohvetite ehk ajalookirjutiste vahel. Moosese raamat- · Mooses sureb enda kirjutataud raamatus.. ehk siis tema ikka ei kirjutanud. · Pandud kokku 4 algallikast J-jahvistlik- E- elohistlik- P-preestria-allikas ja D- deuteronomionistlik. · Põhilised allikad on J ja E, need on jutustavad lood, nende juured võivad olla põhjariigis. Stilistiliselt sarnased, aga kaks erinevat autorit- üks nimetab jumalat algusest peale Jahveks, kuigi enne Moosest ei oleks keegi Jahve nime teada tohtinud. E allikas on aga selle vahet teinud ehk Moosese-eelses ajas ei maini Jahve nime. Kirjutatud enne 6.saj, enne disporaad
annaabi.ee 
