1. Missa- katoliku kiriku jumalateenistuse põhivorm ja sellele vastav mitmeosaline muusikateos 2. Liturgia- jumalateenistuse läbiviimise kord 3. Ordinaarium-liturgia muutumatud tekstid ja laulud 4. Propoorium- liturgia muutuvad osad 5. psalm-gregooriuse laulu tüüp: retsiteerimisele lähedane psalmitekstide laulmine 6. müsteerium- piibliaineline etendus keskajast, kus kõnelised osad vahelduvad muusikalistega 7. gregooriuse laul-roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul 8. motett-prantsusmaal 13. saj tekkinud polüfooniline mitmetekstiline ilmalik laul 9. renessanss-taassünniajastu: ühiskondlik-poliitiline ja kultuuriline liikumine Euroopas14.-16.saj. 10. polüfoonia-mitmehäälne muusikastiil, kus kõik hääled on melloodiliselt ja rütmiliselt iseseisvad 11
Tammsaare ,,Kõrboja peremees" talupojaromaan realism Kõrboja Anna; Katku maa, Villu peremeheküsimus ,,Põrgupõja uus romaan Vanapagan Jürka; maapealne ebaõiglus vanapagan" Kaval Ants ,,Juudit" draama Juudit; Olovernes piibliaineline ,,Elu ja armastus" romaan Irma; Rudolf mehe ja naisevaheline suhe ,,Ma armastasin romaan Oskar; Erika võimatu armastus sakslast" E.Vilde ,,Pisuhänd" komöödia Piibeleht
Bariton - Meeshääl või vaskpuhkpill Modulatsioon Ühest helistikust teise Bekarr Märk, mis tühistab dieeside ja suurdumine bembollide mõju Moll Minoorne helilaad Cantabile Laulvalt Motett Polüfooniline mitmetekstiline laul Concerto grosso Soolopillide ja orkestri Motiiv Muusikalise mõtte algosa kahekõne Müsteerium Piibliaineline etendus Diapasoon Lauluhääle või muusika- keskajast, kus kõnelised osad instrumendi heliulatus vahelduvad muusikalistega Dissonants Ebakõla Oktett 8.-liikmeline ansambel Duett Muusikateos kahele lauljale Oratoorium Vaimuliku sisuga vokaal Duo Kahe instrumendi ansambel instrumentaalne suurteos
13) Tragikomöödia - traagiliste ja koomiliste elementidega draamateos (üks dramaatika zanreid). 14) Liturgiline draama jumalateenistuse juurde käiv etendus 15) Miraakel - pühakute elulugusid ja imetegusid käsitlev draama(zanri) liik. 16) Moralitee - keskaegne allegooriline moraliseeriv näidend, mille tegelasteks on isikustatud abstraktsed mõisted ning inimlikud voorused ja pahed. 17) Müsteerium - antiikaja salastatud usutalitus pühitsetuile. keskaegne piibliaineline etendus. 18) Commedia dell' ante selles komöödias pole teksti, aga on improviseering ning mingid kindlad karakteritüübid 19) Performance - 1970. aastail happening'ist võrsunud teatrikunstile lähedane kujutava kunsti liik. 20) Farss - jämekoomiline lühinäidend, jant. 21) Jant - (jämekoomiline) naljamäng, farss. 22) Skets - eskiis, visand. 23) Karakterikoomika - tegelaste iseloomuomadustest ja eripärast tulenev koomika.
teater: müsteeriumist farsini" · ,,Aadama mäng" on kolmeosaline müsteerium, mis põhineb järgnevatel legendidel: · Aadama ja Eeva pattulangemine ning nende paradiisist väljaajamine; · Kaini vennatapp; · Üheteistkümne prohveti ettekuulutus Kristuse sünnist. "Aadama mäng" (Le Jeu d'Adam) · Anonüümne müsteerium ,,Aadama mäng" sobib keskaegset liturgilist draamat esindama, kuna: · põhineb piiblil; · on müsteerium ehk keskaegne piibliaineline etendus; · näitab draamateksti hetkel, kui see eraldus missast; · käsitleb feodaalühiskonna suhteid. Tegelased Aadam Näidend Eeva jutustab Aadama ja Jumal Eeva ning Kaini ja A Saatan abeli loo. Aabel Kain Aabraham Mooses Aaron Taavet Saalomon Piileam Habakuk Jeremija Jesaja Juut Michelangelo. Detail Sixtuse kabelifreskost. Lucas Cranach vanem. "Aadam ja Eeva" Kain Aabelit tapmas. Pilt 15. sajandi (1513) käsikirjast. Etendus
V. Hugo "Jumalaema kirik Pariisis" Abiks lugemisel-tõlgendamisel Koostanud Nelle Äike Tegelased: Pierre Gringoire reaalselt eksisteerinud kirjanik. Tema kirjutatud müsteeriumist (keskaegne piibliaineline etendus) saab kogu tegevus alguse. Lk 57 otsib Gringoire ööbimispaika Esmeralda (kirjeldus lk 58-61) mustlastüdrukust tantsijanna, kellel on tark kits Djali. Imede Õues (lk 89)päästab ta Gringoire´i Quasimodo (kirjeldus lk 47-50) Jumalaema kiriku küürakas kellamees, kes valiti narride kuningaks. On kiriku ülemdiakoni ustavaim teener Claude Frollo Jumalaema kiriku ülemdiakon Phoebus de Châteaupers kuningliku kaitseväe kapten (lk 70)
· G. Suur ei olnud muusik, vaid ta laulis ja kirjutas muusikat üles. · Gregoriuse laul: o Ühehäälne, akapella, liturgiline laul o Ladina keelne, sisu piiblist o Puudub taktimõõt o Selle laulu meloodiad moodustasid keskaegse mitmehäälse muusika alus · Liturgiline draama on stseen jumalateenisutses, kus kanti lauldes ette selle püha juurde kuuluv ja poeetiliselt töödeldud piiblilõik. · Müsteerium on piibliaineline etendus, keskajas, kus vahelduvad esitatud osadega. · Nende erinevus: o Üks toimub kirikus, teine väljaspool kirikut o Üks toimub ainult lauldes, teine lauldes ja kõnes vaheldumisi · On kahte liiki missat: o Katoliku jumalateenistuse põhivorm, milles on 5 osa o Osadest koosnev kooriteos · Kirikus just tekkis mitmehäälne muusika. · Tuntumad missa kirjutajad on Dufai, Despres, Palesfrina. · Reekvium on leinamine, mida peetakse surnute jaoks.
Kristlik kirikulaul oli seotud kahte liiki liturgiaga: officium e. tunnipalvus ja missa. Missa jagunes omakorda kaheks: muutuvaks osaks e. propiumiks ja muutumatuks osaks e. ordinaariumiks. Pärast Ambrosiust ja Gregorius Suurt jäi kirikumuusika tükiks ajaks soiku, mis soodustas ilmaliku laulu teket. Keskajal oli 3 põhilist helilaadi: doori, früügia ja lüüdia. Tekkis liturgiline draama, mis oli teatraalne stseen jumalateenistuses ning piibliaineline etendus müsteerium, mis põhines dialoogil. Esimesed märgid meloodia kirjapanekust olid neumad, mille järgi tekkis vajadus 8.sajandil. Esimesed kaks noodijoont võeti kasutusele 10.saj. 13.sajandiks oli välja kujunenud tänapäevane noodikiri. Keskaegsest ilmalikust laulust on vähem andmeid kui vaimulikust laulust, sest ilmalik laul oli väga pikka aega suuline ja tihedalt seotud ränd- ja rüütlilaulikutega. Esimesed, kes ilmalikke laulutekste kirja panid, olid goljaarid e
) kiriku vaenulikkus ja vastuseis. Etendusi mängiti kahes kohas: kirikus ja hiljem kirikuesisel väljakul. Lisaks näitlejatele tegid tükkides kaasa ka vaimulikud ja käsitöölised. Tekkis histriooni ehk rändnäitlejate staatus. Teatritükkide teemad käsitlesid peamiselt piiblilugusid või kujutasid pühakute imetegusid. Keskaja kiriklikud teatrizanrid olid; -liturgiline draama (seletus) piiblitekstide ettekanne dekoratsioonide ja kostüümidega -müsteerium on piibliaineline etendus keskajast, kus vahelduvad kõnes esitatud osad muusikas esitatud osadega. - miraakel näidendid imetegudest, näiteks neitsi Maarjast. -passioon on vaimulik oratoorium, mis põhineb evangeeliumi tekstil. ( teemaks Kristuse kannatused) Lihavõtete ajal kannatusmängud. -moralitee õpetlikud näidendid, mille tegelasteks olid üldistatud allegoorilised kujud. Keskaja teatri teise, nn rahvaliku zanrivaldkonna moodustasid 1) farss ja 2) narrimängud.
CONCERTO grossod said väga mängitavaks, tõlkes suur kontsert. Siin vastandtakase väike koosseis suurde. Nüüd olid esinemised võimalikud ka väiksemates ruumides. Siin on tavaliselt 4-6 osa ja need on erineva karakteri ja tempoga. Hakatakse kirjutama ORATOORIUME, mida tinglikult nimetati ka vaimulikuks ooperiks. Teoses esinevad segakoor, vokaalansamblid(2-4 lauljat), vokaalsolistid, saateks orkester ja või orel. See on alati mitmeosaline. Laulu tekstides vaba piibliaineline luule. Oratooriumi kantakse ette laval samas puuduvad dekoratsioonid ja kostüümid. Lisaks oratooriumitele hakati kirjutama: missasi, reekvieme, passioone, kantaate ja vaimulikke kontserte. Kõik need uued vokaalsümfoonilised suurvormid olid vormiliselt ja ülesehituselt küllalt sarnased. Neis kõigis kasutatakse sooloaariaid, vokaalansmableid, suurt segakoori, retsitatiive (sisu ümber jutustaja), instrumentaalseid koraale. Teiste erinevused tulenevad aga eesmärkidest ja sisust
"Juudit" (1921) A. H. Tammsaare kõrgperioodi esimene teos on piibliaineline draama "Juudit". Katse tungida maailmakirjanduse ühe lemmikteemani. Esmakordselt suuremad ja sügavamad filosoofilised probleemid. Mõte mõlkus peas juba ammu 1917. valmis esimene versioon viimistles 1921. lavastati Tallinna Draamateatris (4-vaatuseline). Piiblis on legend Juuditist, kes on tugev naine, kes läheb vaenlaste leeri usulistel ja patriootlistel kaalutlustel, plaaniga tappa Asüüria väepealik Olovernes (vapra ja jumalakartliku naisena päästab
Jumalaema kiriku kellamehe Quasimodo prototüübiks oli Madridi aadlikooli küürakas ja inetu teener.Ta on meeldejääv,huvitav ja iselaadne tegelane,kelles Esmeraldaga võrreldes näib kõik kontrastne.Ta kehastab hästi kontrastidel põhinevat groteski,Mida Hugo varakult pidas kirjandusteose dramaatilise dünaamika allikaks.Ta äratab jubedust väliselt ning ka hing selles kehas on kuri ja tige. Pierre Gringoire-reaalselt eksisteerinud kirjanik.Tema kirjutatud müsteeriumist(keskaegne piibliaineline etendus)saab kogu tegevus alguse. Claude Frollo-Jumalaema kiriku ülemdiakon,kes on negatiivne inimene-ta on sünge,armutu,kuri ja tihti arg 6
aastal. 4. Piibli teine osa jaguneb neljaks: evangeeliumid, ajaloolone (apostlike tegude) raamat, õpetusraamat (kirjad) ja prohvetiraamat (ilmutusraamat). 5. Lendsõnad, mis pärinevad piiblist: · Küünalt vaka all hoidma · Ennem läheb kaamel läbi nõelasilma · Ei ole midagi uut päikese all 6. Keskaeg haarab enda alla 5.15. sajandi. Sel ajal toimusid ristisõjad, kirikute rajamine. 7. Keskaja kirjandus jaguneb: · Piibel ja piibliaineline kirjandus · Eeposed · Rüütlikirjandus · Linnakirjandus · Näitekirjandus 8. Riik Eepose pealkiri Sisu Prantsusmaa Rolandi laul Kirjeldab Rolandi kangelassurma mauride ja frankide vahelises lahingus,frankide lüüasaamine põhjustas Ganeloni reetlikkust ning Karl Suure kättemaksu Rolandi ja 12 peeri langemise eest.
Vargamäe, sündmused) Fotosid Tammsaare talumuuseumist "Tõde ja õigus" on tõlgitud mitmetesse keelstesse: vene, läti, saksa, prantsuse ja tsehhi Tammsaare muuseum on Tallinnas Kadriorus, sünnipaigas ja Kaukaasias, ausammas Albus (1936) ja Tallinnas südalinnas (1978) ning Kadriorus Kirjanik on koha leidnud margil... ... rahatähel ...vahakujuna muuseumis (sünnikohas) Krõõda nutukirst Viisk, puuking ja pastel Käekirjanäide Näidendid Piibliaineline "Juudit" (1921) "Kuningal on külm" (1936) Ajapikku omandas Tammsaare looming suure psühholoogilise sügavuse ja ühiskonnakriitilise teravuse, rikastus kunstiliselt ja mitmekesistus elukujutuse poolest. Ta on 20. sajandi eesti kriitilise realismi kõige silmapaistvamaid esindajaid. Samas ei piirdunud Tammsaare temaatikas Eesti maaeluga, vaid käsitles ka ajaloolisi ja fantaasiaküllaseid teemasid. Lisaks romaanidele on Tammsaare avaldanud
Avamäng on lavateost või suurt vokaalsümfoonilist teost sisse juhatav instrumentaalhelitöö, ka iseseisev heliteos. Libreto on vokaalmuusikalise lavateose tekst. Programmilise muusika puhul püüab helilooja muusikaga edasi anda kindlat sisu, jutustust. Kasutatakse kirjanduslikke teoseid. Oratoorium on koorile, solistidele ning sümfooniaorkestrile kirjutatud mitmeosaline, tavaliselt dramaatilisel süzeel põhinev piibliaineline heliteos. Passion on evangeeliumitekstil põhinev koorile, vokaalsolistidele ning orkestrile või orelile kirjutatud dramaatiline heliteos. Süit on mitut iseseisvat, tempolt ja rütmilt vastandlikku, kuid samas tonaalsuses tantsupala hõlmav instrumentaalteos. Kontsert on ühele või harvemini mitmele solistile ja orkestrile kirjutatud suur heliteos, harilikult kolmeosaline. Idee fix on juhtmotiiv, lühike ja lihtne viisilõik, mis iseloomustab ooperi üksikuid tegelasi
erinevate paledega. Samuti on luuletused vägagi elavad. Kolmandas osas analüüsitakse, kuidas vein mõjub erinevatele inimtüüpidele erinevatel eluhetkedel. ,,Kurja õied" räägib naistest ja nende põhjustatud tunnetest. Võib öelda, et Baudelaire ei suhtunud naistesse just väga positiivselt, nii nimetab ta neid neetuteks, hooruse- ja surmaesindajateks, deemoniteks, koletisteks. Väljend kurja õied tähistab naissugu. ,,Vatsuhakk" on piibliaineline, kuigi ülistatakse just paganaid, deemoneid. Tegemist ongi vastuhakuga jumalale ja kirikule. ,,Surm" sarnaneb ,,Veiniga", sest on samuti kirjutatud erinevate prototüüpide kaudu. Viimased luuletused kirjeldavad lõppu. Mitmeid kordi pöördutakse surma poole, andes märku, et käes on aeg lõpetada. Kuigi Baudelaire'i luule sisaldab endas palju tegevust, pole tegemist loo edasi andmisega. Pigem esitatakse probleeme ja otsitakse neile lahendusi läbi juhtumite
kiriku ees väljakul piibliainelisi vaatemänge. Esialgu toimusid teatraliseeritud rituaalid kirikus, hiljem kirikuesisel platsil. Näitlejad olid esialgu preestrid ja kooripoisid, hiljem lihtkodanikud. 8. Seleta mõisteid: Farss algselt pikema usulise näideni koomiline vahemäng Sotii lühike, improviseeritud koomiline pala Moralitee õpetlik allegooriline näidend Inglismaal Miraakel legendid jumalaema ja pühakute imetegusid, Prantsusmaal Müsteerium - piibliaineline etendus keskajast, kus vahelduvad kõnes esitatud osad muusikas esitatud osadega. 9. Mis olid renessansiteatri peamised erinevused võrreldes varasemaga? (2-3). Mis on commedia dell' arte ja kust mõiste pärineb? 1) Renessansiajal olid kutselised näitlejad, kui varem olid preestrid, lihtkodanikud või kooripoisid. 2) Tekkisid teatrihooned, aga varem ei olnud teatrihooneid. 3) Lavadekoratsioone oli palju vähem renessansiteatris kui varasemal ajal Commedia dell'arte on 16
sajandi(Tegevus algab 6.jaanuaril 1482 ja lõppeb sama aasta augustis, kestes umbes 8 kuud) Pariisis Jumalaema kirikus enamasti toimub tegevus Geneve väljakul. Louise XI valitsusajal, mil oli teatavasti nõidade põletamise haripunkt. V.Hugo on oma teoses oskuslikult vahele peita peatükid, mis käsitlevad Pariisi arhitektuuri. Tegelased Pierre Gringoire reaalselt eksisteerinud kirjanik. Tema kirjutatud müsteeriumist (keskaegne piibliaineline etendus) saab kogu tegevus alguse. Esmeralda Rahvuselt oli ta mustlane. Ta oli noor ja armas. Esmeralda oli väga abivalmis ja ta ei soovinud kellelegi halba. Ta oskas väga hästi tantsida ja zonglöörida. Ta armastas loomi. Tal oli väike armas valge kitseke kelle nimi oli Djali . Ta arvas, et Djali oskab ta mõtteid lugeda. Claude Frollo Jumalaema kiriku ülemdiakon Phoebus de Châteaupers kuningliku kaitseväe kapten
Eriline koht Elleri loomingus on Artur Kapp on eelkõige sümfoonilisel muusikal. suurvormide meister , on ta ka Tuntuimad sümfoonilised poeemid loonud hulga ilmalikku ja on "Koit" , "Viirastused" , vaimulikku koorimuusikat ning "Ööhüüded" ning sümfoonilised soololaule. pildid "Videvik" ja "Varjus ja Artur Kapi kaalukaim teos on päikesepaistel" piibliaineline oratoorium "Hiiob", Eller ei ole käinud rahvaviise milles avaldub helilooja kogumas, ega ka põhjalikult polüfooniline meisterlikkus. uurimas.Rahvamuusikale omased Kapp ei ole käinud samuti intonatsioonid jõudsid tema rahvaviise kogumas , ega ka teostesse algul ehk vaistlkult, põhjalikult uurimas.Eesti alateadvusse talletanud Vabariigi ajal kujunes Arturist üks lapsepõlvemuljete toel. eesti muusikaelu suurimaid
tegevus. Oratoorium koosneb aariatest, retsitatiividest ja kooridest. Kooride numbrid on tähtsamad, kui solistide omad. Oratooriumiks (ld. k. orare kõnelema/palvetama) nimetati palveruumi, kus XVI sajandi teisel poolel peeti piiblitunde ja kanti näideldes/lauldes ette piiblitseene. Samal sajandil võeti sõna kasutusele, kui vaimulik süzeeliste muusikaliste suurteoste zanrinimetusena, tekstiks oli vaba piibliaineline luule. XVII sajandi algul kujunes see välja kindlate tunnustega zanriks. Tuntud heliloojad: G. Fr. Händel (30 oratooriumi, ,,Judas Maccabaeus", kõige väljapaistvam ,,Messias" heebrea keeles sama, mis Kristus > ,,Halleluuja"), F. J. Haydn (,,Loomine", ,,Aastajad"). See ei jäänud aga ainult vaimulikuks teoseks, alates XVIII sajandist tehti ka ilmalikke kompositsioone. Eesti helilooja: R. Tobias (,,Joonase lähetamine") Passioon Ld
· Koos näitlejaga võis laval näha ka etenduse lavastajat, kes etenduse käigus näitlejaid juhendas. · Keskaegsel teatril oli vaatemängulisus kohal number 1. (väga tõetruu) · Näitlejad olid linnakodanikud, üliõpilased, õpipoisid, sellid. (enamasti nooremad) · Linnaväljakutel esitati miraakleid, mis on näidend pühakute ja jumalema imetegudest. · Teine näidendi liik oli müsteerium, see on piibliaineline näidend. Moralitee 15. saj õpetliku sisuga näidend, levinud eelkõige Inglismaal ja Prantsusmaal Keskaja komöödiazanrid: 1. sotii (narrimäng, kritiseerib ühiskonda) 2. farss (koomiliste olukordade ja koomiliste tegelastega naljamäng) Tunnused · Keskaegne teater oli vabaõhu teater, spetsiaalseid hooneid ei olnud. · Kasutati simultaanlava. Spetsiaalne lava, kus üks osa kujutas põrgut ja teine osa taevast. · Mõned lavad olid teisaldatavad
Ta õppis veel Käsitööliste Seltsi kursustel. Seal modelleeris ta ka oma esimesed skulptuurid - portreemedaljonid. Weizenberg lõpetas Berliini Kunstide Akadeemia teise kursuse. Peale seda sõitis ta tagasi kodumaale. Edasi läks ta Peterburi. Weizenberg õppis Peterburi Kunstide Akadeemias aatail 1865-1867. Õpetajaks oli talle Põhja-Tartumaalt Reastverest pärit kujur Alexander von Bock (1829-1895). Esimeseks tööks, mis rahuldas A. von Bocki ja Kölerit, oli väike piibliaineline figuur "Saamuel". Järgmiseks valmis poisikese figuur. Peterburis raius ta ka oma esimese marmorskulptuuri. Ühe töö käigus läke ta tülli oma õpetajaga ja J. Köleriga. Suhted õpilase ja õpetaja vahel muutusid veelgi kriitilisemaks ja Weizenbergile anti käsk akadeemiast lahkuda. Ta elas veel mõned aastat Peterburis. Töötas seal ja tegeles kunstiga. 1870. aasta septemberis reisis August Weizenberg uuesti Saksamaale poolelijäänud kunstiõpinguid jätkama
sajandil: taktijooned, noodid nii seest tühjad kui täis, noodisabad jne. SUULINE KULTUUR-> KIRJALIKUKS KULTUURIKS Võeti kasutusele troop e liturgilise teksti laiendamine vaba tekstiga -> arenes välja liturgiline draama (Pühakojas ette kantud vaimulike poolt, eriti pidulike liturgiate puhul, dialoogi vormis tekst) -> draamast arenes müsteerium (rahvakogumispaikades, rändmuusikud kannavad ette) KÜSIMUS: müsteeriumi ja liturgiliste tekstide erinevus? Müsteerium on piibliaineline etendus keskajast, kus vahelduvad kõnes esitatud osad muusikas esitatud osadega. Ilmalik muusika keskajal Suuline ilmalik muusika -> kirjalikuks traditsiooniks Esimesed kirjapanijad goljaarid e vagandid - rändavad üliõpilased või teenistuseta vaimulikud Armu- ja joogilaulud Parodeerisid kiriklikke hümne Suurim vagandiluulekogu ,, Carmina Burana'' (,,Beuerni laulud'') 13.sajandil Kangelaslaulud Vanimad säilinud rahvakeelsed ilmalikud laulud
a Estonia uue maja avapidustustel. Artur Kapi õpilastest Tallinna konservatooriumist on tuntumad heliloojad Gustav Ernesaks, Edgar Arro, Evald Aav, Eugen Kapp, Riho Päts, kellest kujunes Eesti heliloojate järgmine põlvkond. Kirjutanud kokku viis sümfooniat, sümfooniline prelüüd ,,Hauad", mitu instrumentaalkontserti, oreliteoseid ning palju koori- ja soololaule. Tuntumad ,,Metsateel", ,,Nõmmeallik". Üks tuntumatest koorilauludest on ,,Ilus oled isamaa" Kaalukaim helitöö on piibliaineline oratoorium ,,Hiiob" (õiglasest mehest, kes võitleb oma tõekspidamiste eest). Teos on kirjutatud 1929. a. Esituskooseisu kuuluvad sega-, mees- ja naiskoor, orel, neli solisti ning väike sümfooniaorkester.
enne oma surma "Põrgupõhja uus vanapagan" (1939), mis on samuti maailmas palju huvi äratanud. Tammsaare on ennast lugejate südamesse kirjutanud omapärase keelekasutuse, paradokse täis mõttekäikude ning ebatavaliste tegelaskujudega, kes elavad korraga nii oma ajas kui ka igavikus, olles erilised ja köitvad iga ajastu lugejate jaoks. "Juudit" (1921) A. H. Tammsaare kõrgperioodi esimene teos on piibliaineline draama "Juudit". Katse tungida maailmakirjanduse ühe lemmikteemani. Esmakordselt suuremad ja sügavamad filosoofilised probleemid. Piiblis on legend Juuditist, kes on tugev naine, kes läheb vaenlaste leeri usulistel ja patriootlistel kaalutlustel, plaaniga tappa Asüüria väepealik Olovernes (vapra ja jumalakartliku naisena päästab Juudit kodulinna Petuulia vaenlaste piiramisrõngast). Tammsaarel on veidi teistsugune tõlgendus tema näidendis on Juudit auahne, julge, tark,
· Esitajaks võis olla üksik vaimulik, solist või koor. Liturgiline draama ja müsteerium (liturgia on jumalateenistuse läbiviimise kord). · Liturgiline draama on stseen jumalateenistuses, kus kanti lauludes ette selle püha (kirikupüha) juurde kuuluv ja poeetiliselt töödeldud piiblilõik. · Keskaja lõpul kujunes liturgilisest draamast väljaspool kirikut etendatud müsteeriumid. · Müsteerium on piibliaineline etendus keskajast, kus vahelduvad kõnes esitatud osad muusikas esitatud osadega. Etendati lihtrahvale. · Tänapäeval tunneme kahte liiki missat, mida esitatakse ladina keeles: 1) Missa, kui katoliku jumalateenistuse põhivorm, milles oli 5 osa. 2) Missa, kui osadest koosnev kooriteos. · I Kyrie eleison Issand halasta II Gloria in excelsis Deo au (au olgu Jumalale kõrges) III Credo in unum Deum usun (mina usun ühte Jumalat)
õnnetuse. A. H. Tammsaare kasutab väga osavalt lause kordusi oma teostes. Talle meeldib kasutada ka rahvapäraseid väljendeid. Tema vaimset kujunemist mõjutas suur lugemus, eriti huvi loodusteaduste, filosoofia, psühholoogia ja sotsialoogia vastu. Revolutsioonisündmused ajendasid teda protestima ühiskonna vägivalla vastu (Raha auk). Kunstilisest täisküpsusest ja isikupärast annavad tunnistust Piibliaineline ekspressionistlikku laadi draama ,, Juudit" ja romaan ,,Kõrboja peremees". Loomingu üldiseloomustus Loomingu üldiseloomustus Tammsaare teoseid on tõlgitud enamasti vene ja inglise keelde. Ta kirjutas oma teoseid enamasti neil hetkel õhus olevatest ühiskonna probleemidest. Kõikides tema teostes on realism. Olulisemad teosed Jutustus, 1903 ,,Vanad ja noored" Jutustus, 1907 ,,Rahaauk" Näidend, 1921 ,,Juudit" Romaan, 1922 ,,Kõrboja peremees"
8.-9. sajand noodimärkidena kasutati neumasid. 10. sajand prooviti märkida üles helikõrgusi. 11. sajand noodijoontele kirjutati ikka neumasid. Kompaktne noodistsüsteem. 12. sajand neumadele ilmusid kandilised noodipead. 13. sajand rütmika: iga noot ja paus sai kindla vältuse. Liturgiline drama liturgiline draama keskaegne draamazanr. Gregoriuse koraali laiendustest kujunenud piibliteemalised dialoogid, mis olid poeetilised ja mida lauldi ettekandes. müsteerium piibliaineline etendus keskajast, kus vahelduvad kõnes esitatud osad muusikas esitatud osadega. Keskaegne ilmalik laul 1. Miks on keskaja ilmalikust muusikast vähem informatsiooni kui vaimulikust? See oli pikka aega suuline traditsioon. Ilmalikke laule hakati kirja panama alles 13. sajand. 2. Kes olid goljaarid ehk vagandid? Nimeta nende tuntuim luulekogumik ja iseloomusta seda. kangelaslaulud Vanimad säilinud rahvakeelsed ilmalikud laulud. Pikad eepilised poeemid müütilistest kangelastest
lootusetu romntilise armastuse kujundit. Luuletus ,,Stantsid muusikast". Romanssidest koosnev lüüriline tsükkel ,,Heebrea meloodiad". Lõpetamata jäänud poeem ,,Don Juan". Byroni Londoni perioodi lüüriliseks kokkuvõtteks on luuletused, mis on pühendatud poolõele. Sveitsis ilmus kogumik ,,Chilloni vang". Hiljem lisandus selle algusesse ,,Sonett Chillonile". Värssdraamades ,,Manfred" ja ,,Kain" jõuab Byron veelgi suurema tinglikkuse ning filosoofilise üldistuseni. Piibliaineline müsteerium ,,Kain", samal ajal kirjutayud väiksed poeemid ,,Pimedus" ja ,,Uni". 1816. jõudis Byron Itaaliasse, jäi sinna viimaste elukuudeni. 19. aprillil 1824 suri Byron Kreekas. Percy Bysshe Shelley(1792- 1822) Sussexi maakonnas sündinud, põlisest aadlisoost. Revolitsioonimeelne. Juba Etoni kolledzis hakkas ta kirjutama ballaadilikke luuletusi. 1810. Oxfordi, kuid heideti sealt aasta hiljem välja, sest andis trükki pamfleti ,,Ateismi vajalikkusest"
Ta õppis veel Käsitööliste Seltsi kursustel. Seal modelleeris ta ka oma esimesed skulptuurid - portreemedaljonid. Weizenberg lõpetas Berliini Kunstide Akadeemia teise kursuse. Peale seda sõitis ta tagasi kodumaale. Edasi läks ta Peterburi. Weizenberg õppis Peterburi Kunstide Akadeemias aatail 1865-1867. Õpetajaks oli talle Põhja-Tartumaalt Reastverest pärit kujur Alexander von Bock (1829-1895). Esimeseks tööks, mis rahuldas A. von Bocki ja Kölerit, oli väike piibliaineline figuur "Saamuel". Järgmiseks valmis poisikese figuur. Peterburis raius ta ka oma esimese marmorskulptuuri. Ühe töö käigus läke ta tülli oma õpetajaga ja J. Köleriga. Suhted õpilase ja õpetaja vahel muutusid veelgi kriitilisemaks ja Weizenbergile anti käsk akadeemiast lahkuda. Ta elas veel mõned aastat Peterburis. Töötas seal ja tegeles kunstiga. 1870. aasta septemberis reisis August Weizenberg uuesti Saksamaale poolelijäänud kunstiõpinguid jätkama
kaunistustega Liturgiline draama ja müsteerium · Liturgiline draama on teatraalne stseen jumalateenistuses, kus kanti lauldes ette selle püha (kirikupüha) juurde kuuluv ja poeetiliselt töödeldud piiblilõik. Arenes liturgilistele tekstidele lisatud troopidest ja sekventsiluulest. Olid populaarsed veel renessanssi ajal. Keskaja lõpul kujunes liturgilisest draamast väljaspool kirikut etendatud müsteeriumid. · Müsteerium on piibliaineline etendus keskajast, kus vahelduvad kõnes esitatud osad muusikas esitatud osadega. Ilmalik muusika keskajal Keskaegsest ilmalikust laulust on vähem informatsiooni kui vaimulikust laulust, sest ilmalik laul oli väga pikka aega suuline (levis suust suhu) ja esines väljaspool kirikut. Esimesed ilmalike laulutekstide kirjapanijad olid goljaarid e. vagandid, kelleks olid aktiivsed noored (üliõpilased) ja teenistuseta vaimulikud. Suurim vagandilaulude kogu on "Carmina Burana"
Quasimododoga peaaegu ühele pulgale võib ka Esmeralda, kes üle kõige maailmas armastab tantsimist. Oma ilu ja lahkusega suudab ta tahes-tahtmatult mehed endasse armuma panna. Saatus lõi selle raamatu ja saatus ka lõpetab: Esmeralda puuakse üles ja suures südamevalus sureb ka Quasimodo, Esmeralda embuses. 1. Raamat Raamat algab keskaegses Pariisis 6. jaanuaril 1482 kui käimas on Narride pidustused. Rahvas ootab müsteeriumi (keskaegne piibliaineline etendus) algust, kuid kardinal ei olnud kohale jõudnud. Rahvas soovis algust näha ja seejärel alustada narride kuninga valimisega. Rahvas muutus rahutuks ja ähvardasid autorit, Pierre Gringoire't. Ta otsustas etendusega siiski algust teha (The Good Judgment of Madame the Virgin Mary). Tegelased esindasid nelja erinevat prantsuse klassi (Clergy, Nobility, Trade, and Labor). Rahva arvates on see etendus igav. Rahvas pöörab oma tähelepanud Clopin Trouillefou'le, kerjusele (who
Ewald ei sobinud õieti oma lüürilise loomu ja romantikale lähenevate harrastustega (tundeline ja musikaalne meel) sellesse tulusast ja praktilisest huvitatud ajajärku. Romantikuile sai tähtsaks tema esimesed katsed käsitleda kunstluules Taani minevikuaineid kahes rahvuslikel motiividel loodud töös: sidumatus kõnes kirjutatud draama ,,Rolf Krage" (1770) ja taani esimeses blankvärssides kirjutatud draama ,,Balderi surm" (1775). Tema kõige esimene suurem luuleteos oli piibliaineline värssdraama ,,Aadam ja Eeva" (1769). Ewaldi parim töö on ta haruldaselt meloodiliste laulupartiidega varustatud idüllnäidend ,,Kalurid" (1779), idealiseeritud kujutis Själlandi kalurirahvast. Üksikud laulud sellest, nt. Taani rahvushümniks saanud ,,Kong Kristian stod ved höjen ast" (,,Kuningas Kristian seisis kõrgel masti juures") ja merelaul ,,En Sömand med et modigt Bryst" (,,Meremees julgesti tuksuva rinnaga") kuuluvad taani parema lüürika hulka. Lisaks
Psühholoogilise romaani zanr erinevates variantides. Tuntuim romaan ,,Ohvrilaev" (1960), mis ühendab realistlikuma põhikihi ja lisakihi(alltekst), tugineb kreeka ja juudi mütoloogiale. Helbermäe oli ka näitekirjanik. Draamaloomingust näidend ,,Üleliigne inimene" (1972) Juhan Liivi eluloo lainetel. Helbermäe tuntud ka lastekirjanduses. ,,Minni ja Miku". Ain Kalmus avaldas 1930ndate Eesti raamatuid, kuid suurt vastukaja ei leidnud. Kõige tuntum piibliaineline kristuse ajalooga seotud romaani triloogia, kuhu kuuluvad: ,,Prohvet","Tulised vankrid" ja ,,Juudas". See on ka ajalooline. Keskendumine religiooni ajaloole. Sellist asja väga ei kohta. Kõige tuntum romaani triloogia 1950ndate ja 1960ndate vahetusel Eesti muinasaja teemal. Arvo Mägi kõige pagulaskirjanduses: kõige aktiivsem kriitik, tegi kaastööd ajalehtedele, kogu aeg kirjanduses tegev, kirjutas virgalt proosat ja luulet. Erinevates proosateostest tuntum
peal tapetakse luumõõgaga ära (inimene + täitapmine). C3a3. `X all, Y peal, Z vahel ~ keskel ~ sees': Hingeline all, hingeline peal, hingeta vahel (hobune, ratsamees, sadul); Haud pääl, haud all, tedrekeele kesken (reheparred); Kumm all, kumm peal, kullatükk keskel (võikarp); Lagi all, lagi peal, kandlekeeled keskel (parred); Vare all, vare peal, kuremunad keskel (leivad ahjus). C3b1. `X ees, Y taga': Jõõgre lätt iin, jaht taga (piibliaineline: vaarao läheb läbi mere). C3b2. `X ees, Y taga' mitmesuguste liitvormide koostises: Ees elgutimed, taga telgutimed, kaks kanget kahelpool (härjaike); Iline ees, taline taga, kükits pääl, näkits peos (hobune, regi, mees, piits); Siga ees, lina taga, ümber puu, läbi veise (saapa õmblemine). 12 C3b3. `X ees, Y taga, Z keskel': Nui ees, väät taga, hiirekelder keskel (kass); Ora ees, kera keskel, käärid tagaotsas (pääsuke). C4
Tema teoste dramaatilistes kõrghetkedes ei muutu jutustuse ja kujutamise laad pingutavaks ega närviliseks, vaid säilitab eepilise rahulikkuse. Samal ajal rikastab tema stiili vaevumärgatav varjundite vaheldumine, nagu inimlikus mõtlemises vahelduvad elu jälgimisel mitmesugused varjundid ja suhtumisnüansid. Ja lõpuks on tema elunähemine ning mõistmine sügavalt rahvuslik, mis teebki Tammsaare loomingu Eestis väga populaarseks. A.H.Tammsaare esimeseks kõrgperioodi teoseks on piibliaineline ,,Juudit" . Piiblis leidub legend Juuditist, kes vapra ja jumalakartliku naisena päästab kodulinna Petuulia vaenlaste piiramisrõngast. Seda legendi on paljud kirjanikud kasutanud draamateoste algmaterjalina. Tammsaare aga kirjutas nn iseenda Juuditi. Juudit on Tammsaare teoses auahne, julge, tark, äärmiselt egoistlik ja võluv naine, kes ei taha surra hukkumisele määratud kodulinnas. Ta läheb vastaste sõjaleeri väepealiku Olovernese juurde, kuid seda tehes ei mõtle ta hetkekski
annaabi.ee 
