hirmud,kannatustest saab vabaneda hirmudest lahti öeldes,hirmudest vabanemine on võimalik targa ning kõlbelise eluviisi korral. 4.Hiina:tsivilisatsiooni teke-Kujunes 2 Tiibeti kiltmaalt algava ja Vaiksesse ookeani suubuva jõe Huang He ja Jangtse vahel.Alates 5.a.t. eKr tekkis Huang He äärde põlluharijate asulad,umbes 1500 a eKr ühendas üks üliku suguvõsa enamik piirkonna oma võimu alla. Tähtsamad leiutised-piltkiri,savinõud,malmivalu,Suur Hiina kanal,Hiina müür,tulirelvad,paberi ja trükikunsti leiutamine. Ühiskonna struktuur-keiser-ametnikkond-sõjaväeline aristokraatia-seadusandlik kogu- eunuhhid-piirkonnakohtunikud-käsitöölised jms. Ettekujutus maailmast-Jumalik ja inimlik maailm oli lahutamatult seotud.Mõlemad olid osa kolmainsusest:taevas,maa ja inimene.Oli animistlik.Esivanemate kultus Jin ja Jang. Konfutsionism ja taoism-konf-rajajaks oli Konfutsius ,6-5 saj vahetusel eKr.Põhiline oli inimlikkus
Hani dünastiale järgnes uus killustatuse ajajärk ja ajutisi segaduseperioode tuli ette hiljemgi. Keisririigi traditsioonid olid aga sedavõrd juurdunud, et riiklust sai neile tuginedes siiski edasi arendada. Täiustati ja pikendati Hiina müüri, ehitati teid ja kanaleid. Juba VII sajandil eKr hakati Hiinas rauda töötlema. Ei piirdutud mitte ainult rauasepisega, vaid õpiti ka kõrgtemperatuuriga ahjudes rauda sulatama ja vormidesse valama. Nii sai alguse malmivalu. Valmistati erinevatele muldadele sobivaid atru, mis tegi võimalikuks põlluharimise halvemate mullastikutingimustega Jangtse jõgikonnas. Aastas saadi kuni kolm riisisaaki. Nii muutus Jangtse org keisririigi ajal järk-järgult Hiina arenenuimaks majanduspiirkonnaks. Lisaks riisikasvatusele edenesid ka tee-, puuvilla- ning siidiussikasvatus ja siidriide tootmine. Keisrite korraldusel rajati Jangtse ja Huang He jõge
kultuuritaseme langust aga ei toimunud. 221 ekr sõjad lõppesid, keiser Shi Huangdi ühendas kogu Hiina ühe riigi alla. Hiina müüri kujunemine(ehitas hiiglaslik sõjavägi) tõkkeks vaenlaste vastu, riigis tugevdati ühtsustunnet ja valitseja võimu riigis. Hani dünastia (209ekr-220pkr) - suur osa Hiina ajaloost, kujundas omased võimustruktuurid. ametisse pandi ametnikke hariduse mitte päritolu põhjal. pandi alus maksusüsteemile. Killustatus. Tehnoloogia : VII hakati töötlema rauda, malmivalu, Lisaks riisile levis ka tee-ja puuvillakasvatus, siidiussikasvatus ja puuvillakasvatus. Suur Hiina kanal. portselani ja püssirohu valmistamine, X saj tulirelvad. paber ja trükikunst Hani ajastul. Ühiskond: Hiina keiser oli piiramatu võimuga valitseja, enamuse ajast veetis palees. Valitsemine jäi ametnikkonna hooleks. Sõjaväeline aristokraatia liikmed üritasid keisrivõimu kukutada. Seadusandlik kogu (ametnikud), eunuhhid, valdkondade eest hoolitsesid 6 spetsiaalset nõukogu
9 mille küljed lahtised, lamedat katust toetavad lihtsad neljatahulised puittulbad, nende vahel lihtne laudtahveldisega rinnatis. Verandast laskub parki kitsas kivitrepp. Hästi on säilinud interjöörid. Tähelepandavad on osalt hilisklassitsistliku, osalt neorenessansliku vormistusega tiibuksed, stukist rosett saali laes, säilinud ahjudkaminad. Erilist hindamist väärib malmivalu keerdtrepp vestib üülis. Omaaegset hõngu lisavad veel originaalse raamijaotusega aknad koos kremoonidega ning sellised detailid, nagu v äikesed puitkäimlad ruumi nurkades. Kõrval hooned. Ait on pikk ja madala viilkatusega kaetud maakivihoone. Katus kujundatud analoogiliselt meiereielamuga. Müürid on laotud lõhutud maakividest, avad ääristatud tellistega, kaetud 10
hiljemgi. Kerisririigi traditsioonid olid siiski sedavõrd juurdunud ,et hilisemad valitsejad said neile tuginedes riiklust edasi arendada. Täiustati ja pikendati Hiina müüri, ehitati teid ja kanaleid 2.3 Tehnoloogia ja majanduse areng juba VII sajandil eKr hakati Hiinas rauda töötlema. Hiina meistrid ei piirdunud mitte ainult rauasepitsemisega, vaid õppisid kõrgtemperatuuriga ahjudes ka rauda sulatama ja vormidesse valama. Nii sai alguse malmivalu. Rauast oli võimalik valmistada erinevatele muldadele sobivaid atru, see tegi võimalikuks põlluharimise halvemate mullastikutingimustega Jangtse jõgikonnas. Aastas saadi kuni kolm riisisaaki. Nii muutus Jangtse ork keisririigi ajal järkjärgult Hiina arenenuimaks majanduspiirkonnaks. Peale riisikasvatusele edenesid tee- ja puuvillakasvatus, samuti siidiussikasvatus ja siidriide tootmine. Keisrite korraldusel rajati Jangtse ja Huang He jõge ühendav Suur
Siianigi on säilinud osa nendest loomaluudel. Hiina ei jäänud sugugi puututmatuks kodusõdadest ja riigi killustumisest. 221. aastal võttis riigi enda kätese Shi Huangdi. tema valitsusasjast teame Hiina müüri. 209. aastal tuli võimule Hani dünastia, mille tähtsus on Hiina ajaloos nii suur, et osa rahvaid kutsub end siiamaani hani rahvaks. 7. sajandil eKr hakati Hiinas rauda töötlema ja sealt sai ka alguse malmivalu. Ka rajati keisrite korraldusel Jangste ja Huang He jõge ühendav Suur Hiina kanal. Käsitöö arengut märkisid tulirelvade kastutuselevõtt ning kultuuris mängsid tähtsat rolli paberi ja trükikunsti leiutamine. Hiinas oli keiser piiramatu võimuga. Valitsemine jäi enamasti rohkearvulisele õpetatud ametnikkonna hooleks. Juba ammu enne seda oli Hiinas väljakujunenud sõjeväeline aristokraatia, mida püüti ka mingit aega säilitada. Seadusandlikusse kogusse kuulusid kõige
Võimule tuli Hani dünastia (209 ekr 220 pKr). Hani keisrid jätkasid kohaliku sõjalise aristokraatia võimupiiride kärpimist, ei edutanud riigiametisse mehi mitte päritolu vaid teenete ja hariduse põhjal. Pandi alus kindlale maksusüsteemile. Kiri kujunes riigi tekkega samal ajal. Hieroglüüfe maaliti pintsliga paberile, hieroglüüf tähistab sõna. Tehnoloogia ja majanduse areng : 7 saj eKr hakati Hiinas rauda töötlema. Õpiti ka rauda sulatama ja vormidesse valama. Sai alguse malmivalu. Valmistati atru = põlluharimine halvemate mullastikutingimustega Jangtse jõgikonnas. Jangtse muutus arenuimaks majanduspiirkonnaks (aastas saadi kuni 3 saaki riisi). Lisaks ednesid tee- ja puuvillakasvatus, samuti siidiussikasvatus ja siidriide tootmine. Keisri käsul rajati Suur Hiina kanal (Jangtse ja Huang he jõge ühendav), mis muutis jõed ühtseks laevatatavaks süsteemiks. Merelaevanduse areng tegi Hiinast domineeriva jõu Vaikse ookeani lääneosas
Võimule tuli Hani dünastia (209 ekr 220 pKr). Hani keisrid jätkasid kohaliku sõjalise aristokraatia võimupiiride kärpimist, ei edutanud riigiametisse mehi mitte päritolu vaid teenete ja hariduse põhjal. Pandi alus kindlale maksusüsteemile. Kiri kujunes riigi tekkega samal ajal. Hieroglüüfe maaliti pintsliga paberile, hieroglüüf tähistab sõna. Tehnoloogia ja majanduse areng : 7 saj eKr hakati Hiinas rauda töötlema. Õpiti ka rauda sulatama ja vormidesse valama. Sai alguse malmivalu. Valmistati atru = põlluharimine halvemate mullastikutingimustega Jangtse jõgikonnas. Jangtse muutus arenuimaks majanduspiirkonnaks (aastas saadi kuni 3 saaki riisi). Lisaks ednesid tee- ja puuvillakasvatus, samuti siidiussikasvatus ja siidriide tootmine. Keisri käsul rajati Suur Hiina kanal (Jangtse ja Huang he jõge ühendav), mis muutis jõed ühtseks laevatatavaks süsteemiks. Merelaevanduse areng tegi Hiinast domineeriva jõu Vaikse ookeani lääneosas. Elanikkond kasvas,
annaabi.ee 
