Igor Stravinski Rebeka Kübard 11.klass Igor Fjodorovits Stravinski Sündis 1882.aastal ja suri 1971. Kuulus vene helilooja, dirigent ja pianist. Pidas olulisimaks muusikaliseks väljendusvahendiks rütmi, loominguline protsess algab rütmiidee leidmisest. Kuulsamad balletid "Petruska", "Tulilind" ja "Kevadpühitsus" ehk "Püha kevad" Igor Stravinski Ballett Muusikaline lavateos, milles on ühendatud tants, muusika, kirjandus ja kujutav kunst. Balleti aluseks on tavaliselt kirjanduslik süzee. Petruska Ballett Petruska loodi 1911.aastal. Esietendus toimus Pariisis "Petruska pärastlõuna" ballettilavastust on esitatud ka Eestis, nukuteatris 2010.aastal. Rahvusooper Estonias toimub balleti esietendus 15.novembril 2013.
"Petruska pärastlõuna" Vanemuise teatri suures saalis etendus 10.novembril ballett " Petruska pärastlõuna", mida käisin ka mina vaatamas ning kuulamas. Etenduse lavastas Rootsi tantsija, koreograaf ja lavastaja Pontus Lidberg. Tema koreograafias sulandub keha ja muusika ühte. Ballettilavastus jaguneb kahevaatuseliseks, kus tähtis roll oli Petruskal, Mauril ning Baleriinil. Petruska on veidi eksinud, ega tea päris kindlalt, kes ta on, miks ta tunneb nii, nagu tunneb ja miks ta nii väga igatseb baleriini järele. Teemaks on identiteet ja inimese olemus: inimesed on need, kes nad on ning nad peavad seda tunnistama, et olla võimelised muutuma. Inimeste võimetus enda tundeid väljendada on peategelaste-vahelise konflikti allikaks. Etendusel esitati enamasti orkestrimuusikat ning vähesel määral ka vokaalmuusikat. Teatris kanti ette Maurice Raveli
Klaverikontsert D-duur vasakule käele kirjutas ta Esimeses maailmasõjas käe kaotanud pianistile.Neoklassitsismi iseloomulikeks joonteks võrreldes hilisromantistlikuvõi impressionistlikumuusikaga on harmoonia ja orkestratsiooni üldine lihtsustumine, temaatiline lakoonilisus ja rütmiline motoorsus. Igor Stravinski on kirjutanud seitse ooperit, 13 balletti, mitmeid orkestriteoseid, teoseid koorile, palju klaverimuusikat jpm "Petruska" Mustkunstnik äratab ellu kolm nukku: Petruska, baleriini ja Moorlase. Inetu Petruska on armunud baleriini, kes temast eemale hoiab. Moorlane on pilkupüüdvalt uhke välimusega, uhke ja tige ning pälvib baleriini soosingu. Lõpus lööb moorlane petruska pea maha. Petruska muutub nukuks tagasi. "Kevadpühitsus". Prantsuse kuuik vältis keerulisust. Ekspressionismis on oluline kunstniku oma mõtete ja tunnete väljendamine. Kajastatakse mässu, jõuetust, äärmuslikke emotsioone. Arnold Schönberg loob kõnelaulu, kus solist
parajastu elas ja tegutses Vene periood lähtus vene rahvuslikust traditsioonist USAs tekkis huvi dodekafoonia vastu (Dodekafoonia kompositsioonimeetod, mis põhineb oktaavi 12 heli tähtsuse täielikul võrdsustamisel. Meetodi töötas välja Arnold Schönberg 1920aastatel.) Lavamuusika Ühendas ooperi, balleti, pantomiimi ja oratooriumi. Kokku kirjutas 20 muusikalist lavateost. Maailmakuulsuse tõid talle balletid: "Tulilind" "Petruska" "Kevadpühitsus" "Tulilind" Aluseks vene muinasjutt surematust Kastseist ja tsareevits Ivanist. Esietendus 1910 Pariisis ülemaailmne tuntus! "Petruska" Nukudraama Tegelasteks Arlekiin, Colombina ja Pantalone "Kevadpühitsus" Alapealkirjaga "Pildid paganlikust Venemaast" Kõige novaatorlikum teos Esietendus 1913 Pariisis ChampsÈlysées teatris Skandaalne teos Uudsus seisnes...
Seda ei ole arvestatud tema peamiste tööde hulka. Selle teose ühel üritusel kohtus Igor Djagileviga, kes esitas tellimustöö. Tellimustööks oli ''Tulilind'', mille esietendus oli Pariisis 1910. aastal. ''Tulilind'' on kirjutatud Vene muinasjutu ainetel ning selles on kuulda veel Rimski-Korsakovi mõjusid ja kohati ka impressionistlikku koloriiti. Peale seda kolis Igori pere Sveitsi. Seal olid nad 1920. aastani. Seal valmisid mitmed Igori maailmakuulsaks saanud teosed. Näiteks ''Petruska'', ''Kevadpühitsus'' ja ''Pulcinella''. ''Petruska'' balletis on teose rütmikäsitlus ja harmoonia keerukamad ja leidub polütonaalseid episoode. ''Kevadpühitsuse'' balletti nimetati barbaarseks ja metsikuks. Sisuks oli Venemaa paganlike rituaalide kujutamine muusikas. Tavatu arendusvõttena kasutati ostinaaton, tähtis roll rütmidramaturgia ja kindel osa tämbridramaturgial. Sveitsis sündis veel kaks last ja
Neoklassitsism on loome suund, mitte koolkond. Nüansid, mida jälgiti: hoiduti äärmuslikest emotsioonidest, selge meloodiline joonis ja lakooniline lühike meloodia, harmoonia ja orkestratsioon lihtsustuvad, teoste klassikaliselt väljapeetud ülesehitus. Igor Stravinski (1882-1971) Venelane, kes lahkus Venemaalt New Yorki, kus ta ka suri. Peamised zanrid: lavateosed (balletid, ooperid, oratooriumid, vaimulik muusika). 1. Balletid: ,,Tulilind", ,,Kevadpühitsus", ,,Sõdurilugu", ,,Petruska", ,,Pulcinella" 2. Ooper-oratoorium: ,,Kuningas Oidipus" ehk ,,Oidipus-Rex" 3. Täispikk ooper: ,,Elupõletaja tähelend" 4. Orkestrimuusika: ,,Sümfoonia kolmes osas", ,,Viiulikontsert", ,,Sümfoonia puhkpillidele" Stravinski on nagu Bach valede nootidega. On olnud Rimski-Korsakovi eraõpilane. On ooperilaulja poeg. Sai aadli hariduse ja kasvatuse. 1905 a. lõpetas Peterburi Ülikooli õigusteaduskonna.
Sageli ostinaatne põhirütm on ühendatud vaba rütmilise ,,pealisehitusega" (spnkoobid, segarütmid, sagedased taktimõõtude vaheldumised). Vt. partituuri · Kunsti igipõlised teemad: hea ja kuri, inimlik tühisus ja õilsus, ürgne elujõud/inimese ja looduse suhe, vene rahvamuusika, kaasaeg ja selle rütmid... Vene periood ja balletid · Vene perioodi iseloomustab lähtumine vene rahvuslikest traditsioonidest ning temaatikast. · Väljapaistvamad teosed on balletid ,,Tulilind", ,,Petruska" ja ,,Kevadpühitsus" · ,,Tulilinnu" aluseks on vene muinasjutt surematust Kastseist ja tsareevits Ivanist. Impressionistlik kõlapilt, vene rahvalaulu motiivid) · ,,Petruska" on groteskne lugu kirest ja mõrvast vene nukuteatri nukkude seas. Balletis tuuakse lavale vene kaduv külaelu. Ballett käsitleb inimliku õlsuse ja tühisuse teemat. Võitlust ja protesti tuimuse vastu. ,,Kevadpühitsus" ,,Le Sacre du printemps" ,,Püha kevad"
Neoklassitsism on loome suund, mitte koolkond. Nüansid, mida jälgiti: hoiduti äärmuslikest emotsioonidest, selge meloodiline joonis ja lakooniline lühike meloodia, harmoonia ja orkestratsioon lihtsustuvad, teoste klassikaliselt väljapeetud ülesehitus. Igor Stravinski (1882-1971) Venelane, kes lahkus Venemaalt New Yorki, kus ta ka suri. Peamised zanrid: lavateosed (balletid, ooperid, oratooriumid, vaimulik muusika). 1. Balletid: ,,Tulilind", ,,Kevadpühitsus", ,,Sõdurilugu", ,,Petruska", ,,Pulcinella" 2. Ooper-oratoorium: ,,Kuningas Oidipus" ehk ,,Oidipus-Rex" 3. Täispikk ooper: ,,Elupõletaja tähelend" 4. Orkestrimuusika: ,,Sümfoonia kolmes osas", ,,Viiulikontsert", ,,Sümfoonia puhkpillidele" Stravinski Stravinski on nagu Bach valede nootidega. On olnud Rimski-Korsakovi eraõpilane. On ooperilaulja poeg. Sai aadli hariduse ja kasvatuse. 1905 a. lõpetas Peterburi Ülikooli õigusteaduskonna.
Kes on tuntumad ballettmeistrid, keda ma pean teadma? Filippo Taglioni (1777-1871), Marius Petipa (1819-1910), Lev Ivanova (1834-1901), Mihhail Fokin (1880-1942), Georg Balanchine (1904-1983), Mis on tuntumad balletid, mida ma pean teadma? Louis Joseph Herold, "Asjatu ettevaatus" Jean Schneitzhoeffer, "Sülfiid" Adolphe Adam, "Giselle" Leo Delibes, "Coppelia" Pjotr Tsaikovski, "Luikede järv", "Pähklipureja", "Uinuv kaunitar" Aleksandr Glazunov, "Raimonda" Igor Stravinski, "Tulilind", "Petruska", "Kevadpühitsus" Sergei Prokofjev, "Romeo ja Julia" Bela Bartok, "Võlumandariin"
Jah, ikka on. 1937. aastal juhatasin ma Estonia teatris enda ja Pjotr Tsaikovski muusikat. Milline on teie muusikaline käekiri? Mulle meeldib kord, seda ka muusikas. Mu muusika ei ole romantiline, pigem isegi irooniline. Mind huvitavad kõlaefektid, mitte ilu. Olulisim muusikaline väljendusvahend minu teostes on rütm, loominguline protsess algab rütmiidee leidmisest. Rääkige paari sõnaga mõnest oma teosest? Hmm, no võtame siis balleti "Petruska". See on omapärane nukudraama, mille tegelased Arlekiin, Colombina ja Pantalone meenutavad commedia dell'arte traditsioonilist kolmnurka. Tegin seal ka mõned uuendused. Uuendused puudutavad peamiselt rütmi ja harmooniat. Taktimõõt vaheldub kolmanda pildi lõpul 4/8-lt 5/8-le ning sealt edasi 6/8-le. Samuti võib "Petruskas" leida polütonaalseid episoode. Kuidas te sattusite Ameerikasse? Mul oli seal kontakte ja kui Euroopas algas II Maailmasõda, siis otsustasin USA-sse kolida.
valitsesid hilisromantism, impressionism, ekspressionism, neoklassitsism. 2. Neoklassitsismile iseloomulikeks joonteks on lihtsustatud vorm, orkestratsioon, meloodia ja harmoonia. 3. Igor Stravinski muusika iseloomustus: olulisel kohal on tämbri ja rütmi dramaturgia. Iseloomulik on erinevate zanrite ühendamine. Suur hulk muusikat on lavamuusika, samas kirjutas muusikat pea kõikides zanrites. Muusika jaguneb kaheks erinevaks perioodiks: Vene periood (balletid ,,Petruska" ja ,,Kevadpühitsus") ning neoklassitsistlik periood (muusikaline etendus ,,Sõdurilugu" ja ooper-oratoorium ,,Kuningas Oidipus"). 4. Carl Orffi peateos on ,,Triumfid". Selle teose esimene osa kannab nimetust ,,Carmina burana", mille aluseks on 13. sajandil kirjutatud käsikiri, mis sisaldab rändnäitlejate, üliõpilaste ja linnakodanike luulet. 5. Benjamin Britteni tuntuimad teosed on ,,Variatsioonid ja fuuga Purcelli teemale", ,,Peter Grimes" ja ,,Lihtne sümfoonia"
Lühikesed meloodiad teoste piiramine. Sümfoonia kestab 10-20 min. Väärtustatakse selget meloodilist joonist ja täpset vormi. Huviks on eluprotsessid inimene kui mõtleja ja tegutseja. Kujutavas kunstis iseloomustab seda perioodi kubism. Igor Stravinski- eitab tunde muusikat. 1882-1971. vene juut ja venekoolkonna mõju o selgesti tunda. 1910 aastast elab pariisis ja 30 aastast USAs. Looming avaldub tavaliselt ballettides. Kassi hällilaulud. ,,Tulilind" 1910 ,,pühakevad" 1930 ,,petruska"- nukuteatri nukkude olevus võitlus. kõigile ootamatult siirdub dodekafooniasse. Ekspressionism Tähelepanu on ühiskonna inetutel külgedel. Tekib 1920 aastatel. Kujutaval kunstis värvide intensiivsus ja vastakus. Oluline on kunstniku enda tunnete väljendamine. Inimese konflikt ümbritseva maailmaga. Mäss ja jõuetus. Ohjeldamatu emotsionaalsus ja deemonlikud jõud. Van coch kunstnikutest. Tedissonantsid äärmuslikud kontrastid teravajoonelised meloodiad.
graafik, täpne nagu Sveitsi kellasepp. Orkestriteosed on seotud balleti ja klaverimuusikaga. Köitis vene muusika. Igor Stravinski-vene. Aadlikust solisti poeg, sai seisusekohase hariduse. Käis isaga teatris-kiindumus lavamuusikasse. Lõpetas peterburi ülikooli õigusteaduskonna, õppis eraviisiliselt Rimski-Korsakovi juures. Pärast I MS viibis Sveitsis, Prantsusmaal ja Ameerikas. Vene perioodil rahvuslikud traditsioonid, balletid ,,Tulilind", ,,petruska", ,,kevadpühitsus"-Sergei Djagilevi tellimusel. ,,kevadpühitsus" esietendus tuli Pariisis publiku vile ja lärmi tõttu katkestada, ajakiranduses barbaarne ja metsik. Neoklassistsismi perioodil ballett ,,pulcinella", ooper"kuningas oidipus", ,,elupõletaja tähelend" Ekspressionism I ja II MS vahel Saksamaal ja Austrias. Huvi inimese sisemaailma vastu, alateadvuslik pool, mäss, jõuetus,sündis grotesk, narrikultus-chaplin. Kunstnik Edward Munch ,,Karje". Arnold Schönberg-Austria. Juut
ja mõtleja, suur huvi Bachi muusika vastu, eelistatakse selget meloodilist joont selget kontuuri, geomeetrilised kujundid- kujutavas kunstis. Igor Stravinski 1882-1971, eitab tundemuusikat, eitab romantismi. 1910 aastal elab Pariisis ja Sveitsis. Sergei Djagilev ta on Vene ballettmeister, Stravinski kirjutab esimese balletti- Djagilevi tellimisel. 1910 valmib ballett ,,Tulilind" 1913 ,,Püha kevad" 1911 valmis ,,Petruska", kasutab oma teostes palju folkloori ehk rahvamuusikat. ,,Sõdurilugu"- üks tema tuntumaid ja huvitavamaid. 1927 valmib ooper-oratoorium ,,kuningas Oidipus". 1951 valmib ,,Elupõletaja tähelend." Peale selle ka instrumentaalteoseid. Tal on terve tsükkel kassi hällilaule. 1937 saab Stravinski Nobeli heliloomingu preemia. Ta kirjutas kaardimängust balletti, mis pidi Euroopas viimaseks jääma. Asus elama Hollywoodi, kus elas oma surmani. Ekspressionism. 20
sonaat 2le laverile, klaveri duett. Sooloklaverile: tsükkel "Viis tooni", "Viis kerget klaveripala". Orkestrimuusikas tähtis psalmide sümf, orkestri süidid. Veel on kontserttantsud "tsirkuse polka", "De Venosa monument". olulisel kohal lavateosed. Oopereid 4: "Oidipus Rex", "Ööbik". Eriti hinnatud balletid(14): "Tulilind", "Püha kevad", "Pulcinella"- põhinevad legendidel. Muusika võlu seisneb rütmi ja tämbri rikkuses. Oma olemuselt on tundemuusika eitaja. Ainastik vene folkloorist. "Petruska"- jutustab laada nukuteatri nukust. Tema õnnetust armastusest nukk baleriini vastu, kellel on tunded mooramehe vastu. Armukadedusest tapab mooramees P. GEORGE GERSHWIN (1898-1937) Sünd NYs, veedab seal kogu elu. Tema isa emmigreerus venemaalt usasse 1891. haridus muusikuna jäi poolikuks ja oli ebajärjekindel, põhj rahapuudus. 15a võeti tööle muusika salongi song- pluggerina. Kohustus oli klientidele reklaamida noote, laule, neid ettekanda ja esitada kui klient soovis. Hea minek oli J
11. Teosed kes on autor? TEOS AUTOR Also Sprach Zarathustra Richard Strauss 8. sümfoonia (tuhande sümfoonia) Gustav Mahler Fauni pärastlõuna Claude Debussy Bolero Maurice Ravel Carmina Burana Carl Orff Kevadpühitsus Igor Stravinski Petruska Igor Stravinsky Kuu-Pierrot Arnold Schönbergi Rhapsody in Blue George Gershwin Water Music G.F.Haendel Porgy and Bess George Gershwin Credo in Us John Cage Struktuurid I Pierre Boulez Elektronische Studie Karlheinz Stockhausen Violin Phase Steve Reich
hilisromantikutel palju tundeid) *harmoonia ja orkestratsioon lihtsustuvad *teoste klassikaliselt väljapeetud ülesehitus (heliloojad kasutasid vormiskeeme, idee jäi paika) Atonaalne kindla helistikuga muusika Polütonaalsus mitmehelilisus Polürütmia rütmide paljusus MK: ,,Kuningas Oidiphus" ooper-oratoorium, Stravinski; klaverisonaat nr. 13 (1924) Stravinski. Balletid: ,,Tulilend", ,,Kevadpühitsus", ,,Sõduri lugu", ,,Petruska", ,,Bulcinella"; ooper ,,Elupõletaja tähelend"; Impressionism on 19.sajandi lõpu (70.-ndate) vool, mis sai alguse Prantsuse maalikunstist (Impressioon ,,Tõusev päike" Monet). Monetil oli ka mõttekaaslasi (Renoir, Manet jne). Muusikas oli impressionism 19.sajandi viimasel lõpuveerandilkeskendub hetkelisele nautimisele, orkestrimuusika tähtsal kohal, detailid, nüansid. Meloodia asendub akordikaga. Meloodia on liikuv, voolav
hariduse, õppinud klaverit, Peterburi Ülikooli õigusteaduskonna lõpetaja, kõik muusikalised teadmised Rimski-Korsakovilt, muusikat koolis ei õppinud, 1910.a elas vahelduvalt Pr ja Venemaal, 1917.a revolutsiooni Venemaal ei saanud sinna tagasi läks sveitsi, 1939.a suundus USA'sse, elas surmani. Korraks käis 1962 NL ja teda võeti vastu suurte pidustustega. Looming- I periood (vene periood) kuni 1920 vene teemad ,,Petruska" ballett, esietendus Pariisis 1911, lugu vene ülestõusmispühast. ,,Sõduri lugu" 1918, kirj jutustajale, väikesele orkestrile ja tantsurühmale, muinasjutt sõdurist, kes on jooksus olev sõdur, põgenenud lahinguväljalt ja otsustanud minna koju. Enne kojujõudmist saab surma. ,,Tulilind" ballett, kirj ,,Kuningas Oidipus" Sopheklese ainetele, 1 ooper, sümfooniad (,,Sümfoonia" , ,,Pslamide sümfoonia")
Igor Stravinski (1882-1971) Venelane, kes lahkus Venemaalt New Yorki, kus ta ka suri. Peamised zanrid: lavateosed (balletid, ooperid, oratooriumid, vaimulik muusika) 1) Balletid: ,,Tulilend", ,,Kevadpühitsus", ,,Sõduri lugu", ,,Petruska", ,,Bulcinella" 2) Ooper-oratoorium ,,Kuningas Oidipus" ehk ,,Oidipus-Rex" 3) Täispikk ooper ,,Elupõletaja tähelend" 4) Orkestrimuusika ,,Sümfoonia kolmes osas"; ,,Sümfoonia in C" (C-duur); ,,Psalmide sümfoonia"; ,,Viiulikontsert"; ,,Sümfoonia puhkpillidel" Stravinski=Bach valede nootidega.
*Igor elas pikka aega maailmaränduri elu *1939 kolis USAsse ja elas seal surmani *Loomingu võib jaotada : 1) lavamuusika 2)orkestrimuusika 3)vokaal-sümfooniline muusika 4)kammermuusika *Kirjutanud muusika 20le etendusele : 8 balletti, 3 ooperit, 1 ooperoratoorium (,,Kuningas Oidipus"). *S.Djagilev tellis Stranvinskilt ballette : ,,Tulilind"; ,,Petruska" ; ,,Kevadpühistus" e ,,Püha kevad" (pildid paganlikust Venemaast) *1913 a. esietendus ,,Kevadpühitsus" Pariisis. Puhkes skandaal. Peale paari korra etendamist hakkas arvamus alles muutuma. Balletil kaks suurt osa : ,,Maa kummardamine" ,,Ohver" EKSPRESSIONISM (espressio ld k väljendus) *Tegemist 20. sajandi alguse uue vooluga. *Tekkis kõigepealt kujutavas kunstis Saksmamaal ja Austrias. *Oluline kunstniku enda mõtete ja tunnete väljendamine
Levis kogu Eur. I. Stravinski muusika isel: kirjutas muusikat kõikdes zanrites, sakraalmuusikast dzässini. Talle on isel eri zanrite ühendamine (ooper, ballet, pantomiim, oratoorium). Kirjutas rohkelt lavateoseid (üle 20). Tema olemuslikuks uuenduseks peetakse tämbri-ja rütmidramaturgiat. Ootamatud ans ja orkestrite koosseisud. Stravinski teosed loomeperioodidest: 1)Vene periood Lähtus oma muusikast Vene trad. Balletid: ,,Kevadpühitsus", ,,Tulilind", ,,Petruska"; muus etendus: ,,Sõduri lugu"; 2.neokl periood ballet ,,Pulcinella"; ooper-oratoorium ,,Kuningas Oidipus"; numbriooper ,,Elupõletaja tähetund". C. Orffi erandlik helikeel: Muusikat isel lihtsad meloodiad, askeetlik orkestratsioon ja vana muusikast insp vaimsus. Tmea loominug mood lavalised suurvormid. Lõi uue lavateosetüübi ainulaadse sünteesi muusikas, sõnast ja lavalisest tegevusest, mille analooge võib leida antiiktragöödiast.
,,Mikrokosmos". Viimast kirjutas ta 11 aastat ja see koosneb 153 eri raskusastmes klaveripalast, mis kuuluvad tänapäevalgi klaveripedagoogide raudvarasse. Lavamuusikast on populaarsuse võitnud muinasjutuaineline ooper ,,Hertsog Sinihabeme loss", impressionistliku koloriidiga ballett ,,Puust prints" ja pantomiimballett ,,Võlumandariin". Muusika hoogsa energia ja eredate rütmikujundite poolest on viimast võrreldud Stravinski ,,Petruska" ja ,,Kevadpühitsusega". Bartóki instrumentaalmuusika filosoofilisem ja enimesitatud osa on kirjutatud hilisel loomeperioodil, mis hõlmab helilooja 10 viimast eluaastat. Ta on loonud nii kammermuusikat kui ka instrumentaalkontserte, ent populaarseim tema instrumentaalteostest on 1943. aastal loodud Orkestrikontsert. Teos on kirjutatud suurele orkestrikoosseisule ning orkestripartiide keerukus seab mängijatele suuri nõudmisi.
o USA-s tekkis huvi dodekafoonia vastu (Dodekafoonia kompositsioonimeetod, mis põhineb oktaavi 12 heli tähtsuse täielikul võrdsustamisel. Meetodi töötas välja Arnold Schönberg 1920-aastatel.) · Lavamuusika: o Ühendas ooperi, balleti, pantomiimi ja oratooriumi o Kokku kirjutas 20 muusikalist lavateost o Maailmakuulsuse tõid talle balletid: ,,Tulilind" ; ,,Petruska"; ,,Kevadpühitsus" · ,,Tulilind" o Aluseks vene muinasjutt surematust Kastseist ja tsareevits Ivanist. o Esietendus 1910 Pariisis ülemaailmne tuntus! · ,,Petruska" o Nukudraama o Tegelasteks Arlekiin, Colombina ja Pantalone · ,,Kevadpühitsus" o Alapealkirjaga ,,Pildid paganlikust Venemaast" o Kõige novaatorlikum teos o Esietendus 1913 Pariisis Champs-Elysees teatris
uute ja moodsate ehitusmaterjalide kasutuselevõtt. Tõukejõuks oli Eiffeli torni valmimine 1889. aastal. Hakati hindama ökonoomsust, otstarbekust. Neoklassitsismil oli kindel joonis ja vorm. Muuskasse tuli see 1920-ndatel. Romantismi eitamine, eelnenud stiilide kaudu. Iseloomulikud 17. ja 18. sajandi vormide taaselustamine, motoorsed rütmid, hoog, elurõõm. Muusikas oli alusepanija Igor Stravinski. · Igor Srtavinski - vene helilooja, dirigent ja pianist. Balletid "Petruska", "Kevadpühitsus" Ooper-oratoorium "Kuningas Oidipus" Sümfooniad · Arthur Honegger - Sveitsi päritolu Prantsusmaa helilooja. "Pacific 231" Sümfooniad · Carl Orff - Saksa helilooja ja muusikapedagoog. "Carmina burana" · Sergei Prokofjev - Vene helilooja. Sümfoonia nr.1 "Klassikaline " 5 4. Uusromantism
"Kivilill", "Tuhkatriinu" ja "Romeo ja Julia". See klassikalist muusikat loonud vene helilooja kirjutas ka oopereid ja filmimuusikat. Igor Stravinski (18821971) See Vene helilooja tegi tihedat koostööd Djagilevi, Nizinski ja Blanchine'iga. Ta kirjutas muusiat sellistele ballettidele nagu näiteks "Tulilind", "Petruska", "Pulmad", "Püha kevad" ja "Agoon". Tema teisi on kasutanud balletmeistrid MacMillan ja Robbins. Ballett kui sport Balleriiniks saamine? Selleks et balleriiniks saada, peab noor baleriin juba 10'ne aastaselt otsustama oma elutee ja hakkama tegema suurt ja füüsilist trenni. Parima tippvormi saavutamiseks, peab noor õpilane tegema suurt ja füüsilist tööd kuna alguses nende keha ja lihased ärkavad alles vähe
Kunstis olid samasugused liikumised kubismis. Muusikas ei tasu neoklassitsismis kõigile ühiseid jooni otsida. MK: ,,Kuningas Oidiphus" ooper-oratoorium, Stravinski; klaverisonaat nr. 13 (1924) Stravinski Igor Stravinski (1882-1971) Venelane, kes lahkus Venemaalt New Yorki, kus ta ka suri. Peamised zanrid: lavateosed (balletid, ooperid, oratooriumid, vaimulik muusika) 1) Balletid: ,,Tulilend", ,,Kevadpühitsus", ,,Sõduri lugu", ,,Petruska", ,,Bulcinella" 2) Ooper-oratoorium ,,Kuningas Oidipus" ehk ,,Oidipus-Rex" 3) Täispikk ooper ,,Elupõletaja tähelend" 4) Orkestrimuusika ,,Sümfoonia kolmes osas"; ,,Sümfoonia in C" (C-duur); ,,Psalmide sümfoonia"; ,,Viiulikontsert"; ,,Sümfoonia puhkpillidel" Stravinski=Bach valede nootidega. Peterburi linn mõjutas Stravinski neoklassitsistlike nootide tehet (kunstlik täpsus, sümmeetrilisus, selgus)
impressionistlikku koloriiditaju ja läbipaistvat orkestratsiooni, mis annab kijundlikult edasi muinasjutulist õhustikku. Keskmine period Bartoki ajal loodud teoste seas on tähelepanuväärsel kohal klaveripalade tsükkel "Mikrokosmos" ja pantomiim-ballett "Võlumandariin". "Võlumandariin" (1923) on helilooja meisterlikku orkestratsiooni üks värvikamaid näiteid , muusika hoogsat energiat ning atraktiivseid rütmikujundeid võib võrrelda vaid Stravinski "Petruska" ja "Kevadpühitsusega". Erinevalt Stravinski nimetatud ballettide arhailisest õhustikust toimub aga "Võlumandariini" tegevuse modernse suurlinna agulis, kus prostituut meelitab kliente oma urkasse, et tema kolm hulgusest kaaslast nad paljaks rööviks ja tapaks. See läbiproovitud skeem ei tööta aga salapärase võõramaalsase, hiina päritolu mandariini puhul, keda röövlite noahoobid ei näi vähimalgi määral vigastavat. Hiinlane
Eestis on neoklassitsistliku muusikastiili olulisemaid esindajaid Jaan Rääts ,Eino Tamberg ja Eduard Tubin.Neoklassitsistlikku muusikat kirjutanud heliloojaid Bela Bartok, Erik Satie, Igor Stravinski.Igor Stravinski (17. juuni 1882 6. aprill 1971) oli vene helilooja.Igor Stravinski on kirjutanud seitse ooperit, 13 balletti, mitmeid orkestriteoseid, teoseid koorile, palju klaverimuusikat jpm.Ooperid:Le rossignol (1914), Renard (1916), Mavra (1922) .Balletid:"Tulilind" (1910), "Petruska" (1911), "Kevadpühitsus" (1913), Pulcinella (1920). Rühmitus Kuuik.Prantsusmaa heliloojate rühmitus Kuuik kuhu kuulusid Artur Honegger, Darius Milhaud, Freancis Poulenc, Louis Durey, Georges Auric ja Germanie Tailleferre.Nimi saadi ajakirjanduses artikli põhjal.Heliloojaid ühendasid neoklassitsistlikud lähtekohad protest Debyssy stiili vastu.Mehhaaniline liikumine ja linna tõtlik rütm. Ekspressionism. Muusikas avaldusid ekspressionistlikud tendentsid juba G
Fokin (1880-1942), Georg Balanchine (1904-1983), Maurice Bejart. ; Jean Schneitzhoeffer, "Sülfiid"; Adolphe Adam, "Giselle"; Leo Ballette: Louis Joseph Herold, "Asjatu ettevaatus" ; Aleksandr Glazunov, Delibes, "Coppelia"; Pjotr Tsaikovski, "Luikede järv"; "Pähklipureja", "Uinuv kaunitar" "Raimonda" Igor Stravinski, "Tulilind", "Petruska", "Kevadpühitsus" Sergei Prokofjev, "Romeo ja Julia"; ; ; Bela Bartok, "Võlumandariin
e. 2 klaverikontserti (D-duur ainult vasakule käele) 19. Neoklassitsism a. Vastukaaluks impressionismi laialivalguvusele ja hilisromantismi emotsionaalsusele. b. Baroki, klassitsismi ja renssansi zanrid ja vormid. Meloodia lühike ja vorm täpne, rütm pulseeriv, kadus programmiline muusika, väikesed orkestrikoosseisud. 20. Igor Stravinski a. Peterburis, elas Sveitsis & Ameerikas b. VENE PERIOOD: vene rahuvlikud traditsioonid ja temaatika, balletid "Tulilind", "Petruska", "Kevadpühitsus" c. NEOKLASSITSISMI PER: tähtsaimad balletid: "Pulcinella"; ooper-oratoorium "Kuningas Oidipus"; ooper "Elupõletaja tähelend" d. SEERIATEHNIKA PERIOOD 21. Rühmitus Kuuik a. Prantsusmaal kujunenud heliloojate rühmitus b. Arthur Honegger, Darius Milhaud, Francis Poulene c. Suurlinliku primitiivse energia peegeldamine, futuristlik tehnikaimetlus, irooniline suhtumine rafineeritud kunstimaitsega publikusse (provotseerisid) 22. Ekspressionism a
Igor Stravinski (1882 - 1971) Vene helilooja, kelle loomingus avaldus neoklassitsism 30 aastase loomeperioodi jooksul. Ta sündis Peterburis Maria Ooperiteatri solisti pojana. Stravinski käis sageli isaga teatris ja sealt sai alguse tema suur kiindumus muusika vastu. Helilooja elas Sveitsis ja hiljem Pariisis, peale I maailmasöta. Prantusmaal käis ta läbi Sergei Djagilevi ja tema balletitrupiga, mille tulemusena valmisid balletid "Tulilind", "Petruska" ja "kevadpühitsus". Alates 1839 elas ta Ameerika Ühendriikides. Tema repertuaar ulatus kirikumuusikast dzässini. 8 Igor Stravinski 9 Muusika USA-s 20. sajandi esimesel poolel Ameerika muusika oli 20. sajandi alguses peamiselt kohaliku tähtsusega. Meelelahutusmuusika arenes, mis pani aluse edasisele popmuusika arengule. 20
vagatsejale ja kitsarinnalisele preestrile Isa Matvei Kostantinovskile, kes sundis Gogolit palvetama ja paastuma ööl ja päeval, kuni Gogol näljutas enese surnuks. 6 Nikolai Gogol "Surnud hinged" Raamat "Surnud hinged" on väga omapärane ja huvitav. Tegelaste hulk oli suur: Tsitsikov, Manilov, talupojad, kutsar Selifan, Pavel Ivanovits, Vassili Fjodorv, Popljovin, Corat, Zjablova, Sobakevits Nozdrjov, Petruska, Zamanilov, Themistoklus, Alkid, Feitinja, Plesakov, Nastasja Petrovna, Pelageja, Potselujev, Porfiri, Pavluska, Suvorov, kapten-ispravnik, Mitjai, Andrjuska, Akulka ja Moki kifovits. Raamat räägib ühe mehe Tsitsikovi teekonnast läbi Venemaa kolgaste. Ta seikleb külast külla koos oma kutsar Selifani ja kolme hobusega. Eemärgiks on tal teha omanikega iseäralikku kaupa. Tsitsikov käib erinevates taludes, paludes öömaja ja järgmisel päeval juttu tehes,
Looming: Langeb kokku keskkonnaga, kus helilooja parajastu elas ja tegutses Vene periood lähtus vene rahvuslikust traditsioonist USA-s tekkis huvi dodekafoonia vastu (Dodekafoonia kompositsioonimeetod, mis põhineb oktaavi 12 heli tähtsuse täielikul võrdsustamisel. Meetodi töötas välja Arnold Schönberg 1920-aastatel.) Lavamuusika: Ühendas ooperi, balleti, pantomiimi ja oratooriumi. Kokku kirjutas 20 muusikalist lavateost. Maailmakuulsuse tõid talle balletid: "Petruska"-Nukudraama Tegelasteks Arlekiin, Colombina ja Pantalone "Kevadpühitsus"-Alapealkirjaga "Pildid paganlikust Venemaast" Kõige novaatorlikum teos Esietendus 1913 Pariisis Champs-Èlysées teatris Skandaalne teos ,,Tulilind"- Aluseks vene muinasjutt surematust Kastseist ja tsareevits Ivanist. Esietendus 1910 Pariisis ülemaailmne tuntus! Uudsus seisnes: Puudus tavapärane jutustav süzee. Venemaa paganlike rituaalide kujutamine tantsus ja muusika.
dzässorkestrile 1945, Cantata 1952, Canticum sacrum 1955, Agon 1957, Threni 1958 ning Liikumised (Movements) 1958-1959. Igor Stravinski on kirjutanud seitse ooperit, 13 balletti, mitmeid orkestriteoseid, teoseid koorile, palju klaverimuusikat jpm. Ooperid Balletid · Le rossignol (1914) · "Tulilind" (1910) · Renard (1916) · "Petruska" (1911) · Mavra (1922) · "Kevadpühitsus" (1913) · Oedipus rex (1927) · L'Histoire du Soldat (1918) · Perséphone (1933) · Pulcinella (1920) · "Elupõletaja tähelend" (1951) · Les Noces (1923) · The Flood (1962) · Apollon Musagète (1928) · Le Baiser de la Fée (1928)
Loomingus võib eristada kolme perioodi: I. Vene periood (folkloori mõjud) II. Neoklassitsistlik periood III. Ameerika periood (mõjutatud jazzmuusikast) 3 Pariisis tegi koostööd kuulsa vene balletiga, trupi eesotsas vene balleti impressaario Sergei Djagilev. Tema tellimusel valmisid balletid, mis tõid Stravinskile kuulsusue heliloojana. Nn vene perioodi kuuluvad balletid: · Tulilind · Petruska (vene laadateatrist) · Kevadpühitsus ehk Püha kevad Pariisis ka kuulus vene meestantsija ja koreograaf Vazlav Nizinski lõi koreograafia balletile Kevadpühitsus teravad jalgade-käte-liigutused, tantsiti rohkem täistallal kui varvastel inspireeris moderntantsu pioneere (Martha Graham). Nii muusika kui ka tants olid intensiivsed, brutaalsed, seksuaalsed. Ballett Kevadpühitsus (1913) paganliku Venemaa julmad rituaalid:
Igor Stravinski (1882-1971) mõjukaim helilooja XX saj. I poolel. Pärines Venemaalt, isa oli kuulus Peterburi Maria teatri laulja. Loomingus kolm perioodi: Vene periood (1907-1918). Iseloomulik on vene muusika rahvuslike traditsioonide arendamine. Kirjutas palju ballette Sergei Djagilevi tellimusel, kes korraldas Pariisis vene kunsti ja muusika sesoone: 1906 kunst, 1907 - muusika, 1909 - ballett. Stravinski balletid: Tulilind 1910, Petruska, 1911, Kevade pühitsus 1913, Ööbik 1914, Soldati lugu 1918. Teoseid iseloomustab rahvuslikkus, muinasjutulisus, allegooria, grotesk. Side vene rahvamuusika ja -tavanditega. Kasutab idamaist koloriiti. Lühikesed meloodiad kõlavad polüfooniliselt või paralleelselt, puhtad tämbrid - mitte impressionistlikult segatud, rütm vabaneb meetrumist, ürgsete rütmide orgia (skandaal Kevade pühitsemise ettekande ajal). 1920-1940-ndad aastad - neoklassitsistlik periood.
annaabi.ee 
