Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Halogeeniühendid tehnikas ja keskkonnas (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
Halogeeniühendid tehnikas ja keskkonnas #1 Halogeeniühendid tehnikas ja keskkonnas #2 Halogeeniühendid tehnikas ja keskkonnas #3 Halogeeniühendid tehnikas ja keskkonnas #4 Halogeeniühendid tehnikas ja keskkonnas #5 Halogeeniühendid tehnikas ja keskkonnas #6 Halogeeniühendid tehnikas ja keskkonnas #7 Halogeeniühendid tehnikas ja keskkonnas #8 Halogeeniühendid tehnikas ja keskkonnas #9 Halogeeniühendid tehnikas ja keskkonnas #10 Halogeeniühendid tehnikas ja keskkonnas #11 Halogeeniühendid tehnikas ja keskkonnas #12 Halogeeniühendid tehnikas ja keskkonnas #13 Halogeeniühendid tehnikas ja keskkonnas #14 Halogeeniühendid tehnikas ja keskkonnas #15
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-12-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 23 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor luurus Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
doc

Halogeeniühendite kasutamine

Halogeeniühendite kasutamine Halogeeniühendid on orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatom või aatomid on seotud ühe või mitme halogeeni aatomiga. Halogeenideks on VII A rühma elemendid. · fluor · kloor · broom · jood · astaat Fluor (F2) on kahvatukollane gaas. Kloor (Cl2) on rohekaskollane gaas. Broom (Br2) on pruunikaspunane vedelik. Jood (I2) on purpurmust tahkis. Astaat on radioaktiivne mittemetalliline tahkis, mida leidub maakoores väga vähe (mõnikümmend milligrammi) küll

Keemia
thumbnail
2
doc

Halogeeniühendite kahjulik mõju keskkonnale

Halogeeniühendite kahjulik mõju keskkonnale Looduslikke halogeeniühendeid tuntakse suhteliselt vähe. Seevastu on inimene loonud ja kasutab laialdaselt väga suurt hulka mitmesuguseid halogeeniühendeid. Reageerimisvõimelt on halogeeniühendid asendamatud paljude ainete valmistamisel. Halogeeniühendid ei lahustu vees ja nende tihedus on üpris suur. Elusorganismidele võivad need olla isegi väga mürgised või narkootilise toimega. Kõik halogeenid, eriti fluor ja kloor on lihtainena tugevalt mürgised. Halogeeniaurud on terava lõhnaga ja kahjustavad hingamisteid, mistõttu tuleb kõik halogeenidega tehtavad katsed sooritada töötava tõmbega tõmbekapis. Halogeeniühendeid kasutatakse rasvade, õlide, vaikude, polümeeride ja teiste materjalide lahustamiseks

Keemia
thumbnail
14
ppt

Halogeeniühendid tehnikas ja keskkonnas

Sisesta nimi 2010 Pestitsiidid DDT Freoonid Osooniaugud Freoonid tehnikas Kloroform Milleks veel kasutatakse? Kasutatakse kahjulike organismide ja haigustekitajate hävitamiseks. Taimehaiguste ja ­kahjurite ning umbrohtude tõrjeks tarvitatav mürkkemikaal. Võivad levida kaugele oma tarvitamiskohast. Arenenud maades kasutatakse kiiresti lagunevaid ja vähem ohtlikumaid pestitsiide, mis on ka kallimad. Põhikomponent on diklorodifenüültrikloroetaan. Keemiline valem (ClC6H4)2CHCCl3. Valge kristalne sünteetiline keemiline aine, mis on

Keemia
thumbnail
6
doc

Halogeeniühendid

Vasteliina Gümnaasium HALOGEENIÜHENDID Koostas: 11 klass 1. Sissejuhatus ja nimetused Halogeeniühendid ­ on orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatom(id) on seotud ühe või mitme halogeeni (Br, Cl, F, I) aatomiga. · Nimetamine on sarnane hargnenud ahelaga alkaanide nimetamisele. Asendusrühmadeks on siin aga halogeeni aatomid. Nimetused on vastavalt fluoro, kloro, bromo, ja jodo. Nimetamisel pannakse halogeeniaatomid omavahel tähestikulisse järjekorda. Näiteks: CH2 -- CH2 | | (1bromo2kloroetaan). Cl Br 2. Ahelaja asendiisomeerid

Keemia
thumbnail
6
doc

Freoonid, areenid ja muud ained

gaasid. Nad on värvuseta, omapärase lõhnaga, mürgised, narkootilise toimega, veest tihedamad, hüdrofoobsed ehk vees mittelahustuvad ained. Kuna nad on vees mittelahustuvad ja veest raskemad, siis halogeeniühendite segu veega kihistub kergesti. Sel juhul ülemisse kihti koguneb vesi ja teised vees mittelahustunud orgaanilised ained, kuna nad on halogeeniühenditest kergemad. Eriti tugeva lõhnaga ja kergesti lenduvad on narkootilise toimega halogeeniühendid, mis põhjustavad raskeid muundumisi närvisüsteemis ja kahjustavad maksa. Mürgitused võivad lõppeda invaliidistumise või isegi surmaga. Orgaanilistes lahustites nad lahustuvad hästi, olles samal ajal ise head lahustid, millena neid ka paljusid kasutatakse. 8. DIKLOROMETAAN ­ CH2Cl2 ja TRIKLOROMETAAN ehk KLOROFORM ­ CHCl3 Mõlemad on värvuseta vedelikud. Diklorometaani kasutatakse nii puhastusvahendina kui ka kofeiini väljapesemiseks kohviubadest

Keemia
thumbnail
1
docx

Halogeeniühendid

Olekud gaasiline(Fl,Cl), vedelik(Br), tahke(I). Orgaanilised ühendid(kasutatakse hargnemisel): · F-fluoro · Cl-kloro · Br-bromo · I-jodo Halogeenide omadused: · füüsikalised omadused- mõned vähesed halogeenühendid on toa temperatuuril gaasilised. Halogeenide tihedus on üpris suur: nad on veest raskemad. Vedela halogeeniühendi ja vee segu kihistub kiitesti, nii, et alumise kihi moodustab halogeeniühend. · füsioloogilised omadused- kõik halogeeniühendid välja arvatud ehk nende polümeerid, on rohkem või vähem mürgised, suurem osa neist koguni väga mürgised. Kergesti lenduvad halogeeniühendid on narkootilise toimega. Halogeene sisaldavate alkaanide takistus kasvab reas Rf tehnikas ja keskkonnas: 1. Halogeenühendid lahustitena: · diklorometaan CH2Cl2 · triklorometaan CHCl3 · tetraklorometaan CCl4 · dikloroetaan ClCH2CH2Cl

Keemia
thumbnail
14
pptx

Halogeenalkaanid

Halogeenalkaanid Tuntumad esindajad Tetraklorometaan Diklorometaan Triklorometaan Kloroetaan Trijodometaan Tetraklorometaan CCl4 Süsiniktetrakloriid, tetrakloorsüsinik Füüsikalised omadused · Värvitu · Omapärane lõhn · Tavatingimustel vedel · Ei juhi elektrit · Vees mittelahustuv · Veest madalam sulamis ja kõrgem keemist°C Tetraklorometaan Füsioloogilised omadused · Mürgisus · Narkootiline toime Kasutamine, esinemine ja saamine · Lahustina, tulekustutusvahendites, külmutusseadmetes · Looduses ei esine · Triklorometaani reageerimisel klooriga Diklorometaan CHCl Metüleenkloriid Füüsikalised omadused · Värvitu · Kergelt magus lõhn · Tavatingimustel vedel · Veega võrreldes suurem tihedus, madalam keemis ja sulamist°C Diklorometaan Füsioloogilised omadused · Mürgisus · Vähkitekitav ning narkootiline toime Kasutamine · Puhastusvahendina · Lahustina ·

Keemia
thumbnail
2
doc

Halogeeniühendid

HALOGEENIÜHENDID JA NENDE NOMENKLATUUR Orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatom(id) on seotud halogeeni aatomi või aatomitega, on halogeeniühendid. Alkaanide halogeenderivaatide nomenklatuur sarnaneb hargnenud ahelaga alkaanide nomenklatuuriga. Asendusrühmadeks on halogeeniaatomid. Nende nimetused on vastavalt fluoro-, kloro-, bromo- ja jodo-. Asendusrühmade arvu väljendatakse samuti eesliidetega di-, tri- jne. Asendusrühma tüviühendiga liitumise kohta tähistatakse kohanumbriga. CH3CHCl2 1,1-dikloroetaan CH3CF(CH3)CH3 2-fluoro-2-metüülpropaan NUKLEOFIILID JA ELEKTROFIILID

Keemia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun