Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Halogeeniühendid tehnikas ja keskkonnas (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Halogeeniühendid tehnikas ja 
keskkonnas
Kelly Jersman
Laura-Ly Lotamõis
Grete  Zõbin
Halogeeniühenditest
Inimene on loonud ja kasutab 
laialdaselt väga suurt hulka 
mitmesuguseid halogeeniühendeid.
Reageerimisvõimelt on 
halogeeniühendid asendamatud 
paljude ainete valmistamisel.
Halogeeniühendid lahustuvad vees 
vähe, kuid  lahustavad  hästi teisi 
hüdrofoobseid aineid.
Halogeeniühenditest (2)
Halogeeniühendeid kasutatakse 
rasvade, õlide, vaikude, polümeeride 
ja teiste materjalide lahustamiseks.
Tehnikas leiavad kasutamist 
peamiselt fluor - ja kloororgaanilised 
ained.
Metüleenkloriid
Metüleenkloriid ehk  diklorometaan  
(CH2Cl2) on väga laialdaselt 
kasutuses lahustina .
Diklorometaani sisaldab värvieemaldi. 
See on mürgine vähki tekitav 
kemikaal , millel on narkootiline mõju ja 
mis kahjustab tervist. Diklorometaan 
mõjub inimesele väga kiiresti. 
Kloroform
Kloroform ehk  triklorometaan  (CHCl3) on 
samuti tuntud lahusti, mida on kasutatud ka 
narkoosiks, kuid kahjulike kõrvaltoimete 
tõttu loobuti sellest  ammu .
Kloroformi  kasutatakse laialdaselt teflooni ja 
õhukonditsioneeride jahutusvedelike 
sünteesimisel. Keskkonna ohtlikkuse tõttu, 
on ka kloroformi baasil põhinevate 
jahutusvedelike süntees oluliselt 
vähenenud. 
Tetrakloorsüsinik
Tetrakloorsüsinik ehk 
tetraklorometaan  (CCl4) on samuti üks 
tuntud lahustitest.
Seda ainet leidub 
tulekustutusvahendites, kuna ta ei 
põle ja rasked aurud   kustutavad  
tulekolde.
Dikloroetaan
Dikloroetaan (ClCH C
₂ H Cl) on

 tihti 
kasutusel lahustina, kuid lisaks sellele 
veel ka taimekaitsevahendina ja 
solvendina.
Dikloroetaan on värvuseta vedelik, 
millel on iseloomulik lõhn. Vees on ta 
lahustumatu  ning tema 
keemistemperatuur on 83,5 °C.
Freoonid
Freoonid on madala molekulmassiga 
alkaanide fluroro-kloroderivaadid. 
Freoonid  neelavad soojust, neil on 
madal keemistemperatuur ja nad on 
keemiliselt väga püsivad.
Freoone kasutatakse 
külmutusmasinates, vahtpolümeeride 
valmistamisel ja ka 
aerosooliballoonides propellandina.
Halotaan
Halotaani (CF C
₃ HBrCl) kasutatakse 
inhalatsioonnarkoosiks.
Halotaan on värvuseta omapärase 
lõhnaga vedelik. Halotaan  keeb  
50,2°C juures, kuid ei põle ega 
moodusta õhuga plahvatavaid 
segusid.
Pestitsiidid
Pestitsiidid on vahendid kahjurite 
hävitamiseks. 
Nende hulka kuuluvad näiteks DDT 
(diklorodifenüültrikloroetaan) ja 
heksaklorotsükloheksaan 
(heksakloraan või lindaan). 
DDT ja heksakloraan
Mõlemad on valged kristalsed ained, 
mis vees praktiliselt ei lahustu, kuid 
lahustuvad hästi orgaanilistes 
lahustes.
Putukatele on mürgised nad juba 
väga väikestes kogustes .
Diklorodifenüültrikloroetaan
DDT ehk diklorodifenüültrikloroetaani 
keemiline nimetus on 1,1-bis(4-
klorofenüül)-2,2,2-trikloroetaan.
 Kasutatakse ka veel 
sääsetõrjevahendina.
On erakordselt püsiv mullas ja vees, 
mille tõttu võib ta ka ohtlik olla.
Heksaklorotsükloheksaan
Heksaklorotsükloheksaani ehk 
heksakloraani ehk lindaani on 
põhiliselt kasutatud puusäilitusainena 
Lääne-Ameerikas.
Lisaks sellele kasutatakse lindaani 
meditsiinis nahaparasiite 
(täide ja sügeliste) vastu 
Vastuolulisus
Halogeeniühendid on  toonud  
inimestele küll palju kasu, kuid 
mürgisuse tõttu võib nende 
kasutamine tekitada ka probleeme.
Näiteks:
•  freoonid kahjustavad osoonikihti.
• DDT võib olla kahjulik ka inimesele.
Võitlus halogeeniühenditega
Halogeeniühendite kasutamise vastu 
võitleb tihti  keskkonnakaitse
Valitsusväline Rahvusvaheline 
Eluslooduse Fond (WWF) ja ÜRO 
Ülemaailmne 
Tervishoiuorganisatsioon (WHO)  
võitlevad DDT keelustamise eest.

Document Outline

  • Halogeeniühendid tehnikas ja keskkonnas
  • Halogeeniühenditest
  • Halogeeniühenditest (2)
  • Metüleenkloriid
  • Kloroform
  • Tetrakloorsüsinik
  • Dikloroetaan
  • Freoonid
  • Halotaan
  • Pestitsiidid
  • DDT ja heksakloraan
  • Diklorodifenüültrikloroetaan
  • Heksaklorotsükloheksaan
  • Vastuolulisus
  • Võitlus halogeeniühenditega
Vasakule Paremale
Halogeeniühendid tehnikas ja keskkonnas #1 Halogeeniühendid tehnikas ja keskkonnas #2 Halogeeniühendid tehnikas ja keskkonnas #3 Halogeeniühendid tehnikas ja keskkonnas #4 Halogeeniühendid tehnikas ja keskkonnas #5 Halogeeniühendid tehnikas ja keskkonnas #6 Halogeeniühendid tehnikas ja keskkonnas #7 Halogeeniühendid tehnikas ja keskkonnas #8 Halogeeniühendid tehnikas ja keskkonnas #9 Halogeeniühendid tehnikas ja keskkonnas #10 Halogeeniühendid tehnikas ja keskkonnas #11 Halogeeniühendid tehnikas ja keskkonnas #12 Halogeeniühendid tehnikas ja keskkonnas #13 Halogeeniühendid tehnikas ja keskkonnas #14 Halogeeniühendid tehnikas ja keskkonnas #15
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-12-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 23 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor luurus Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Halogeeniühendite kasutamine
4
doc

Halogeeniühendite kasutamine

Halogeeniühendite kasutamine Halogeeniühendid on orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatom või aatomid on seotud ühe või mitme halogeeni aatomiga. Halogeenideks on VII A rühma elemendid. · fluor · kloor · broom · jood · astaat Fluor (F2) on kahvatukollane gaas. Kloor (Cl2) on rohekaskollane gaas. Broom (Br2) on pruunikaspunane vedelik. Jood (I2) on purpurmust tahkis. Astaat on radioaktiivne mittemetalliline tahkis, mida leidub maakoores väga vähe (mõnikümmend milligrammi) küll

Keemia
Halogeeniühendite kahjulik mõju keskkonnale
2
doc

Halogeeniühendite kahjulik mõju keskkonnale

Halogeeniühendite kahjulik mõju keskkonnale Looduslikke halogeeniühendeid tuntakse suhteliselt vähe. Seevastu on inimene loonud ja kasutab laialdaselt väga suurt hulka mitmesuguseid halogeeniühendeid. Reageerimisvõimelt on halogeeniühendid asendamatud paljude ainete valmistamisel. Halogeeniühendid ei lahustu vees ja nende tihedus on üpris suur. Elusorganismidele võivad need olla isegi väga mürgised või narkootilise toimega. Kõik halogeenid, eriti fluor ja kloor on lihtainena tugevalt mürgised. Halogeeniaurud on terava lõhnaga ja kahjustavad hingamisteid, mistõttu tuleb kõik halogeenidega tehtavad katsed sooritada töötava tõmbega tõmbekapis. Halogeeniühendeid kasutatakse rasvade, õlide, vaikude, polümeeride ja teiste materjalide lahustamiseks

Keemia
Halogeeniühendid tehnikas ja keskkonnas
14
ppt

Halogeeniühendid tehnikas ja keskkonnas

Sisesta nimi 2010 Pestitsiidid DDT Freoonid Osooniaugud Freoonid tehnikas Kloroform Milleks veel kasutatakse? Kasutatakse kahjulike organismide ja haigustekitajate hävitamiseks. Taimehaiguste ja ­kahjurite ning umbrohtude tõrjeks tarvitatav mürkkemikaal. Võivad levida kaugele oma tarvitamiskohast. Arenenud maades kasutatakse kiiresti lagunevaid ja vähem ohtlikumaid pestitsiide, mis on ka kallimad. Põhikomponent on diklorodifenüültrikloroetaan. Keemiline valem (ClC6H4)2CHCCl3. Valge kristalne sünteetiline keemiline aine, mis on

Keemia
Halogeeniühendid
6
doc

Halogeeniühendid

Vasteliina Gümnaasium HALOGEENIÜHENDID Koostas: 11 klass 1. Sissejuhatus ja nimetused Halogeeniühendid ­ on orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatom(id) on seotud ühe või mitme halogeeni (Br, Cl, F, I) aatomiga. · Nimetamine on sarnane hargnenud ahelaga alkaanide nimetamisele. Asendusrühmadeks on siin aga halogeeni aatomid. Nimetused on vastavalt fluoro, kloro, bromo, ja jodo. Nimetamisel pannakse halogeeniaatomid omavahel tähestikulisse järjekorda. Näiteks: CH2 -- CH2 | | (1bromo2kloroetaan). Cl Br 2. Ahelaja asendiisomeerid

Keemia
Freoonid-areenid ja muud ained
6
doc

Freoonid, areenid ja muud ained

gaasid. Nad on värvuseta, omapärase lõhnaga, mürgised, narkootilise toimega, veest tihedamad, hüdrofoobsed ehk vees mittelahustuvad ained. Kuna nad on vees mittelahustuvad ja veest raskemad, siis halogeeniühendite segu veega kihistub kergesti. Sel juhul ülemisse kihti koguneb vesi ja teised vees mittelahustunud orgaanilised ained, kuna nad on halogeeniühenditest kergemad. Eriti tugeva lõhnaga ja kergesti lenduvad on narkootilise toimega halogeeniühendid, mis põhjustavad raskeid muundumisi närvisüsteemis ja kahjustavad maksa. Mürgitused võivad lõppeda invaliidistumise või isegi surmaga. Orgaanilistes lahustites nad lahustuvad hästi, olles samal ajal ise head lahustid, millena neid ka paljusid kasutatakse. 8. DIKLOROMETAAN ­ CH2Cl2 ja TRIKLOROMETAAN ehk KLOROFORM ­ CHCl3 Mõlemad on värvuseta vedelikud. Diklorometaani kasutatakse nii puhastusvahendina kui ka kofeiini väljapesemiseks kohviubadest

Keemia
Süsivesinike halogeeniühendid ja alkoholid kordamisküsimused
4
docx

Süsivesinike halogeeniühendid ja alkoholid kordamisküsimused

Süsivesinike halogeeniühendid ja alkoholid kordamisküsimused 1) Kloroform, tetraklorometaan, halotaan (omadused, kasutusalad) KLOROFORM ­ CHCl3 Omadused: värvuseta vedelik, iseloomuliku lõhna ja magusa põletava maitsega vedelik, Kasutusalad: meditsiinis narkoosiks ja ka plekkide eemaldamiseks. Tervistkahjustavate kõrvalmõjude tõttu on selle kasutamisest nüüdseks loobutud. On ka tule- ja plahvatusohtlik. TETRAKLOROMETAAN - CCl4 Omadused: omapärase lõhnaga värvuseta kergesti lenduv mürgine vedelik Kasutusalad: kuivpuhastusvahendina plekkide eelmaldamiseks, rasvade ja vaikude lahustamiseks, mittepõleva vedelikuna tulekustutusvahendites, kuna tema rasked aurud isoleerivad tulekolde. HALOTAAN Omadused: gaasiline halogeeniühend Kasutusalad: narkoosi esilekutsumiseks 2) DDT : kirjelda, miks muutus see aine üle maailma populaarseks ja milleks seda hakati kasutama?; põhjenda, miks DDT kasutamine hiljem keelati; miks osades riikides endiselt seda veel kasutatakse?

Orgaaniline keemia
Areenid ja halogeeniühendid
2
doc

Areenid ja halogeeniühendid

Areenide üldvalem on CnH2n-6 (n=6,10,14,...) benseenituum ­ benseeni molekulis p-orbitaalide kattumisel tekkinud ühine ring nitreerimine - asendusreaktsioonid mineraalhapetega vinüülrühm - kaksiksidemega süsivesinikrühm (-CH=CH2) aromaatne struktuur dioksiinid ­ ülimalt keskkonnaohtlikuks peetav ühend heterotsülilised ühendid - aromaatsed ühendid, mille tsüklit moodustuvad peale süsinike veel teiste elementide aatomid süsivesinike halogeeniühendid - orgaanilised ühendid, kus süsivesinikes on üks või mitu vesiniku aatomit asendatud halogeeni aatomi või aatomitega pestitsiidid ­ bioloogiliselt aktiivsed ained, mida kasutatatakse kahjulike elusorganismide ja haigustekitatajate hävitamiseks. herbitsiidid - umbrohutõrjeks kasutatavad pestitsiidid insektsiidid - kahjulike putukate tõrjeks kasutatavad pestitsiidid freoonid - madala molekulmassiga ehk väikese süsiniku aatomite arvuga fluoro- ja kloroalkaanid

Keemia
Lühikokkuvõte
12
doc

Lühikokkuvõte

Puskariõli alkoholid tekivad käärimisel vaigulistest materjalidest. Need alkoholid on õige mürgised ja kaovad organismist aeglaselt. Puskariõlisid sisaldavad kõik alkohoolsed joogid, mida pole destilleeritud (õlu, vein, sake jne.) või puhastatakse destillatsioonil vaid osaliselt (puskar, mõned viskid). Selliste jookide tarbimisel järgnevad ebameeldivad jääknähud on suures osas tingitud mürgistusest puskariõli alkoholidega. Etaandiool (HOCH2CH2OH) on tehnikas tuntud etüleenglükooli nime all. Ka teisi dioole nimetatakse glükoolideks. On kõrge keemistemperatuuriga, lahustub vees hästi ja tema vesilahused on madala külmumistemperatuuriga. Seetõttu kasutatakse teda antifriiside (automootorite jahutussegude) koostises. Väga mürgine, magusa maitsega õlikas vedelik. Toodetakse veel mittekortsuvat riiet lavsaani ja sünteetilisi värvaineid (emailvärve). Propaantriool e. glütserool (HOCH2CH(OH)CH2OH) on vanema nimega tuntud glütseriin

Keemia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun